Tervislik elu- ja käitumisviis Sport on olnud inimeste elus tähtsal kohal väga pikka aega, juba vanad kreeklased pidasid sportimist võrdväärselt tähtsaks õppimisega. Küll aga ei pea osad noored spordist lugu või ei leia selle jaoks aega. Samas leiavad paljud aega alkoholi ja narkootikumide jaoks. Milline võiks olla tervisliku elu- ja käitumisviisiga noor ning miks paljud sellist elu omaks ei taha võtta? Ideaalis on noorel paigas unereziim. Kuigi on tavaline, et pärast nädalavahetust on jälle öö ja päev sassis, sest tahetakse käia sõpradega väljas või lihsalt kauem üleval olla. Järgmisel päeval magatakse lõunani, mõni ehk isegi õhtuni. Nii kerge ongi unereziimist lahti saada. Teiseks oluliseks kriteeriumiks on tervislik toitumine. See tähendab, et tuleks süüa palju valke, süsivesikuid ja häid rasvu, mida saab näiteks kalast ning vältida tuleks halbu rasvu. Toidukordi võiks olla regulaarsete vah...
Seente eluviis ………. 7.b Seened ● Seened võivad olla taimede ja loomade parasiidid või elada nendega sümbioosis. ● Lagundavad orgaanislist ainet, paljud liigid aga saavad toitu kooselust teiste organismidega. Lagundajad ● Seened on peamised lagundajad looduses. ● Nad suudavad lagundada nii kitiini, tselluloosi kui ka puitainet ehk ligniini. ● Lagundajaid seeni on palju, tähtis roll on nt kübarseentel ja torikseentel. ● Enamik seeni lagundab orgaanilist ainet, paljud liigid aga saavad toitu kooselust teiste organismidega. ● Taimed kasutavad lagunemisel tekkivaid aineid oma elutegevuseks ja nii lähevad need uuesti ringlusse. Sümbioosis elavad seened ● Sümbioosis on kahe organismi kooselu, mis on kasulik mõlemale poolele. ● Paljud elavad sümbioosis mitmesuguste organismidega nt taimedega vetikatega loomadega või bakteritega. ● Tähtsaim sümbioosivorm on mükoriisa ehk seenjuur. ● Suurem osa mükoriisaseeni ja paljud taime...
Roheline eluviis Keemia essee Tänapäeval on roheline eluviis üks teemasid, millest võib rääkida tõepoolest lõputult. Ometigi pole paljudele selge, mida see täpselt endast kujutab. Kui räägitakse rohelisest eluviisist, siis inimesed tavatsevad ikka kalduda äärmustesse nagu et ei tohi süüa liha, ei tohi sõita autoga jm sellist ning see võib olla ka üks põhjustest, miks paljud ei poolda seesugust eluviisi. Minu meelest on oluline mõtteviis, et iga inimene saab midagi keskkonna heaks ära teha, sest kust mujalt ikka alustada, kui iseendast ja oma valikutest/hoiakutest. Vahel on niimoodi, et roheliste eestvedajad üritavad kõigest väest oma riigis olukorda paremaks muuta, kuid tulemus tuleb hoopis negatiivne. Toon siinkohal ühe põneva näite. Itaalias prooviti korra vähendada autode arvu kesklinna sõitmisel nii, et ühel päeval lubati neid, mille number lõp...
Tervislik eluviis Tervislik eluviis on meile oluline kuna see kaitseb ja tugendab organismi. Väga oluline on töö ja puhkeaja vaheldumine, kui see on tasakaalus ei satu me stressi. Tervisliku eluviisi juures on väga oluline õige toitumine. Tervislik toit on mitmekülgne. Ei tohi liialdada rasvaste, magusate ja väga soolaste toitudega. Toit peab sisaldama piisavalt mineraalained ja vitamiine. Tervisliku eluviisi juures on oluline veel liikumine ja sport. Sportimine alandab depressiooni, säilitab kehakaalu, tugendab lihaseid, luid, südand ja kopse ning ergutab mõttetegevust. Inimene peab liikuma päevas vähemalt 30 minutit. Tervislik eluviis aitab ära hoida haigestumist ja kindlasti on tervislikul inimesel ka parem enesetunne, rohkem energiat ja ergsam meel. Seega kui peale pikka koolipäeva koju jõuate, ei ole mõtet istuda arvuti taha ja hakkata kartulikrõpse närima, v...
Narva Vanalinna Riigikool Referaat ,,Tervislik eluviis" Evelina Säkk 9.a klass 2009 aasta Sisukord 1. Toitumine lk.3 2. Söö hästi, siis tunned end hästi lk.3 3. Nõuanded tervislikuks toitumiseks lk.4 1 4. Ärge maiustage liiga tihti lk.4 5. Toit peab sisaldama piisavalt vitamiine makro ning mikroelemente lk.45 6. Kui tarbite alkohooli, siis ainult mõõdukalt lk.5 7. Suitsetamine lk.56 8. Kokkuvõte lk.6 9. Kasutatud kirjandus lk.6 Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine. Toitumine · Süsivesikud peavad andma 5565...
