Riigivalitsemiskorrad (monarhia ja vabariik; demokraatia ja diktatuur) 2. Kodanikuõigused ja inimõigused 3. Riigi juhtimine. Eesti valitsemissüsteem M . -- , , . : , , ,, . - : c, , ,. 4 , . . . , . -. , , . , - . , . -- . . , , , . . - , , . . . - , . - , . - . - ,a - .
NSV Liidu lagunemine: Idablokk NSV Liit, tema sõltlasriigid ja ühiskonda puudutav süsteemne ideedekogum Perestroika NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) alates 1985.aastast. Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine NSV Liidus 1980.aastate teisel poolel Uut moodi mõtlemine välispoliitikas Poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihendamine muu maailmaga. Peamiseks eesmärgiks sai suhete parandamine läänega. Poliitilise elu reformimine vähenes kommunistliku partei võim. Paljud tagurlikud poliitikud sunniti ametist lahkuma, otsustati kehtestada presidentaalne valitsemissüsteem Augustiputs 19.-21. august Moskvas toimunud riigipöördekatse, mille käigus vanameelsed jõud üritasid võimult kõrvaldada Gorbatsovi, see aga ebaõnnestus ning liiduvabariigid said võimaluse iseseisvumiseks Eesti Vabariigi taasiseseisv...
Ühiskonnaõpetus lk 60-89 Kodakondsus püsiv õiguslik seos riigi ja kodaniku vahel, mis annab kodanikule kodakondsusega seotud õigused ja kohustused. Kodanik on inimene, kellel on vastava riigi kodakondsus. Kodakondsus Eestis - *omandatakse sünniga, kui vähemalt ühel vanemal on kodakondsus, *taastatakse isikule, kes on selle kaotanud alaealisena, *saadakse naturalisatsiooni korras, *eriliste teenete eest. Demokraatia valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas Otsene demokraatia Eestis esineb enamasti kohalikes omavalitsustes ja referendumitel. Võimu teostavad inimesed kodanikud ise. (14. sept. 2003 EL küsimus ja 28. juun. 1992 ps küsimus) Esindusdemokraatia võimu teostab inimeste poolt valitud esindajaskond. Mandaatide loomine-ühendav side valija ja valitava vahel. Eestis: kohaliku omavalitsuse volikogu 2009 ja riigikogu valimised ...
1. Mis iseloomustab EKP juhtide Karotamme, Käbini ja Vaino ametiaega? Nikolai Karotamme Püüdis arvestada Eesti vajadustega. Teda süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. Vabastati ametist 1950. Johannes Käbin Oli kuulekas Mosva suunist täitja, kuid mitte ka Eesti äärmuslik venestaja. Ta ajas mõõdukat laveerimispoliitikat, püüdes olla parasjagu Moskva- meelne ning samas arvestades ka Eesti NSV eripäradega. Ta suutis muganduda nii stalinismi, sulaaja kui ka 1960. Aastatel seisakuaja poliitiliste oludega ja säilitada oma ametikoht. Vabastati ametikohast 1978. Karl Vaino Üdini Moskva meelne ning peaaegu umbkeelne, tema võimuletulekuga algas uus venestamisaeg. 2. Millised on käsumajandusele iseloomulikud tunnused? Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota ja kellele toot otsustab poliitiline võim ehk poliitilisel võimul on täielik k...
Seadusandlik võim on riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. See on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja see läbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Iga 4 aastat valitakse riigikogu. Valivad kodanikud alates 18 aastest. Kandideerida võivad kodanikud alates 21 aastest. Seadusandliku võimu ülesandieid: 1.Seadusloome 2.Riigieelarve 3.Valib presidendi 4.Kinnitab kõrgemad riigiametnikud 5.Kinnitab välislepingud 6.Kinnitab Eesti osalemiste sõjalised välismissioonid. Parlamentaarne süsteem on klassikaline võimude lahususe printsiibil põhinev valitsemissüsteem, kus parlamendil on seadusandlik, peaministril ja valitsusel täidesaatev ning presidentil esindusfunktsioon, ilma et erinevad võimuharud sekkuksid üksteise pädevuse piiridesse vähendamaks nende rakendusjõudu. Presidentaalne süsteem on valijaskonna poolt presidendi institutsioonile antud lai...
1. Millal toimusid ja miks olid olulised Eesti taasiseseisvumisprotsessis: Fosforiidikampaania 1987- Rahvas ei olnud nõus kaevanduste rajamisega ja hakkasid mõskvale vastu Suveräänsusdeklaratsioon 1988- kuulutati, et Eesti seadus on vene omast tähtsam Eestimaa laul 1988- toimus Tallinna lauluväljakul. Üritusele kogunes väidetavalt 300 000 inimest üle kogu Eesti , tuldi esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule. Balti kett 1989- eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi- Ribbentropi paktile. Iseseisvuse taastamine 1991- Siis võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik: 2. Milles avaldus perestroika: Majandus- Ettevõtted said suurem iseseisvus ja arendati erasektorit Avalikustamine- sõnavabaduse suurendamine ja hakati rääkima inimestele asju mis olid vare...
