Raffael: Sixtuse madonna Pildianalüüs näite põhjal (kõrgrenessanss) Raffael: Sixtuse madonna Pildianalüüs näite põhjal (kõrgrenessanss) FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. RUUM > Kaheplaaniline kompositsioon. Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani figuuridele. FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. RUUM > Kaheplaaniline kompositsioon. Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani figuuridele. FORMAAT > Vertikaalne, kõrgusesse pürgiv. RUUM > Kaheplaaniline kompositsioon. Tagaplaan ebaoluline, fooniks esiplaani figuuridele. KOMPOSITSIOONILINE KESKPUNKT > Rõhk maali tsentris - Ma...
HELI TEHNILISED NÄITAJAD: Heliks nim igasugust mehaanilist võnkumist, mis levib laine nähtusena elastses keskkonnas (gaasides, vedelikes, tahketes ainetes). Inimene tajub heli, mille võnkesagedus on 16 Hz...20 000 Hz. Alla 16 Hz infraheli, üle 20 kHz ultraheli Heli allikast levib heli laine sfääriliselt igas suunas. Levimise kiirus esineb keskkonna tihedusest ja temperatuurist. Õhus 20°C v = 340 m/s 340 m/s = 340*36 000 = 1224 km/h Lainepikkus: = v/F Laia sagedusliku katteteguri tõttu on väga keerukas elektronakustilistele muunditele suunatoimet ja ühtlasi näitajaid kõikidel sagedustel. Lainenähtustena on helilainetel kõik omadused, mis esinevad laineprotsessidel. 1) Liikumine ehk interferents 2) Paindumine takistuste taha difraktsioon 3) Neeldumine ehk helitugevuse vähenemine materjalides. Suur neeldumine on väikese tihedusega poorsetes ainetes 4) Peegeldumine suure tihedusega materjalidelt 5...
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Talvine teekond Pauletta Talmon 10-2 2015 1 Kontserdisarja „Kammermuusika linnas. Tallinn“ esitlus „Talvine teekond“ toimus 5. veebruaril 2015 kell 17.00 Tallinna Keskraamatukogu saalis. Esinesid Kristjan Mõisnik, kes on bass meeshääl ja Kadri-Ann Sumera, kes saatis meessolisti klaveril. Nii Kristjan Mõisnik, kui ka Kadri-Ann Sumera on saavutanud palju ka väljaspool Eesti muusikamaastikku. Kristjan Mõisnik on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia muusikamagistrina. Tähtsamad teosed tema kontserdi- ja oratooriumirepertuaarist on Verdi, Mozarti ja Faure Reekviemid, J. S. Bachi „Johannes-Passion“ ja Beethoveni 9. sümfoonia. Kadri-Ann Sumera on üks Eesti mitmekülgsemaid pianiste, kes on tegev nii solisti, kammermuusiku kui ka lauljate kontsertmeistrina ning kelle repertuaar hõlmab teoseid barokist tänapä...
MUUSIKA VÄLJENDUSVAHENDID ...on intonatsioon, meloodia, rütm, tempo, dünaamika, helilaad, harmoonia, tämber, register, faktuur, orkestratsioon. INTONATSIOON ...on iseseisev meloodia osake, millel on emotsionaalne ilmekus. MELOODIA ...on muusika mõte, mis kõlab ühes hääles ja kasvab välja üksteisele järgnevatest intonatsioonidest. Meloodia võib olla saateta (monoodia), seostatuna ühe või mitme teise meloodiaga (polüfoonia) või toetatuna harmooniaga (homofoonia). TEEMA ...on heliteose või ta osa alus, mis allub muutustele ja arendusele. TEMPO ...on helide liikumise kiirus. MEETRUM ...on muusika pulss, tugevamate ja nõrgemate rõhkude perioodiline vaheldumine. RÜTM ...on helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. DÜNAAMIKA ...on heli kõlajõud. TÄMBER ...on kõlavärv, heli karakter. REGISTER ...tähendab...
Heliloojate V põlvkond(sündinud 1945-1960) Uus heliloojate põlvkond tuli eesti muusikasse 1970. - 1980. aastatel. 20.sajandi lõpukümnendeid eesti muusikas iseloomustab erinevate stiilide ja kompositsioonitehnikate ühendamine. Laienes loodud muusika kultuuritaust, heliloojaid huvitas euroopa muusika algaegadest kuni uusimate rokkmuusika suundadeni välja, samuti ka eksootiliste maade muusika. V põlvkonna heliloojad kirjutavad erinevates zanrides, nende muusika on vähem seotud klassikaliste muusikavormidega kui eelkäijatel. Heliloojad leiavad uusi võimalusi elektroonilisest muusikast ning multimeediast ning nii mõningad heliloojad kasutavad oma töös arvutit ning on proovinud live-elektroonikat. 1970.aastatel alustanud heliloojatest äratas algselt enim tähelepanu Raimo Kangro, seejärel tõusis tema kõrval juhtfiguuriks Lepo Sumera ning 1980.aastate lõpul tõusis jõuliselt Erkki- Sven Tüür....
Veekasutuse dünaamika, heitvetest pärinev reokoormus ja sellele kaasnevad probleemid Tallinn Tehnikaülikool Sisukord · Mis on veekasutus dünaamika (ringe)? · Veeringide liigitus, alamliikide selgitus · Mis on heitvesi, kuidas tekib? · Mis on reokoormus (reovesi)? · Reokoormusega kaasnevad probleemid Mis on vee kasutuse dünaamika (ringe)? · Veeringe on vee pidev ning korduv ringlemine Maa, atmo, hüdro, lito ja biosfääri kaudu. · Veeringe seisneb vee aurustumise, veeauru edasikandumise, kondenseerumise, sademete langemises ja ära voolus. Veeringide liigitus, alamliikide selgitus. · Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel · Suur veeringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Väike veeringe Veeaur Sademed Maailmameri Suur veeringe Veeaur Pinnavesi Maailm...