Tervislik eluviis ILJA USSOV VLADIMIR GRUZDEV EVELINA ZAHUKHINA NKL 11.B Füüsiline tervis •K E H A L I S E L I I K U M I S E G A •T A S A K A A L U S T A T U D T O I T U M I S E G A •Õ I G E T Ö Ö J A P U H K E R E Ž I I M I G A •P O S I T I I V S E E L U H O I A K U J A M Õ T L E M I S E G A •A L K O H O L I , N I K O T I I N I J M . N A R K O O T I L I S T E A I N E T E VÄLTIMISEGA Füüsiline tervis Tajuda ja mõista Õppida juurde asju Teatvustada iseennast Hakkama saada pingilises olukorras Vaime tervis Inimeste igapäevased vajadused •Vitamiinid •Süsivesikud •Kiudained •Valgud •Rasvad Tervislik toitumine
Alustan sellest, et kui paljud jälgivad üldse, kui palju nad liiguvad? Nagu te ise ka teate, siis tuleb kindlasti jälgida, kui palju me liigume, mida sööme ning kui tihti arsti külastame. Mida rohkem me liigume, seda rohkem tekivad lihased ning enesetunne on ka parem ja enesekindlam. Liikumine ei ole ainult spordi tegemine, vaid ka niisama kõndimine, jooksmine, kodutööde või aiatööde tegemine ja näiteks aktiivne mängimine või ujumine. Liikumine vähendab südamehaiguste- ja diabeediriski, kehakaal on kontrolli all, liikumine langetab vererõhku ja aitab Kolesterooli tase kontrolli alla. Aga mis see kolesterool üldse on? See on üks oluline rakuseinte koostisosa, milleta ei suudaks rakud talitleda. Oma kolesterooli taset peab iga täiskasvanud inimene teadma ning kontrollima seda vähemalt korra 5 aasta jooksul. Siin pildi peal on ka näidatud, et söö vähese rasvasusega, madala kolesterooliga toiduaineid. Pigem siis puu- ja juurvilju, ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õ16 Valentina Medentsova Sisuskord Sissejuhatus Füüsiline tervis Vaimne tervis Toitumine Toiudupüramiid Liikumine Kokkuvõte Sissejuhatus Tervis on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund. Füüsiline tervis: kehalise liikumisega, tasakaalustatud toitumisega, õige töö ja puhkereziimiga, positiivse eluhoiaku ja mõtlemisega, alkoholi, nikotiini vältimisega. Vaimne tervis: tajuda ja mõista reaalsust, õppida juurde uusi asju, teadvustada iseennast, hakkama saada pingelises olukorras Toitumine Inimeste igapäevased vajadused Vitamiinid Süsivesikud Kiudained Valgud Rasvad Toidupüramiid Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid, mida organism vajab. Liikumine Vähendab seljavalu Alandab depressiooni Tugevdab südant Tugevdab lihaseid Alandab vähki haigestumise ...
SEENTE ELUVIIS Koostas: Leelo Lusik Are PK 2012 Kõik seened toituvad valmis orgaanilisest ainest Seened on looduses peamised lagundajad Seened eritavad lagundavaid aineid keskkonda, kus need lagundavad surnud taimede, loomade jt. kudesid lihtsamateks orgaanilisteks ja anorgaanilisteks ühenditeks Seened suudavad lagundada nii kitiini, tselluloosi, kui puitainet Sümbioosis elavad seened Sümbioos on kahe organismi kooselu, mis on kasulik mõlemale poolele Mükoriisa ehk seenjuur on sümbioos seene ja taime juure vahel Sellega suureneb taime juurte imav pind Mükoriisa on omane ~90% maismaataimedest Sümbioos seente ja loomade vahel Algelised seened elavad mäletsejaliste vatsas, aidates lagundada tselluloosi Sümbioos sipelgatega – toidavad seent ja söövad seeneniidistikku Sümbioos üraskite ja seente vahel – levitavad ja söövad Taimede parasiidid Taimede seenhaigused vähendavad saaki, r...
T a n i e l Skljar 6.B *HUNT Välimus 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge Kaalub 3050 kg Saba 3550 cm pikk Enamasti hallikas karv, kikkis kõrvad, viltused kollakad silmad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas Terav haistmine ning kuulmine Näevad paremini kui teised koerlased Peamiselt ööloom Eluviis Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad Eesti aladel võib hunti kohata võsastikes ja rabades Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise Hunt võib elada tehistingimustes 16 aastat Looduses ei ela nad kunagi nii kaua Vanurid tõrjutakse karjast välja surema või süüakse lihtsalt ära Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või pasaridena Karjades liiguvad hundid sügisest kevadeni Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ...
Nimi________________________________ KESKKONNASÕBRALIK ELUVIIS 1.Sorteeri see prügi: kasutatud patareid, õunasüdamed, mahlapakend, munakoored, plastpudelid, jäätisepaberid, aegunud ravimid, tühi moosipurk, tühi konservikarp, kommipaberid, krõpsupakend, vanad ajalehed, auklikud sokid, vanad ajakirjad, katkine kruus, banaanikoored, piimapakend, paberkott, kartulikoored BIOLAGUNEVA SEGAOLMEJÄÄTMED D PAKENDIJÄÄTME PABER JA PAPP OHTLIKUD D JÄÄTMED
Mesilaste väline kehaehitus *pea *rindmik *tagakeha *2 paari tiibu *kolm paari jalgu Siseelundkond Eluviis, elupaik *Mesilased ehitavad tarudesse kärjed. Kärjekannudesse varuvad nad mett ja töödeldud õietolmu suira. Seal kasvab ka haue: munad, vastsed ja nukud. Peres on harilikult üks mesilasema, 1517 tuhat töömesilast ja ajuti 2002000 isamesilast ehk leske. Mesilased elavad suurte peredena. Ühes mesitarus võib elada ka mitu mesilasperet. Enamik mesilasi ehitavad pesa, et kaitsta arenevaid vastseid. Valmikud surevad tavaliselt enne kui nende järelkasv täiskasvanuks saab. Munad munetakse pesa sisemusse, tihti paigutatakse need kaitsvatesse, pealt suletud kärje- kannudesse ning varustatakse tuleviku tarbeks toidu- tagavaradega (nt nektari või putukatega). Astlaliste pesad on mõnikord hämmastavalt keerukad paberimassist, vahast või savist...
Üksiklus kui eluviis? Mis on üksiklus? Üksiklus ehk vallalisus on eluperiood, mil inimesel ei ole püsivat paarisuhet ning ei ole abielus Enamasti elatakse sellisel puhul üksinda või vanemate/sugulaste/sõprade juures Vallalisus võib ka olla eluviisiks, kus ei otsitagi kaaslast Alalise üksikluse juured ulatuvad kaugele minevikku, näiteks ei ole läbi aegade lubatud preestritel, munkadel ning nunnadel omada kaaslast. Selle eesmärgiks on pühendada end täielikult Jumala teenimisele. Tänapäeval on aga usu asemel selle põhjuseks validavalt majanduslikud eelised ning omaenda tõekspidamised. Mis on vallalisuse plussid? Vabadus. Olles üksik, võid teha mida tahad, millal tahad. Ei ole kompromisse. Isegi sobivas suhtes on vaja aegajalt teha järeleandmisi. Üksikelus ei pea millegi suhtes järele andma, kui seda ei soovi. Rohkem...