Liivi sõda. Põhjused: 16. sajandi keskpaiku kerkis päevakorda terav küsimus, kellele kuulub ülemvõim Läänemerel. Selle eest hakkavad võitlema tugeva valitsemiskorraldustega suurriigid: Venemaa, Taani, Rootsi, Poola-Leedu. Baltimaades õõnestavad keskvõimu tülid erinevate võimustruktuuride vahel. Ajend: Selleks, et säilitada vaherahu Venemaaga, nõustus ordumeistri ja Tartu piiskopi aadlike delegatsioon tasuma ,,Tartu maksu" üks mark aastas iga elaniku pealt. Kui peale kolme aasta möödumist maksu ei tasutud, otsustas Venemaa sõja kasuks. Sõjas osalenud riigid ja nende eesmärgid: Venemaa: saada väljapääs Läänemerele Rootsi: Laiendada enda ülemvõimu Takistada Taani liidripositsiooni haaramist Takistada Venemaa tegutsemist Poola: Saada tagasi kaotatud alad ja vallutada uusi Taani: Saada tagasi kaotatud alad Haarata Läänemerel ülemvõim Sõja tulemused: Liivi ordu laguneb Saaremaa läheb Taani kätte Lääne- ja Põhja-Eesti läheb Rootsi kätte Lõun...
KORDAMISKÜSIMUSED TEEMABLOKI „RIIGIVÕIMU TASANDID“ (TEEMAD 3.1 – 3.5) KOHTA 1.Miks ei või Riigikokku kandideerida kaadrikaitseväelane? sest ta osaleb Eesti Vabariigi riigi- või kaitseteenistuses 2.Kui vanalt võib Eesti kodanik kandideerida Riigikokku? 21eluaastast 3.Kuidas pääsetakse Riigikokku isikumandaadi alusel? Valimisringkonnas hääletanute arv jagatakse mandaatide arvuga. Iga kandidaat, kes sai hääli rohkem või võrdselt lihtvoodiga, saab isikumandaadi alusel riigikokku. 4.Kas Riigikogu liikmete arvu peaks vähendama ning kui suur see võiks olla? Palun põhjendage oma vastust. Arvan, et ei peaks vähendama, sest kui on väiksem valitsus, siis on ka arvesse võetavaid arvamusi vähem. 5.Kes kuulutab välja Riigikogu poolt vastuvõetud seadused? Vabariigi president 6.Kus avaldatakse Eestis vastuvõetud seadused? Riigi Teatajas 7.Teatud hädaolukordades võidakse anda seadusandlikke voli...
Nõukogude Liidu lagunemine Reino Toop 12. Kl Keila-Joa SIK Perestroika algus 1985. aasta märtsis sai NLKP uueks peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Tuli võimule keerulisel ajal. Sise ja välispoliitiline ummik. Ka kõige tagurlikumad jõud mõistsid muudatuse vajadust ja toetasid Gorbatsovi. Ta pidi riigi kriisist välja viima, säilitades sotsialistliku ühiskonnakorra. Esimesena pidi ta kiirendama riigi majandusliku arengut. Pidi toimuma perestroika teel. Mihhail Gorbatsov Avalikustamine Majandusuuenduste kõrval tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost (avalikustamine) Sõnavabaduse avardumine. Tsensuurireeglid pehmenesid. Ajalugu räägiti tõepärasemalt (massimõrvad jne.) Kontaktide tihenemine muu maailmaga. Üheks avalikustamise eestvedajaks oli Aleksander Jakovlev proovis demokraatiat sobitada nõukogude ühiskonda. Aleksandr Jakovlev Uutmoodi mõtlemine välisp...
Eesti ajalugu: eksami teemad 20122013 1. Esimene Vene revolutsioon (19051907). Peamised sündmused ja tähtsus. Parteid. 1.1 Esimene Vene revolutsioon (1905-1907). Peamised sündmused ja tähtsus · 1905. aastaks olid sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud Vene impeeriumis teravnenud äärmuseni. Olulist osa etendas seal Venemaa lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas. · 9. Jaanuaril 1905toimus Peterburis Verine pühapäev, millele Tallinnas järgnes üldstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. · Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema soovitas rohkem hoolitseda Eesti edenemise eest ning mitte toppida oma nina suure Venemaa asjadesse. Revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. · 14. oktoobril 1905 ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. · 16. oktoobril 1905 avas sõjavägi kuberneri käs...
1. Valitsemissüsteem parlamentaarne: · Rahvas valib parlamendi populaarsemad erakonnad moodustavad VALITSUSE aruande kohustuslik parlamendi ees. · Kui moodustub uus parlament, siis moodustub ka uus valitsus. · Näited Eesti, Läti, Norra, Rootsi, Saksamaa, Suurb, Holland. 2. Presidentaalne: · Rahvas valib nii parlamendi kui ka presidendi. · Kõige tähtsam on president valitsuse moodustamine (ei pea arvestama parlamendis olevate erakondadega). · Uus president uus valitsus. · Presidendi tähtsus: on peaminister(juhib valitsust), rahvusvaheline Esindamine, sõjavägede ülemjuhataja. · Näited USA, Prantsusmaa, Venemaa, Soome. 3. Võimude lahusus seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu tasa- kaalustatus, mis on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja seeläbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. 1)Seadusandlik on riigi institutsiooni pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. Täidesaatva võimu järelvalve ja kontr...
KESKAEG OLULINE ETAPP ÜHISKONNA ARENGUS Keskaeg kestis oli aastatel 476 kuni 1492. See oli pikk ajavahemik ning sel ajal toimus mitmeid tähtsaid sündmusi ning avastusi, mis aitasid kaasa inimkonna tänapäevastumisele. Üheks tähtsaimaks ettevõtmiseks olid suured maadeavastused. Suured maadeavastused väljaspool Euroopat leidsid aset 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni. Suured maadeavastused on tähtsad kuna Kolumbus avastas Ameerika, Vespucci avastas ümber Aafrika Indiasse kulgeva meretee ja Magalhãesipani korralikumale maailmakaardile aluse enda ümber maailma sõiduga. Inimestele muutusid kättesaadavaks vääriskaubad ning põllumajandustooted, laevanduses arenes laevade ehitus ning inimesed arenesid kultuursemateks. Keskaja üks suurimaid saavutusi oli ülikoolide rajamine ning nende teke. Uute koolide ja ülikoolide rajamise tähtsaimaks põhjuseks oli haridust ja teadust tunnustavate inimeste olemasolu...
