Dionysos/Bacchus ja Ariadne Regina Siniorg Sandra Liis Hääl Rasmus Liira Bacchus ja Ariadne Titian (1520 -1523) http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/b/be/Titian_Bacchus_and_Ariadne.jpg Dionysus Ariadne 325-300 eKr http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a3/Dionysos_Ariadne_BM_311.jpg/480px-Dionysos_Ariadne_BM_311.jpg Dionysos Ariadne ja Satyroi Andokidese maalija 520-510 eKr http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/01/Altes_Museum_-_Relief_einer_Verschlu%C3%9Fplatte%2C_Dionysos_und_Ariadne.jpg Dionysos ja Ariadne 110-130 pKr http://www.theoi.com/image/K12.12Dionysos.jpg The Marriage of Bacchus and Ariadne Giovanni Battista Cima da Conegliano - 1505 http://http://uploads6.wikipaintings.org/images/cima-da-conegliano/the-marriage-of-bacchus-and-ariadne.jpg Küsi...
Antiikjumalad ja nende kujutamine kunstis Dionysos ehk Bacchus Marion Pettai Tallinna Ühisgümnaasium 10. B klass Vana-Kreeka jumalad Muistsed kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Vana-Kreeka jumalad elasid Olümpose mäel. Jumalad olid nii välimuselt kui ka käitumiselt inimestega sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis tagas neile igavese nooruse ja surematuse. Dionysus/Bacchus Dionysos oli Vana-Kreeka veinijumal ehk oma pärimuselt kahe ,,emaga" jumal. Seostati teda eelkõige veini-, viljakuse-, ekstaasi ja taimekasvujumalana. Dionysost kujutati sageli härjasarvedega, viidates mehelikkusele ning tema pidustustele võeti kaasa tohutult puust falloseid. Dionysose elulugu (1. müüt) Dionysose ema oli Semele, viimane aga suri enne lap...
Dionysus Dionysuse lugu Dionysus, roomlaste Bacchus oli veini, ekstaasi ja naudingute jumal Zeusi ja Semele poeg Tuntakse ka "härjasarvedega jumalana" Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Amphissa naised (1887) Sir Lawrence Alma Tadema (1836-1912) Õlilõuend The Clark Institute, Williamstown, USA Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase ...
Rooma jumalad: Laias laastus jagunevad rooma jumalad 3 gruppi: 1) vanad etruski päritolu jumalad, 2) rooma jumalad, 3) vallutuste käigus imporditud jumalad. Roomlased ise jagasid: 1) dii indigetes (vanad kohalikud ja etruski omad) ja 2) dii novensiles (import). Janus oli väga vana itaalia jumal, ta oli väravate, uste, ja üldse sisse- ja väljapääsude jumalus Jupiter Jumalate isand ja kõige tähtsam jumal. Käes hoidis ta piksenooli, mida sai ta taevast visata. Algselt oli Jupiter taeva ja valguse valitseja, seepärast peeti tema pühadeks päevadeks iide, s.o. täiskuupäevi. Juno Jupiteri naine, naiste ja viljakuse jumalanna. Tema sümboliteks olid granaatõun ja paabulind. Mars sõjajumal, kõige tugevam ja kardetuim jumal. teda austati märtsis ja oktoobris Venus Ilu ja armastuse jumalanna. Minerva tarkuse, õppimise, käsitöö ja tööstuse jumalanna, tema sümboliks oli öökull. Neptune ta oli võimas mere jumal, tema sümboliks oli kolmhark...
SISUKORD Sissejuhatus ............................................................................................................................3 1. Elu................................................................................................3 1.1 Lapsepõlv ja õpinguaastad Firenzes.................................................3 1.2 Elu Ludovico il Moro õukonnas Milanos............................................4 1.3 Tagasi kodulinnas Firenzes............................................................5 1.4 Tagasi Milanos............................................................................5 1.5 Kunstniku viimased eluaastad.........................................................6 2. Looming 2.1 Maalikunst..................................................................................6 2.1.1 ,,Maarja kuulutus"...............