I.Rehepaplus kui eluviis. 1.Rehepaplus kirjanik ütleb ise, et raamat ei sünnita tühjale kohale midagi, eks asi sai alguse päriselus nähtud asjadest, eestlaste tavadest. ,,Ilmselt olen inimestele kinkinud sõna, mis neil ammu puudu on olnud." Kunagine pärisorjaks olemine justkui vabandaks välja eestlaste kehva iseloomu ja mittesüüdiva käitumise, petmise, kombineerimise ja mahhineerimise, mida on hakatud nimetama rehepapluseks. Seda võiks nimetada ka pragmaatilisuseks ehk eesmärk-pühendab-abinõu-mentaliteediks. Edasipüüdlikkus, kavalus ja soov/oskus valitsevaile oludele meele järele olla, kui on sobiv hetk. Saame hakkama igasugustes keerulistes oludes. 2. Suuremad kratisõltlased: kindlasti Aida-Oskar, kelle kratid läksid kiiresti rikki, sest ta nõudis neilt liiga palju ja liiga tihti. ,,Sa ei oska kratti pidada, sihuke mahv ajab looma lolliks" (lk.20), manitseb Rehepapp. Mees tegi nii suure krati, et too ei mahtunud väravastki v...
Tervisliku eluviisi salanipid Aeroobika ja tantsutreener Janne Ristimets õpetab noortele tervislikku eluviisi ja õiget toitumist. Janne on väga energiline, Janne on sündinud 17. aprillil Kunstide Maja 1974 Pärnus. Ise on ta tegelenud tantsujuht. Ta annab nii tantsimisega alates 5. eluaastast. aeroobika kui ka tantsutunde. Tantsujuhtimist on õppinud Tema õpilased on öelnud, et ValgevenesVitebskis ning ennast Janne energia ja rõõmsameelsus täiendanud Viljandis Eve Noormetsa annab neile uut jõudu trenni loov- ja vabatantsu kursustel ning teha. Treener jagab tüdrukutele Tallinnas aeroobika kursustel.Praegu ka näpunäiteid õige toitumise juhendab Janne Pärnu Kunstide kohta: Kõige tähtsam on Majas vabatantsu mitmekesine toit ja pidev ettevalmistusstuudio ja ainevahetus. Ennast näljutada aeroob...
Üldist Kõrgus kummargilasendis: 1,5 m. Kõrgus püstiasendis: 2,4-3,3 m. Jalatalla suurus: 30 cm pikk ja 25 cm lai. Kaal: isastel 350-650 kg, emastel 175-300 kg. Paaritumisperiood: märtsi lõpust mai alguseni. Tiinuse kestvus: 195-265 päeva. Poegade arv: tavaliselt 2. Harjumispärane eluviis: elavad eraldi. Toitumine: hülged, loomakorjused, taimestik. Eluiga: 15-18 aastat. Esinemine: Arktika, Gröönimaa, Põhja-Ameerika ja Aasia põhjaalad. Selts: kiskjad Eluviis Jääkarud toituvad põhiliselt hüljestest. Nad peavad jahti jääaukude juures, kus hülged käivad õhku hingamas või hiilivad jääl lebavate isendite juurde. Jääkarud tapavad hülge ainsa käpalöögiga. Hilissuvel ja varasügisel patrullivad jääkarud kaldal, otsides surnud vaalasi ja morski. Ühe loomakorjuse juurde võib koguneda 10 kuni 20 karu. Suvel, kui ligipääsetavateks osutavad suuremad piirkonnad, muutub jääkarude toidulaud palju mitmekesisemaks. Pisinärilised, polaarreba...
Pelgulinna Gümnaasium Liisi Sõrmus 7k LATIKAS Tallinn2010 LATIKAS Latikas on üks meie tähtsamaid ja hinnatumaid sisevete töönduskalu. Ta on kõrget kasvu, külgetelt lamenud kollakashalli kehaga ja hallikate uimedega parvekala.Eestis elab latikas umbes 170 mandriosa järves ja suuremates jõgetes. Noores eas sööb latikas küll põhiliselt zooplanktoneid, kuid peatselt läheb üle põhjas elavatele selgrootutele.Pulmi peab ta kaldalähedases taimestikul enamasti mai teisel poolel ja juuni algul.Sageli koeb latikas mitmes rühmas(suuremad isendid tavaliselt varem, väiksemad hiljem), mida rahvasuu tavatseb kutsuda särje-, toome-ja uibulatikaks,kohati ka muud moodi.Latikas on meie teiste töönduskaladega võrreldes keskmise kasvutempoga: viiaastaselt kaalub ta tavaliselt 130-180 g.Kümmneaastaselt 0,6-0,8kg, viieteistkümnneaastaselt 1,3-1,7 kg.Latika väljapüügil on alammõõt 30 cm, mille ta saavutab tavaliselt 8-10 ...
TERVISLIK ELUVIIS "Tervislik eluviis" on üks viimasel ajal sagedamini kasutatud sõnu, kuid samuti üks kõige segadust tekitavamaid sõnu. Tervislik eluviis võib tähendada erinevate inimeste jaoks erinevat asja. 1) Mida tähendab tervislik eluviis teie jaoks? 2) Miks on toitumisprobleemid praegu nii aktuaalsed? 3) Mis on kõige tüüpilisemad vead, mida toitumises teie meelest tehakse? 4) Mida tuleb teha, et keha korras hoia? 5) Missugused kahjulikud harjumused võivad olla noortel inimestel? 6) Kas meie elu, aeg ja võimalused võimaldavad järgima tervislikke eluviise? 7) Kas inimene saab ikka olla täiesti tervislik?
KEILA GÜMNAASIUM 10b klass Mark-Hendrik Mäeste INIMESTE KAAL JA TERVISLIK ELUVIIS Referaat Juhendaja N. Sidorova Keila 2009 1 Sisukord Sissejuhatus 3 Referatiivne osa 4-6 Kokkuvõte 7 Kasutatud allikad 8 Lisa 9 2 Sissejuhatus Referaadis tuleb juttu inimese kaalust ja tervislikust eluviisist. Mõlemad on tänapäeval väga aktuaalsed teemad, millest kirjutatakse sageli ajalehtedes ning tervise- ja naisteajakirjades. Hüpoteesiks on väide, et ülekaalulised inimesed ei tee sporti. P.S vaata lisa. 3 Referatiivne osa 1.1 Mis on tervislik toitumine? Tervislik toitumine tähendab süüa nii, et see meie olemist ei kahjustaks. Süüa tuleks 3 põhitoidukorda ja 2 oodet päevas. Valida tuleks midagi igast toidu...