Mõisted : perestroika-NSV Liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine (ettevõtete suurem iseseisvus,erasektori arendamine). Glasnost-avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine augustipunts-oli 19.-21. augustil 1991 NSV Liidus toimunud riigipöördekatse.Puts tõi kaasa riigi poliitilise olukorra radikaalse muutumise.Venemaa demorkaatlikud jõud eesotsas Jeltsiniga astusid selle vastu ja mõne päevaga poliitiline segadus riigis likvideeriti. SRÜ-sõltumatute Riikide Ühendus-Venemaa, Valgevene ja Ukraina vaheline leping, mis sõlmiti 8. dets 1991. a Minskis Boriss Jeltsini eestvedamisel. Need riigid deklaleerisid, et NSV on sügavas kriisis ja lõpetab oma olemasolu (saadedakse laiali). Liiduleping-Nõukogude Liidu asemele kujunev uus liiduvabariikide majanduslik ja poliitiline ühendus, mis pidi tuginema kõigi liiduvabariikide poolt heakskiidetud liidulepingule, mille läbirääkimised hakkasid juba 1990 a. 1991 märtsis korral...
Nõukogude liidu lagunemine 1985 aastal uueks NLKP peasekretäriks Mihhail Gorbatsov. Sel ajal oli impeeriumi areng viinud riigi sise- ja välispoliitilisesse ummikusse. Gorbatsovist pidi saama uus partei liider, kes riigi kriisist välja viib ning säilitab sotsialistliku ühiskonnakorra. Gorbatsovi esialne uuenduskava perestroika nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist. Hakati uuendama ka riigi juhtkonda. Al. 1986 tõusis päevakorrale glasnost e. avalikustamine. Sõnavabaduse avardumine, salastatuse vähendamine ühiskonnas. Kasvas ajakirjanduse ja televisiooni mõju. Kontaktide tihenemine muu maailmaga. NSVL uuenev juhtkond seadis eesmärgiks suhete parandamise lääneriikidega. NSVL majandus ei kannatanud enam võidurelvastumist välja. Gorbatsov pakkus välja relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava. NSVL ja Ameerika suhted paranesid pärast Gorbatsovi ja Reagani tippkohtumist. NSVL välispoliitika muutus paindlikumaks. G. Lõpe...
DEMOKRAATIA Demokraatia tunnused: (rahva valitsemine) 1. kõik pääsevad poliitika juurde 2. avalikkus on kaasatud otsustamisele 3. otsused lähtuvad avalikest huvidest • Otsene (vahetu) demokraatia – rahvahääletus (referendum), valitakse otse, rahvas saab ainult poolt või vastu hääletada. • Esindus (vahendatud) demokraatia – rahvas ise ei osale otsustamises, mandaat-saadikutele antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. • Osalusdemokraatia – kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, võimalik osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormistamisel. (Skandinaavias-tugev omavalitsus; USA-kohalik kodanikualgatus) • Elitaardemokraatia – võim eliidi käes, püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui õnnest ja harmooniast. Demokraatia eelus Demokraatia puudus Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali Inim...
Ajaloo kontrolltöö Õpik: § 28, 28a, 29, 29a, 31 1. Mõisted. 1) Perestroika Mihhail Gorbatsovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus. 2) Glasnost avalikustamine, 1985. aastal Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatsovi ellu kutsutud avalikustamispoliitika. 3) RESK 1991. aastal NSV Liidu riigipöördekatset teostanud Riikliku Erakorralise Seisukorra Komitee akronüüm eesti keeles. 4) Augustiputs 19.21. augustil 1991 Nõukogude Liidus toimunud riigipöördekatse. 5) SRÜ Sõltumatute Riikide Ühendus, riikide ühendus, mille moodustasid Valgevene, Venemaa ja Ukraina 8. detsembril 1991. 6) Liiduleping leping, millega Gorbatsov tahtis hoida Liiduvabariike koos. 7) Laulev revolutsioon 19871988 toimunud sündmustele, mille algne eesmärk oli inimeste elu-olu paremaks muuta, tegevused olid ...
Riikide rahulolematus IMS tulemustega Sõja tagajärjel lagunes Austria-Ungari tekkisid Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia; Serbia, senised AU lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigiks (Jugoslaavia) Venemaast eraldusid Poola, Läti, Leedu, Eesti, Soome Saksamaa kaotas osa territooriumist, asumaad ja suurriigiseisundi USA sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma, USA oli sõja ajal andnud laenu peamiselt Antandi riikidele, 1921. a oli Euroopa riikide völg USAle 21miljoni Itaalia ja Jaapan jäid ilma territooriumidest ja kolooniatest, mida nad enda omaks pidasid Probleemid Saksamaal pärast I MS Majandusprobleemid Antandi riigid raskendasid sksm olukorda, kuna saksamaa ei suutnud maksta neile reparatsioone. Saksamaa ei suutnud reparatsioone Antandi riikidele maksta sp okupeeris Prantsusmaa 1923.a saksa suurima tö...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Majandusteaduse osakond Helen Prants ja Märt Laur MD 1 HÜPERINFLATSIOON Uurimustöö Juhendaja: Lauri Punga Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Aines sissejuhatus majandusteoorias sai valitud teemaks ,,Hüperinflatsioon", kuna inflatsioon on meie ümber olemas ja see on ka vajalik, seetõttu oli huvi uurida ka hüperinflatsiooni kohta. See referaat seletab lahti, mis on hüperinflatsioon, kuidas see tekib ja kuidas hüperinflatsiooni leevendada. Uurisime põhjalikumalt hüperinflatsiooni Eestis, kui koguni kahel korral, 1940. ja 1991. aastal, läks Eesti ühiskond üle ühest süsteemist teise. Uurisime raskemaid aegu Ameerika Ühendriikides ning kuidas seal leevendati olukorda. Referaadi koostamisel olid abiks kaks head raamatut: ,,Inflatsioon ülemineku majanduses" ja ,,Ameerika Ühendriikide valitsemissüsteem". Eesti enda elektroonilistest materjalidest oli suureks abiks www.estonic...