Tegevusala Kreeka jumal Rooma jumal Peajumal, taeva-, pikse- ja Zeus Jupiter tormijumal Abielude kaitsja Hera Juno Surnute riigi valitseja Hades Pluto Merejumal Poseidon Neptunus Sõjajumal Ares Mars Sõjajumalanna Athena Minerva Valguse-, tõe- ja Apollon Apollo ennustuskunsti jumal Jahijumalanna Artemis Diana Armastusjumalanna Aphrodite Venus Sepatööjumal Hephaistos Vulcanus Viinamarjakasvatusejumal Dionysos Bacchus Viljakuse- ja viljakasvatuse Demeter Ceres jumalanna Jumalate käskjalg, Hermes Mercurius teekäijate abiline Kodukoldejumalanna Hestia Vesta Võidujumalanna Nike Victoria
Michelangelo Caravaggio Michelangelo Caravaggio sündis 1573. aastal, sünninimega Michelangelo Merisi, Lombardias mägilinnakeses nimega Caravaggio, (sellest ka tema kunstnikunimi). Ta on Itaalia üks kuulsamaid baroki ajastu meistreid ning teda peetakse üheks revolutsioonilisemaks omaaja maalikunstnikuks. Ta on realistliku maalisuuna kuulsaim esindaja ja parim näide oma sajandil. Ta oli rahvalik maalija kes püüdles tõetruuduse poole, olgugi et see tõde võis ka inetu või isegi labane olla. Tema maalide tegevuspaik on võetud tegelikust elust, sündmustik hargneb enamasti poolpimeduses, mida lõhestab poolviltu ülalt langev ere valgusvihk nn. keldriluugivalgus. Caravaggio elu oli üsna värvikas. Pärit oli ta lihtrahva hulgast, küllap just see innustas teda kujutama oma loomingus igapäevaelu ja -olustikku. Tema elu oli keeruline, täis tülisi ja vangisistumisi. Kakluste käigus tappis ta vähemalt ühe inimese, seejärel paavst...
VANA-ROOMA JUMALAD, NENDE AUSTAMINE, KODUSED JUMALAD. - Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Jumalate tegevusalad olid lihtsad ja kindlad: künnijumal, külvijumal, lõikusejumal, põllupiiride jumal jne. - Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad. - näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. - Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujudel, eriti pärast Itaalia vallutamist roomlaste poolt. Kreeklaste mõjul hakati jumalaid kujutama inimesesarnastena, tekivad müüdid jumalatest ja kangelastest. Enamik rooma jumalusi samastati kreeka omadega ja neile anti lihtsalt rooma n...
Kirjanduse tunni konspekt 8.okt 2009 Õpetaja raamatusoovitus(Iidsete aegade lood1 ja 2) Antiikkirjandus(Antiik-Kreeka,Rooma) Antiikkirjandus-mõiste antiikkirjandus hõlmas antiik-rooma ja antiik-kreeka kirjandust nende riikide Eksisteerimise perioodil.Kirjandus toetub mütoloogiale.Vanimad näited on (Homeros- Filias,Odüsseia) Antiikjumalate kants:Olümpose mägi Jumalad:Zeus(Jupiter),Hera(Juno),Pallas Athena(Minerva),Hephaistos(Vuleanus),Apollon(Apollo) Artemis(Diana),Ares(Mars),Aphrodite(Venus),Hermes(Mereuruius),Dyonysos(Bacchus),Hest ia(Vesta) Demeter(Ceres),Poseidon(Neptunus),Hades(Pluto). Kodus:Miks odüsseus ei jõudnud kohe koju kuigi tema laevastik oli kodusadamas?
Inglise park muusikasalong gilles DIana pärast kümblust Pesunaine Master Hare leedi sinises moodne abielu Suur kanal püha markus klepatra ja antionius bacchus ja nümf Talvepalee kadrioru peterhofi peeter esinen Palmse mõis st paul queens house Rokokoo nimetus tuleneb pantsus keelsest sõnast racaille, mis tähendab merekarpide ornamenti. Rokokoo sisekujunduses : Loobuti välisarhitektuuride detailide kasutamisest Seinad kaeti pannoodega, mida eraldasid liistud või raamid Liistudest hargnes ebasümmeetriline ornamentika Materjaliks ülekullatud kips või stukk Ornamentika motiivideks taime varred, lehed, merekarbi poolmik Seinad heledates toonides: valge, kuld, pastell toonid Palju peegleid Hiinatsemine e chinoiserie hiina siid ja portselan ...