Jaanimardikad, keda meil ka jaaniussideks kutsutakse, on võimelised kiirgama valgust, mis on palju tõhusam inimeste leiutatud säästulampide omast. Suurema osa elust veedab jaanimardikas röövelliku vastse kujul. Enne kui ta täiskasvanud mardikaks muutub, sööb väiksemaid limuseliike. Suguküpseks saades jaanimardikad enam ei söö. Nad otsivad endale partneri, paarituvad ning varsti pärast seda hukkuvad. ELUVIIS Heledat kollakasrohelist valgust kiirgavad nii emased kui isased, mõningatel liikidel ka vastsed. Valgus tekib keemilise reaktsiooni tulemusena lutsiferiiniks kutsutava aine oksüdeerumisel. See aine peitub külgedel ja tagakeha kolme viimase lüli tipul paiknevates helenduselundites. Valgusreaktsiooni tekkeks vajavad jaanimardikad hapnikku, vett, lutsiferiini ja erilist, lutsiferaasiks kutsutavat ensüümi. Oma valguse kustutamiseks katkestab jaanimardikas hapniku juurdepääsu helenduselunditele. Keemiline reaktsioon on äärmiselt tõhu...
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Ivar Vipper INIMESTE KAAL JA TERVISLIK ELUVIIS Referaat Juhendaja: õp N.Sidorova Keila 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 INIMESTE KAAL JA TERVISLIK ELUVIIS 4 UURIMUSE ANALÜÜS 5 KOKKUVÕTE 6 2 SISSEJUHATUS Uurimustöö teemaks oli inimeste kaal ja tervislik eluviis. Inimesed on aastate jooksul hakanud vähem tervislikult toituma. Esitasin hüpoteesi, et ülekaalulised inimesed ei tegele spordiga. Uurimismeetod oli kirjalik küsitlus. 3 INIMESTE KAAL JA TERVISLIK ELUVIIS Tänasel päeval saame vaadata, et elu on võtnud väga suur tempo, väga palju on rutiinseid asju ja inimestel üldse ei ole aega i...
Anna Kõuhkna 12d Kuidas ühitada rohelist eluviisi praeguste tarbimismallidega? Roheline eluviis on ühiskonnas aina rohkem populaarsust koguv. Kohati võib seda isegi kutsuda trendiks. Seda sellepärast, et näiteks isegi kõige tavalistemates toidupoodides on kujunenud ökoasjade letid ja nurgad, ehitatakse ja tehakse loodussõbralikke autosid ja maju. Too eluviis on kindlasti puudutanud mõneti kõiki inimesi, sest säästev ehk keskkonnahoidlik eluviis puudutab tarbimistavasid, kodumajapidamist ja rekreatsiooni. Selle eluviisi puhul viidatakse tihtipeale individuaalset käitumist. On palju neid, kes järgivad kõiksugu soovitusi ja rohelisi reegleid ning on ka lihtsalt inimesi, kes võtavad sellest osa ja proovivad anda osakest juurde. Roheline eluv...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Lehm Referaat Liisa Marie Orav 4. d Merilin Kruuspan Tallinn 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS…………………………………………………… 1. LEHM…………………………………………………………………………… 1.1 HARILIK LEHM 1.1.1 Lehm inimese kasutuses………………………………………………….. 1.1.2 Välimus…………………………………………………………………… 1.1.3 Toitumine…………………………………………………………………… 1.1.4 Terviseprobleemid…………………………………………………………. 1.2 GUERNSEY 1.2.1 Päritolu…………………………………………………………………… 1.2.2 Iseloom…………………………………………………………………… 1.2.3 Toodang …………………………………………………………………… 1.2.4 Välimus………………………………………………………………. 1.2.5 Hooldamine…………………………………………………………. KOKKUVÕTE………………………………………………………………………………… KASUTATUD KIRJANDUS…………………………………………………………………. http://helpfulhints.info/et/pages/202297 SISSEJUHATUS Järgnevalt tuleb juttu harilikust lehmast ja guernsey lehmast. Teema sai...
Budismi õpetus ja eluviis Budismi jagunemine Hinajaana koolkond Mahajaana koolkond Puhta maa koolkond Zen-budismi koolkond Buddha Tähendus: virgunu- täieliku vabaduse, tarkuse, mõistmise ja energia seisund. Buddha: Siddhartha Guatama, kes pühendas suurema osa enda elust virgumisele ning kes hakkas virgununa ka teisi õpetama. Referaadi tulemus Sain referaadi käigus budismi kohta teada, et budism ei tunnista kõikvõimast absoluutset Jumalat, ei räägi maailma loomisest/tekkimisest ning inimhinge olemasolust. Budism keerleb põhiliselt ümber sinu ja su arengu ümber. Elu jooksul üritatakse lahti saada kõikidest ihadest, et mitte taassündida ja seeläbi kannatusi kogeda. Budismi eluviis Põhimõte: Inimene sünnib lugematuid kordi ümber ning sellega kaasnevad paratamatult kannatused, püüeldakse virgumise poole Selleks, et jõuda virgumiseni tuleb läbida tee, mis jaotatakse kolme eta...
"Politseinik amet või eluviis" Tavalisi kodanike kaitsevad riigi kaitsejad mille alla kuuluvad politseinikud kui ka teised sõjalised ühingud mis kaitsevad riiki ja inimesi .Paljud mõtlevad ,et kas minna riigi organitesse ja kaitsta rahulike ja korralike kodanike halva eest ja kas see mõjutab neid ka tava elus või nagu paljud teised kui koju lähevad jätavad oma töö tööle ja ei pea mõtlema midagi tööst kodus? Ehk kas politseinikuks olemine on amet või eluviis ? Politseinikuks olemine on kas amet või eluviis? Politseinikud peavad olema eeskujuks teistele inimestele ,looma arusaama ,et kaitsta oma kodumaad on õige tegu .Politseinik ei pea olema alati kõike keskel ja kontrollima kõike ta on ka inimene ta ei saa kõike .Ta tahab samamoodi nagu tavaline inimene millalgi puhata oma kohustustest . Kõigil see ei õnnestu kuna mõni inimene ei saa aru kui üht ta lähedast inimest karistatakse siis nähtavasti tehti sed...
Tervislik toitumine ja eluviis Alusta päeva hommikueinega. See täidab Sinu pika öö jooksul tühjaks kulunud „paagi“ uue energiaga. Hommikune söömine aitab Sul ka koolis paremini toime tulla. Hommikueineks sobivad pudrud, teraviljahelbed piima või mahlaga, täisteraleib juustu-vorsti vm kattega. Võimalusi on palju, peaasi, et Sa kooli tühja kõhuga ei lähe! Liigu! See on lihtne. Kõnni, sõida jalgrattaga, sörgi – koos sõpradega võib see saada mõnusaks ajaviiteks! Püüa teha aktiivseid 10-minutilisi pause ka kodus õppimise, lugemise ja televiisori vaatamise vahele. Püüa liikuda vähemalt 30 minutit iga päev! Pinguta higistamiseni! Energiline pingutus, mille puhul tekib hingeldus ja higistamine, aitab sinu südamel paremini töötada, lisab energiat, aitab parandada Sinu väljanägemist ja tunda e...