Newtoni dünaamika Dünaamika. Sõnaga dünaamika (kr. dynamis - jõud) nimetatakse mehaanika osa, mis kirjeldab kehade vahelise vastasmõju seost liikumisega. Põhilise osa temast annavad erinevate vastasmõju liikide (eri tüüpi jõudude) matemaatilise formuleerimise ning vastavate (teist järku!) diferentsiaalvõrrandite lahendamise probleemid. Newtoni seadused. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Newtoni poolt formuleeritud seadust. Newton oma 1687. a. ilmunud teoses Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid (Philosophiae naturalis principia mathematica) püüdis füüsikat üles ehitada klassikalise geomeetria kombel, tuletades kõigi talle teada olevate nähtuste kirjeldused kolmest põhipostulaadist. Koolifüüsika formuleeringus oleksid need (nn. Newtoni seadused): 1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehhatroonikainstituut JÜRI KIRS INSENERIMEHAANIKA III Loenguid ja harjutusi dünaamikast Tallinn 2004 J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 2 III osa. DÜNAAMIKA §1. Sissejuhatus 1. Dünaamika aine ja põhikategooriad Dünaamikaks nimetatakse mehaanika osa, milles uuritakse materiaalsete kehade liikumist neile rakendatud jõudude mõjul. Staatikas uuritakse ainult jõudusid ja jõusüsteeme ning seal ei uurita seda, kuidas liiguks materiaalne osake või jäik keha kui sellele need jõud rakendada. Kinemaatikas uuritakse ainult liikumist, kuid seda puht geomeetrilisest aspektist, jättes täielikult välja jõud, mis selle liikumise põhjustavad. Dünaamikas uuritakse materiaalsete osakeste ja jäikade kehade liikumist neile rakendatud jõudude toimel ning ka...
Muusika väljendusvahendid * Muusika väljendusvahendite kaudu väljendab helilooja oma mõtteid * Muusika väljendusvahendid on suhtlemisvahendid helilooja, esitaja ja kuulaja vahel * Muusika väljendusvahendite abil mõistame muusika sõnumit Meloodia * Laad on helikõrguste süsteem. Mazoor Minoor * Meloodia võib kõlada erinevates laadides * Meloodia arengu kõige pingelisemat momenti nimetatakse kulminatsiooniks * Meloodia iseloom võib olla: tõusev, laskuv, laineline, hüppeline, astmeline, paigalseisev * Meloodia on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte Harmoonia * Dissonants - teravakõlaliste helide kooskõla * Konsonants - kokkusobivate helide kooskõla * Akord - kolme ja enama heli kooskõla * Intervall - kahe heli kooskõla * Harmoonia all mõistetakse helide kooskõlasid ja nende kooskõlade järgnevusi Rütm * Muusika on kunst, mis kulgeb ajas * Igal helil on oma kindlaksmääratud...
Muusika väljendusvahendid Töö autor: Merike Pauskar Õppeaine: Muusika Koht: Koolielu struktuuris (Muusikaõpetuse alused) Algastme muusikakool Koolitaja: Igor Jallai • Muusika väljendusvahendite abil mõistame muusika sõnumit • Muusika väljendusvahendid on suhtlemisvahendid helilooja, esitaja ja kuulaja vahel • Muusika väljendusvahendite kaudu väljendab helilooja oma mõtteid Meloodia • Meloodia on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte • Meloodia iseloom võib olla: tõusev, laskuv, laineline, hüppeline, astmeline, paigalseisev • Meloodia arengu kõige pingelisemat momenti nimetatakse kulminatsiooniks • Meloodia võib kõlada erinevates laadides • Laad on helikõrguste süsteem. Mažoor Minoor Harmoonia • Harmoonia all mõistetakse helide kooskõlasid ja nende kooskõlade järgnevusi • Intervall - kahe heli kooskõla • Akord - kolme ...
Füüsikaline maailmapilt Meie maailmad mikro maailm Meie isiklik ettekujutus ümbritsevast loodusest makromaailm Koolifüüsika Mehaanika Soojusõpetus Elektro magnetism Füüsika Optika Aine struktuur Universumi õpetus Mehaanika Mehaanika Kinemaatika Dünaamika Staatika Soojusõpetus Soojusõpetus Molekulaarfüüsika Molekulaar- Termo- kineetiline Aine ehitus dünaamika teooria Elektromagnetism Elektromagnetism Elektro magnet Elekter Magnetism võnkumised ja lained Opti...
Liikumisseadused 1. Mida sõnastas Newton? Newton sõnastas dünaamikaseadused 2. Mis on dünaamika? dünaamika uurib liikumisnähtusi või nende põhjusi 3. Newtoni I seadus: vastastikmõju puudumisel või mõjude tasakaalus on keha paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 4. Newtoni II seadus:(valem) Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. A=F/m 5. Newtoni IIIseadus:(valem) Kaks keha mõjutavad üksteist vastastikmõjudega,mis on vastassuunalised.F=F 6. Mis on inerts? keha tahab säilitada oma liikumissuuna muutumatuna
Käisin 16.otktoobril 2011 Estonia kontserdisaalis kontserdil ,,Parimad pianistid". Kontserdi korraldas Tallinna Muusikakeskkool. Esinesid Peep Lassmann, Lauri Väinmäe, Mati Mikalai, Kai Ratassepp, Ralf Taal, Marko Martin, Age Juurikas, Kadri-Ann Sumera, Sten Lassman, Mihkel Poll, Mihkel Mattisen ning tuntud meile Rein Rannap. Õhkkond Estonia kontserdisaali fuajees oli äärmiselt pidulik.Inimesed särasid, naised olid väga ilusti riides ja mehed olid ülikondades.Alguses see pani mind veidi ebamugavalt ennast tundma, sest ma polnud nii viisakalt riides.Seades sammud kontserdisaali poole, tundsin suurt elevust ning ootasin pikisilmi millal esimesed klaverinoodid kõlama hakkavad. Kui ma olin istunud oma kohale ja seadnud end mugavasse asendisse, pöörasin momentaalselt pilgu suurele klaverile, mis laval. Iseenesest klaveris polnud midagi midagi niivõrd erilist, kuid see kuidas klaver oli valgustatud ning kooskõlas saaliga, ei suutnud mu pilku...
