Sotsiaalse reguleerimise viisid ja normid. Ühiskondlikus tootmises ja mujal tekivad inimeste vahel väga erisugused suhted. Inimeste käitumisaktid on määratud objektiivsete tingimustega, kuid objekti tingimused nõuavad ka seda, et inimeste käitumine oleks vastastikkes suhetes reglementeeritud. Ühiskondlike suhete reglementeerimisega tagatakse nende suhete organiseeritus. Neid norme, mis reguleerivad inimeste käitumist ühiskonnas nimetatakse sotsiaalseteks normideks ja ühiskondlike suhete reguleerimist selliste normidega normatiivseks reguleerimiseks. Reguleerida tähendab kindlaks määrata inimeste ja nende kollektiivide käitumine, anda neile funktsioneerimise ja arengusuunad, viia nad teatud raamidesse, sihipärase......... Sotsiaalne reguleerimine annab inimeste käitumisele mingid piirid. Sotsiaalse regulatsiooni arenedes suureneb selles sotsiaalsuse osatähtsus. Algas kõige isiklikumate käitumisaspektidega. Sotsiaalne...
Õiguse entsüklopeedia eksam 10.06.2011 1. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne ja ulatus. Metodoloogia on õpetus metoodikatest. Õigusteaduse metodoloogia ülesandeks on õigust tunnetada sellises ulatuses ja kujul nagu vastava ajastu õigusteadlik mõttekäik ja tunnetamisvajadus seda endale on üles seadnud. Õigusteaduse metodoloogia osutub juhiste andjaks õigusteaduse stuudiumi ja õpetamise teede ja viiside kohta. Ta ülesandeks on anda juritidele teatavaid juhtnööre õpingutel ülikooli, kui ka teadusliku töö tegemisel pärastises elus. Õigusteaduse metodoloogia ülesanne Haarata spetsiifiliselt juriidilisi ning selle järele vastavalt vajadusele naaberteaduste elemente. Metodoloogia keskseks punktiks on otsus igasuguse juriidilise tegevuse keskpunkt. 2. Õiguse tunnetusviisid: õiguse filosoofia; õiguse sotsioloogia; õiguse ajalugu jne. Õigusfilosoofia tegeleb küsimusega, mis on õigus. Õiguse filosoofia otsib vastus...
Faktiline koosseis on eluline asjaolu(d) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või käsitud. Õiguslik tagajärg on lubamine (õigustus), käsk või keeld ise. Lihtne faktilise koosseis - kui faktiline koosseis koosneb ühest elulisest asjaolust Keeruline faktiline koosseis - mitme elulise asjaolu üheaegne esinemine Alternatiivne faktiline koosseis - õigusliku tagajärje saabumiseks piisab ühe elulise asjaolu esinemisest Lihtne õiguslik tagajärg - näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise variandi või riikliku sunni liigi ja määra. Keeruline õiguslik tagajärg - näeb ette võimalike või vajalike käitumiste kogumi või mitu riikliku sunni liiki ja määra. Alternatiivne õiguslik tagajärg - näeb ette ühe võimaliku või vajaliku käitumise saabumise mitmest või ühe riikliku sunni liigi ja määra kohaldamise võimaluse mitmest. Õigusnormi hüpotees - eluliste asjaolude kirjeldus õigusnormi kehtimiseks Dispositsioon - näitab, milline pea...
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava < -- -- -- > ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR Kodune kontrolltöö Juhendaja Prof. Advig Kiris Tallinn 2014 KarS 8. Peatükk § 89. Inimsusvastane kuritegu Süstemaatilisel viisil või massiliselt ja riigi, organisatsiooni või grupi õhutusel või juhtimisel toimepandud inimõigustest ja -vabadustest ilmajätmise või nende õiguste ja vabaduste piiramise eest, samuti tsiviilelanike tapmise, piinamise, vägistamise, neile tervisekahjustuse tekitamise, nende sunniviisilise ümberasustamise, väljasaatmise, prostitutsioonile sundimise, neilt alusetult vabaduse võ...
Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormid tunnused: a) liigitunnused · ta on inimeste käitumise reegel · ta on üldise iseloomuga reegel · tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega b) spetsiifilised tunnused · lähtub riigist · tema täitmine tagatakse riigi sunnijõuga · ta on üldkohustuslik käitumisreegel · annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused · ta on formaalselt määratletud reegel Õigusnormi hüpotees sisaldab tingimusi, kriteeriume, mille abil normi täitja määrab kindlaks, kas normi toime hõlmab antud fakti, suhet või isikut. Liigitamine määr...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA Seminaritöö Juhendajad Prof. Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2019 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Kolmandal töönädalal loetud õigustloov akt ning tingimused mille põhjal võib väita, et tegemist on objektiivsesse õigusesse kuuluva aktiga?.........................4 2. Kümnendana loetud õigusakt. Millisesse mandrieuroopalikku õiguskultuuri õigusvaldkonda loetud akt kuulub?....................................................................5 3. 13. töönädalal loetud õigusakt. Milline on loetud õigustloo...
Õigusnormid ja õigussüsteem Referaat Õppeaine: Õiguse alused Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 SOTSIAALNE REGULEERIMINE JA SOTSIAALSED NORMID.......................................4 1.1. Sotsiaalsed normid...........................................................................................................4 ÕIGUSNORM............................................................................................................................6 2.1. Liigid...............................................................................................................................6 3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR....................................................................8 3.1. Hüpotees.............................................................................