Politseinik Amet või Eluviis Tänapäeva maailm on täis mitmesuguseid ohte. Pidevalt on liikvel kurjategijaid roimareid, vargaid ja muid sulisid, kes seadust rikkudes ning teiste inimeste arvelt näiteks enda materjaalseid või ka harvemal juhul psühholoogilisi vajadusi rahuldavad. Selliste kurikaelade tabamiseks ning ühiskonnas heaolu ning korra säilitamiseks on loodud mitmeid korrakaitseorganisatsioone, sealhulgas ka politsei. Politseinik on tavaline inimene, kellel on tähtis, ohtlik ning tänapäevases maailmas väga vajalik töö. Päevast päeva tuleb kokku puutuda igasuguste kaasaegse ühiskonna probleemidega kuskil on keegi poodi või panka röövinud, kellegile kolki andnud või hoopistükkis ära tapnud. Korrakaitsja ülesanne on selliseid kurikaelu leida, nende süüle kinnitust saada ning oma tegude eest maksma panna. Korravalvuriks olemine ei ole üldsegi lihtne see nõuab väga palju pühendumist ning kesk...
Politseinik-Amet või eluviis Minu arust on politseinikke töö väga raske ja nõuab suurt kannatust,eriti kui vaadata veel palka mis nad selleeest saavad ,siis see ei ole just sellise töö kohta väga inimväärne.Politseinikuks ei hakata kindlasti seepärast et oleks lihtsalt mingi töökoht ja mingi palk.Enamus lihtsalt soovivad ja näevad vajadust eesti riigi eest seista. Ma arvan et see on pigem eluviis kui amet kuna sa ei saa seda tööd teha niimoodi ,et see sulle üldse korda ei läheks ega huvitaks.Lattu kaste võid sa jah tassima minna lihtsalt sellepärast et mingi sissetulek oleks aga politseiniku töö pole minuarust üldsegi selline. Väga palju inimesi läheb just mingi lapsepõlve puudutava sündmuse tõttu politseinikuks õppima või siis on ka palju neid kellel üks vanematest olnud politseitööga seotud. Ma arvan et see ei saa ainult amet olla kuna sul ei ole nii, et igapäev 8 tundi istud kontoris,pidevalt on töögraafik muu...
Rasedus ja tervislik eluviis 2012 Raseduse ja imetamise ajal on toiduenergia, vitamiinide ja mineraalainete vajadus tavalisest täiskasvanu vajadusest veidi erinev. Piisav ja tervislik toit on vajalik, et emaüsas arenev organism oleks varustatud kõige kasvamiseks tarvilikuga. Veelgi enam vajab tähelepanu aga ema ise, sest paljud tema keha toitainete, mineraalainete ja vitamiinide tagavaradest võivad sellel eluperioodil ammenduda. Toitumissoovitused Toitumine on üks olulisimaid tegureid, mis mõjutab loote arengut ja kasvu. Rasedad ei tohiks söömata olla üle 12 tunni. Vastasel juhul tekivad vereringesse ketokehad, mis ohustavad loote aju. Lootele võib saada eluohtlikuks see, kui ema on söömata üle 20 tunni. Imetavad emad peaksid tarbima täiendavalt keskmiselt 600700 ml vedelikku päevas, aga täpsem kogus sõltub eelkõige rinnaga toitmise mahust ja sagedusest. Janu kustutamiseks tuleb eelistada vett, mi...
Inimese eelkäijate areng sai alguse ca 6 mln aastat tagasi ning sellest ajast peale on inimene arenenud 7 liigi etapis, kusjuures omistas iga rohkem arenenud liik uusi oskusi. Tähelepanuväärne on ka see, et kui esimeste liikide areng võttis aega miljoneid aastaid, arenesid nooremad liigid välja palju kiiremini. Hominiidid e inimahvlased 6 5 mln a t Hargnesid Aafrikas tänapäeva inimahvidest Austrolopiteekus 5 2 mln a t Homo habilis 2,5 mln a t Tööriistade valmistamise oskus (kivikillud jne) Homo erectus 2 mln a t Tule kasutuselevõtt, kivist tööriistad, küttimine ja ...
Eluviis. Pasknäär eelistab elukohana tiheda alusmetsaga okas-, sega- ja lehtmetsi. Pesitseb reeglina kuuse-segametsades. Metsade lageraie vähendab talle sobivaid pesitsus- ja elukohti ning vähendab arvukust. Talvisel perioodil tuleb ka lagedamatesse piirkondadesse ja inimasustuse lähedusse. Pesitsusperioodil elab paaridena. Sügise poole koguneb parvedesse, kus siis ühiselt toitu otsitakse ja varutakse. Vanasti otsis pasknäär sageli putukaid hobusepabulatest, mis pole tänapäeval kahjuks enam võimalik. Taoline sita sees sonkimine ongi talle nime näol oma jälje külge jätnud. Teine talle tuntust toonud fakt on tammetõrudest toitumine. Pasknääri nokk on kohastunud jagu saamaks tõru kõvast kestast ja seda siledat silindrit kindlalt kinni hoidma. Iga pasknääri territooriumil ei pea oma tammikut olema, kuid see tuleks talle kasuks. See lind, kel tammesid läheduses ei kasva, peab oma talvetagavarad kaugemalt vedama, sageli isegi paari kilomeetri...
TERVIS JA TERVISLIK ELUVIIS TERVIS on füüsilise, vaimse, emotsionaalse ja sotsiaalse heaolu seisund ( mitte lihtsalt haiguste puudumine ). See on määratletud 1946 WHO ( Maailma Tervishoiu Organisatsiooni ) poolt FÜÜSILINE TERVIS on seotud inimese kehaliste näitajatega e.kuidas keha töötab (näiteks seedesüsteem kaua seedib, kuidas jäägid eemalduvad jne.) Füüsilist tervist saab tugevdada tervisliku eluviisiga ( kehalise liikumisega,spordiga, õige tasakaalustatud toitumisega, saunas käimisega, õige töö ja puhkereziimiga , positiivse mõtlemisega) VAIMNE TERVIS on seotud inimese närvisüsteemi ja psüühikaga. See on võime : 1. tajuda ja mõista reaalsust 2. õppida juurde uusi asju 3. teadvustada iseennast 4. hakkama saada pingelises olukorras jne. Vaimset tervist rikuvad stress, muremõtted, hirmud, vihastamine, pidev virisemine, alkohol , narkootikumid jne. Väsimus ei teki alati kehalise töö tagajärjel, vaid võib tekkida ka ...