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Klaverimuusika kontsert 11B 2014 Külastasin laupäeval, 18.jaanuaril, kell 12.00, Tallinna Keskraamatukogu suures saalis toimunud Klaverimuusika kontserti. Esinesid Tallinna Muusikakeskkooli õpilased õpetaja Marju Rootsi ja Kersti Sumera klaveriklassist. Esitati oli U. Meriläineni, F.Chopini, J.S Bachi, S.Rahmaninovi, F.Schuberti ja S.Vainiunase loomingut. Pianistid valasid oma hinge esitusse ja kontserti oli meeldiv kuulata. Õhkkond oli meeleolukas ning kuna ma istusin esinejatega ühes reas, tundsin nende ärevust ja pinget enne esinemist. Publikut oli vähe, kuid see-eest elasid nad kaasa ja lõpus jagati komme ja tänati tulemast. 1.U.Meriläinen (1930-2004) Neli hetkemeeleolu: Masendus, Rõõm, Kahtlus, Viha Masendus väljendus sünges alatoonis ja kuigi kõlas vahepeal mažoorseid meloodiaid, oli selle...
ROMANTISM-Romantismi ajal sündis rahvateadus ja tekkisid väikesed riigid. Tekkis huvi rahvamuusika, rahvaloomingu ja ajaloo vastu. Tõenäoliselt sai alguse kirjandusest. 19 sajandil muutus helilooja mõtlemisviis.Harmooniat rikastati ja pingestati. Rütm ja rütmika muutusid vaheldusrikkamaks. Dünaamika ja tempo muutusid äärmuslikumaks. Hakati huvi tundma vana muusika vastu.Romantismi ajastul oli võimutsev instrumentaalmuusika, klaver sai tänapäevase kuju. Samuti oli harmooniline muusika. Valitsevaks sai ilmalik muusika, kuigi vaimulikku muusikat kirjutatakse ka, aga vähem. Instrumentaalmuusika tipp on klaver. Programmiline muusika muutus populaarseks. FRANZ SCHUBERT(1797-1828)- Ta oli esimene romantik. Austria helilooja, sündis kooliõpetaja perre.Ta esitas oma elu jooksul 1 avaliku kontserdi.Schuberti muusikas olid esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused, Tundelised meeleolud, mis olid äärmuslikud ühe teose jooksul. Laulev mel...
Dünaamika uurib liikumise muutumise põhjuseid Vastastikmõju ühe kehaga juhtub midagi teise mõjul. Vastastikmõju tunnused: Kehaga toimub mingi muutus. Muutub kas keha kuju, ruumala või liikumine. Näiteks: Õhupalli täispuhumine, kristallvaasi maha pillamine Vastastikmõju saab muuta kiiruse suurust ja suunda Vastastikmõju suurust iseloomustab jõud (F) 1N on jõud, mis annab 1kg kehale kiirenduse 1 m/s2 Samale kehale mõjuvate jõudude summat nimetatakse resultantjõuks. Jõudude liitmisel tuleb järgida vektorite liitmise reegleid Newtoni I seadus ehk inertsiseadus Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt Newtoni II seadus ehk dünaamika põhiseadus Newtoni III seadus ehk mõju ja vastastikmõju seadus kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete vastassuunaliste jõududega. Impulss keha liikumishulk Ühik 1 kg×m/s Põrke mõju on seda suurem, mida suurem on keha impuls...
Eesti avaliku sektori eelarve tulude tase (suhtena SKP-sse) toote- ja impordimaksudest ja taseme dünaamika Ursula Muts Tootemaks (product tax) keskkonnapoliitika majandushoob, mis kehtestatakse toodetele, mille tootmine, kasutamine või kasutusest kõrvaldamine tekitab kahju looduskeskkonnale eesmärk: vähendada tootmistegevuse keskkonnamõju (kilekotimaks) Impordimaks kaupade teistest riikidest sisseveo pealt võetav maks riigi eelarvetulude suurendamiseks või teatavate kaupade sisseveo vähendamiseks või täielikuks takistamiseks. Toote- ja impordimaksudest tuleva tulu dünaamika Eesti valitsussektoris aastatel 2001-2011 (1) Tuhandetes eurodes 757959 ...
Dünaamika Tempo Tämber Kodus õppimine Dünaamika on muusikateose helitugevus ja selle muutumine . Selle väljenduseks on märgid ja itaaliakeelsed sõnad Piano - Vaikselt mp – metsopiano - poolvaikselt p – piano - vaikselt pp – pianissimo -väga vaikselt ppp – piano pianissimo -ülivaikselt Forte - Valjult mf – metsoforte - poolvaljult f – forte - valjult ff – fortissimo - väga valjult fff – forte fortissimo - ülivaljult Diminuendo - vaibudes fff - ff – f – mf – mp – p – pp - ppp Diminuendo Diminuendo - vaibudes fff-ff–f–mf–mp–p–pp-ppp Crescendo - valjenedes ppp - pp- p - mp – mf– f– ff– fff Crescendo Crescendo – valjenedes Ravel “Boolero” ppp-pp-p-mp–mf–f–ff–fff Mussorgski “Härjavanker” ppp-pp-p-mp–mf–f–ff–fff fff - ff – f – mf – mp – p – pp - ppp Tempo on helitöö esitamise kiirus Kiire Aeglene ...
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 6 OT Pöördliikumine Töö eesmärk: Töövahendid: Pöördliikumise dünaamika Katseseade, raskuste komplekt. põhiseaduse kontrollimine. Skeem Töö teoreetilised alused. Pöördliikumise dünaamika põhiseadus annab seose jõumomendi M1 , inertsmomendi I ja nurkkiirenduse vahel M (1) I Sellest järeldub, et konstanse inertsmomendi korral on nurkkiirendused võrdelised kehale mõjuvate jõumomentidega: ~M (2) Käesoleva töö eesmärgiks ongi seose (2) kontrollimine. Katseseade koosneb võllist 3, mis pöörleb kuullaagritel, ja vardast 2. Vardal on kaks võrdse mass...
Füüsika KT 1. Mis on mehaanika? Milleks ta jaguneb ja millega tegelevad tema harud? Mehaanika on füüsika haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi. Tuleneb kreekakeelsest sõnast, mis tähendab ,,masinasse puutub". Mehaanika jaguneb kolmeks: kinemaatika, dünaamika ja staatika. Kinemaatika kirjeldab liikumist. Dünaamika kirjeldab jõudu. Staatika kirjeldab tasakaalu. 2. Milleks on vaja taustsüsteemi? Taustsüsteemi on vaja, et kirjeldada liikuva keha asukohta millegi suhtes. Samuti saab selle abil kirjeldada keha asukohta arvude abil kasutades koordinaadistikku. 3. Mis vahe on teepikkusel ja nihkel? Teepikkus on liikumine mööda trajektoori, nihe on keha liikumine sirgjooneliselt punktist A punkti B. 4. Mis on ühtlaselt sirgjooneline liikumine? Ühtlaselt sirgjooneliseks liikumiseks nim sirgjoonelist liikumist, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. 5. Mid...
