Kohila Gümnaasium Winston Churchilli poliitiline karjäär Juhendaja: Koostanud: 2009 Sissejuhatus valisin oma uurimistöö isikuks Winston Churchill`i, mehe, keda ma olen alati imetlenud ning, kes aitas kaasa maailma muutumaks selliseks nagu ta praegu on. Oma uurimustöö käigus tuttvusin paljude uute faktidega, mis panid mind neel rohkem seda meest imetlema. Ning kohati hakkasingi uskuma, et ka kõige madalamalt võib tõusta tippu. Nüüd arvan ma, et on aeg teha tutvust minu väljavalitud poliitiku eluloo ja karjääriga. Winston Churchill oli range radikaalne ja väsimatu väejuht. Riigiarhiivi poolt avalikustatud märkmetest selgub samuti ka see, et Churchill oli halastamatu väejuht, kes oli Saksamaa purustamise nimel valmis üle astuma igasugustest moraali- ja seaduse nõuetest. Seetõttu kehtib tema kohta lause, et eesmärk pühitseb abinõu....
Winston Churchill (1874 - 1965) Winston Leonard Spencer Churchill was born on 30 November 1874 at Blenheim Palace in Oxfordshire. His father was the prominent Tory politician, Lord Randolph Churchill. Churchill attended the Royal Military College, Sandhurst, before embarking on an army career. He saw action on the North West Frontier of India and in the Sudan. While working as a journalist during the Boer War he was captured and made a prisoner-of-war before escaping. In 1900, Churchill became Conservative member of parliament for Oldham. But he became disaffected with his party and in 1904 joined the Liberal Party. When the Liberals won the 1905 election, Churchill was appointed undersecretary at the Colonial Office. In 1908 he entered the Cabinet as president of the Board of Trade, becoming home secretary in 1910. The following year he became first lord of the Admiralty. He held this post in the first months of Worl...
Kõigi aegade suurim britt Winston Churchill Kristi Reispass Gustav Adolfi Gümnaasium Juhendaja: Sirje Promet 2008 Sisukord: · Eessõna Lk 3 · Lapsepõlv Lk 4 · Noorusaastad Lk 5 · Abielu Lk 5 · Poliitiline karjäär Lk 6 · Poliitikast loobumine Lk 8 · Kokkuvõte Lk 9 · Lisad Lk 10 · Kasutatud materjalid Lk 10 2 Eessõna Winston Churchilli kirjeldatakse sageli ühe epohhi võtmefiguurina, vägivallavõimu eeskujuliku vastasmängijana. Churchill oli Hitleri eeskujulikuks vastasmängijaks, seejuures ei olnud ta mitte lihtsalt mees, kes tõkestas Hitleri tee ,,lõppvõidule" läänes, vaid ka range antikommunist, kelle jaoks oli 1945. aastal tehtud alles pool tööd. Pärast seda peeti tema vaimus Ameerika võimudega külma sõda kuni kommunismi kok...
Winston Churchill Referaat Robin Ginter IX a klass Juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Lapsepõlv.............................................................................................................................................4 Abielu ja lapsed....................................................................................................................................5 Sõjaväes teenimine...............................................................................................................................6 Poliitika.................................................................................................................................................7 Viidatud allikad..................
Winston Churchill Sir Winston Leonard Spencer Churchill (30. November 1874 24. Jaanuar 1965) oli Briti poliitik, kes oli peamiselt tuntud Suurbritannia peaministrina Teise maailmasõja ajal. Churchilli elulugu sarnaneb detektiivjutuga, mille tegevustik sarnaneb Aafrikast India ja Iirimaani. Ta sündis 1874. aastal oma isa, Malborough' hertsogi suguvõsalossis korraldatud balli ajal. Poiss oli kiirustanud siia ilma tulekuga, sündides kaks kuud enne looduse poolt ettenähtud aega. Võib-olla seepärast tegi Winston Churchill noorpõlves kõike kiirustades, mistõttu tema vastased hakkasid teda nimetama ,,noormeheks, kes alati kiirustab". Nagu enamus kõrgklassi poisse, veetis ka Winston enamus aja oma lapsepõlvest internaatkoolides. Seitsmeaastasena viidi ta St. George'i kooli Ascotis. 1888. aasta kevadel võeti ta tänu perekonna mõjutustele vastu Harrow'sse, kus ta sai tihti karistada edenematuse eest õ...
Winston Leonard Spencer Churchill Nimi Klass Tartu 2012 1 Winston Leonard Spencer Churchill sündis 30. novembril 1874. a aristrokraatlikku perekonda Oxfordshire'is. Winston Churchillist sai 20. sajandi Euroopa ja maailma ajaloo võtmeisik. Winstoni Churchilli isa Lord Randolph Henry Spencer-Churchill (1849-1895) oli Suurbritannia Alamkoja liige ja rahandusminister. Ta teenis oma isa, kes oli Iirimaa asekuningas, mitteametliku asjaajajana, sellest tulenevalt tundis ta sügavat huvi Iiri probleemi vastu. Just siis kui Winston sündis oli tema isa alustanud paljulubavat poliitiku karjääri. Randolph suri 24. jaanuaril 1895. a 45-aastaselt. Winstoni ema Jenni Jerome (1854-1921) oli ameerika finantsmaakleri tütar, kelle soontes voolas ka indiaanlase verd. Ta kohtus lord Randolphiga 12. augustil 1873...
Ta oli üks maailma kõige silmapaistvamaid poliitikuid 1930. aastatel ja üks vähestest, kes nägi Saksamaad suure ohuna. Ta sündis 2 kuud enne oodatud aega oma esivanemate kodus, seega ta jätkus samas vaimus tal oli alati kiire, kuid tal oli päeva lõpus alati energiat üle. Ta oli vahetanud oma parteid elu jooksul 3 korda (alustades konservatiividest läks üle ta liberaalidele ning siis tagasi konservatiividele). Enne I Maailmasõda oli ta kaubandus-, sise- ja mereminster, ja ka osales ohvitserina koloonia sõdades. Peale poliitika tegeles ta veel ka kirjandusega ning 1953. aastalsai ta Nobeli kirjanduspreemia. II MS-i ajal tegeles ta Suurbritannia peaministrina Hitleri-vastase liidu loomisega ja, et teda võita, oli ta isegi nõus võtma oma vana vastatse, Nõukogude Liidu, oma liitlaseks. Tema üks tuntumaid kavalusi oli see, et kui sakslased tulid Suurbritanniat pommitama, ta lülitas Londonis elektri välja, et pommitajad ei näinud mida pommit...