3. ÕIGUSNORMID JA ÕIGUSSÜSTEEM lk 36 58 3.1. SOTSIAALSETE SUHETE NORMATIIVNE JA KASUAALNE REGULEERIMINE. SOTSIAALSETE NORMIDE SÜSTEEM. Lk 36-38 Sotsiaalne reguleerimine inimeste käitumisele piiride kehtestamine, indiviidide ja nende gruppide sotsiaalse suhtlemise korrastamine: Normatiivne reguleerimine Kasuaalne ehk individuaalne reguleerimine inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli inimeste käitumine määratakse kindlaks abil, millega määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil, iga käitumismudel, etalon, mida kasutatakse konkreetse isiku küsimus lahendatakse just vastavat liiki käitumisaktide või subjektide se...
Õiguse entsüklopeedia Eksamil! 1. Õiguse mõiste ja tähtsus ning kuidas on see seotud riigi poliitika ja majandusega 2. Avaliku ja eraõiguse erinevus ehk vahet tegemine 3. Õiguse allikad ja avaldamise vormid (nt eesti õigusaktide süsteem) 4. Õigusnormid, mõiste ja struktuurielemendid (hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon) 5. Õigus perekond ja õigussüsteem (õiguse harud) 6. Õigussuhe ja struktuurieemendid(subjektid, sisu, objekt) 7. Õiguse rakendamise mõiste ja etapid ehk staadiumid 1. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on riigi poolt kehtestatud või santsioneeritud normide kogum ja seda tagatakse riigisunniga. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keel...
SISSEJUHATUS ÕIGUSESSE Sotsiaalsed normid Sotsiaalsed normid: kujunevad ajalooliselt üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega - kõlblus (moraal)-tuleb meie seest/ kuidas minu jaoks on eetiline?; Moraali normid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglite tunnustatud kõlblus põhimõtted - tava- norm/kombed, aga tava ei muuda õigust. Tuleb ühiskonnast- Kuidas organisatsioonis on kombeks., aga ei ole kirjalikult fikseeritud; Tavad – harjumusele põhinev käitumisreegel. Tema olemus on lähedane moraali normidele. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid. - õigus- kirja pandud normid, mis reguleerivad kuidas end käituda, mis olukorras Kõik 3 on omavahel seotud! Õiguse mõiste määratlus Õiguse mõiste on- riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või käitumiseks ja mille nõue...
Õiguse mõiste ja õiguse idee Õigus riigi kehtestatud kohustuslikud käitumisreeglid, mida vajadusel tagatakse sunniviisiliselt (õigus koosneb kohustuslikest reegleist e. õigusnormidest) Objektiivne Õigus kirjapandud käitumisreeglite kogum Subjektiivne õigus Subjektiivne õigus tekkib siis, kui kehtivas õiguses on olemas norm, mis lubab isikul mingil viisil käituda. ( nt : võlausaldaja ei pea enda võlga sisse nõudma, see on tema subjektiivne õigus) Õigusidee : õiglus-> 1)võrdsustatud õiglus 2) õiguslik (=garanteeritus see, kes seaduse välja annab, peab jälgima ka seadusest kinnipidamist. 3) õiguse eesmärgi pärasus (eesmärk seaduse max. täitmine) Õiguse erinevad liigid Avalik õigus vähemalt 1 subjektidest on riik. Subordinatsioonisuhe. Ühiste asjade korraldamiseks avalikes huvides. Ei saa kokkuleppima( riigi, rahvusvaheline, haldus, finants, karistus, protsessõigus). Era...
Tartu Ülikooli Õigusteaduskond Õiguse entsüklopeedia seminaritöö Juhendajad: Prof. Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 1. Aktide kuulumine objektiivsesse õigusesse ning Eesti õiguskorda kuuluvad olulisemad õigustloovad aktid, mis sätestavad õigustloovate aktide sünniks vajaliku formaalse tee…….3 2. Õigustloovate aktide jaotumine mandri-euroopaliku õiguskultuuri õigusvaldkondadesse...3 3. Õigustloovat aktide õiguslik ideoloogia................................................................................4 4. Mittetäielike õigusnormide ja täielike õigusnormide-ettekirjutuste liigid Tartu Ülikooli seaduses...........................
Novelli tüpoloogia Suletud novell. · NOVELL tuleb itaalia keelest novella uudis, uudsus · Tekkis keskaja lõpus · Üllatas uudsusega · Suletud novelli tõi kirjandusse Giovanni Boccaccio · Suletud novell keskendub ühele sündmusele · Sündmused esitatakse kronoloogiliselt · Tegevus areneb tõusvas pinges · Inimesekujutus on staatiline · Lõpeb puändiga Avatud novell. · Tsehhovlik novell, modernnovell · Sündmustik pole oluline · Esiplaanil inimsuhted, tegelaste sisepinged · Lahendusi ei anta · Lõpp jääb avatuks · Kalduvus fragmentaarsusele Süzee arengu etapid 1. Ekspositsioon Tutvustatakse tegevuspaika ja tegelasi 2. Sõlmitus Sõlmsündmus, millest algab tegevuse arendus 3. Dispositsioon Tegevuse järkjärguline arendus 4. Kulm...