Futurism- 1909-1914, Milanos, mindi Pariisi. is: teooria teadlikum, Futurism- 1909-1914, Milanos, mindi Pariisi. is: teooria teadlikum, Futurism- 1909-1914, Milanos, mindi Pariisi. is: teooria teadlikum, äärmuslikum- esitasid manifestina, mida püüti ellu viia; kogu mineviku äärmuslikum- esitasid manifestina, mida püüti ellu viia; kogu mineviku äärmuslikum- esitasid manifestina, mida püüti ellu viia; kogu mineviku kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine; tehni-ka, kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine; tehni-ka, kultuuri eitami-ne(Venemaal).; tuleviku idealiseerimine; tehni-ka, elutempo, liikumise idealiseerimine; luua mahajäänud traditsioonilise elutempo, liikumise idealiseerimine; luua mahajäänud traditsioonilise elutempo, liikumise idealiseerimine; luua mahajäänud traditsioonilise külakultuuri aseme...
ÜLEVAADE AUSTRAALIA JA UUS MEREMAA MAJANDUSAJALOOST, MAJANDUSPOLIITILISTEST VALIKUTEST NING TULEVIKUPERSPEKTIIVIDEST Kodutöö Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 1.Majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga...............................................2 2.Hinnakasv ja selle dünaamika......................................................................................4 3.Tööturg, selle regulatsioonid ja tööpuudus. Keskmise palga dünaamika....................5 4.Riigieelarve ja valitsusvõla dünaamika.......................................................................6 5.Väliskaubandus............................................................................................................8 6.Finantsturgude dünaamika (riigivõlaki...
kunstiajalugu Hentri Matisse Luksus,rahu ja nauding Avatud aken Proua Matisse´i portree, roheline triip Elurõõm Harmoonia punases Sinine akt Andre Derain Collioure´i sadam Londoni sadamaala Kurv teel, L´Estague Päikesevalgus vee peal KULDAJASTU Maurice de Vlaminck Piibuga mees Puuviljaaed Seine´i jõgi Chatou´s Albert Marguet Sainte-Adressse Raoul Dufy Trouville Der Blaue Reiter Sinine rantsanik KUBISM Prantsusmaal varajane kubism Georges Brague Majad L´Estague´is Pablo Picasso Avignioni neiud Analüütiline kubism Picasso Kitarrimängija Ambroise Vollard´i portree Ambroise Vollard Paul Cezanne Georges Brague Portugaallane Natüürmort viiuli ja kruusiga Sünteetiline kubism Picasso Piip,klaas ja Vieux Marc´i pudel Natüürmort punutud tooliga kitarr Georges Brague Karnet Juan Gr...
1. Mida nimetatakse jõumomendiks? Jõumomendiks nimetatakse jõu ja jõu õla korrutist. 2. Kuidas määratakse jõumomendi suund? pöördenurga vektor on vektor, mille moodul võrdub pöördenurgaga ja mille suund antakse piki pöörlemistelge nii, et keha pöördumisel ümber telje kehtiks "parema käe kruvireegel": Kui keha pöörlemissuund võtta tavalise (parempoolse vindiga) kruvi pöördumissuunaks, siis ühtib kruvi liikumissuund pöördenurga vektori suunaga. 3. Millised jõud on ekvivalentsed? Njuutonmeeter (Nm) on jõumoment (pöördemoment), mis on ekvivalentne ühenjuutonilise jõu poolt tekitatava momendiga, kui jõu õla pikkus on üks meeter. 4. Millised jõud moodustavad jõupaari? Jõupaar moodustub kahest vastassuunalisest, kuid piki erinevaid sirgeid mõjuvast jõust. 5. Defineerige ainepunkti ja keha inertsimoment. Ainepunkt=massikese, ainepunkti inertsmoment 6. Kuidas sõltub inertsimo...
Kuldne klassika. Pärnu linnaorkester Tallinn 2011 Üllatusi täis Üllatussümfoonia Laupäeval, 15.oktoobril käisin vaatamas Kuldse Klassika kontserdisarja raames Pärnu Linnaorkestrit. Tegemist oli mu esimese sümfooniaga ja üllatuslikult oli see väga positiivne elamus. Toimus Estonia kontserdisaalis ja esitati Wolfgang Amadeus Mozarti ja Franz Joseph Haydn tesoseid. Esinesid sümfooniaorkester ja pianist. Kontserdi esitus jagunes kaheks pooleks: esimene pool kestis 40 minutit ja teine pool kestis 30 minutit. Vaheaeg oli 20 minutit. Kokku kestis kontsert veidi üle tunni ja poole. Esimeseks teoseks oli Wolfgang Amadeus Mozarti Avamäng ooperile "Figaro pulm". Selle esitas ainult sümfooniaorkester. "Figaro pulm " on väga kuulus Mozarti teos ja selle avamäng on väga tuntud. Ma olin seda samuti korduvalt enne kuulnud. Mozart kirjutas ooperi "Figaro pulm " aastal 1786 Viinis koos Lorenzo Da Pontega. See ko...
Vastused Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. Ansambliks- nimetatakse väikesekoosseisulist muusikute rühma või ansamblimuusikat. Diminuendo- helitugevuse dünaamikat tähistavad märk - kahanevalt, vaibudes. Forte- on helitugevuse dünaamika astmete märk tugevalt. Koor- on lauljatest koosnev muusikakollektiiv , mis esitab koorimuusikat. Meloodia- ehk viis on helide kaunikõlaline järjestus, mis moodustab terviku. Noodijoonestik- on Lääne noodikirjas kasutatav vahend muusika üleskirjutamiseks. Piano- on muusikainstrument mida mängitakse klahvide abil. Sopran- on kõrgeim naishääl. Tempo- on heliteose esitamise kiirus. Allegro- on noodikirjas tempomärge , mis märgib kiiret tempot. Bass- on kõige madalam meeshääl. Duur- on mazoorne helirida. Helihark- on u-kujuline metall hark,mida kõige sagedamini kasutatakse muusikas noodikõrguste määramiseks. Laulik- on lauluraamat ja laulja. Metronoom- on elektrooniline või ...