1)Stalin-Nõukogude Liidujuht 2)Hitler-Saksa Riigi valitsusjuht ja riigipea 3)Mussolini-Itaalia peaminister ja diktaator 4)Georges Clemenceau-Prantsusmaa peaminister 5)Woodrow Wilson-USA president 6)David Lloyd George-Suurbritannia peaminister 7)Mustafa Kemal-Türgi Vabariigi 1.president 8)Franscisco Franco-Hispaania riigipea 9)Winston Churchill-Suurbritannia peaminister 10)Roosevelt-Ameerika Ühendriikide 32.president 11)Robert Lansingi-Wilsoni sekretär 12)G.Groswi-Saksa kunstnik 13)Edward 8-kuningas,India keiser 14)Wallis Simpson-Suurbritannia kuningas 15)Al Capone-Ameerika tuntuim gangster 16)Lenin-Venemaa bolsevike juht 17)H.Himmler-Hitleri ihukaitseväge juhtija 18)Jaan Tõnisson-Eesti riigitegelane,poliitik ja korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem 19)K.Päts-Eesti Vabariigi 1.president 20)J.Laidoner-Eesti sõjaväelane ja poliitik 21)J.Poska-Eesti riigimees 22)I.Moscicki-Poola president 23)Gusta 5-Rootsi kuningas 24)August Rei-Eesti riigiv...
Gustav Adolfi Gümnaasium Kõigi aegade suurim britt Winston Churchill Referaat Karin Valt 9.c klass Juhendaja: Sirje Promet Tallinn 2009-03 2 Sisukord Eessõna 3 Lapsepõlv 4 Noorusaastad 5 Abielu 6 Poliitiline karjäär 7 Poliitikast loobumine 9 Harrastused ja autasud 9 Hüvastijätt 20. sajandi iidoliga 11 Lõppsõna 12 Lisa 13 Kasutatud kirjandus 14 3 Eessõna Winston Churchilli mäletatakse tänapäeval kui ranget ja väsimatut juhti, kes teatas 1940.aasta suvel, et tal ei ole neile pakkuda muud kui verd, vaeva, higi ja pisaraid. Tundus, nagu oleks ta seda...
Eesti demokraatia tugevused ja nõrkused Demokraatia ehk teisisõnu rahvavõim on modernses maailmas levinuim riigikord. Nagu igal teiselgi riigikorralduse süsteemil, on ka sellel omad tugevad ja nõrgad küljed. Miks võib siis demokraatiat, kui sellist, Eestis nimetada tugevaks? Üks peamine tugevus demokraatial on kindlasti, see, et riik peab realiseerima rahva enamuse soovi. Parim näide selle kohta on referendum - rahva enamuse otsus on riigile kohustuslik. Teine Eesti demokraatia tugevus on võimude lahusus. Riigikogu, valitsus, president ja kohus on lahus, kuid üksteisest sõltuvad ning hoiavad üksteist tasakaalus. Näiteks kui Riigikogu võtab seaduse vastu, siis see enne kehtima ei hakka, kui president on selle kinnitanud. Kolmandaks tugevuseks võib nimetada kindlasti vabasi valimisi. Teisisõnu valimisõigus ei olene soost, rassist, uskumustest ja muust sellisest. Valimisõigus on üldine ja valida võivad kõik, kel...
The Most Influential Figures in British History There are many important historical figures, who have helped shape Britain into what it is today. In my opinion Elizabeth I, Queen Victoria and Winston Churchill are the ones who stand out and have had the biggest impact on British history. Firstly, Elizabeth I made a great impression on British history as she kept England from major wars during her reign, the kingdom expanded and she supported culture. The rule of Elizabeth I can be called a peaceful time as England did not enter any huge conflicts. She managed to keep good relations with other great countries. However, the defeat of the Spanish Armada left no one questioning the superiority of the British navy. In addition, the kingdom’s territories grew during her reign, Virginia in America being named after „The Virgin Queen“. Queen Elizabeth I also valued culture. Arts flourished while Elizabeth was i...
Jalta konverents Jalta konverents ehk Krimmi konverents toimus 4. kuni 11. veebruar 1945 Kus osalesid NSVL, USA ja Suurbritannia. Konverentsil jaotati ära Teise Maailmasõja järgne Euroopa ja Aasia. Suurbritannia esindaja Winston Churchill, USA esindaja Franklin Delano Roosevelt ja NSVL esindaja Jossif Stalin. Otsustati rahulduda üksnes Saksamaa tingimusteta kapituleerumisega. Pärast sõja lõppu nähti etteSaksamaa ja Berliini jagamist okupatsioonitsoonideks.Paika pandi ka see, et Saksamaalt tuli nõuda kõigi sõjakahjude hüvitamist ning Saksamaa riigimehed ja väejuhid tuli tuua sõjakuritegudes süüdistatavaina kohtu ette.Ühtlasi lepiti kokku, et lääneliitlased pidid üle viie miljoni Nõukogude Liidu kodaniku, kes olid põgenenud lääneliitlaste okupeeritud alale, NSVLi tagasi saatma. Paljud neist tapeti Venemaal, ülejäänud saadeti sunnitöölaagritesse, kus suurem osa neist hukkus.Konverentsil otsustati, et Nõukogude Liit...
Elu olemus Artur Alliksaar on öelnud: “Me vajame nii nutuväärselt palju. / Me julgeme tahta (ja tahet omadagi) nii naeruväärselt vähe.” Kirjuta vähemalt 400 sõnast koosnev arutlev kirjand inimolemuse, tõe ja (tahte)vabaduse teemal. Pealkirjasta tekst ise. Humanistlik psühholoogia väidab, et inimese kõige sügavam olemus on hea ja süütu. Inimene sünnib siia ilma “puhta lehena“, saanuna kingituseks midagi väga väärtuslikku – vaba tahte. Inimhing on alustanud oma järjekordset teekonda, et läbi raskuste ja katsumuste, samas ka läbi ilusate emotsioonide, areneda, anda oma panus, et rajada siin planeedil teed tõele, headusele ja armastusele. Käia on küll veel pikk tee, kuid usk, et ükskord sinnani jõutakse, on kõikumatu. Inimolemuse mõistet on raske või isegi võimatu üheselt seletada. Selle täpne tähendus on senini üks mõistatus. Oma olemuse on inimene saanud kõrgematelt jõududelt, mida tal tul...