,,Romeo ja Julia" William Shakespeare Ekspositsioon: Tegevus toimub Veronas, tegelasteks kaks perekonda: Montecchi ja Capuletti, kelle vahel valitseb vihavaen. Sõlmitus: Pidu Capulettide juures. Dispositsioon: Romeo kohtub Juliaga. Romeo unustab endise armastatu. Romeo ja Julia armuvad. Romeo läheb Julia akna alla. Kokkusaamise planeerimine. Lorenzo ja Romeo vestluse tulemusena lubab Lorenzo Romeo ja Julia liitu õnnistada. Romeo ütleb Ammele laulatuse aja. Julia ja Romeo laulatus. Mercutio ja Tybalti surm. Romeo põgeneb. Vürst määrab Romeole karistuse. Lorenzo plaan Romeo ja Julia kokku viia. ...
Õiguse allikad ehk kohad, kust leida õigust Õiguskultuurid Mandri-Euroopalik Common Law Islami õigus Aafrika konstitutsioon Üks osa kultuurist on kindlasti õigus. Common Law: · Üldine õigus e. Pretsedendiõigus · 11.saj 18 saj seotud ainult Inglismaaga; hiljem levis kolonisatsiooniprotsessi tõttu. · Wilhelm Vallutaja · Normide juurdetulek kohtuprotsesside käigus, mis levis üldiselt. · Arenesid Westminsteri kohtute kõrvale appellatsioonikohtud. · Iga common law kohtuotsus koosneb kahest osast: 1. ratio decidendi kohtuotsuse see osa, kust leiame õigusnormi 2. obitur dictum kohtuotsuse osa, kust leiame sündmuse faktilise kirjelduse · Iga kohtuotsusega sünnib õigus. · Common Law's on seadused sekundaarsed. · Ülemaailmse levikuga kultuur tänapäeval. Islami Õigus: · Ilmalik õigus ja jumalik õigus(koraan). · Islam religioonina on noore...
02.09.2014 Õigusentsüklopeedia. Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuulutavatest õiguse põhimõistetest. Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil. Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks. Igal akadeemilisel nädalal üks tekst! SEADUSTEVIHIK Õigusnormi sisaldav akt. Iseseisev seminaritöö õigusnormi sisaldav akt. Raamat: Sissejuhatus õigusteadusesse. Euroopa Liidu Õigus. Õigusetõlgendamise teooria. Juridica. (eesti ja ülemaailmne), Eesti Vabariigi Põhiseadus. Tume- kohustuslik, tava- soovitatav. Õiguse eelastmed ja mõiste. Normantiivne reguleerimine Tavanormid- konvensionaalsus peab reageerima. Normantiivne reguleerimine. Moraalinormis- moraalikord. Religiooninormid- religioonikord. Korporatiivsed normid Õigusnormid- tekkis siis kui ühiskond nõudis riigi sündi. Mis on normantiivne reguleerimi...
Õigus ja ühiskond Õiguse funktsioon = Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid, tava ja moraal Õiguse tunnused: Õigus on - käitumisreeglite kogum, riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum, üldkohustuslike normide kogum, õiguses väljendub riigi tahe, täitmist tagatakse riigi sunniga ja peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse areng: ius non scriptum = unwritten law; ius scriptum = written law Õiguse idee: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus Õigusperekonnad: *Mandri-Euroopa, *Anglo-Ameerika, *islami, hinduistlik, judaistlik, *Kaug- Ida, Aafrika, *sotsialistlik Õiguse valdkonnad: avalik õigus, eraõigus Avalik õigus Eraõigus rahvusvaheline õigus tsiviilõigus riigi- ja konstitutsiooniõigus võlaõigus haldusõigus asjaõigus kirikuõigus ...
Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalustega. 2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVAL...
novell - tiheda sündmustikuga ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskse teemaga, lõpus on püant. Liigseid detaile pole, tegelased loo käigus eriti ei muutu. Giovanni Boccacio - novellizanri looja. Novellikogu "Dekameron" koosneb 100-st novellist, raamjutustus. Eriti lühike novell - novellel Eesti raamjutustus: August Gailit "Toomas Nipernaadi", Mehis Heinsalu Novelli liigid: *suletud ehk taskaana *Gervanteslik novell - vabama ja lõdvema struktuuriga *tsehhovilik ehk avatud: 19 saj. lõpul - ei pruugi olla puänti *Pärast II ms- i novell veelgi avatum - suurenenud huvi inimsuhete vastu. Kaadrid vahetuvad kiiresti, filmilikus, argipäevane, kõnekeel, eluprobleemid Edgar Allan Poe "Vaat amontilladot", Anton Tsehhov /"Ametniku surm" ja "Paks ja peenike"/, Peet Vallak, Friedebert Tuglas Mati Unt "Helgi Sallo lahkumine" puänt puudus Tunnused: *puänt(vajada tabada mingit erakordset seika, isikut ja erakordset ...