PETER PAUL RUBENS Merike Rakki ELULUGU 28. juuni 1577 Siegenis Maalija kui ka diplomaat Lapsepõlv Kölnis Hariduse omandas ladina koolis Õppis Verhaecht'i, Veniuse juures 1609. abiellus Isabella Brant’iga 1630. abiellus Helene Fourtmentiga 8 last 30. mai 1640 LOOMING Äärmiselt produktiivne kunstnik 500 teost Altarimaale, portreesid, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maale ning usuteemalisi kompositisioone Maalimis laad oli lopsakate eluküllaste vormidega figuurid, kirglikud liigutused ja säravad värvid 16151621. uue loomingu algus Suuremad, figuuride liikumine hoogsam 21 kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria Viimaseid religioosseid teoseid on Ildefonso altar Maalis Helene Fourmenti Hakkas maalima vasaku käega „MAASTIK VIKERKAAREGA“ „BACCHUS“ „3 GRAATSIAT“ „AUTOPORTREE ISABELLA BRANTIGA“ „SIMSON JA DELIILA“ „LEUKIPPOSE TÜTARDE RÖÖVIMINE“ Stseen kreeka ...
Meelelahutus ja kunst Roomas ,,Leiba ja tsirkust!" Vaesemate kodanike poolehoiu võitmiseks (uhked hooned, vaatemängud, kingitused, tasuta toit) Roomlased võõrdusid füüsilisest tööst Jagati nisu, liha, veini, toiduõli ja raha Pärast vallutussõdade lõppu muutus riigile koormaks, kuid nad pidid arvestama roomlaste nõuet ,,leiba ja tsirkust!". Gladiaatorite võitlused Algselt oli rituaalne toiming, hiljem suunatud publikule Võitlesid gladiaatorid või gladiaator loomadega Võitlused toimusid amfiteatrites (suurim neist Colosseum) Orjade väljaõpetamiseks oli palju koole Gladiaatorite võitlejatüübid Samniit Hoplomacus Secutor Gallica Mirmillo Retiaar Provocator Veliit Tharex Andebata Cupelarius Tsirkusemängud Kaarikute võiduajamised Tähtsaim hipodroom Circus Maximus Ohtlik, nii juhile kui ka hobustele Parimad kaarikujuhid said rikkaks Huvi võiduajamiste vastu kestis kuni 1...
Itaalia kujutav kunst 17.saj · Kaks suunda: naturalistlik ja idealistlik · Naturalistlik: o Rajaja: CARAVAGGIO · Idealistlik: o Annibale CARRACCI koos venna Agostinoo ja õe Lodovicoga · CARAVAGGIO loomingu uudsus o "BACCHUS" o igapäevane elu o uudne oli Caravaggio maalide kompositsioon: inimesed ei poseeri, asendid juhuslikud o heletumedus o valgusvihk ülevalt "keldriluugivalgus" o eeskujuks kogu Euroopale o teemat jätkas Artemisia GENTILESCHI kujutas Piibli naistegelasi · CARACCID ja BOLOGNA KOOLKOND o Lihtrahvale ei meeldinud Caravaggio loomingu karmus ja proosalisus o Kunst, mis pakub ebatavalist ilu o Rooma PALAZZO FARNESE laemaalid Eeskujuks Sixtuse kabeli lagi Kehad idealiseeritud Valgus näib suunduvat pildi...
JALUTUSKÄIK FIRENZES KOOS MÜSTILISTE JA MÜÜTILISTE TEGELASTEGA Kairi Kallas, romaani keeled ja kultuurid 1 SISUKORD 2 EESSÕNAKS Mõtlesin kaua, milline võiks välja näha minu kunsti lugu ning pärast pikka tulutut vaagimist pidin juba käega lööma, sest midagi head ei tulnud pähe, ent siis, nagu ka eelnevate üliõpilastega on juhtunud, peaaegu täiesti juhuslikult jõudsin ka mina lõpuks selle niiöelda oma kunsti üles leida. Tegelikult on see minuga juba pea aasta kaasas käinud ja äratundmisrõõm oli seda suurem. Minu lähem kokkupuude oma kunstiloo teemaga algab 2010. aasta septembrist. Nimelt siis õnnestus minul kui tol hetkel täielikul kunstivõhikul sattuda pea aastaks õppima sellisesse kunstimekasse nagu seda on Firenze ning nüüd veidike teadlikumana oleks patt kasutamata jätta võimalust sellest ka kirjutada. Seda parem - minu kunsti lugu haakub nii mu eriala kui iseloomuga. Esimest seetõttu, et õpin itaalia keelt ja kultuuri. T...