Täitke tabel:II maailmasõja aegsed rahvusvahelised konverentsid.3 konverentsi. Konvere Aeg Osalejad(riigi Otsused. nts d ja juhid) Teheran 1943.a. F.D.Roosev Saksamaalt nõuti tingimusteta i novembri elt kapitulatsiooni.Lääneriigid nõustusid "teise rinde" konvere s- (USA), avamisega Lääne-Euroopas . nts detsembr W.Churchill Arutati Nõukogude Liidu astumist sõtta Jaapani is (Inglismaa) vastu.Lääneriigid nõustusid põhimõtteliselt Balti ja riikide annekteerimisega NSV Liidu poolt. J.Stalin(NL) Arutati ÜRO loomisega seotud küsimusi. Jalta 1945.a. F.D.Roosev Saksamaalt nõuti taas tingimusteta konvere veebruari elt, kapitulatsiooni.Otsustati tuua kohtu ette nts s W.Churchill sõjakurjategijad ning Saksamaa jagada ja J.Stalin ...
Kokkuvõte Teisest Maailmasõjast Kirjeldus eelloost, tähtsamad daatumid, põhjused jne. Rahvusvaheline olukord Teise Maailmasõja eel, võitjad ja kaotajad 1. Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga aastal 1938 Austria ansluss sai võimalikuks, sest a) Hitleri positsioon tugevnes iga päevaga ning Mussolini toetas teda b) Suurbritannia ja seal elavad britid ei osutanud vastupanu, kuna ei tahtnud austerlaste pärast sakslastega tülli minna c) Prantsusmaa ei julgenud sõtta astuda; polnud põhjust d) austerlased arvasid, et toimub sõbralik ühinemine, kuna riikidevahelised suhted olid positiivsed; seega olid nad ühinemisega nõus e) Suurbritannia tundis, et riigi sõjavägi on liiga nõrk 2. Saksamaaga liidetud alad: Enne Müncheni konverentsi: Reini demilitariseeritud tsoon (1936.a), Saarimaa (1935.a) ja Austria(1938.a). Müncheni kokkuleppe (29. sept 1938. a) alusel: Sudeedimaa (1. okt 1938.a) 1939 aastal: Tsehhi (16. märts), Klaipeda, mis oku...
MSII Faktid Johhan Rosenberg 9.klass Ajalugu · 1.Teise maailmasõja peale kulus kõige rohkem raha, kahjustatud sai kõige rohkem kinnisvara , tapetud kõige rohkem inimesi ja põhjustas kõige rohkem kaugeleulatuvaid muutusi kui üksi tõne sõda ajaloos. · 2.Pikim lahing 2. maailmasõjas oli Atlandi Ookeani lahnig (Battel of the Atlantic), mis kestis 1939-1941. · 3.Dr. Josef Mengele (the "Angel of Death") kasutas üle 3000. kaksiku,enamuselt juudi ja mustlaste lapsed, oma valuste geneetiliste katsete tarvis. Ainult 200 jäid ellu. (Tema katsed sisaldasid näiteks süstida värvi silma , et testida kas silmavärv muutub jne..) · 4.II Maailmasõjas hukkus 56,4 miljonit inimest. Poolas hukkus 6028 000 inimest ehk 17,2% rahvastikust. · 5.Berliini lahingusse 16. aprill kuni 2. mai 1945 tõi Punaarmee 3,5 miljonit meest, 52 000 kahurit, 7750 tanki ja 11 000 lennukit. · 6. Teise maailmasõja toimumisaeg on 3.09.1939 - 2.09.1945 ·...
2. Maailmasõda (1.sept 1939 – 2.sept 1945) Saksamaa liitlased 1936 Saksamaa + Itaalia, Berliin-Rooma telg. 1936 antikomiterni leping Saksamaa + Jaapan, 1937 liitub sellega Itaalia. 1939 Saksa tundis kallale poolale NSVL tungis kallale poolale [MRP (mittekallaletungileping Saksa ja NSV Liidu vahel, 23. augustil 1939)] 17.sept Suurbritannia ja Prantsusmaa tungisid kallale Saksamaale – kummaline sõda (3.sept 1939 – aprill 1940) Saatsid lendlehti, propaganda. Maginot; Siegfried. 28. Sept 1939 Eesis baaside leping; Leedu ostetakse NSVL-lt. 30.nov 1939 – 12.märts 1940 – talvesõda soome VS Venemaa (5mln vs 200mln) Talvesõda Soomes 1939 – 1940, jätkusõda 1941 – 1944. 1944 Soomel oli vaja NSVL vastu relvi, pöördus Saksamaa poole. 1939 sõlmitakse teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940 Saksamaa ründab Taanit ja Norrat. Norralane V. Quis...
talvesõda (30.11.1939 12.03.1940) Soome ja NSV Liidu vaheline sõda II maailmasõjas, mis lõppes Moskva rahu sõlmimisega (kus Soome iseseisvus jäi püsima, kuid pidi loovutama Karjala maakitsuse), baaside ajastu (baaside leping: Eesti 28.09.1939, Läti: 05.10.1939, Leedu: 10.10.1939) baaside lepingu sõlmimine NSV Liiduga, millega NSV Liit rajab Baltimaadesse omad baasid, okupatsioon võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine, Atlandi harta (august 1941) Roosevelti ja Churchilli poolt sõlmitud 8 punktiline kokkulepe, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus, küüditamine inimeste vägivaldne ümberpaigutamine, juunuküüditamine (14.06.1941) Nõukogude okupatsiooni ajal sundasumisele saadetud ligikaudu 10000 inimest Eestist, Lend-lease`i süsteem abiandmissüsteem, mida USA rakendas oma liitlaste suhtes II maailmasõja ajal, rendile ja laenuks ...