Dramaatika, Draama- ehk naitekirjandus on uks kirjanduse pohiliigist luurika ja eepika korval. Sellest et draamateosed on mratud eeskatt laval esitamiseks, tulenevad Dramaatika Pohiomadused a)Dialoogivorm b)Olevikus kulgev tegevus c)Tegevuse pingeline areng Teatriparasusega on seotud ka draamateose valine ehitus: a)Vaatused b)pildid c)Stseenid Euroopa draamakirjandus kasvas valja Vanas-Kreekas, veini ja viljajumala dionyssuse pidudel Dramaatika kolm phizanrit: a)Tragoodia b)komoodia c)Draama Tragoodiat iseloomustavad: a)Lahendamata konfliktid b)Loppeb kangelase surmaga voi mone muu katastroofiga c)Pinge tekkimine d)Tegelased on kindla eesmrgiga Tragoodia Teosed: August Kitzberg,"Libahunt"; Shakespeare,"Romeo ja Julia" Komoodiat iseloomustavad: a)inimeste norkuste naeruvaaristamine Naljaliigid: a)Huumor b)Satiir c)iroonia Komoodialiigid: a)Karakterkomoodia b)situatsioonikomoodia c)sonakomoodia Komoodiateosed:"Urgmees";"Kapsapea";...
Õiguse alused. Teise praktikumi küsimused 1. Leia kehtivast õigusest: 1.1) 1 õigustkaitsev norm Karistusseadustik § 229 lg 1 Kaitsealuse sordi aretajale või omanikule kuuluvate õiguste omastamise või kaitsealuse sordi kasutamise eest ilma omaniku väljastatud litsentsita - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. 1.2) 1 pädevusnorm Eesti Panga seadus § 11 lg 1 Eesti Panga presidendi ainupädevusse kuulub: 1) panganduspoliitika kujundamine ning Eesti Panga tegevuse üldjuhtimine, samuti Euroopa Keskpankade Süsteemi ülesannete täitmise korraldamine; 2) Eesti Panga Nõukogu otsuste täitmise korraldamine ja nende täitmise tagamiseks vajalike meetmete (sealhulgas sanktsioonide) rakendamine; 3) [kehtetu RT I 2003, 15, 88 jõust. 1.05.2004] 4) Eesti Panga esindamine ilma eri volituseta kõigis küsimustes ja...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ÕIGUSTEADUS AVATUD ÜLIKOOL ... Matrikli nr E-post: .... PAKENDISEADUS¹ UURIMUSTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS Juhendaja Prof. Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2007 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS 3 2. PAKENDISEADUSE VASTU VÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, 4 JÕUSTUMINE 3. PAKENDISEADUSE EESMÄRK JA ÕIGUSLIK IDEOLOOGIA 5 4. PAKENDISEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA 6 PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA 5. PAKENDISEADUSE ÕIGUSE VALDKONNA MÄÄRATLEMINE 7 6. PAKENDISEADUSES SISALDUVATE ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS 8 7. PAKENDISEADUSES SISALDUVATE TÄIELIKE 12 ÕIGUSNORMIDE ANALÜÜS 8. ÜLIPOSITIIVSE ÕIGUSE JA PO...
Dramaatika Põhiomadused a)Dialoogivorm b)Olevikus kulgev tegevus c)Tegevuse pingeline areng Teater jaguneb :a)Vaatused b)pildid c)Stseenid Euroopa draamakirjandus kasvas valja Vanas-Kreekas, veini ja viljajumala dionyssuse pidudel Konflikti liigid: a) saatusega, jumalatega b) teise inmeseg c) ühiskonnaga d) ise endaga Dramaatika kolm põhizanrit:a)Tragoodia b)komoodia c)Draama Draamat iseloomustavad:a)Traagiline voi koomiline eluvaatus b)Tosine sisu c)Keerulised konfliktid d)Toetruu Tragoodiat iseloomustavad:a)Lahendamata konfliktid b)Loppeb kangelase surmaga voi mone muu katastroofiga c)Pinge tekkimine d)Tegelased on kindla eesmärgiga Dramatiseering: algse teose muutmine näidendiks Ülesehitus:1. kspositsioon – teose sissejuhatav osa, kus tutvustatakse tegelasi, tegevusaega ja – kohta;2.sõlmitus – sündmus, mis toob esile tegelastevahelise vastuolu, käivitab tegevustiku;3. dispositsioon – teema arendus, kus avanevad tegelastevahelised suh...
Haldusõiguse vastused 1. SISSEJUHATUS AINESSE. Avalik haldus, selle mõiste. Avaliku halduse erinevad määratlused. Võimude lahususe mõiste. Avaliku halduse funktsioonid. Avaliku halduse seotus õigusega. 2. HALDUSÕIGUS. Haldusõiguse mõiste. Haldusõiguse allikad. Haldusõiguse süsteem: üldosa ja eriosa, nende koostisosad ja iseloomustus. Haldusõiguse põhiseaduslikud printsiibid. Hea halduse nõuded Euroopa Liidus. Haldusõigusnorm (hüpotees, dispositsioon, sanktsioon). 3. SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS JA HALDUSÕIGUSSUHE. Subjektiivse avaliku halduse mõiste. Haldusõigussuhted. Ühekordsed ja kestvad haldusõigussuhted. Haldusõigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alused. 4. HALDUSORGANISATSIOON. Avaliku halduse kandja mõiste. Riik avaliku halduse kandjana. Eraõiguslikud isikud kui avaliku halduse kandjad. Vahetu ja kaudse riigihalduse mõiste. Haldusorgan: mõiste ja tunnused. Haldusorgani pädevus. Ametniku erapo...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool Triinu Hordo [email protected] ÕIGUSTLOOVA AKTI ANALÜÜS: SÕJAHAUDADE KAITSE SEADUS Seminaritöö Juhendajad Prof. R. Narits Lektor S. Kaugia Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.OBJEKTIIVNE ÕIGUS............................................................................................. 4 2.EESTI ÕIGUSALLIKATE HIERARHIA........................................................................5 3.EL ÕIGUS.........