Leonardo Da Vinci Kultuurilugu Lapsepõlv Sündis 15.aprillil 1452a. Anchianios Notari ja külatüdruku sohilaps Päris suure varanduse isa vennalt Alustas kunstiga 14 aastaselt Töötas kuulsa kunstniku ateljees Kanti Firenze kunstikke punasesse raamatusse Leonardo kunst · Kunst on üldistav ja suurejooneline · Toetus kogemustele, nägemistajule ja matemaatikale · Maalikunst, skulptuurid ja arhitektuur · Tema maalid on enamus tuhmid ja sünge värvilised Kuulsaimad teosed Madonna kaljukoopas · Altarimaal · Tehtud 1483-1494 · Tumedates toonides · Paigutus kolmnurkne Kuulsaimad teosed Püha õhtusöömaaeg · Tehtud 1495-1498 · Ebaõnnestunud värvid · Hakkas murenema · Seinamaal Kuulsaimad teosed La Gioconda · Tuntud Mona Lisana · Õlimaal puitpaneeelil · Tuhmid värvid · Arusaamatus näos Veel teoseid · "Angiarhi lahing" · "Kuningate kummardamine" · "Daam hermeliiniga" · `'...
Michelangelo 1475 1564 Michelangelo Buonarroti Sündis 6.märtsil 1475 aastal Carpeses Kunstnikuks saamine 1488.aastal läks Michelangelo õppima maalikunstniku D.Ghirlandaio juurde Skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 14891490 Bertoldo di Giovannilt Põhilised kohad kus ta töötas töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas Aastail 14941495 Bolongas aastal 1534 jäi ta lõplikult tööle rooma Tähtsamad noorpõlve tööd "Pieta`" Roomas Peetri kirikus (u.1498 1501) "Taavet" Firenze Akadeemia muuseumis (1501 1504) 6 tööd mis hõivasid ta loomingu 60.aastaks 1505 kutsuti Michelangelo Rooma paavst Julius teise hauamonumenti looma. Selle jaoks tegi ta mh. "Moosese" (1515/16) ja "Aheldatud orja" (1513). Hauamärk , mille kallal ta 30 aastat töötas 1508 1512 maalis Michelangelo Vatikanis Sixtuse kabeli laefreskod, 1534 1541 lisandus Viimse kohtupäeva stseen altariseinal. 1532 valmis Mich...
BAROKK 1600 1750 Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist. Barokk levis kõige iseloomulikumana absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias, Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond. Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav. Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor. Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Vaux-le-Vicomt...
Jupiter Jumalate isand ja kõige tähtsam jumal. Käes hoidis ta piksenooli, mida sai ta taevast visata. Juno Jupiteri naine, naiste ja viljakuse jumalanna. Tema sümboliteks olid granaatõun ja paabulind. Mars sõjajumal, kõige tugevam ja kardetuim jumal. Venus Ilu ja armastuse jumalanna. Minerva tarkuse, õppimise, käsitöö ja tööstuse jumalanna, tema sümboliks oli öökull. Neptune ta oli võimas mere jumal, tema sümboliks oli kolmhark. Ceres viljakoristuse jumalanna, alati kirjeldatud kandmas viljapundart. Vulcan ta oli seppade, allmaailma ja vulkaanide jumal, kui ta liiga kõvasti lõi, siis võisid hakata vulkaanid purskama. Diana jahinduse ja kuu jumalanna. Bacchus veini ja peojumalanna, üks populaarsemaid Rooma jumalaid. Mercury ta o...
Peter Paul Rubens Pieter Pauwel Rubens 28.juuni 1577 30.mai 1640 Elukäik Sündis 1577 1600. Itaalias Antwerpenis Vincenzo I Gonzaga Pere põgenes 1608. Tagasi Saksamaale Kölni kodumaale 1594. Otto Veniuse Hispaania käe all õppides sai Madalmaade õiguse astuda gildi asehaldurite õukonnakunstnik Kunstitööstus Juba alguses Varsti ei suutnud saavutas tunnustuse enam tellimusi täita Maalis vürstide Töökorraldus Ise tegi õukondades vaid skitseerinud Mantovas, Pariisis, 3000 maali Madridis, Londonis ja Alles elu lõpul hakkas eelkõige Antwerpenis loobuma abilistest Maria de' Medici Diplomaatia 162030 Rubens oli väga Vi...