Vajalikud kuupäevad ja aastaarvud 1938 Saksamaa okupeerib Austria (ansluss) 29.09.1938 Müncheni kokkulepe 23.08.1939 Molotovi-Ribbentropi pakt 1.09.1939 II maailmasõja algus 22.06.1940 Saksa-Prantsuse vaherahu Compiegne'i metsas 1940 sügis Kolmikpakti sõlmimine 22.06.1941 Saksamaa tungib kallale Nõukogude Liidule 1941 dets Jaapan kuulutab USA-le sõja ja ründab Pearl Harbourit 1941 august Atlandi harta 1943 Teherani konverents 6.06.1944 D-Day: liitlasvägede saabumine Normandiasse (Lääne-Prantsusmaa rannik) 1945 Jalta konverents 1945 luuakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 7.-8.05.1945 Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleerumise akti 1945 juuli-aug Potsdami konverents 1945 august USA heidab Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid 2.09.1945 Jaapan kapituleerub USA-le, II maailmasõda on lõppenud Vajalikud isikud Charles de Gaulle prantslasest kindral, lõi Suurbritanni...
NL alustas, ei lubanud Lääne-Berliini kaupu vedada, õhusild Kahepooluseline maailm * Saksamaa lõhenemine * lõpetati NSVL poolt * 1961 Berliini müür Idablokk: juht NSVL, satelliitriigid: Saksa DV, Poola, Bulgaaria, Rumeenia, BERLIINI KRIIS 1953 Tsehhoslovakkia, Hiina, Albaania, Põhja-Korea, Kuuba Ida-B & Lä-B, kommunitslikust kapitalistlikku liiduvabariigid: juht USA, satelliitriigid: Inglismaa, Prantsusmaa, SLV, Jaapan, Itaalia *Lääne- ja Ida-Berliin NL võimu alla 9.02.1946 Stalini kõne Moskvas ...
Kordamiseks II ms 1. Nimetage riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule (2p) Kahe riigi puhul iseloomustage lähemalt, kuidas toimus vallutamine (6p). Millega võib seletada Saksamaa esialgset edu? (3p) Poola, Norra, Taani, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Kreeka Taani vallutamise plaani järgi pidid riiki tungima kaks mehhaniseeritud kolonni, mis pidid sõitma kuni Jüüti poolsaare põhjatipuni. Samal ajal maabusid Taani saartel ja rannikul mere- ja õhudessandid, mis pidid enda valdusesse võtma saartevahelised sillad ja neid hoidma, kuni kohale saabuvad maaväed. Taani alistus 9. aprillil 1940. Saksamaa plaanis vallutada Prantsusmaa löögiga läbi Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Prantsusmaa koondas oma parimad väeosad Belgia piiri äärde, kuid Saksamaa suutis murda läbi Somme'i jõe rinde ...
Pole siiramat armastust, kui armastus toidu vastu. George Bernard Shaw Tsivilisatsiooni aksepteerimine, nii nagu ta on, tähendab allakäigu heakskiitmist. Teadmata Hinda meest tema küsimuste, mitte vastuste järgi. Voltaire Naer annab inimesele tagasi jõu, mille talt võtsid pisarad. Rahvatarkus Selge mõistuse esimeseks eelduseks on enamike arvamusega mittenõustmine. Oscar Wilde Kui meie ei aita üksteist, siis kes seda veel teeb? Barbara Mandarell Andesta oma vaenlastele, kuid ära unusta nende nimesid. John F. Kennedy Oma probleemid oleme ise tekitanud - ja lahendada saame neid ainult me ise. John F. Kennedy Kujutlusvõime on tähtsam kui teadmised. Albert Einstein Me kõik oleme erandjuhtumid. Albert Camus Ainult väga ükskõiksed või väga intelligentsed inimesed saavad muutustele vastu panna. Sokrates Headest asjadest tuleb mõelda sellepärast, et mitte mõelda halbadest asjadest. Kõigi kuritegude põhjuseks on valestimõistmised või ...
Gustav Adolfi Gümnaasium II MAAILMASÕDA Tallinn 2018 Kronoloogia 1936 Reinimaa remilitariseerimini 1938 märts Ansluss ehk Austria annekteerimine 1938 29. september Müncheni kokkulepe 1939 23. august Molotovi-Ribbentropi pakt 1939 1. september Saksamaa sissetung Poolasse 1939 17. september Punaarmee siseneb Poolasse 1939 30. november Algab Talvesõda 1940 12. märts Lõppeb talvesõda 1941 22. juuni Saksa armee pealetung NSV Liitu 1941 14. august Atlandi harta 1941 7. detsember Pearl Harbor ja Jaapan kuulutab USA-le sõja 1943 Teherani konverents 1945 4-11 veebruar Jalta konverents 1945 17. juuli-2.august Potsdami konverents 1944 6. juuni Normandia dessant 1945 7. mai Saksamaa kapituleerub 1945 6. august USA heidab Hiroshimale tuumapommi. 1945 9. august USA heidab Nagasakile tuumapommi. 1945 2. sep...
British Empire in World war ii BritISH empire in 1939 -1945 Prime minister: Winston Churchill 1940-1945 Preceded by Neville Chamberlain 1937-1940 King of the United Kingdom and the Dominions of the British Commonwealth: George VI Full name: Edward Albert Christian George Andrew Patrick David Population of Britain: ~47 million Same before and after the war Winston Churchill JOINING the war Britain declared war on Nazi Germany on 3 September 1939 rd British Empire in World war II On May 8, 1945, the Allies formally accepted the unconditional surrender of the armed forces of Nazi Germany. On 30 April Hitler committed suicide. The act of military surrender was signed on 7 May in Reims, France, and ratified on 8 May in Berlin, Germany. On August 15, 1945, the Surrender of Japan occurred, effectively ending World ...
aastaarvud ( kuupäevad ) : 1. sept. 1939- 2.sept .1945- kestis II ms 29.sept. 1938-sõlmiti Müncheni kokkulepe 23.aug. 1939- Molotov -Ribbentropi pakt 3.sept. 1939 - kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja 17. sept1939- sisenes Poolasse Stalini Punaarmee 22. juuni 1940- sõlmiti Saksa- Prantuse vaherahu ( Compiegne´is ) 22. juuni 1941- tungisid Saksa väed Nõukoguse Liidu aladele 7. dets 1941 - ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja 6. dets. 1917- kuulutati välja Soome iseseisvus 1939-1940- Talvesõda 25. juuni 1941- kuulutas Soome parlament NSV Liidule sõja 19. sept . 1944- sõlmiti Soome ja NSV Liidu vahel vaherahu 6. juuni 1944 - maabusid USA, Suurbrirtannia, Kanada ja Poola sõjajõud Lääne- Prantsusmaal Normandias 7.-8. mai 1945- kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele 2.sept 1945- allkirjastasid Jaapani ning ...