Arvo Pärt Teoste kuulamine: Credo, Für Alina Credo: meloodia on rahulik, kuid mõndade raskete momentidega. Rütm on rahulik, tempo aeglane, dünaamika on vaikne. Für Alina: meloodia on väga rahulik, rütm on rahulik, tempo väga aeglane, dünaamika väga vaikne. Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja, kes loob klassikalist ja vaimulikku muusikat. Seitsmeaastaselt hakkas Pärt harjutama klaverimängu kodusel tiibklaveril Sankt- Peterburg. Lisaks klaverile õppis ta muusikakoolis oboed, flööti ja löökpille ning mängis neid kooli orkestris. 1957. aastal astus ta Tallinna Riiklikusse Konservatooriumisse, kus ta õppis Heino Elleri kompositsiooniklassis. Ellerit on Pärt hilisemas elus pidanud oma tähtsaimaks õpetajaks. Konservatooriumis õppimise kõrval alustas Pärt 1958. aastal tööd Eesti Raadio helirežissöörina. See võimaldas tal töötada paindliku töögraafiku alusel, kuulata teistest sotsia...
FUTURISM FUTURISTID Anete Samelselg Liisbeth Kallakmaa 12. klass FUTURISM "FUTURUM - TULEVIK" TUNNUSED: - moodsa ühiskonna tormilise arengu kiitmine - vanade kultuuritraditsioonide hülgamine - sõja, tehnika ja dünaamika ülistamine VÄLJENDUS: - manifestid - enesereklaam - kunst ja kirjandus TEKKIMINE sündis esialgu teoreetiliselt, mitte praktiliselt 1909 koostas esimese manifesti itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti "Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad!" 1909 "Loobume maalikunsti traditsioonilistest motiividest!" 1910 KUNST MAALIKUNST: liikumisillusioon, eeskuju kubismist, erksad värvid ESINDAJAD: Giacomo Balla, Umberto Boccioni, Primo Conti, Luigi Russolo ja Gino Severini. ARHITEKTUUR: looduse puudumine, tehiskesk...
1) Romantism - Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt, laienes 1830. Aastatel üle kogu Euroopa. Ülistas intuitsiooni, tundeid ja kirgi. Uuriti meelte maailma, tunti huvi üksikisiku kogemuste ja läbielamiste vastu. Tekkis mina - kultus. Romantism kaldus unistuste-ja fantaasiamaailma.Romantikuid huvitas ka olemise hämaram poolõudused, müstika, surm Hakati nägema paralleele inimese sisemaailmas ja looduses toimuvate protsesside vahel. 2) Uuendused: vormiline mõtlemine - vormiosade piirid avardusid ja hägustusid; harmooniat rikastati kromatismidega; rütmika muutus vaheldusrikkamaks; tempo - armastati suuri äärmusi, kasutati agoogikat; dünaamika - nüanssiderikas; hakati huvi tundma vanamuusika vastu; suurenes ilmaliku muusika tähtsus; süvenes huvi rahvamuusika vastu; pillid said tänapäevase kuju; kammermuusika lemmikpilliks klaver; tekkis virtuoosikultus; tähelepanu keskmes 3) Uued zanrid: soololaul, sümfooniline poeem; kammerlikud väik...
KT2 Energia Mehaaniline töö ja võimsus meh tööd tehakse siis kui kehale mõjub jõud ja keha sooritab jõu mõjul nihke, tööd teeb alati jõu liikumissihiline komponent. Energia muutmise protsessi jõudude toimel nim tööprotsessiks. Energia muutust sellel protsessil nim jõudude poolt tehtud tööks. dA=Fdr. Võimsus f.s. mis näitab kui suur töö tehakse ühes ajaühikus P=dw/dt= dA/dt=Fdr/dt=Fv. Kineetiline energia kulgliikumisel mõõtub tööga, mida tuleks teha, et keha täielikult peatada. dWk= dA=Fdr=dmv *dr/dt=dmv * vdt/dt -> dWk=dA=v*dmv || keha relativistlik mass on ühtlasi tema koguenergia mõõt. Mass ja energia on ekvivalentsed suurused dWk=c2dm; Wk=mc2 m0c2 Gravitatsiooniseadus jõud, millega kaks keha tõmbuvad, võrdeline nende kehade massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Gravi võlja isel suurused väli on ainest erinev mateeria eksisteerimise vorm, mille kaudu aine osakesed mõjutavad teineteist. Välja isel välj...
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 6 OT Pöördliikumine Töö eesmärk: Töövahendid: Pöördliikumise dünaamika Katseseade, raskuste komplekt. põhiseaduse kontrollimine. Skeem Töö teoreetilised alused. Pöördliikumise dünaamika põhiseadus annab seose jõumomendi M1 , inertsmomendi I ja nurkkiirenduse vahel M = (1) I Sellest järeldub, et konstanse inertsmomendi korral on nurkkiirendused võrdelised kehale mõjuvate jõumomentidega: ~M (2) Käesoleva töö eesmärgiks ongi seose (2) kontrollimine. Katseseade koosneb võllist 3, mis pöörleb kuullaagritel, ja vardast 2. Vardal on kaks võrdse mass...
2. kursus - mehaanika Dünaamika põhimõisted 1. Dünaamika - mehaanika osa, mis uurib liikumise põhjusi. Dünaamika püüab vastata küsimusele Miks keha liigub? Dünaamika tegeleb jõududega. 2. Mass - keha inertsi mõõt, tähis m, ühik 1 kg. Selgitus: kehade liikumisolekut ei saa hetkeliselt muuta. Mida suurema massiga keha on, seda kauem aega kulub liikumisoleku muutmiseks (kiirenemiseks või pidurdumiseks). Suurema massiga keha on inertsem. 3. Jõud F - füüsikaline suurus, mis kirjeldab kehadevahelise vastastikmõju tugevust (ehk ühe keha mõju teisele). Kehale mõjuv jõud annab kehale kiirenduse. Kiirenduse suund ühtib jõu suunaga. 4. Jõu ühik 1 N (njuuton) on defineeritud Newtoni II seaduse abil: jõud 1 N annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m /s2 . Jõu tähis: F 5. Raskusjõud - jõud, millega Maa tõmbab enda poole tema mõjusfääris asuvaid ...