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL UURIMISTÖÖ ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIAS TUBAKASEADUS Koostaja: Liisi Pajula; A83695; BA I aasta Juhendaja: prof. Raul Narits TARTU 2008 Sissejuhatus Peamine põhjus, miks ma valisin tubakaseaduse, on minu suur vastumeelsus kõikide tubakatoodete suhtes. Seetõttu on mulle väga meele järgi need muudatused, mis lähiminevikus Eesti tubakaseadus tehti. Mitte vähem oluline ei ole muidugi antud seaduse vastavus uurimistöö kirjutamise reeglitele. See kuulub objektiivsesse õigusesse ning on vastu võetud hiljem kui 2001. aastal. Käesolevas töös uurin seaduse asukohta rahvusliku õiguskorra püramiidis, analüüsin akti olemust ja seda, millisesse õiguse valdkonda ta kuulub, arutlen tubakaseaduse õigusliku ideol...
Dramaatika ehk näitekirjandus.(Draamakirjandus) · Dramaatika on üks kirjanduse 3-st põhiliigist · Mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja dialoog. · Dramaatika tähtsamad zanrid on draama, tragöödia, komöödia. · Reeglina jaotub draama vaatusteks, piltideks ja stseenideks ehk etteasteteks. Draama üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. · Tegelassuhted põhinevad elulistel konfliktidel ja pingelisel võitlusel, kuid ei lõpe alati ühe osapoole surmaga nagu tragöödias. Sageli leitakse konfliktist väljapääs, tõustakse uuele elule. · Draama on dramaatika üks põhizanritest, mis kujunes välja 18. sajandil, juhtivaks sai 19. lõpp kuni 20. algus. Draama loojad: D.Diderot, G.E.Lessing. Tunnused: · ühendatud koomiline ja traagiline eluvaatlus · uuritakse inimeste psühholoogiat, käitumist ja ühiskonnas toimuvat · pingeline areng ja t...
Neurotism kui isiksuse omadus kujuneb – emotsionnalsest stabilsust Neurootikut iseloomustab – konflikt realmina ja idiaalmina vahel Meistel hakkab noormehe ees kui naistel ….- …… inteligentsus??? Vaimsete võimete variatiivsus on suurem- meistel Daisen on mõiste, mis kuulub –eksistentsiaalne psühholoogia Erick Fromm armastuse tüpoloogias on – 5 armastusetüüpi Miller-dollard ettekujumise jargi on neurotiliised sümptoomid- õpitud reaktsioonid ärevuse Howard Gardner intelligentsuse kontseptsioon sisaldab järgmisi metodeid- lingvistiiline / kehaline/ intrapersonalne intelligentsus Cattel isiksuse kirjeldamise P-tehnika on oma seisund- idiograafiline lähenemine Spearmani intelligensus teooria sisuks on ettekujutus, et vaimne võimekus – sõltub: harjutumisest / psühhilisest energiast/ kehalisest seisundist/ kehapikkusest ???? Anima ja Anemus on arhetüübid mis kirjueldavad- naiselikkust ja mehelikkust Murray vajaduste klassifikatsioonis kuulub s...
KORDAMISKÜSIMUSED ,,JURISPRUDENTS" 1. Jurisprudentsi mõiste ja seos õiguse rakendamisega. (lk 50 55) ...see tegeleb õigusnormide sisu ja väljaselgitamisega. Õigusnormidel on kaks erinevat aspekti, sisemine ja väline. Sisemise vaatenurga esindajad on kohtunik ja haldusametnik. Nad töötavad süsteemis selle osadena, rakendades õigusnorme konkreetsete tegude ja sündmuste puhul. Väljaspoolt vaadeldes võib see ise olla uurimise onjektiks. Teadlane asetab uuritava objekti vaatluse alla näiteks laboratooriumi tingimustes ja teeb selle kohta järeldusi, olemata ise objekti osaks. Õigusteadlane on nagu välise ja sisemise vaatenurga vahemaal, tema huvi on suunatud normidega, mis on kehtiv õigusena. Üldiselt on õigusteaduse alal tegeleva inimese huvitatus teadmistest siiski lähedasem kohtuniku kui ühiskonnateadlase omale. Õigusteadus on normide uurimise teadus. Õi...
ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN struktuuri alusel: H-D, H-D-S või H-S. 2. ÕN eesmärgi alusel: regulatiivne või õigust kaitsev. 3. ÕN ettekirjutuse sisu alusel: õigustav (lubav); kohustav; keelav või ergutusnorm. 4. ÕN ettekirjutuse kohustuslikkuse alusel: dispositiivne või imperatiivne (kohustavad ja keelavad) või juhendavad. 5. ÕN adressaadi alusel: üldsubjektne või erisubjektne (e spetsiaalsubjektne). 6. Naritsa eriliigitus: täielik või mittetäielik (seletav, viitav või kitsendav). 7. Aarnio järgi: konstitutiivne või mitte. Konstitutiivsed normid on seejuures menetlusnorm, kompetentsinorm või definitsiooninorm e legaaldefinitsioon (seaduskeele määratlus). 8. Aarnio järgi: primaarnorm või sekundaarnorm (reaktsiooninorm või reageerimisnorm). 9. Õiguse valdkondade järgi: avalikuõiguse norm või eraõiguse norm. 10. Lihtnorm või liitnorm. ÕIGUSNORMI MÄÄRATLEMISE (LIIGITAMISE) ALUSED: 1. ÕN stru...