Tartu Karlova Kool BUDISMI ÕPETUSED JA ELUVIIS Usundiõpetuse referaat Autor: Kati Ilus 9a klass Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 BUDISM JA BUDDHA........................................................................................................4 BUDDHA ÕPETUSED.........................................................................................................5 Neli õilsat tõde...................................................................................................................5 Õilis kaheksaosaline tee.....................................................................................................6 Dukkha.............................................................................
Laanekuklane Risto Valk 8a ELUKOHT Elavad Euroopas Skandinaavias põhjas kuni Itaalia ja Bulgaariani lõunas ning Suurbrittanniast läänes Venemaani idas. Euroopa mägedes elavad kuni 2400 meetri kõrgusel. Eestis Elab peamiselt Ida-Eestis, kus moodustuvad kõige suuremad asurkonnad. Igas asurkonnas on umbes 2000 pesakuhilat. Mõni looduskaitseala LAANEKUKLANE Must ümar tagakeha Punakas esiosa Töösipelgas on 4-8,5 mm pikk Iseloom ja eluviis jms. Pesade kõrgus ulatub kuni kahe meetrini ja põhja läbimõõt kuni nelja meetrini (Suurimad pesad on Soomes) Elavad kolooniatena ja pesas elab kuni100 000 putukat. Pesas on mitu emast. Üks emane muneb aastas umbes 150 000 muna. ... Sissetungijate vastu vaenulikud Peetakse üheks kõige arenenuma sotsiaalse võrgustikuga loomarühmaks Muidu sööb ta väiksemaid putukaid ja nende vastseid aga ka väikseid taime tükikesi või seemneid. Mesinike jaoks on nad kahjurid, sest võivad ühe ööpäeva jooksul varastada k...
1. Täida ära küsimustik oma ökoloogilise jalajälje kohta. Kopeeri oma vastus siia, tekstikasti. * Sinu ökoloogilise jalajälje suurus on 1.04 globaalhektarit aastas. See tähendab, et kui kõik inimesed elaksid ja tarbiksid nagu Sina, peaks inimeste käsutuses olema 0.5 maakera. 2. Analüüsi oma jalajälje tulemusi, mis on positiivne, mis negatiivne. * Ma arvan, et positiivne on see, et ühe elaniku keskmine ökojalajälg ei tohiks ületada 1,8 globaalhektarit. Minu ökojalajälg on aga 1.04. Ma ei oskaks öelda, et midagi selles negatiivset oleks. 3. Otsi internetist 5 loodussäästlikku tarbeeset/toodet, vastuse kasti kirjuta toote nimetus ja lisa internetiaadress. 1)Taaskasutatud kiust paber CYCLUS .https://www.antalis.ee/business/esileht/keskkond/loodussaastlikud-tooted.html 2)Ökoseebid GoodKaarma www.goodkaarma.net/shop/index.php/et/seebid-info 4. Otsi internetist Sinu arvates 10 parimat ja nutikamat loodussäästlikku nippi. Lisa juurde...
1. Kirjuta punkthaaval südamehaiguste riskitegurid koos piirväärtustega (kus võimalik, näiteks normaalse ja haigusliku vererõhu piir) · Suitsetamine · Lipiidide tasakaalu muutumine LDL kolesterooli (,,halb" kolesterool) sisalduse kõrgenemine (üldiselt üle 5,0 mmol/l, ent varieerub vastavalt vanusele ja soole). Triglütseriidide taseme kõrgenemine veres (seda ei peeta seni eraldiseisvaks riskifaktoriks). HDL kolesterooli (,,hea" kolesterool) langus veres. · Vererõhu kõrgenemine (üle 130/85 mmHg; normaalne süstoolne 90.119 ja diastoolne 6079 mmHg) · Suhkruhaigus (II tüübi diabeet) · Rasvumine (kehamassiindeks üle 25) · Kõrge rasvasisaldusega, vähese kiudainete sisaldusega toidu tarbimine · Madal füüsiline koormus (näiteks istuv töö) · Liigne alkoholi tarbimine (meestel üle 4 ja naistel üle 2 alkoholiühiku päevas; sõltub paljuski kehakaalust j...
SISSEJUHATUS Referaadi otsustasin teha koolibritest, kuna nad on mulle alati väga muljet avaldanud. Nad erinevad paljuski teiste lindudega ning tunnen nende eripärasuste, elukommete ja viiside vastu huvi ning sooviksin neist rohkem teada. Loodetavasti omandan koolibrite kohta uusi huvitavaid teadmisi. 1 KOOLIBRID Koolibrid on koolibrilased. Nad kuuluvad lindude sugukonda ja pikatiivaliste seltsi. Nende pikkuseks on 8-10 cm ja nad kaaluvad 7-8 g. Nad on ühtlasi ka maailma väikseimad linnud. (http://et.wikipedia.org/wiki/Koolibrilased) http://blog.audubon.org/cs/blogs/birdscapes/archive/2008/07/31/hummingbird- festivals.aspx KESKKOND Koolibri pesitsuskohad ulatuvad Mehhikost kuni Ameerika Ühendriikide lõunapoolsete alade, näiteks Arizonani. Harilikult võib teda kohata kanjonites ja sügavates jõeorgudes. Ta elab samuti kuivadel ja kivistel ning kõrbealadel. Nad eelistavad eluks pi...
Harilik kärnkonn Ladinakeelne sõna bufo tähendab kärnkonna. Harilikku kärnkonna leidub enamasti kogu Euroopas. Erandiks on siinkohal Iirimaa, Island ja mõned Vahemere saared. KEHAEHITUS, VÄLIMUS Täiskasvanud kärnkonnad võivad kasvada kuni 18 cm pikkuseks ning nende värvus võib olla roheline ja tumepruun. Kärnkonnad on nime saanud omapärase kärna meenutava naha järgi. Emased on tavaliselt isastest tüsedamad. Nende pea on lai, neil on kaks ninasõõret nagu inimestel ja neil pole hambaid. Kärnkonna pea läheb kereks üle ilma nähtava kaelata. Kärnkonnadel puudub saba ning nahk on neil kuiv ja kaetud väikeste tüükalaadsete muhkudega. Kõhualune on neil konnadel halli-mustatäpiline määrdunud valget tooni. Looduses peetakse hariliku kärnkonna tavaliseks elueaks 10 kuni 12 aastat. ELUVIIS Harilik kärnkonn elab tavapäraselt maismaal, siirdudes vette vaid lühikeseks, 68 päeva kestvaks kudemisperioodiks. Talve veedavad kärnk...