Kadrioru Saksa Gümnaasium "Klaveripalavik" Rene Pesur 12b Tallinn 2007 Sissejuhatus Kontsert "Klaveripalavik" toimus 30. septembril kell 17:00 Tallinna vanalinnas Mustpeade Majas. See kontsert oli pühendatud rahvusvahelisele muusikapäevale. Enne muusikalise osa algust anti üle ka Eesti Muusikanõukogu 2007. aasta auhinnad. Peaesineja oli Irina Zahharenkova klaveril. Teda saatis Tallinna Kammerorkester Juha Kangase juhtimisel. Kava I Valentin Silvestrov (1937) Hymn 2001 Wolfgang Amadeus Mozart (1756 1791) Klaverikontsert nr. 23 A-duur KV 488 (1786) I Allegro II Adagio III Allegro assasi II Jean Sibelius (1865 ...
Retsensioon "Helisev Muusika" Richard Rodgersi "The Sound of Music" olen mitu korda näinud Külli Talmari kohandatud variandis Viimsi Keskkoolis, 26.oktoober 2015 viimati. Etenduse atmosfäär oli võrreldav filmiga, kuna selle lavaletoomisel oli järgitud klassikalist joont. Helisevast muusikalist on tehtud mitmed erinevad muusikalid ja filmid. Heliseva muusikali lugu põhineb Maria Augusta Trappi raamatul "Trappi pereanambel", mis räägib noorest Mariast, kes saadeti kümneks kuuks kloostrist karmi kapteni perre lapsehoidjaks. Viimsi Muusikakooli orkestri dirigent: Ott Kask. Lavastaja: Külli Talmar. Koreograaf: Maido Saar. Kostüümid: Kairy Nahkur. Koormeistrid ja solistide õpetajad: Andrus Kalvet ja Kätlin Puhmaste, Ita-Riina Pedanik. Valgus ja Heli: Lauri Pihlak, Lauri Randma, Robert Kürsa. Muusikalis esinesid kooli õpilased ja õpetajad, peamiselt: Mari-Liis Rahumets, (Maria Rainer), Margus Toomla (Kapt...
Molekulaarfüüsika. Sissejuhatus. Mehaanikas uurisime põhjalikult mateeria liikumise mehaanilist vormi s.t. ühtede kehade liikumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. Kui meil on mingi n osakesest koosnev suletud süsteem, siis loetakse seda süsteemi mehaanika seisukohalt täielikult kirjeldatuks siis, kui me saame iga süsteemi osakese jaoks välja kirjutada liikumise võrrandi s.t. võrrandi, mis kirjeldab osakese asukoha mistahes ajahetkel ja lisaks sellele iga osakese jaoks kulgliikumise dünaamika põhivõrrandi. Vaid sellisel viisil on võimalik täielikult kirjeldada n osakesest koosnevat süsteemi mehaanikas. Kui meil on tegemist molekulaarfüüsika objektiga, siis peab arvestama, et ühes kuupsentimeetris gaasis, näiteks õhus, on normaalsetel tingimustel ligikaudu 1023 molekuli. Selleks, et kirjeldada nii suurte osakeste arvuga süsteemi, tuleb välja kirjutada ligikaudu 1023 liikumise võrrandit kujul s=f(t). Ja täpselt sama palju ...
1. Defineerige kiirenduse mõiste ja nimetage ühikud. Kiirendus on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse muutumist ajaühiku kohta. Teepikkus /ajaruut ehk m/s2 2. Millist liikumist nimetatakse ühtlaselt muutuvaks? Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra. Kui keha kiirus kasvab, nimetatakse liikumist kiirenevaks, kui keha kiirus kahaneb, nimetatakse liikumist aeglustuvaks. v = v0 + at, kus v – lõppkiirus, v0 – algkiirus, a- kiirendus t- aeg 3. Esitage ühtlaselt kiireneva liikumise kiiruse valem ja graafik. v = v0 + at, kus v – lõppkiirus, v0 – algkiirus, a- kiirendus, t – aeg 4. Esitage ühtlaselt kiireneva liikumise teepikkuse valem ja graafik. s = v' t 5. Sõnastage Newtoni II seadus. Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv jõud võrdub keha mas...
1. Impressionism (mõiste, esindajad kunstis,muusikas,kirjanduses) Impressionism ehk muljetekunst põhineb hetkeemotsioonidel. Tunnuseks hägusad piirjooned. Kunstis algatajaks Monet ,,Tõusev päike,, Muusikas alusepanija Claude Debussy ,,Fauni pärastlõuna,, Maurice Ravel- prantsuse helilooja, impressionistlik, teostes palju Hispaaniat. Väga head orkestratsioonid. Tegi Mussorski ,,Pildid näituselt,, orkestratsiooni ,,Boolero,,- Rütm ei muutu kordagi, Ainult 2 teemat, vaheldumisi. Helistik ei muutu, välja arvatud 13 viimast takti. Muutub orkestratsioon ja kõige rohkem muutub dünaamika. Oli tellimustöö ühelt vene balleti artistilt. Ida Robinstein koos 10 mehega esitas seda. Kirjanduses Friedebert Tuglas 2. Neoklassitsism (mõiste, esindajad kunstis, muusikas, kirjanduses) Neoklassitsism ehk uus klassitsism on kõik, mis ei puuduta romantismi. Romantismi eitaja, kindlapiiriline. Eelistatakse lavateoseid (antiikainelisi) Rajajaks Igor Stravin...
Kui jõusüsteemiga on ekvivalentne üksainus jõud, siis seda jõudu nimetatakse süsteemi resultandiks. 1. Tasakaaluaksioom. Kaks absoluutselt jäigale kehale rakendatud jõudu on tasakaalus siis ja ainult siis, kui nad on samal sirgel ja võrdvastupidised 2. Superpositsiooniaksioom. Tasakaalus olevate jõusüsteemide lisamine või eemaldamine ei mõjuta jäiga keha tasakaalu või liikumist. Järeldus: jäiga keha tasakaal ei muutu, kui kanda jõu rakenduspunkt piki mõjusirget üle keha mistahes teise punkti. 3. Jõurööpküliku aksioom. . Kui keha mingis punktis on rakendatud kaks jõudu, siis neid saab keha seisundit muutmata asendada resultandiga, mis võrdub nende geomeetrilise summaga. Aksioom kehtib ka deformeeruva keha juhul. 4. Mõju ja vastumõju aksioom (Newtoni III seadus ). Kaks keha mõjutavad teineteist võrdvastupidiste jõududega, millel on ühine mõjusirge. 5. Jäigastamise aksioom. . Deformeeruva keha tasakaal ei mu...