Kordamisküsimused II maailmasõjast 1. Rahvusvahelised suhted Teise maailmasõja eel; Demokraatia nõrgenemine või asendumine diktatuuriga teravdas rahvusvahelist olukorda ning tekitas uusi kolfliktikoldeid: 1) 1935 Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles'i rahulepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ja sõjalaevastikku, mis olid keelatud. 2) 1935 Saarimaa liitus Saksamaaga 3) 1936 Hitler viis oma väed demilitariseeritud (väekeeldu kehtestatud) Reini tsooni 4) 1936 Kominterni-vastane pakt Saksa ja Jaapani vahel, suunatud NL vastu, hiljem lisandus veel riike. 5) 1936. 07 1939 - Kodusõda Hispaanias, lõppes sellega, et Franco kehtestas diktatuuri 6) 1938 Austria ansluss Austria liitmine Saksamaaga 7) 1938 - Müncheni...
Ajalugu 1. II Ms põhjused (millal oli jne.?) II algas 1.sept 1939.a. Saksamaa rünnakuga Poola vastu. · Saksamaa rahulolematus Versailles' rahulepinguga. · Rahustamispoliitika- lääneriikide lootus, et diktatuurid rahunevad maha. · Rahvasteliidu suutmatus tgada rahu ja lahendada riikidevahelisi konflikte. · NL- u unistus kommunismi mõjuvõimu laiendamisest ja maailma revolutsiooni läbiviimisest. · Saksamaa oli huvitatud koloniaalvaldustest, tahtsid laiendada oma eluruumi. · Hispaania kodusõda (relvade proov) 2. Saksamaa sammud sõja vallapääsemiseks. · 1935.a. tühistas Versailles' rahulepingu. · Lõi uuesti lennuväe ja sõjalaevastiku. · 1935.a. astus välja Rahvasteliidust. · 1935.a. ründas Itaalia Etioopiat (vallutas) · 1936.a. viis Hitler oma väed Reini tsooni. · 1936.a. sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Komiterni vastase pakti. ...
Kordamisteemad - 9.klass Teema: Teine Maailmasõda 1. II maailmasõja poliitilised, majanduslikud ja ideoloogilised põhjused (õpik ptk 12) Poliitilised: · Ebapüsiv Versailles' süsteem · Rahvasteliit ei täitnud oma kohustusi · Saksamaa ja NSV Liidu enesekindlus kasvas Majanduslikud: · Hitler vajas vallutussõdu oma laenude tagasimaksmiseks · NSV Liit tahtis demonstreerida oma sõjatööstust Ideoloogilised: · Saksa rahvas vajas eluruumi · NSV Liit tahtis viia kommunismi maailma · NSV Liidul oli ,,vaenlase" kuju. Sellega võitlemiseks loodi hea juhtkonnaga Punaarmee 2.Sõjakate suurriikide Jaapani, Itaalia, Saksamaa ja NSVLiidu eesmärgid 1930.aastate lõpul. (ptk 11) Jaapanlased soovisid luua Ida-Aasias ühtse majanduspiirkonna ning võtta sealsed riigid Jaapani keisri kaitse alla. Itaalias väitis Mussolini, et Vahemeri peab muutuma Ita...
Kordamiseks. Teine maailmasõda 1.sept 1939- 2.sept 1945 1. Riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule. Poola- eelnes provokatsioon nn. Gleiwitzi insident: august 1939 õhtul ründasid Poola mundris mehed Saksamaad Gleiwitzi raadiojaama Poola piiri ääres. Kallaletungis süüdistati Poolat. Samal ööl alustasid Saksamaa lennukid Poolale rünnakut. Norra, Taani- pidid saama platsdarmiks edasistele vallutustele. Taanile tungiti kallale 09.04.1950, samal päeval jõuti ka Norra aladele. Taani vallutati ühe päevaga, Norrale tulid appi Suurbritannia väed. Norra vastupanu oleks võinud olla efektiivsem, kuid seda nõrgestas 5.kolonn (sisemine vaenlane, selleks oli Quisling) Holland, Belgia, Luksemburg- 10.mai 1940 tungisid Saksamaa väed Hollandi, Belgia ja Luksemburgi territooriumile, kaugema eesmärgiga vallutada Prantsusmaa. Kallaletungile eelnes provoka...
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS MRP-mittekallaletungi leping NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23.augustil 1939. Lepinguga jaotati Vahe-Eurooma NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Mille alusel pidi NSV mõjusääri jääma Eesti, Läti, Leedu ja Ida-Soome. Baaside leping- 28.september 1939,NSV Liit ja Eesti sõlmisid lepingu, mille kohaset rajatakse Eestisse NSVL sõjaväebaasid, algas baaside ajastu 1939 sügis-1940 kevad. Sellea kaasnes 1939 baltsakslaste lahkumine. Okupatsioon Eestis-17.juuni 1940 okupeeriti Eesti. Juulipööre-sündmusi juhendas Andrei Zdanov, moodustati uus valitsus,peaministriks sai Johannes Vares-Barbrus. 14.-15.juuli uued valimised, uus võim:Eesti Töötva Rahva Liit (ETRL),Eesti Vb nimeti ümber Eesti Nõukoude Sotsilistlikuks Vabariigiks (ENSV). 6.august Eesti NSVL koosseisu, valitsuse nimeks sa Rahvakomisaaride Nõukogu, juhtis Lauristin. Korraldati ümber majandus (riigistati tööstused, trantsport, poed jne, tehti ettevalmistusi ...
II MS Põhjused: 1. Poliitilised (Versailles süsteem ebapüsiv, Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime- sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada, Müncheni kokkulepe, Austria ja Tsehhoslovakkia vallutamine ja Molotov-Ribbentropi pakt lisasid hitlerile kindlust.Hitler võis rünnata Poolat. NSVL nihutada piire läände) 2. Majanduslikud (Hitler otsustas arendada sõjatööstust, et tulla majanduskriisist välja. NL-il sama, kuigi oma rahvas elas vaesuses). 3. Ideoloogilised eeldused ( Hitler :''Saksa rahvas vajab eluruumi''. Stalin tahtis kommunismi läände laiendada. Molotov-Ribbentropi pakt puutis Saksa ja Vene ajutiselt liitlasteks) Algus: Sõda algas 1.sept 1939, kui Saksamaa ründas Poolat. 3.sept kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia talle sõja. Poola vallutamist ära hoida ei suudetud. 17.sept sisenes Poola NSVL- vallutasid Poola isaosa (Lääne-Ukraina, Lääne-Valgevene). Sept lõpus andsid poolakad...