1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Avalik võim- seadusandlik,täidesaatev,kohtuvõim. Territoorium-riigipiiriga piiratud maismaa,territoriaal-ja siseveed, õhuruum nende kohal,maapõu nende all,atmosfääris asuvad riigi lennu-ja kosmoseaparaadid,kauba-ja reisilaevad avamerel riigi lipu all,sõjalaevad. Rahvas- kodanikud,kodakondsuseta isikud. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia,vabariik. Persident on täidesaatva riiigivõimu tipuks,teine aga rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. 3. Millised on riikliku korralduse vormid?unitaarriik,föderatsioon. 4. Mida mõistetakse poliitilise reziimi all? See kujutab endast poliitilise võimu teostamise meetodite kogumit,mis iseloomustab demokraatlike õiguste ja vabaduste reaalset kasutamist yhiskonnas ning riigivõimuorganite seotust oma tegevuse õiguslike alustega. 5. Mis on riigi funktsioonid? Riigi tegevuse p...
ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Ilukirjanduse põhiliigid klassikalise jaotuse järgi on eepika, dramaatika, lüürika. Põhiliigid jagunevad zanriteks ehk ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot) PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompo...
LOE, MÕTLE JA TÄIDA LÜNGAD! Tragöödia sünd. Dramaatika olemus Tragos sokk+ ode laul (sokk autasuks või sokuohvrite järgi?) Dr on 1 kolmest ilukirjanduse põhiliigist. Draamateos kirjut tavaliselt teatris 6. sajandi keskpaigas eKr lisas poeet Thespis Dionysose pidustustel kooriettekandeile lavastamiseks, seega realiseerub kirjaniku, lavastaja, näitlejate, näitleja. See asus kooriga kahekõnesse dramaturgiline element! ...................................... ....................................................ühistegevuses. Koorilaulu ülev-pidulilest lauludest kujunes tragöödia, lõbusailmelistest komöödia. Kasutada on siis ka lavalised väljendusvõimalused, dekoratsioonid,...
ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Ilukirjanduse põhiliigid klassikalise jaotuse järgi on eepika, dramaatika, lüürika. Põhiliigid jagunevad zanriteks ehk ajalooliselt väljakujunenud traditsioonilisteks kirjandusvormideks. EEPIKA üks kirjanduse põhiliik. Eepilises ehk jutustavas teoses kujutatakse tõepäraseid või sellena esitatavaid sündmusi, tegelasi, olukordi. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on enamasti rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunust. Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt, vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika olulisemad zanrid on: suurvormid eepos ja romaan; väikevormid jutustus, novell, lühijutt, valm, anekdoot jt. Eepikat on kirja pandud nii värsivormis (nt valm, eepos) kui ka proosas (nt romaan, novell, anekdoot) PROOSA sidumata (värsistamata) kõne. LUULE värss- ehk seotud kõne. Kompos...
Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi mõiste ja tunnused. Tava- käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: 1)rahvas, 2)riikkondlased. Riigi tekkimist iseloomustas: 1) ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, s.t avaliku võimu tekkimine, 2) selle võimu teostamine territoriaalpõhimõttel, mitte sugukondlikul alusel, ja 3) võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus rahvas. Riigi tekkimine tähendas ühiskonna sees uue institutsiooni sündi, mis võttis endale mitte ainult keskse seisundi, vaid ka juhi rolli. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, selle ühiste asjade ajaja, esindaja ja kaitsjana. Selles rollis on ühiskonna ja riigi vastastikused suhted kujunenud al...
Õigusõpetus II Riigiaparaat Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse riigivõimu.Riigiaparaat on riigi tähtsaim koostisosa, mis kujutab endast praktiliselt tema tegevuse sisu. Riigiaparaat ei ole riigiorganite mehhaaniline süsteem vaid nende organite korrastatud terviklik süsteem, kus täpselt on kindlaks määratud iga riigi organi pädevuse kompetents ja tema õiguslik seisund. Ja loomulikult tema koht terviklikus süsteemis. Iga riigi organ teostab vastavalt oma pädevusele seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element. Riigiorganite tunnudes on: Riigiorgan on riigiorganite süsteemi ehk riigiaparaadi element ehk struktuurne osa Riigiorganil on riigivõimu volitused Riigiorganil endal on omakorda kindle süsteemne sisemine liigitus ehk struktuur, mis üldjuhul koosneb funktsiona...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Võrdleva õigusteaduse õppetool Lily Sandel SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS Seminaritöö Juhendaja Võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits Tartu 2012 SISUKORD TIITELLEHT SISUKORD SISSEJUHATUS 1. ÕIGUSTLOOVAST AKTIST..................................................................4 1.1. Üldinfo...................................................................................... ........4 1.2. Suhestatus Euroopa Liidu õiguskorraga...........................................5 1.3. Akti normistiku kirjeldus süsteemiteooriast tulenevalt.....................6 1.4. Positiivne ja ülipositiivne ...