Demokraatia ja Eesti valitsemiskord Demokraatia: Otsene demokraatia – demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogu kaudu. Osalusdemokraatia – demokraatia vorm, mille puhul rahvas kaasatakse otsustusprotsessi. Osalusdemokraatia võimalused: ⁃ osalemine kohaliku omavalitsuse valimistel ⁃ osalemine Riigikogu valimistel ⁃ erakonna liikmeks astumine ⁃ ajalehes arvamuse avaldamine Referendum ehk rahvahääletus Siirdeühiskond – ühiskonna arenguetapp, mille käigus mittedemokraatlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatiaga, toimub üleminek diktatuurilt demokraatiale. (saab alguse demokraatliku põhiseaduse alusel toimunud esimeste vabade valimistega ja lõpeb siis, kui demokraatia on juurdunud kõigis eluvaldkondades) Monarhia:(riigi- ja va...
EESTI VALITSEMISSÜSTEEM SEADUSANDLIK VÕIM Eesti valitsemiskorralduse sõlmprobleemi käsitlevate artiklite analüüs: Mihkel Solvak „Saadiku koht parlamendis – vabadus ja sõltuvus“ RiTo nr 14, 2006 1) Artiklis „Saadiku koht parlamendis – vabadus ja sõltuvus“, ütleb Mihkel Solvak, et saadikutel on 2 selget eesmärki: poliitika elluviimine ja tagasivalituks osutumine. Vastasel korral ei saaks nad ju poliitikat teha ega ellu viia, kui neid uuesti ei valitaks. Eesmärk saada tagasivalituks on omakorda põhjuseks, miks poliitikud kipuvad minema lihtsama vastupanu teed ja tegema populaarseid otsuseid, mis ei ole sageli pikas perspektiivis kasulikud, kuid nende otsuste puhul on teada, et see on nn ”kindla peale nimek”, st, need on rahvale meelepärased. 2) Huvipakkuv asjaolu minu jaoks oli, et nii Poolas kui Leedus võib saadik esitada nii küsimusi kui järelpärimisi, samas kui Poolas üksiksaadik seadus...
NSV Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) oli aastatel 1922 1991 eksisteerinud kommunistlik riik. Nõukogude Liit moodustati 30. detsembril 1922. aastal liidulepinguga. 30. detsembril Moskvas toimunud 1. Üleliidulisel Nõukogude Kongressil otsustati nõukogude vabariigid: Vene SFNV, Ukraina NSV, Valgevene NSV ja Taga-Kaukaasia SFNV ühendada Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks. Seega Nõukogude Liit tekkis pärast seda, kui Nõukogude Venemaa oli tagasi vallutanud osa endisi Venemaa alasid, kus elanikkonna põhiosa moodustasid mittevenelased. NSV Liidu ühiskonda iseloomustasid demokraatia täielik puudumine, range tsentralism ja plaanimajandus. Seega lühidelt öeldes oli NSV Liidus esiplaanil riik inimeste vajadustega ei arvestatud. Nõukogude Liit lagunes iseseisvateks riikideks pärast Mihhail Gorbatsovi tagasiastumist 1991. aastal. Iseseisvateks riikideks said: Armeenia, Aserbaidzaan, Eesti, Gruusia, Kasahstan, Kõrgõzst...
Ajaloo KT 28, 29, 29a 28 Perestroika algus. 1985 NLKP peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov. nõukogudel olid rasked ajad, sise-ja välispoliitika oli ummikusse jooksnud. Gorbatsov pidi riigi `ummikust' välja tooma. See pidi toimuma ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise e. perestroika teel. Uus riigijuhtkond. Avalikustamine 1986 glasnost (saladuste vähendamist ühiskonnast ja sõnavabaduse avardumist) Ühiskond muutus eriarvamuste suhtes sallivamaks. Massiteabete mõju kasvas märgatavalt. Kontaktide tihenemine toimus muu maailmaga. Uutmoodi mõtlemine välispoliitikas Gorbatsovi võimuletulekuga oli riigi juhtkonna eesmärgiks lääneriikide suhete paranemisega. 1986 Gorbatsovi ja Reagani tippkohting. 1987 Sõlmiti leping keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1989 Gorbatsov lõpetas sõja Afghanistaniga ja viis sealt väed välja. Vabade-käte-poliitka viis 1989-1990 aastatel idabloki k...