Kallavere Keskkool Mutt Referaat Koostaja: Katrin Mett Juhendaja: Monika Kallaste Maardu 2012 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................3 Kes on mutt? ............................................................................................................... .......4 Elupaik...................................................................................................... .........................6 Eluviis...................................................................................................... ...........................7 Mida sööb mutt?..................................................................................................8 Muti ...
ILVES Välimus Suvel hallikas, oranz Kõrvade otsas on musta otsaga karvatutid Karvastikul mustad täpid Käppadel on sisse- tõmmatavad küünised Kõrgete jalgadega ja ümara peaga Autor: Klausf Keha pikkus 80-130 cm Tehtud 26.11.2005 Kehamass 12-25 kg Eluviis Eelistab elada segametsades. On kohastunud elamaks seal, kus maad katab talvel paks lumi. Ronib hästi puudel ja kividel. On suuteline küllaltki pikki vahemaid ujudes läbima. Üksikeluviisiga Suure territooriumiga. Aktiivne hämaras ja öösiti. Elupaik ja levik Looduslik levila on põhjapoolkera. Elab peamiselt lumistel aladel. Elab segametsades. Kaasajal on ta enamikust Lääne-Euroopa riikidest välja surnud Eestis asustab kogu mandrit ja suuremaid saari. Eestis elab ca 700-1000 isendit. Toitumine Peamiselt valgejänes Teised...
HEALTH Health is the general condition and well being of a person in all aspects. It is very important for a person to have a healthy lifestyle since being healthy usually leads to a better and longer life span. There are many ways on how to lead a healthy lifestyle. It consists of our daily activities and habits. Getting regular exercise is a great way to start leading a healthy lifestyle. Atleast once a week you should get up and do exercises. You don't have to go to the gym to do exercises, you can just go outside for a jog. Or instead of jogging you can play games or do sports like soccer, tennis, track and field or basketball. Regular exercise can help you lose weight, prevent diseases and can help you maintain a positive self-esteem. Besides getting regular exercise, you must also have the correct eating habits. To have the correct eating habits, you must have a healthy and ...
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. TERVISLIK ELUVIIS 4 1.1. Füüsiline tegevus 4 1.2. Õige toitumise tähtsus 4 1.3. Ebatervislikud eluviisid 5 1.3.1 Suitsetamine 5 1.3.2. Alkoholi tarvitamine 6 1.3.3. Narkootikumide tarvitamine 7 KOKKUVÕTE 8 KASUTATUD KIRJANDUS 9 SISSEJUHATUS Juba vanad kreeklased pidasid kehalist liikumist võrdselt oluliseks õppimisega. Kreeklaste elufilosoofia põhines keha ja meele seotusel. Sisuliselt sama kinnitavad ka tänapäeva läänemaailma teadlased aeroobne liikumine paneb südame hoogsamalt verd pumpama ning selle tulemusena paraneb verevarustus nii ajus kui ka kogu ülejäänud kehas. Kiirem vereringlus tähendab aga rohkemat hapnikuhulka ning see omakorda paremini toidetud ajurakke. Tänapäeva teadusaparatuur on täiustunud määral, mis võimaldab uurida meie kehas toimuvad biokeemilisi protsesse veelgi täpsemalt. On selgunud, et treenimise mõju mentaalsele terv...
1.Joo päevas vähemalt 2l vett 2. Kui alkoholi juua soovid,joo natuke punast veini 3. Enne hommikusööki tühja kõhuga juua üks klaas vett sidruni ja meega. Ainult 20min enne sööki. 4. Joo vett pool tundi enne sööki. Söömise ajal ära joo. 40min pärast sööki void uuesti juua. 5. Söö 4-5 korda päevas. 6. Viimane söögikord peaks olema 3 tundi enne magamaminekut. Pärast ainult vesi, roheline tee, madala rasvasisaldusega jogurt. 7. Tee ilma suhkruta, saab teha meega. Kohv ei sisalda lisaaineid (näiteks koor, piim, suhkur). Need on tühjad kalorid. 8. Ära söö kartulit rohkem kui 2x nädalas. Söö ainult keedetud või küpsetatud kujul. 9. Viinamarju ja banaani ära söö enne kui oled kaalust alla võtnud!!Ja kui sööd siis mitte rohkem kui 2 korda nädalas. 10.Ära paastu nädalas rohkem kui 2korda(näiteks esmaspäev ja reede) 11. Ära unusta sporti ,käi kasvõi kord päevas sörkimas. 12. Ideaalne aeg sportimiseks - 17,00-20,00 13. Söö kindlasti hommikusööki! 1...
Šimpansid on levinud Ekvatoriaal-Aafrikas, kud nad elavad troopilistes vihmametsades ja mägimetsades (kuni 3000 m üle merepinna). Šimpansid on suured loomad üldpikkusega kuni 150 cm, mass on 45-50 kg, mõnikord isegi 80 kg. Käed on tunduvalt pikemad kui jalad. Sõrmed on võrdlemisi pikad, ainult pöial lühike. Suur varvas on pikk, ülejäänud varbad aga väikesed ja nahkse kilega ühendatud. Kõrvalestad on suured nagu inimesel, ülahuul pikk, nina väike. Šimpansid elavad osalt maapinnal, osalt puudel. Maad mööda liiguvad nad tavaliselt käpuli, toetudes täiele tallale ja kõverdatud sõrmede keskmiste lülide pealispinnale. Sellises asendis võivad nad kiiresti joosta. Harva sammuvad nad kahel jalal. Puid mööda liiguvad šimpansid kiiresti brahhiatsiooni teel, rippudes oma tugevate käte otsas. Okstel liikumise ajal kasutavad nad sageli ka käsi ja jalgu samaaegselt. Šimpansid magavad pesas, lamades külili(kõverdatud põlvedega), mõnikord ka selili( vä...