Mõisted Kominterni-vastane pakt, - Saksamaa ja jaapani pakt NSVL vastu. ansluss, - Austria liitmine saksamaaga Müncheni sobing, - Sudeedimaa, MRP, Maginot' liin, Siegfriedi liin, Blitzkrieg, Luftwaffe, RAF, Dunkerque evakuatsioon, Orzeli intsident, Mannerheimi liin, Talvesõda, Narva diktaat, Barbarossa plaan, - Hitleri sõjaplaan NSVL vastu Leningradi blokaad, - Saksa väed piirasid Leningradi. Suri nälga üle 640000 inimese. Kuramaa kott, - Saksa väed taandusid Balti riikidest kaitsele nn. Kuramaa kotti. kollaborant, - võõra võimuga koostööd tegevad inimesed. Wannsee konverents, - 21.jaanuaril 1942 otsustati saata kõik euroopa juudid itta surmalaagritesse. Auschwitz, Kõige tuntum juutide hävitamise laager. holokaust, - Juuride hävitamispoliitika Katõni massimõrv NSVL väed lasid Katõni metsas maha üle 20000 Poola sõduri ja ohvitseri. Atlandi harta, - 1941 Roosevelt ja Churchill kirjutasid alla lepingule vabastada kõik okupeeritud riigid....
Miks puhkes külm sõda? 9 kl. ajaloo tv ll osa lk 13 Teine Maailmasõda lõppes 2.sept.1945, mille võitjateks olid USA, NSVL, Prantsusmaa ja Inglismaa ning kaotajateks Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Paljud seni rikkad ja võimsad riigid kadusid oma positsioonidelt. 1945. aastast said USA ja NSVL rivaalideks ja lõpuks vaenlasteks. Nende vastasseisu hakati nimetama külmaks sõjaks. Külma sõja kujunemine algas sisuliselt kohe pärast II maailmasõja lõppu, mil sai selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta IdaEuroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Võitluse eesmärgiks oli enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. 1945.aasta veebruaris toimus Jaltas konverents, millest võtsid osa Stalin, Roosvelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus. Sama aast...
Müncheni kokkulepe: Kes osalesid? Müncheni konverentsil osalesid Suurbritannia (Neville Chamberlain), Saksamaa (Adolf Hitler), Prantsusmaa (Edouard Daladier) ja Itaalia (Benito Mussolini). Mis kokkulepiti? Müncheni konverentsil loovutati Tsehhoslovakkia Sueedimaa alad Saksamaale. Mis tulemus oli? Müncheni kokkuleppe omas pigem negatiivseid tagajärgi. Nimelt loovutati Sueedimaa sakslastele sooviga ära hoida sõda. Kuigi hiljem selgus, et see ei peatanud Saksamaad ning Tsehhoslovakkia tundis ennast selle leppega Euroopa poolt reedetuna. Austria ansluss: Kes osalesid? Austria ja Saksamaa Mis kokkulepiti? Austria liitmine Saksamaaga, kusjuures Austria erilist vastupanu ei osutanud, oli palju neid, kes Saksamaaga ühinemist pooldasid Mis tulemus oli? Austria kaotas oma iseseisvuse ning liideti nö Suur-Saksamaaga. Molotovi-Ribbentropi pakt: Kes osalesid? NSV (Vjatseslav Molotov) ja Saksamaa (Joachim von Ribbentrop). Mis kokkulepiti?...
II MAAILMASÕDA Soome ja Nõukogude Liit 08.12.1941 22. Juuni 1941 USA kuulutas Jaapanile sõja 01.09.1939-02.09.1945 Saksamaa tungib Nõukogude Jõudude vahekord peale Pearl Nõukogude Liidu ja Saksamaa Liidule kallale. Harbour'it sõda (22.06.1941-08.05.1945) Liitlasvägede kasuks, sest USA MOLOTOVI-RIBBENTROPI astus sõtta. (Prantsusmaa, PAKT 23.08.1939 Suurbritannia, Nõukogude Liit, USA <> Saksamaa, Itaalia, Jaapan). Sala...
massiküüditamine- 2tk, 14. juuni. natsionaliseerimine- riigistati kõik eraettevõtted. metsavennad- põrandaalused rühmitused, võideldi vene okupatsiooni vastu ja peitsid ennast metsades. mobilisatsioon- mobileeriti eesti mehi väeüksustesse, et võidelda eesti nimel võõrvõimu vastu. suur põgenemine- otsides pääsu sõjategevuse ja kommunistliku reiimi eest, lahkusid paljud eestlased massiliselt kodudest. kolmikpakt-saksamaa, itaalia ja jaapani vaheline leping, millega lubati üksteist toetada.(1940 sügis) holokaust-jttuide hävitamiskava teise maailmasõja aastal. atlandi harta. ühine tegutsemine saksa vastu, algul usa ja suurbritannia, hiljem teised riigid liitusid ja sellest kujunes ühinenud rahvastedeklaratsioon. barbarossa plaan- välksõda, 22. juuni 1941. Jätkusõda- sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Soome ajalookäsitluses loetakse seda sõda Talvesõja jätkuks. kapituleeruma- ettekirjutatud tingim...
Peremees Jones-Tsaar Nikolai II Karjafarm-Venemaa Loomade farm-NSVL Vana Major-Vladimir Lenin Majori pealuu tähistas Lenini mälestust, mis oli kommunistlikul Venemaal väga hinnatud ning oluline Sead-Bolševikud, kommunistlik režiim Kellukas, Jessie ja Pitsu Tümpsa-ideaalne töölisklassi tööline Mollie-rumal valge mära, kes tahtis tagasi elu enne revolutsiooni Benjamin-eesel, peegeldas autorit ennast Kass-oportunist, kes nägi võimalust süsteemist kasu lõigata Lumepall-Trotsky Kiunats-tsenseeritud meedia, kes väljastas inimestele ainult neid uudiseid, mida Napoleon lubas Valvekoerad-KGB salapolitsei Mooses-usk Kristallsuhkrumäed, millest Mooses rääkis-taevas, kuhu minnakse peale surma Ülestõus-Märtsi revolutsioon (1904-1905) Valge sõrg ja sarv Loomade Farmi lipul-Sirp ja vasar NSVLi liidu lipul Lambad-rumalad, kes poliitikast midagi ei teadnud, massid, kes ei suutnud enda eest mõelda Pilkington-Winston Churchill Rebasemets-Inglismaa Frederi...