„RIIGIVÕIMU TASANDID“ (TEEMAD 3.1 – 3.5) 1.Miks ei või Riigikokku kandideerida kaadrikaitseväelane? Et vältida relvastatud struktuuride politiseerumist ja nende ärakasutamist erakondlikes huvides. 2.Kui vanalt võib Eesti kodanik kandideerida Riigikokku? Alates 21-aastaselt. 3.Kuidas pääsetakse Riigikokku isikumandaadi alusel? Kandidaat, kes kogub ringkonnas lihtkvoodi jagu hääli (kui näiteks meie valimisrongkonnas on lihtkvoot 4500, siis kandidaat kes kogub 4500 või nt 4501 on isikumandaadiga valitud, sõltumata sellest, kus ta nimekirjas asub). 4.Kas Riigikogu liikmete arvu peaks vähendama ning kui suur see võiks olla? Palun põhjendage oma vastust. Ma arvan, et piisab 50 saadikust, sest meie riik on nii väike ja me ei vaja nii suurt parlamenti. 5.Kes kuulutab välja Riigikogu poolt vastuvõetud seadused? President 6.Kus avaldatakse Eestis vastuvõetud seadused? Riigi Teatajas 7.Teatud hädao...
Võim Võim eksisteerib kõikjal ja on jaotunud ebavõrdselt. Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu tunnused Alati domineerib mingi grupp nõrgemat või alamat gruppi. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Ainelised: (omand ja kapital)ning vaimsed: teadmised ja kogemused. ja teostamise meetodid Autoriteetne võim, kus on tähtis traditsioonide mõju, liidrite karismaatilisus ning mõistuslik kaalutlus. Sunduslik võim, kus rahvast püütakse mõjutada hirmu, vägivalla ja karistusega. Riigi klassikalised tunnused Kindel territoorium, kus peavad elama inimesed rahvas, peab kehtima suveräänne võim ning riigi võime astuda rahvusvahelistesse suhetesse. Riik ise on ühiskonna poliitiline korraldus. Riigivõimule ainuomased tunnused ja ülesanded Seaduste kehtestamine, maksude kogumine, õigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks, võimu poolt teht...
Ühiskonnaõpetus Demokraatia 1. Ühiskond inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Mis on DEMOKRAATIA? 2.1. Mis on demokraatia? Dmos (kr) e rahvas + kratos (kr) e võim = rahvavalitsus Demokraatia on rahva valitsus, rahva seast ja rahva heaks (Abraham Lincoln). Demokraatia on protsess, mis asendab pimeda allumise poliitilisele võimule kodanike aktiivse osalemisega poliitikas. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus . Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik...
Euroopa Liit Euroopa Liidus jaotub võim nelja peamise institutsiooni vahel. · Euroopa Liidu Nõukogu koosneb liikmesriikide vastavate valdkondade ministritest ja võtab vastu ühiseid seadusi. Nõukogu istungitest võtavad osa kõigi liikmesriikide valitsuste esindajad. Kõigi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumist nimetatakse Euroopa Ülemkoguks ehk teisisõnu Eli tippkohtumisteks. Nõukogul on kuus põhiülesannet. 1. Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine. Mitmes valdkonnas võtab ta neid vastu koos Euroopa Parlamendiga. 2. Liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine ELi ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel. 4. ELi eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga. 5. ELi ühine välis ja julgeolekupoliitika (ÜVJP: üksikasjalikumalt vt tagapool), mis...
Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatia kui rahva võim Demokraatia rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides. Rahva valitsus osundab, et kõigil on juurdepääs poliitikasse võimu teostamine rahva poolt rõhutab avalikkuse kaasatust otsustamisse valitsemine rahva huvides tähendab, et otsused peavad lähtuma avalikest huvidest Otsene ehk esindusdemokraatia, samuti ka klassikaline demokraatia.Tänapäeval leidab seda kohalikes omavalitsustes, kus rahva vahetu kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil on otsese demokraatia teostamise peamine viis referendum ehk rahvahääletus. Nüüdisdemokraatia peamine vorm on siiski esindus- ehk vahendatud demokraatia, ehk siis liberaalne demokraatia. Selle tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab v...
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Ajalugu Nõukogude Liidu ja Idabloki lagunemine Referaat Juhendaja: Koostaja: Klass: 12A Kuressaare 2014 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Nõukogude Liidu lagunemine 3.Idabloki lagunemine 4.Kokkuvõte Sissejuhatus 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva režiimi osalise ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. Moskva välispoliitiline “uut moodi mõtlemine” tõi endaga kaasa külma sõja ta...
EESTI VALITSEMISSÜSTEEM 1. Vabariigi Valitsus Valitsuse moodustamine: Kui valitsus on tagasi astunud, peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri. Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused. Ehk lühidalt ja konkreetselt: 1) Parlamendi uue koosseisu kokkutulemine 2) Riigipea nimetab peaministrikandidaadi 3) Peaministrikandidaadi ettekanne parlamendis tul...
Tööleht nr 6 lähiajalugu 2 osa peatükk18 Ameerika Ühendriigid 1.Kirjuta kokkuvõte järgmiste teemade kohta USA 1950-1970 aastatel- tõusis võimsaimaks riigiks. Muutus välispoliitika- USA asus looma liite teiste riikidega. 1960 a riigipeaks valitud John Fitzerald Kennedy kuulutas välja „uute rajajoonte poliitika“, mis tähendas, et ameeriklastel tuleb rajada õiglast ühiskonda, kaotada vaesust. Mustanahaliste olukord- 1960 aastal toimus mustanahaliste seas murrang, mil USAS hakkasid jõustuma rassilist võrdsust tagavad seadused. Sellele vaatamata ei suudetud rassiprobleeme USAS täielikult ületada. Kommunismi leviku pidurdamine- USA abistas nende riikide valitsusi, keda ähvardas kommunistliku riigipöörde oht. Toetati kommunistivastast liikumist NSV liidus ja teistes kommunismimaades. USA väed osalesid 1950.aastate algul Korea sõjas. 1960-1970.aastatel oli üheks valusaimaks probleemiks Vietami sõda. Sõda oli pettumus, mis riivas USA koda...