Eripärad: liigendamata rannajoon, peamised ühendusteed mööda maismaad, põlluharimiseks sobiv maa. Rahvad: Itaalikud (latiinid, sabiinid, samniidid); Etruskid, arvati et aasia hõimud või Itaalia põliselanikud (p-osa) -> 12 linnriiki, kaubandus, meresõit, käsitöö, põld, metall. Segu Kreekast ja Foiniikiast (tähestik, ehitus, kaubandus), usk surmajärgsusesse; Kreeklased (l-osa, Sitsiilia), linn Sürakuusa. Rooma-21.aprill 753 eKr, tegelt 10-7 saj eKr, Romulus I kunn I etapp- kuningate aeg (7) 753-510. Varane riik-kuningas (senat), kodanikud (sugukonnad, pered). Nimetraditsioon- eesnimi isa või laste arv(Gaius), sugukond (Julius), lisanimi Caesar. Sõjavägi-jõukad ratsanikud, keskmikud erinevate relvadega, vaesed sõjakohustustest vabad (proletaanid). Seisused: senaatorid (aristrokaatia, punane lint, tooga), ratsanikud (kaulevad, patroonid), lihtrahvas (proletaanid), kliendid (vaesed, teenisid patroone), orjad (kõnelevad tööriistad). Valitsemi...
1. Jumalad: Jupiter-Zeus, Mars-Ares, Juno-Hera, Poseidon-Neptunus, Hades-Pluto, Ceres-Demeter, Prosepina-Persephone, Minerva- Athena, Apollo-Apollon, Diana-Artemis, Mercurius-Hermes, Venus- Aphrodite, Bacchus-Dionysos, Saturnus-Kronos, Vesta-Hestia. 2. Isikud: Peetrus ja Paulus- Kristluse levitajad, Peetrus oli esimene Rooma piiskop. Titus Livius- tuntuim ajaloolane Vergilius- kirjanik ``Aeneis`` Cicero- rooma üks silmapaistvamaid riigimehi, kõnemees Octavianus ehk Augustus- keiser Romulus- pärimuse järgi rooma linna rajaja. Romulus ja Remus Nero- keiser, julm Traianus- keiser, suurim ulatus Roomal Caesar ja Pompeius, Antonius, Lepidus, Crassus. Diocletianus- sisekorra ja piiride taastamine,, sõjaväe tugevdamine, senat kaotab tähtsuse, kristlaste tagakiusamine. Constatinus 306-337, pooldas ristiusku, 313 legaliseeriti ristiusk. 3. Mõisted: Puunia sõda- sõjad Rooma ja Kartaago vahel, 3 sõda. Patriits- suursuguse suguvõsa liige ...
Kristina Uibukant 10.a klass Michelangelo Merisi da Caravaggio · (29. september 1571 18. juuli 1610) oli itaalia maalikunstnik. Biograafia · Caravaggio elu oli üsna värvikas. Pärit oli ta lihtrahva hulgast. Küllap just see innustas teda kujutama oma loomingus igapäevaelu ja olustikku. Michelangelo Caravaggio oli tuntud oma sünnikoha, Milano lähedal asuva Caraaggi küla järgi. Caravaggio elu oli keeruline, täis tülisid ja vangisistumisi. Kakluste käigus tappis ta vähemalt ühe inimese, seejärel paavsti kohtu eest põgenedes eksles ringi Itaalias, ja sattus uutesse konfliktidesse, kuni lõpuks suri läbipekstuna enne 37. sünnipäeva. Caravaggio haud on teadmata. Looming · Tema barokkstiilis piibli ja mütoloogiaainelistel maalidel on tegelasteks lihtrahvas igapäevases elus. Ta kasutas uut kompositsioonivõtet, kus tegelased ei poseeri, nende asendid mõjuvad juhusl...