1-priim 2-sekund 3-terts 4-kvart 5-kvint 6-sekst 7-septim 8-oktav 9-noon 10-deetsim(terts üle oktavi) 11-undeetsim(kvart üle oktavi) 12-duodeetsim(kvint üle oktavi) 13-tertsdeetsim(sekst üle oktavi)jne HELI Heliteos ehk HELIND, looja on komponist, kes esmalt loob helindi MÕTTELISEL e MENTAALSEL TASANDIL ja seejärel, et seda kaasinimestele edasi kanda, teeb seda AINELISELE e FÜÜSILISELE tasandile(kehastab) Heli kehastused · Kuuldavad helikujundid · Helikujundite salvestus helikandjal(vinüülplaat) · Nähtavad helitähised(noodid) · Elektrooniliselt kodeeritud signaalid(MP salvestus) Komponist kõlastab oma helikujutlust muusikainstrumendi võnkumisvõimelise elastse keha vahendusel ja salvestada see helikandjale ja fikseerib selle nähtavate helitähistena ehk NOOTIDENA ehk kokkuleppeliste graafiliste tingmärkidena. Nootide esitaja INTERPREET Helilooja muusikalised ideed jõuavad kuulajateni kuues protsessis: 1. helilooja...
AVSÖ Konspekt 1. Milles seisneb turu “nähtamatu käe” toimimise mehhanism? Turu “nähtamatu käe” toimimise mehhanism täiusliku konkurentsiga turul: a) iga tootja püüab pakkuda tarbijale konkurendist paremat kaupa või teenust; b) konkurentsivõimelise kauba või teenuse järele kasvab nõudlust pakkumisest kiiremini, sest kauba või teenuse tootmise mahu suurendamine nõuab aega; c) pakkumist ületav nõudlus võimaldab tõsta kauba või teenuse hinda; d) kasvav hind suurendab kauba või teenuse pakkuja kasumimarginaali (rentaablust); e) kasvav kasumimarginaal stimuleerib üha aktiivsemalt ja loomingulisemalt otsima kauba või teenuse pakkumise füüsilise mahu kiire suurendamise võimalusi; f) konkurentsis õhutatud otsinguprotsessi tulemusena üheltpoolt suureneb defitsiitse kauba või teenuse pakkumine üle nõudluse ja hind hakkab langema, teiselt poolt tuuakse aga turule uu...
KINEMAATIKA ALUSED Kulgliikumise kinemaatika- Kulgliikumisel jääb iga kehaga jäigalt ühendatud sirge paralleelseks iseendaga. Sirgjooneline liikumine - Keha liikumise tegelik tee on trajektoor. Nihkvektoriks s¯ nimetame keha liikumise trajektoori alg-ja lõpppunkti ühendavat vektorit.Olgu nihe ∆S¯ ajavahemikku ∆t jooksul,siis kiirusvektor: V¯=lim ∆S¯/∆t=dS¯/dt Kui kiirus ajas ei muutu,siis diferentsiaale ei kasutata ning vektorseosed kattuvad skalaarseostega,sest on tegemist sirgjoonelise liikumisega.Järelikult on ajaühikus läbitud teepikkus võrdne kiirusega ühtlasel sirgliikumisel: V=S/t Ja aja t jooksul läbitud teepikkus on siis vastavalt S=Vt. SI süsteemis on kiiruse mõõtühikuks m/s. Ühtlane ringliikumine - Ühtlase ringliikumise korral on nii joonkiirus kui nurkkiirus konstantsed.ω-nurkkiirus ω=φ’ ω=φ/t f-sagedus T-periood f=l/T=ω/2Π V=Rω an=v2/R an- normaalkiirendus. Ühtlaselt muutuv ringliikumine - Nurkkiirus pole konstantne sellepä...
Dünaamikaks nim. mehaanika osa, milles uuritakse materiaalsete kehade liikumist Jõudude mõjul. Inertsiks nim. materiaalsete kehade omadust säilitada oma liikumise olek Muutumatuna jõudude puudumisel või nende tasakaalu puhul. Suurust, mis sõltub keha aine hulgast ja mis määrab keha inertsimõõdu nim. kehamassiks. Punktmassiks nim. materiaalset keha , mille mõõtmeid tema liikumise uurimusel ei tule Arvestada. Inertsiseadus : punktmass , millele ei mõju jõude või mõjuvad jõud on tasakaalus Säilitab oma paigalseisu või ühtlase sirg.jon. liikumise seni, kuni talle rakendatud jõud ei Sunni teda seda olekut muutma. (Galilei 1638) Taustsüsteem, mille suhtes kehtib inertsi seadus nim. inertsiaalseks taustsüsteemiks, sellised Taustsüsteemid seisavad paigal või liiguvad rööpselt ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Dünaamika põhiseadus : Punkmassi kiirendus on võrdeline talle rakendatud jõuga ja on jõu Suunaline. Seda seadust väljendab dünaamika põhivõrr...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Kinnisvara, logistika ja ettevõtluse õppetool Kinnisvara rahandus I kodutöö Ühepere elamute turu analüüs ja prognoos Tartus ja Pärnus Kristina Kusmirtsuk 082496 Tallinn 2012 5 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 1. Tehinguhindade analüüs 2008-2010 aastal......................................................................... 4 1.1. Tehinguhindade dünaamika 3 aastat............................................................................ 4 1.2. Võrdlus piirkonniti..........................................................
Sissejuhatus Futurismi e. tulevikukunsti sünnikohaks võib pidada Itaaliat ning sündis see kunstivool 1909. aasta paiku. Futurism on kunstivool, millele on omane tehnika ja moodsa ühiskonna tormilise arengu ülistamine. Futuristlik kunst sündis kõigepealt teoreetiliselt, mitte praktiliselt, nagu teised kunstivoolud. Futuristid väljendasid oma seisukohti manifestides, mida levitati erinevatel rahvakogunemiste, ajakirjanduses ning plakatitena. Futuristid tegelesid rohkelt enesereklaamiga, mis oli tihti kärarohke ning ka skandaale oli palju. Sellest enesereklaamist on hiljem paljud kunstivoolud eeskuju võtnud. Futurismile ongi omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaegse kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust, ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat jne. Futu...