Väike-Maarja Gümnaasium 12.klass Natslik Saksamaa ja Adolf Hitler Referaat Väike-Maarja 2009 Sisukord 1. Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt ....................................................... 3-5 2. Adolf Hitler ...................................................................................................... ................................ 6-8 Natslik Saksamaa, Gestapo ja Molotovi-Ribbentropi pakt Diktatuuri tekkele aitas kaasa sõjajärgses maailmas kujunenud olukord, mille olulisemateks tunnusjoonteks olid: 1) Uute, kergemini manipuleeritavate rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu valimisõiguse laienemine tõi kaasa uued suured valijate rühmad, kelle kogenematust ja ...
Referaat Mihhail Sergejevits Gorbatsov Sisukord Elulugu...............................................................................3 Gorbatsov riigipeana...................................................4 Gorbatsovi reformid...................................................4 Suhted Läänega..........................................................4 Gorbatsovi vastased ja pooldajad..............................4 Gorbatsovi maine langus............................................5 Mihhail Gorbatsov armastab viina................................5 Nõukogude Liidu Lagunemine........................6- 8 Kasutatud Kirjandus........................................................9 Elulugu Põhja-Kaukaasias sündinud Gorbatsov õppis Moskva ülikoolis õigusteadust ja astus 1952 NLKP-sse. 19551962 töötas ta Stavropoli krai komsomoliorganeis, seejärel parteilistel ametipostidel Stavropoli krais ja linnas. 19701978 oli ta Sta...
Vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast1 Tarmo Kulmar Teesid: Artiklis uuritakse, mil moel on Vana-Egiptuse Uue riigi vaarao Amen- hotep IV (Ehnatoni) religioonireform seotud muutustega riigivalitsemissüs- teemis. Analüüsist, mis tugineb ajaloolisele andmestikule ja lähtub autori nn varatotalitaarse riigi kontseptsiooni skeemist, ilmneb, et Ehnatoni valitse- misviis vastab täielikult või peaaegu täielikult varatotalitaarse riigi tunnus- tele ainult ajaloolis-poliitiliste põhjuste ja ideoloogia faktorite osas, osaliselt administratsiooni ja õiguskorra osas, vaid vähesel määral võib leida varatota- litaarsuse tunnuseid majanduse ja sotsiaalelu vallas. Välispoliitika faktor ei näita Ehnatoni valitsemisviisi puhul varatotalitaarsuse tunnuseid. Üsna suu- ...
Kursuse Eesti valitsemissüsteem I eksami kordamisküsimused Võimude lahusus: - Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses (seadusandlik-, kohtu-, täidesaatev võim). -Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. (Keskvõim, kohalik omavalitsus). - Funktsionaalne võimude lahusu jaotatud erinevateks funktsioonideks.(Riigikoguliikme, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitus). - Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel.(Valitsus ja riigikantselei, riigikantselei). - Personaalne võimude lahusus eeldab, et ühes võimuharus töötavad isikud ei kuuluks teise võimuharu juurde (Riigikontrolör, õiguskantsler, kohtunik). Võimude lahusus Eestis: ...
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 2 1. DEMOKRAATIA LIIGID.............................................................................................. 3 1.1 Liberaaldemokraatia.......................................................................................... 3 1.5 Otsedemokraatia............................................................................................... 5 1.6 Kristlik demokraatia.......................................................................................... 5 1.7 Osalusdemokraatia............................................................................................ 5 1.10 Konstitutsiooniline demokraatia......................................................................6 1.11 Korporatiivne demokraatia.............................................................................. 6 ...
Konspekt 12.klass NSV Liidu ja Idabloki lagunemine NSV Liidus surid üksteise järel riigijuhid: L. Breznev 1982, J. Andropov 1984, K. Tsernenko 1985.a. 1985. aastaks oli NSV Liit jõudnud sügavasse majanduslikku, sise- ja välispoliitilisse kriisi. Muutuste vajalikkust hakkas mõistma isegi tagurlik parteiladvik. Märtsis 1985 sai NLKP KK peasekretäriks (tollal 54-aastane) Mihhail Gorbatsov. Gorbatsov oli uue põlvkonna mees, haritud, omas isiklikku sarmi. Gorbatsovil oli 2 kõrgharidust, ta oli lõpetanud Moskva Ülikooli õigusteaduskonna, hiljem omandas kõrghariduse põllumajandusalal. Tegi komsomoli- ja parteikarjääri. Aprillis 1985 peeti NLKP KK järjekordne pleenum, seal rõhutas Gorbatsov NSV Liidu majandusliku arengu kiirendamise vajalikkust. Kiirendamise abinõuks pidi olema perestroika - see on sotsialistliku ühiskonna ümberkorraldamine, eesti keeles uutmine. Esialgu käis jutt vaid majanduslikest ümberkorraldustest. NB! Tuleb silmas pid...