Müncheni konverents 29.09.1938 münchenis Kutsuti kokku inglismaa palvel ´ Mure Tsehhoslovakkia tuleviku pörast Osalesid Adolf Hitler, Benito Mussolini, inglismaa peaminister Neville Chamberg, prantsusmaa peaminister Edouard Daladier Läbirääkimiste tulemusena sõlmiti lepe Müncheni kokkulepe Nimetatakse ka sobinguks Ehk kokkumänguks Sudeedimaa pidi minema saksamaale Hitler lubas tsehhoslovakkiat mitte puutuda Pidu olema tema viimane nõudmine Sõlmiti inglise-saksa mittekallaletungilepe Tegelikkus Itaalia ja saksamaa jagasid ära Lõ.Euroopa Chamber jäi uskuma, et on saavutanud rahu I have brought you peace!!! Kiirendas sõja puhkemist Churchill ütles hiljem..Inglismaal oli valida kas alandus või sõda. Valis alanduse sai ka sõja. Sõja eelõhtul.. Tsehhoslovakkia kadumine 15.03.1939 okupeeriti Saksamaa poolt Hitler rikkus Müncheni lepet Hakkas kohe esitama nõudmisi ka Poolale GB ja Pr asusid kaitsele Teraspakt-mai 1939 ...
Aasta Kokkulepped, Hilteri-vastase Sõjategevus vaherahu ja koalitsiooni rahulepingud dokumendid ja konverentsid 1939 23.08.1939 Pm ja SB kuulutasid 01.09 Sm kallaletung Poolale II ms algus. MRP Sm Sm sõja pärast 3.09 kuulutavad SB ja Pr Sm-le sõja. +NSVL vaheline viimase Poola 17.09 NSVL sissetung Poolasse leping tungimist. 30. 11 Talvesõja algus NSVL ja Soome vahel 28.09 NSVL ja Sm sõprus ja piirileping 1940 NSVL viib ellu Suurbritannia on ,,Kummaline sõda" 1939 Sept- 1940 Apr Otsest MRP (Eesti ainus riik, kes sõjategevust ei toimu. anastamine) Hitleri vastu sõdib. 9. Apr Saksa väed maabuvad Taanis ja 27.09- Sm+ It + Norras(Quisling) ...
KT II maailmasõda 12bc 1. Millised olid II maailmasõja põhjused, miks ei suudetud ohjeldada Saksamaad, Itaaliat ja Jaapanit? Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. Sõda Poola vastu Eesmärgid: Preisi alade tagasisaamine/ühendamine; põllumaa, kaevandused, sadamad. Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi hävitati maapinnal. Varssavi piirati sisse ja alistati. ...
Kordamine 12. klassile II maailmasõda 1. Mõisted 1) Talvesõda Osa Teisest maailmasõjast. Nõukogude liit ründas Soomet. Lõppes Moskva rahulepinguga. 1939-1940. 2) Baaside ajastu NL sõjaväelased elasid eraldi sõjaväebaasides, kust senisel elanikkonnal tuli lahkuda. Nad üritasid hoiduda kokkupõrgetest vene sõjaväelastega. 3) Okupatsioon võõra riigi või selle osa hõivamine ja kontrollimine teise riigi relvajõudega. 4) Atlandi harta - 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Atlandi ookeanil Franklin D. Roosevelti ja peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. 5) Küüditamine Inimeste vägivaldne ümberpaigutamine. Eestist küüditati üle 30 000 inimese Nõukogude okupatsiooni ajal Siberisse. 6) Juu...
Teise maailmasõja käik aastail 19421945 Kristina Rebane 2014 Murrang sõjas 19421943 märgivad sakslaste edu lõppu ning liitlasvägede aina aktiivsema pealetungi algust. 1942 alustasid britid vastupealetungi Põhja-Aafrikas -> Saksa-Itaalia väed sunniti taganema. Kaotus Stalingradi lahingus. Leningradi blokaadi läbimurdmine. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Leningradi blokaad Sakslased piirasid Leningradi/Peterburi 872 päeva 8. september 1941 18. jaanuar 1943, lõplikult 27. jaanuar 1944 Linnas asus piiramise hetkel peaaegu 4 miljonit inimest Nõukogude Liidu poolel langes lahingus, vangistati või jäi kaduma 1,5 miljonit sõdurit miljon tsiviilisikut suri nälga Sakslased kaotasid kuni 500 000 sõdurit. https://ww...
Liitlassuhted II maailmasõjas Millised lepingud panid aluse Saksamaa, Itaalia ja Jaapani liitlassuhetele? - Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel -Kominterni vastane pakt -Kolmikpakt Millised riigid sõdisid koos Saksamaaga idarindel NSV Liidu vastu? Kuidas lõppes sõda nende jaoks? Millal/mil moel nad astusid sõjast välja? -Rumeenia -Soome -Bulgaaria -Slovakkia Milliste riikide/alade vallutamisel tegid koostööd Itaalia ja Saksamaa? Mida nad saavutasid? -Jugoslaavia -Kreeka -Egiptus Millised sõjasündmused panid aluse Suurele kolmikule e Saksamaa-vastasele liidule? Sündmus Milles seisnesid liitlassuhted? Millist abi anti? 1939 Hitler ründas Poolat ,kellel oli sõlmitud leping Inglismaaga 1940 Nõukogude liit ründas Bukoviinat 1941 Saksamaa ründas NSV Liitu, Pearl Harbori ründamine Jaapani poolt. Loodi Atlandi harta, USA-Inglismaa, NSVL abistasid üksteist, USA relvastusega. Nüüd oli põhjus USA-l sõtta astuda...