1) G=9,8 m/s 2 st. Kehakiirus 6) I seadus: Planeedid tiirlevad kasvab igas sekundis 9,8 m ümber Päikese mööda ellipsikujulisi sekundis ruudus. trajektoore, mille ühes fookuses 2) Trajektoor on joon, mida asub Päike. mööda keha liigub. Punktmass on II seadus: Tiirlemise käigus katab keha, mille mõõtmed võib lihtsuse Planeeti ja Päikest ühendav sirglõik mõttes arvestamata jätta. võrdsetes ajavahemikes võrdse 3) Põhiühikud: pikkus(m), pindala.(st. Mida lähemal asub kaal(kg), aeg(s), temperatuur(K), planeet Päikesele seda suurem on elektrivoolu tugevus(A), tema kiirus.) ainehulk(mol), valgustugevus(cd). 7) *Mistahes 2 punktamassi Tuletatud mehaanikaühendid: tõmbuvad jõuga, mis on võrdeline pindala(m2), ruumala(m3), nende masside korrutisega ning sagedus(Hz), kiirus(m/s), pöördvõrd. nende vahelise kauguse kiirendus(m/s...
MEHAANIKA Taustsüsteem Üldisemalt määratletakse taustsüsteem n- mõõtmeliseks (tavaruumis enamasti 3- mõõteline). Igasugused nähtused toimuvad ajas seega oluline taustsüsteemi osa on aeg. Liikumise kirjeldamisel moodustavad taustsüsteemi taustkeha, ruumikoordinaadid (3) ja ajakoordinaat (kell) Liikumise vormid · Kulgliikumine kõik keha punktid liiguvad samasuguseid trajektoore pidi (ka auto puhul liiguvad rattad ikkagi koos autoga) · Pöördliikumine keha osad liiguvad erinevaid trajektoore pidi (nt ratas pöörlemisel) Liikumise viisid · Ühtlane mitteühtlane · Kiirendusega aeglustusega liikumine (ringliikumine alati kiirendusega liikumine · Ühtlaselt muutuv pole sama mis ühtlane, näitab vaid et kiirendus ajas on jääv Liikumine · Kinemaatika kirjeldab, ei otsi põhjusi; vanim ja enamlevinud mehaanika osa · Dünaamika miks toimuvad liikumised? Vaatleme põhjusi ja püüame neist hinnata tagaj...
Sirg- ja ringliikumise dünaamika Kordamine 1. Füüsikaline suurus jõud a. iseloomustab kehade vastastikmõju tugevust b. mõõtühik 1N (njuuton); 1N on jõud, mis mõjub kehale massiga 1kg kiirendusega 1m/sruudus c. resultantjõud () kogu kehale mõjuv jõud. 2. Füüsikaline suurus liikumishulk ehk impulss a. Iseloomustab liikumisolekut: b. Liikumishulga jäävus. On üks olulisemaid, impulss on jääv, kui sellele ei mõju väliseid jõudusid. Kehtib nii Newtoni mehaanikas, kui ka kvantmehaanikas. 3. Newtoni seadused a. N. I seadus e inertsiseadus (kui ) - keha säilitab oma kiiruse seni, kuni talle ei mõju teised kehad. Liikumine on ühtlane. b. N. II seadus e dünaamika põhiseadus () kehale antav kiirendus, on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. c. N. III...
SISUKORD 1. Peatükk. Ühiskonna ja heaolu ja turgude efektiivsus 2. Peatükk. Vahetuse, tootmise ja toodetekogumi Pareto-efektiivsus 3. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse olemus 4. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse uurimisobjekt ning meetod 5. Avaliku sektori ökonoomika ja rahanduse ajalooline areng 6. INDIVIIDI HUVI AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU ALUSENA 7. TURU OMADUSED AVALIKU SEKTORI TEKKE JA ARENGU PÕHJUSENA 8. AVALIKUD HÜVED JA HÜVISED 9. ÜMBERJAOTAMINE JA ÕIGLUS 10. ÕIGLUS JA MAJANDUSLIK EFEKTIIVSUS 11. EFEKTIIVSUSE KADU JA VALITSUSE TEGEVUS 12. VALITSUSE VALIKUD 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 14. VÄLISMÕJUDE KOMPENSEERIMINE JA/VÕI HÜVITAMINE 15. AVALIKU SEKTORI SEKKUMISE ÜHISKONDLIKU MÕJU ANALÜÜS 16. SOTSIAALSE KULU-TULU-ANALÜÜSI (CBA) ALUSED 17. KORDAMISKÜSIMUSED EESTI AVALIKU SEKTORI OLUKORRAST JA ARENGUTENDENTSIDEST 1. Peatükk. Ühiskon...
Audentese Spordigümnaasium Rainer Komi Futurism Referaat Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn 2010 Sisukord Tiitelleht.............................................................................................1 Sisukord..............................................................................................2 Futurismi teke ja seisukohad......................................................................3 Futurism kujutavas kunstis........................................................................3 Tuntuimad futuristliku kunstivoolu esindajad...................................................4 Futurism Venemaal.................................................................................5 Pildimaterjal.........................................................................................6 Kasutatud materjal.................
1. IMPRESSIONISM kunstis 19. Saj lõpu vool, mis sai alguse prants. 1. IMPRESSIONISM kunstis 19. Saj lõpu vool, mis sai alguse prants. maalikuntstist. K: Monet ,,Tõusev päike" ja Manet. Kontuurid puuduvad, maalikuntstist. K: Monet ,,Tõusev päike" ja Manet. Kontuurid puuduvad, hägune. M: Claude Debussy (prantslane) ,,Fauni pärastlõuna" esimene hägune. M: Claude Debussy (prantslane) ,,Fauni pärastlõuna" esimene imperssionistlik muusikateos. Maurice Ravel (prants) kirjutatud Mussorgski imperssionistlik muusikateos. Maurice Ravel (prants) kirjutatud Mussorgski ,,Pildid näituselt" ,,Pildid näituselt" 2. EKSPRESSIONISM- 20.saj algul sündinud vool kuntsis, muusikas ja 2. EKSPRESSIONISM- 20.saj algul sündinud vool kuntsis, muusikas ja kirjanduses (tumedad värvid, sõjakoledused, süngus), K: Edward Munch kirjanduses (tumedad...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