Maailma majandus pärast II maailmasõda. Peale II ms lõppu toimus maailma majanduses selge diferentseerumine: 1. I maailm - arenenud tööstusriigid - turumajandus, põllumajanduse ja tööstuse kõrge tase. 1961.a. moodustasid arenenud tööstusriigid Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni - OECD, kuhu kuulub 24 arenenud tööstusriiki - G-24. 2. Teine maailm e. sotsialismileer - plaanimajandus, kogu toomine riigistatud, põllumajanduse kollektiviseerimine, majanduse juhtimine tsentraliseeritud. 3. Kolmas maailm e. arengumaad * Tööstuse ja põllumajanduse madal arengutase * monokultuursus ja orienteeritus toorme väljaveole * madal elatustase ja rikka eliidi ning rahvahulkade suur varanduslik diferentseeritus. Kujunesid välja peamised rahvusvahelised majanduslikud institutsioonid. 1945 IMF - Rahvusvaheline valuutafond. Eesmärgiks ...
EESTI AJALUGU 1. Rootsi võimu kujunemine Eesti alal, asustus. 1) Lepingud: millal, kelle vahel, millise sisuga Pljussa vaherahu lõppes Liivi sõda ja algas kolme kuninga periood (Põhja-Eesti Rootsil, Lõuna- Eesti ja Põhja-Läti Poolal, Saaremaa Taanil (Venemaa tunnustas Rootsi õigust Põhja-Eestile ja Ingerimaale Soome lahest Rootsi sisemeri) · 1583 · Rootsi-Venemaa Altmargi vaherahu - lõpetas Poola-Rootsi sõja; Põhja-Läti, Lõuna-Eesti Rootsile ehk kogu Eesti manner Rootsi käes · 1629 · Rootsi-Poola Brömsebro rahu - Taani pidi loovutama Rootsile Saaremaa; Eestis algas Rootsi aeg · 1645 · Rootsi-Taani Oliwa rahu - lõpetas Rootsi-Poola sõja; Poola tunnustas Rootsi valdusi Eesti- ja Liivimaal. Rootsi kätte läks Ruhnu saar · 1660 · Rootsi-Poola 2) Rootsi aega iseloomustanud rahvastikuprotsessid rahvaarvu ...
Nõukogude Liidu lagunemine ja Eesti Vabariigi taasiseseisvumine aastatel 1986-1992 uurimustöö Juhendaja: Tiina Kull Autor: Doris Turk Lähte 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................... 3 AJALOOLINE TAUST................................................................................................................ 4 Venemaal toimunud sündmused............................................................................................... 4 Intervjuu kahe inimesega............................................................................................................ 13 Analüüs............................................................................
Kordamisküsimused kursuse Eesti valitsemissüsteem eksamiks Võimude lahusus, tasakaalud valitsemissüsteemis, põhiseadus ja selle rollid. 1. Mida tähendab horisontaalne ja vertikaalne võimude lahusus? Horisontaalne võimude lahusus väljendub võimude traditsioonilises kolmikjaotuses üksteise kõrval tegutsevateks seadusandliku-, täidesaatva- ja kohtuvõimu harudeks. Vertikaalne võimude lahusus tähendab, et üksteisest põhimõtteliselt lahutatud peavad olema ka riigi keskvõimu, föderaalriikide puhul föderatsiooni subjektide ja kohalike omavalitsuste poolt teostatavad võimufunktsioonid, -organid ja võimu teostavad isikud. 2. Funktsionaalse, organisatsioonilise ja personaalse võimudelahususe iseloomustus. Funktsionaalne - riigivõimu teostamine on jagatud erinevateks funkts. Riigikogu, presidendi, peaministri, ministri ja kohtuniku pädevus ja volitused. Org. ehk inst. - riigivõimu jaotamine erinevate...
1. Milline Põhiseaduse muudatus võeti vastu 14.09.2003? 14.09.2003 toimunud rahvahääletust teatakse kui EL-ga ühinemise rahvahääletust - ,,Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise küsimuses" 2. Millal jõustus EV põhiseadus? Eesti iseseisvuse taastamisega 28. juuni 1992. a rahvahääletusel jõustus uus põhiseadus. 3. Kuidas muudetakse EV Põhiseadust? Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus 3 lugemisel. Esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt 3 kuud. Teise ja kolmanda lugemise vahet vähemalt 1 kuu. Põhiseaduse muutmise vi...
Nõukogude eesti Tartu Kivilinna gümnaasium Risto Vao 11e 2010 Nõukogude Eesti Kriminaalsed sündmused Eestis aastatel 19401941 1. Eesti Vabariigi kodanike ja elanike süüdimõistmine Eestisse sisenes1940. aasta juunis Eestisse koos Punaarmee üksustega või kohe pärast neid NSVLi Siseasjade Rahvakomissariaadi (edaspidi NKVD) operatiivgrupp, mis juhtis Eesti kodanike ja elanike vangistamist Eesti Vabariigi territooriumil. Esimesed arreteerimised toimusid juba 1940. aasta juunis. NKVD operatiivgrupi poolt olulisemaks peetud isikud viidi mõne päeva jooksul pärast Eestis kinnivõtmist Leningradi või Moskvasse, kus nad formaalselt uuesti arreteeriti. 1940. aasta juunist augustini püüdsid NSVLi okupatsioonivõimud jätta muljet, et Eesti territooriumil kehtivad jätkuvalt Eesti Vabariigi seadused. NKVD operatiivgrupi tegevuse varjamiseks kasutati Eesti poliitilist politseid. 1940. aasta juuni ...
PIRITA MAJANDUSGÜMNAASIUM Kristiina Niimeister KÜLMA SÕJA KRIISID Referaat Tallinn 2015 Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Külma sõja kriisid....................................................................................................................4 2.1.Korea sõda.........................................................................................................................4 2.2.Suessi kriis........................................................................................................................7 2.3.Kuuba kriis........................................................................................................................9 2.4.Vietnami sõda...........................................................................................