LUUKALAD Selleks, et kala vees silma ei torkaks, on tal kaitsevärvus. Enamus kalu on seljapoolt tumedad, et sulanduda värvuselt taimestikuga, ning kõhupoolelt heledamad, et sobituda põhja värvusega Avavees elavad kalad (viidikas, siig, rääbis) on enamasti heledamad, sinakasrohelise tooniga. Põhja lähedal elavad kalad (luts, angerjas, säga) on aga mustjaspruunides toonides, sest seal on hämar. Kalad jaotatakse lepis- ja röövkaladeks toidu alusel. Lepiskalad (särg, latikas) toituvad taimedest või väikestest selgrootutest, osa jäävadki selle toidu juurde, mida söödi vastsetena. Röövkalad(ahven, koha) hakkavad jahtima teisi, endast väiksemaid kalu. Mida rohkem kala toitu sööb, seda kiiremini ta kasvab. Kala kes sööb vähe, võib olla kõigest cm pikkune, kes toitub palju, võib olla mitme meetrine. KALAD VAJAVAD KAITSET Kalad saavad elada ainult puhtaveelistes veekogudes. Väiksemgi muutus vee koostises halvendab kalade elu. See tõttu on ol...
Probleemiks on ebatervislikud eluviisid. Tervisliku eluviisi alla kuuluvad tervislik toitumine, spordiga tegelemine,puhkus, mitte suitsetamine ja mitte tarbida alkoholi . Et järgida tervislike eluviise tuleks süüa mõõdukalt, magusaga mitte liialdada, süüa vitamiine, vältida rämpstoitu, tegeleda spordiga, puhata ennast välja, mitte tarbida alkoholi, mitte suitsetada ja mitte kasutada narkootikume. Tervislik eluviis hõlmab kokkuvõtvalt piisavat füüsilist tegevust, tervisliku toitumist, õiget puhkust ja oskust lõdvestuda. Vajalikus koguses igapäevane liikumine ja õige toitumine tagavad terve organismi ja seeläbi terve ja enesega rahuloleva inimese. Ka tervislik eluviis võib olla maitsev ja lõbus. Tuleb vaid leida endale sobiv kehaline tegevus ja tervislik toitumine! . , , , . , , , -, , , , . , , . , . . ,
LENDORAVAD EESTI METSADES Anna-Stina Reinas 10P LENDORAVATEST Liiginimi ladina keeles on Pteromys volans Lendorav on näriliste seltsi, lendoravate suguseltsi kuuluv pisiimetaja Nad on öise eluviisiga ning vajavad ellujäämiseks vanu metsi Lendoravate keha on 13-20 cm pikka, lapik saba 9-14 cm Lendorav on aastaringi halli karva Suured mustad silmad, kohastumus öiseks eluviisiks ELUPAIK JA-VIIS Elab okas- ja segametsades Põhiliselt vanade haabade otsas, kus on puu õõnsused Veedab enamiku oma elust puude otsas ja maapinnale eriti meelsasti ei lasku Liigub liueldes, selleks kasutab ta keha külgedel olevast nahavoldist moodustunud lennust Tüürib koheva sabaga PESAKOND JA POEGIMINE Pojad sünnivad neil mais-juunis ja neid on tavaliselt 2-4 Pojad on paljad ja pimedad Nägema hakkavad pojad kahe nädala pärast, imetamise lõpetavad kuu pärast ja iseseisvaks saavad kahe kuu pärast Elavd tavaliselt 5-6 aastaseks ...
Homo sapiens Homo sapiensid elasid Aafrikas ja samal ajal neandertaallastega. Jäänuseid neist on leitud väga erinevatest kohtadest, alates Saksamaast kuni Aafrika ja Aasiani. Nende eluaeg algas ligikaudu 500 000 aastat tagasi ning ligikaudu 200 000 aastat tagasi ilmusid esimesed nüüdisinimesed. Nende ajumaht oli väga sarnane tänapäeva inimeste omale. Selle suuruseks arvatakse 1200-1400 kuupsentimeetrit. Homo sapinsidel oli paks pealuu ning neil puudus esileulatuv lõug. Samuti muutus nende kolju ümmargusemaks, kui seda oli Homo erectusel. Ajukoor oli juba rohkem arenenud. Nende hambad olid juba peenemad ja mitte enam nii paksud ning karvkate oli vähene. Nende otsaesine oli järsem ning sellest võib oletada, et nende aju oli pannud rohkem rõhku eesajule. See aju osa omakorda on aga vastutav kõne, jäsemete liikumise, sotsiaalsuse ning muude tänapäevasel inimesel hästi arenenud omaduste ja o...
Vesipapp Välimus ● Vesipapp on ühtlaselt tumepruun lind, kellel tõusevad esile eriti valge rind ja kurgualune. Kehapikkus 18-20 cm. ● Tiivapikkus 8-10 cm. ● Kaalub 50-70 g. ● ● Tal on saba lühike, jalad pikad kuid tugevad. Rahvapärased nimed Jääpura ● Meripapp ● Jõekirikisand ● Lutsu-Mats ● Veekirikisand ● Vesirästas ● Jõekirikhärra ● Jõerästas ● Veeköster ● Jõeisand ● Jõeköster ● Jõekukk ● Jõepapp ● Ädalakägu ● Levik Teda leiab Euroopas, Aasias ja Loode- ● Aafrikas katkendlikult peamiselt mägismaadel. Eestis väikesearvuline talikülaline. ● Eestis võib talvitumas näha ainult 200-250 ● isendit, aga see arv on vähenemas. Teda kohtab külmumata väikeste...
SÄÄRIKSÄÄSED KLASS: Putukad SELTS: Kahetiivalised SUGUKOND: Sääriksääsklased PEREKOND: Tipula jt. SÄÄRIKSÄÄSE ISELOOMULIKUD OMADUSED Jalad: Hästi pikad, kergestimurduvad. Sellele vaatamata on täiskasvanud sääriksääsed võimelised nendega taimedest kinni hoidma, seda isegi tugeva tuule korral. Tiivad: Nagu kõigil kahetiivaliste esindajatel, on ka sääriksääsel täiskasvanustaadiumis üks paar tiibu. Tagatiivad on taandarenenud ning muundunud sumistiteks. Sumistid: Keerulise lennuelundi osa. Koosneb taandarenenud tagatiibadest, mis funktsioneerivad lennu ajal tasakaaluelunditena. Nad on pikliku kujuga ning esitiibade liigutamisel nad vibreerivad. Iga pendlikese paksenenud ots toimib ballastina, tasakaalustades esitiibade liikumist. Tänu sellele on sääriksääsk suuteline oma lendu juhtima. Vastsed: Elavad niiskes keskkonnas: pinnases, metsakõdus, kõdupuidus või magevetes. SUURUS Pikkus: Emasel kuni 26 mm, isasel 16 mm. Toitumisaparaat: S...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