Rinded: Läänerinne-Euroopas(Norra-Hollandi-Belgia-Luksemburg-Prantsusmaa, -Saksamaa lääneosa) Idarinne-Euroopas(Euraasia ala Jäämerest KAspia mereni, Kaukaasiast Aplideni Vahemere ja põhja-aafrika piirkond Kaug ida Staliningradi lahing:1)Juuli 1942-Veeb. 1943 2)Saksa-ja nsv vahel,Punaarmee võit , sakslased piirati sisse,Pööre sõjas liitlaste kasuks,Idarinne El Almeini lahing:1)November 1942,2)Vahemere ja põhja-aafrika piirkond,3)Briti saksa väed liitlased, itaalia väed tuneesiasse 4)Pöördub liitlaste kasuks. Leningradi blokaad:1)idarine 2)September 1941 jaanuar 1944 3)Saksaväed piiravad linna sisse 4)nälja, kulma ja pommitamise tagajärjel saab surma üle 1 miljoni inimese. Kurski lahing Saksavägede pealetung idarindel, II ms suurim tankilahing (saksal 3000,venel 5000) Nsv sunnim saksa väed taganema.Punaarmee vallutab tagasi 2/3 saksamaa okupeeritud aladest. Normandia dessant/d-päev 1)Liitlasvägede dessant Normandiale USA , Suurbrita...
Wars involving the UK 10.klass Roman Invasion · 43 AD 410 AD · Aulus Platius · Archeological and epigraphic evidence The Lunt Fort near Coventry, · New developments a reconstructed Roman fort Aulus Platius Hadrian's Wall Norman conquest of England · 1066 AD · William the Conqueror · Battle of Hastings · Last succesful conquest of the UK Hundred Years' War · 1337 1453 · England France · Edward III · Joan of Arc · French victory English and Welsh longbow; the most Painting of Jeanne d'Arc at famous and efficient weapon during the war the Siege of Orléans The Wars of the Roses · 1455 1485 · Henry VI · Edward IV · Henry Tudor Red Rose of Lancaster The Tudor Rose of England White Rose of York ...
Müncheni kokkulepe 29.september 1938.aasta sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia kokkuleppe. Selle lepinguga ei takistatud Tšehhoslovakkia vallutamist. Molotovi-Ribbentropi pakt Mittekallaletungileping, mis sõlmiti 23.august 1939. aastal Moskvas Saksamaa ja NSV liidu vahel. Sellele kirjutasid alla Nõukogude Liidu välisminister V.Molotov ja Saksamaa välisminister J.von Ribbentrop. See andis võimaluse tegutseda segamatult mõlemal poolel. Lepingule lisati ka salajane protokoll, milles piiritleti NSVL ja Saksamaa huvipiirkonnad Ida-ja Kagu-Euroopas. II maailmasõja algus (1939-1942) II maailmasõda algas 1. september 1939.aastal Saksamaa sissetungiga Poolasse. 3.septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 1939. aasta novembris lõpul algas NSVL sõda Soome vastu. 1940.aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja Bessaraabia. 1940.aasta kevadel vallutas Saksa armee: Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hol...
1. Nimetage riigid, kes sattusid Saksamaa võimu alla enne Hitleri kallaletungi NSV Liidule Poola, Taani, Norra, Holland, Belgia, Luksenburg, Prantsusmaa põhja osa. 2. Iseloomustage Atlandi hartat. Millised punktid olid vastuolus NSV Liidu huvidega? Miks? Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted. Harta eeldas loobumist territoriaalvallutamist ja rahvaste enesemääramisõiguse austamist. Sellega liitus 15 riiki. NSVL huvidega vastuolus oli rahvaste enesemääramisõiguse austamine. NSVL seda punkti ei täitnud ja okupeeris Baltikumi. Teiseks oli huvidega vastuolus punkt, mis nägi ette loobuda territoriaalvaldustest, kuna Nõukogude Liit taotles maailmarevolutsiooni, mis nägi ette kõikide rahvaste ühendamist. Kolmandaks oli Atlandi hartas kirjas, et alla kirjutanud riigid ei taotle omakasu, kuid ka sellest NSVL kinni ei pidanud. 3....
,,Miks puhkes külm sõda?" Teine maailmasõda muutis jõudude vahekorda maailmas. Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja sõja kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan.Üliriigiks muutus USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteotsa. Teise maailmasõja võitjad olid USA ja NSVL. Teise maailmasõja lõpul alanud USA ja NSV Liidu suhete jahenemine sai pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist hoogu juurde. Suhted halvenesid nii palju, et mõne aja pärast puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. See oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandliku maailmavaate, s.o Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vahel. Võisteldi kolmes valdkonnas: 1) mõlemad pooled üritasid vasta...
Algus POOLA PURUSTAMINE Poola loodeti purustada enne kui lääneriigid jõuavad oma jõud mobiliseerida. Saksamaa süüdistas Poolat ründamises. 1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolale sõda kuulutamata kallale. 3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuid tegelikult sõtta veel ei sekkunud. Saksa vägi oli palju parem kui Poola oma. Poola lääneosa sai vallutatud. Taheti ka idaosa, kuid NSVL tungis ise sinna (17. septembril 1939). 6. oktoobriks oli sõjategevus lõppenud, seega sõda kestis mõned päevad üle kuu aja. Poola lakkas eksisteerimast. 1939. aasta novembris ründas NSVL Soomet, 1940. aastal võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. KUMMALINE SÕDA 19391940 Sks paiskas oma väed läände, PrantsuseSaksa piirile rajatud Maginot' ja Siegfriedi kaitseliinedele. Sõjategevus soikus kumbki osapooltest erilist aktiivsust ei ilmutanud. 9. aprillil 1940 hõivas Sks ilma vastuhakuta Taani. Ründas ka Norrat, k...
?II maailmasõda (1.09.1939 2.09.1945) ?1. septembril 1939. aastal tungib Saksamaa Poolale kallale ?17. septembril 1939. aastal tungib Poola NSVL ?28.09.1939 on Poola riik likvideeritud. NSVL ja Saksamaa sõlmivad uue piirleppe. Kuna Sakamaa sai rohkem Poolat (läks üle MRP piiri) saab NSVL Leedu ?peale seda on Saksamaa mõnda aega ebaaktiivne ?Peale Saksamaa poole täitmist MRP pakti kohaselt hakkab NSV teostama nüüd Baltikumi poolset lepet ?kummaline sõda Inglismaa ja Prantsusmaa, kes on lubanud Poolat Saksa pealetungi kallal mitte hätta jätta. 3.09 kuulutavad Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja, kuid sõjategevust ei alustata. Seda tehakse alles 1940 aasta mais. ?Saksamaa on alustanud ?Saksamaa muutub aktiivseks 1940. aasta aprillis ?Weserübung plaan vallutada Norra ja Taani, viimane alistus kiiresti ?Saksamaa alustab Prantusmaa vallutamist ?Prantusmaa ehitab Elsass-Lotringi alale võima kindlustusteliini ?Saksamaa tuli aga läbi ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