ÕIGUSÕPETUS ÕIGUSÕPETUS Ainepunktid: 2,5 Õppetöö vorm: loengud Teadmiste kontroll: suuline arvestus 4 kodutööd (õiguse teooria, riigiõigus, kriminaalõigus, eraõigus) aktiivsus loengutes Kontakt: [email protected] KIRJANDUS Kirjandus: Loengud. Sissejuhatus õigusteadusesse. T.Anepaio, A.Hussar, K.Jaanimägi jt, Juura, 2003. Õiguse alused. Õpik majanduseriala üliõpilastele. Advig Kiris, Ants Kukrus, jt, Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, c2003 (Tallinn), eesti ja vene keeles ÕIGUSE REALISEERIMINE ÕIGUSEST KINNIPIDAMINE ÕIGUSE KASUTAMINE ÕIGUSE RAKENDAMINE ÕIGUSE MÕISTE õigus subjektiivses mõttes õigus objektiivses mõttes õigus materiaalses mõttes õigus formaalses mõttes Õiguse materiaalne definitsioon IUS EST ARS BONI ET AEQUI (Celsus) Õiglus võrdsustav õiglus jaotav õiglus Õige õigus? Õiguse formaalne definitsioon Õigus on käitumisr...
Õiguse alused Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. riigi poolt kehtestatud normide süsteem meie käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. 2. Õiguse tunnused: Käitumisreeglite või normide kogum, mis kujutab endast terviklikku süsteemi, mis on omavahel seotud ja kehtestatud riigi poolt, selles väljendub riigi tahe. See on üldkohustuslike normide kogum ja nende normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga. 3. Õigusperekonnad. Kontinentaalne õigusperekond, üldise õiguse perekond ja Romaani-Germaani õigus 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. 5. Õiguse ajaloo põhietapid. 6. Riigi tunnused. Territoorium, rahvas ja suveräänne riigivõim. 7. Riigi valitsemise vormid ja riiklik korraldus. Valitsemisvorm on üldine raamistik, millega määratakse riig...
ÕIGUSE ALUSED Õigust on vaja selleks, et luua korda ja stabiilsust. Mitte ükski õigus ei ole piiramatu. Õigus võib välja kasvada tavast, normaalist vms. Õiguse mõistmine on erinev kui õigus pole kirja pandud. Õiguspärane on normaane käitumine. ÕIGUS on inimeste poolt ja inimeste jaoks loodud süsteem, selleks, et luua turvaline ja stabiilne elukeskkond inimestele. ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja) ...
Õiguse entsüklopeedia (AKJ6260.YK) eksami kordamisküsimused 1. Mida mõistekse õiguse eelastmete all? Selgita! Õigus on sotsiaalne kord kuna reguleerib inimestevahelidid suhteid. Õigus pole esimene sotsiaalne kord. MORAAL ja TAVA on õiguse eelastmed objektiivses tähenduses, sest need olid valitsevaks inimeste kooselus enne õigust.Moraal ja tava olid sotsiaalsed korrad, mis vastavad ühiskondlikule tahtele ja reguleerivad ühiskonnas sotsiaalset käitumist. Nende struktuur koosneb moraali ja tavanormidest e käitumiseeskirjadest.Need on üldise iseloomuga ja üldkohustuslikud. Tavad ja moraal olid ühiskonnas alatikindla sisuga. Tava ja moraali kujundas elu ise. Tava ja moraalinormid on üldkohustusliku iseloomuga. Tavanorm ja moraalinorm on garanteeritud normid ehk ühiskond reageerib normi nõuete eirajate suhtes. Individuaalne reguleerimine tähendab inimeste käitumise korrastamist ühekordsete regul...
Ilukirjandus Ilukirjandusliku teksti kaks tavapärast esitusviisi on seotud ja sidumata kõne. Seotud kõnet nimetatakse poeesiaks ehk luuleks, sidumata kõne proosaks. Poeesia keel on rütmistatud, proosa keel on lähedane kõnekeelele. Igal kirjandusteosel on kindel teema nähtuste ring, mida teoses käsitletakse. Teema valikul peab kirjanik arvestama lugejatega. Ühelt poolt peaks kirjandusteos olema huvitav ja aktuaalne, teiselt poolt sisaldama ka üle aegade ulatuvaid mõtteid. Kirjanduses on välja kujunenud rida traditsioonilisi teemasid, mis käsitlevad inimese ja eluga seotud keskseid nähtusi, nagu armastus, võitlus, sõprus, töö, kodumaa, loodus, ühiskond jt. Pikemates teostes käsitletakse enamasti mitut teemat, mis jagunevad pea- ja kõrvalteemadeks. Kõrvalteemasid arendatakse lühemalt ning nende ülesanne on peateemat toetada. Teema käsitlemiseks vajab kirjanik toormaterj...
1. RIIGI JA ÕiGUSE TEKKIMINE. RIIGI PÕHIMÕISTED Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim täiesti reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Võimu pealesunnitud reegleid ürgühiskond ei tundnud, sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunniaparaati. Olles sügavalt juurdunud ja säilides inimeste teadvuses, on tavad väga konservatiivsed ja ...