AJALOO RIIGIEKSAMIKS 2009 EESTI AJALUGU MIHKEL HEINMAA | RÜG | APRILL 2009 M U I N A S A E G MUISTNE VABADUSVÕITLUS 1208-1227 1201 rajati Riia linn. 1202 asustati Mõõgavendade Ordu 1210 eestlaste ebaõnnestunud Võnnu piiramine, taganemisel Ümera jõe lahing. 1212 Toreida vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel. 1215 alistuvad Sakala ja Ugandi. 1216 teevad venelased vürst Vladimiri juhtimisel retke Ugandisse, millele järgneb vasturetk 1217. 1217 venelased (ja eestlased) piiramas Otepää linnust. Sakslased andsid alla ja nõustusid Eestist lahkuma. 21.09.1217 Madisepäeva lahing. (Albert pöördub Taani kuninga poole) 1219 Taani kuningas Valdemar II alistab Lindanise. Algab võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel. 1220 suvel saavad rootslased Lihula all saarlastelt lüüa ja nende vallutuskatse nurjub. 1222 taanlased üritavad alistada Saaremad. Saarlased saavad edust innustust ja seav...
1. Allikaõpetuse definitsioon ja põhimõisted Allikaõpetus - ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimistöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemine. Allikaõpetus- tegeleb tekstikriitika ja tekstide võrdlusega, et selgitada välja nende usaldusväärtus, päritolu jms. Kirjalikud allikad jagunevad: Primaarne allikas: on esmane allikas nt. õpperaamat. Tähtsad allikad: arhiiviallikad, ajalooline allikas: arhiivist leitav algmaterjal. Ajallooallikateks on nn õigusaktid, erakondade materjalid, memuaarid, perioodika, kroonikad, diplomaatilised dokumendid jne.Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kontekstis midagi . Pigem on nad esmaallika töötlused ja jutustava iseloomuga. Tekst- e. märgisüsteem. Kontekst taust e. infoväli, kaastekst, mis aitab sõna või teksti mõista. Et teksti mõista on vaja teada konteksti. Alltekst- kahemõttelisus tekstis. Varjatud te...
1. Loeng. Sissejuhatus ainesse ja modernne riik ning tema kujunemine (T. Saarts). 1. Mida võrdlev poliitika uurib- mis on tema spetsiifika? Süsteemne riikide ja poliitiliste süsteemide võrdlemine. Võrdlevat poliitikat huvitavad: sarnasused ja erinevused riikide/süsteemide vahel, klassifikatsioonid, ajalooline areng, seaduspärad. · Omavahel saab võrrelda riike/süsteeme. · Geograafiliselt saab vaadelda: ühte riiki- võrrelda teda teoorias ettenähtuga; 2-3 riiki; regiooni; võrrelda omavahel eriregioone; globaalseid trende. 2. Millal võrdlev poliitika iseseisva distsipliinina välja kujunes? Peale II Maailmasõda ja ennekõike USAs. 3. Nimetage mõned olulisemad modernse riigi tunnused ja seletage lühidalt lahti nende sisu (4 olulisemat)? · Industrialiseerimine- industriaalühiskonna teke · Urbaniseeriumine- linnastumine · Kapitalistliku tootmisviisi tõus- sellest saab põhiline tootmisviis · Kaubaring...
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Vana-Rooma ajalugu Viited: Kaardid lk 34-37. Üldajalugu gümnaasiumile ja peatükid 6, 7, 8, 9 (ainult lk 46 ja 47, kuid vaata ka lk 50-51) ja 11 (lk 56). Itaalia geograafilised alad ja rahvastik Itaalia asub Apenniini poolsaarel, põhjas asub Alpi mäestik (pakub kaitset) ja lõunas Sitsiilia saar. Paljud Itaalia piirkonnad on mägised, kuid sellegi poolest on maa tasasem ja põlluharimiseks sobivam kui Kreeka. Itaallased ei olnud meresõitjad (rannajoon pole nii sopiline nagu Kreekas) ega kolooniate rajajad. Tasane pinnamood – ühtne riik. Geograafiline terviklikkus soodustas ühtse riigi tekkimist, kuid etniliselt oli ebaühtne (rahvad). Suurem osa indoeurooplasi e itaalikuid, neist olulisemad latiinid. Põlisrahvaks olid etruskid, kelle päritolu ei ole teada. Poolsaare lõuna osas ja Sitsiilias asusid kreeklaste kolooniad, tuues kaasa oma müüdid, jumalad, tähestiku ja linnriikliku valitsemise jne. Rooma linna rajamine ja kuningate aeg Roomas It...
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja afganistanis ja viis sealt 1989 aastal nõukogude väed välja 1989-90 kommunistlike reziimide kokkuvarisemine idabloki...
28 Perestroika nsv liidu majandussüsteemi ümberkorraldamine ja liberaliseerimine Glasnost avalikustamispoliitika ja sõnavabaduse avardumine 1985 aasta märtsis sai uueks nlkp peasekretäriks mihhail gorbatsov Gorbatsovi esialgne uuenduse kava nägi ette riigi majandusliku arengu kiirendamist, see pidi toimuma sotsialistliku ühiskonna täiustamise ja ümberkorraldamise ehk perestroika teel 1986 aastast tõusis päevakorrale uus märksõna glasnost avalikustamine Avalikustamisega kaasnes ka nõukogude poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga. Nõukogude-ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986 aastal reykjavikis toimunud gorbatsovi ja president reagani tippkohtumist 1987 aastal sõlmiti washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatsov lõpetas sõja afganistanis ja viis sealt 1989 aastal nõukogude väed välja 1989-90 kommunistlike reziimide kokkuvarisemine idabloki...