Kirjandus: 1) Soovitatav- Haldusmenetluse käsiraamat, Aedmaa 2) Pole kohustuslik - Administratsiooni diskretsiooni ja selle kohtulik kontroll, Kalle Merusk 3) Haldusõiguse üldosa ja halduskohtumenetlus (kollane) Eksamieeldus: referaat (9-10 lk). Teema - uurimispõhimõte ja kaalutlusõigus riigikohtu lahendites (23.03) Haldusõigus suunatud isiku õiguste kaitsele! Haldusõiguse Euroopastumine #SuurPahaPoliitika Hea halduse põhimõte - tuleneb 1. mai 2004, EL ühinemisega. Seotud EL põhiõiguste hartaga (1. detsember 2009). Kuldreegel - kodanik kuningas, ametnik ei tohi emotsioonidele alla vanduda. Haldusõigusele omased tunnused: 1) Avatus ja läbipaistvus 2) usaldusväärsus 3) vastutavus 4) tõhusus ja mõjusus 5) (kodanikusõbralikkus) Halduskohus sõna selgelt ld k expressis verbis kohustub nõrgemat osapoolt aitama halduse ülesanne - korraldatuse tagamine ühiskonnas haldus peab tagama avaliku võimude lahusus...
Peatükk III: Õigusnormid 1. Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina Inimkäitumises kehtivad kindlad reeglid ning seal valitseb kindel kord. N. Luhmann käsitleb ühiskonda kui süsteemi, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismiga. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Täpsemalt: sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes. Iga süsteemi kaks omadust on mitteamorfsus ja terviklikkus. Mitteamorfsus temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus ehk ühtsus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Süsteemi mõiste rajaneb elemendi ja suhte mõistetel. Süsteemi iseloomustatakse tunnuste järgi: hierarhilisus, iseseisvus, eesmärk, organiseeritus, isereguleerivus jne. Hierarhilisus süsteemi element on ühest küljest süsteemi tervik...
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsus...
Ajatempel - tehniliste ja organisatsiooniliste vahendite süsteemi abil moodustatud andmete kogum, mis tõendab dok olemasolu kindlal ajahetkel. Andmed - isikuandmed «Isikuandmete kaitse seaduse» tähenduses või muud andmed, mida töödeldakse andmekogus riigi, kohaliku omavalitsuse või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku ülesannete täitmiseks. Andmed- inimesele/masinale arusaadaval kujul formaliseeritud (erilisel viisil vormindatud) info esitlusviis, mida saab kasutada suhtluseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötluseks. Andmekogu - riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalikõigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Andmesubjekt - isik, kelle isikuandmeid töödeldakse. Arhiiv - asutuse või isiku dok ter...
Õiguse entsüklopeedia Kordamisküsimused 1. Õiguse olemus ja mõiste. - Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid. Õigus on kehtestatud riigi poolt ning riik tagab selle kinnipidamist. 2. Õiguse tunnused Käitumisreeglite kogum Riigi poolt kehtestatud Ei saa vastata kõigi eelistustele Täitmist tagatakse riigi sunniga. Peab vastama ühiskonna õiglustundele. 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa – lähtutakse kirjutatud seadustest. Romaani (Asjad, Isikud, Hagid – Belgia, Luks, Itaalia, Hispaania,Holland) ning Germaani (tsiviilkoodeksi õigus, Asja, Võla, Perekonna, Pärimus – Eesti, Kreeka, Korea, Skandinaavia, Jaapan) Anglo-Ameerika (UK, Kanada, aus, U-M, India) – Common Law, vandemeeste kogu – nemad teevad sisulise otuse ning kohtunik sanktsiooni. Islami, hinduistlik, judaistlik – religioon. Kaug-Ida, Aafrika – kohalikud tavad. Sotsi...
Klassifitseeriv paradigma Gordon W. Allport (1897-1967) Personality: A psychological interpretation. 1937, NY: Henry Holt Pattern and growth of personality. 1961, NY: Holt, Rinehart & Winston. I. Isiksuse olemus. · dünaamiline organisatsiooon · psühhofüüsikaline süsteem · individuaalsus · temperament, intelligentsus ja füüsiline seisund · tüüp - teiste iseloomujoonte kategoriseerimine vs. isiksus - seesmine determinatsioon · miski, mis determineerib käitumist II. Kriteeriumid isiksuse teooriale · internaalsus, mitte situatsioon · seesmiste muutujate kirjeldus, mis determineerib käitumist · käitumismotiive tuleb ostida olevikus · isiksus on tervik, mitte elementide kogum · eneseteadvuse osa isiksuses III. Iseloomujooned iseloomujoon (trait) - ühik, biofüüsiline struktuur tagab erinevate stiimulite tõlgendamise funktsionaalselt ekvivalentsetena · käitumise konsistentsus...
Ius est ars boni et aequi. ("Õigus- see on õigluse ja headuse kunst") Tutvustus · Lektor: · R. Narits [email protected] 7375977 sekretär; 7375978 Iuridicum I, 303 (Näituse 20-303) 2.09.08 Miks valisin juristi elukutse? hea küsimus. Defeat your enemies with success. "Õiguse entsüklopeedia" - baasõpik, mille peab endale sebima samuti tutvu ainekavaga soovituslik kirjandus: "Õiglus ja hool", "Õiguse tõlgendamise teooria", "Euroopa Liidu õigus", "Miks õigus muutub?", "Õigusteaduse metodoloogia", "Sissejuhatus õigusteadusesse", "Riigikogu toimetised" (ajakiri), "Juridica" (ajakiri), "Juridic International"(ajakiri), SEADUSED- eriti põhiseadus. Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne oleks hädasti vaja:) Seadusevihik mis meelde jäi, mis küsimusi tekitas, selle kirjutan üles. Ja olen üldse tubli ja intelligentne. Eksamile tuleb see kaasa võtta. Õiguse entsük...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