Miks asendus polüteism monoteismiga? Kuni I sajandini eKr oli Roomas paganausk. Austati loodusjõude ja vaime. Iga loodusnähtus, asi ja elusolend oli roomlaste meelest hingestatud. Nende loodusjõudude ja vaimude kõrval austati ka antropomorfseid jumalaid. Neist tähtsamad olid Jupiter, Juno, Minerva, Neptunus, Vulcanus, Mercurius, Apollo, Venus, Diana, Mars, Saturnus ja Bacchus. I sajandil eKr hakkas polüteism järk-järgult asenduma monoteismiga. Sellel on mitmeid põhjusi ning oma arutluses tahaksingi mõned neist välja tuua. Esiteks oli paganausus liiga palju jumalaid. Igale jumalale toodi ohvreid. Kuna jumalaid oli palju, pidi ka ohvreid tooma suurel hulgal. Inimestele ei meeldinud, et nad peavad suure osa oma saagist annetama jumalatele. Ühiskonna arenedes hakkas ära kaduma mitmejumalakultus. Uues usus oli vaid üks jumal, kellele maksti andamit. Nii jäi inimestel rohkem saagist järgi. Teiseks oli polüteism mõeldud rohkem ri...
1. lk.148-155 Rooma riigikorraldus a. Kes olid patriitsid ja plebeid? Patriits - suursuguste suguvõsade liikmed, esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal. Omasid kõiki kodanikuõigusi + ainult nemad pääsesid riigi ja preestriametisse ning senatisse. Plebeid - enamasti vaesed talupojad, pidid laenu patriitsidelt võtma ning neid ähvardas alatasa võlaorjus. Võisid osaleda rahvakoosolekutel, kuid mitte riigiametnikena. b. Mida tähendasid mõisted Magistraat - igal aastal valitav riigiametnik Senat - vanemate nõukogu Diktaator - kui riiki valitses tõsine oht. Määrati konsulite, senati kokkuleppel. Kuni pool aastat võimul, piiramatu võim. Peale ametiaega pidi aru andma ja tegude eest vastutama. Tsensorid - valiti endiste konsulide hulgast viieks aastaks. Kondanike loenduse korraldamine, senaatorite nimekirja koostamine + valvasid kodanike elukommete järgi. Valiti...
Michelangelo Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni was an Italian painter, sculptor, poet and architect. He was of noble birth, but was not raised by his parents. His father had him brought up by a stone carver and his wife, because his own wife was too ill to take care of the child. While living with his step-parents, young Michelangelo learned the skills that would serve him throughout his life, but his father was displeased when his son told him he wanted to be an artist, and it took much convincing for Michelangelo to be permitted to further his apprenticeship. Michelangelo went on to study sculpture at Medici gardens, where Leonardo da Vinci had also been taught. Following his sojourn at Medici gardens, Michelangelo went to Bologna, then to Rome, where he saw the impressive marble statues, which he would later echo in his own works. Upon his return, he set out to create his first complete...
Xeea Peapy : , 1856 . Riiklik Tretjakovi Galerii on Moskvas asuv kunstimuuseum. See on asutatud 1856.aastal kaupmees Pavel Tretjakovi poolt, kellele kuulub praegu üks suuremaid ja kõige olulisemaid kunstikogusid maailmas Venemaa kunstist. 1850-. , 1893 . « ». 1276 , 471 10 , 84 . Pavel Tretjakov alustas oma maali kollektsiooni kogumist 1850.a keskel. Ja see viis mõne aja pärat selleni, et 1893.a avati suurele publikule Moskva Paveli ja Sergei Linnagalerii. Kollektsioonis oli 1276 maali, 471 joonist, 10 skulptuuri vene kunstnikelt aga ka 84 pilti välismaa meistritelt. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase 3 1918 . ...
Antiikmütoloogia Kreeka ja rooma jumalad Heili Hani Tartu Kommertsgümnaasium Kirjanduse lisamaterjal gümnaasiumile, loend Töö juhendaja Tiit Mauer Kreeka 8. 7. saj. e.m.a. Uranose-Gaia ning Kronose- Rhea liin URANOS GAIA KRONOS RHEA KOIOS PHOIBE OKEANOS TETHYS HESTIA PLUTON POSEIDON ZEUS HERA DEMETER ARES HEBE HEPHAISTOS PERSEPHONE Kreeka jumalad Uranos Taevas Gaia Maa Kronos Aeg Rhea kõige vanem jumal Hestia kodukolde jumalanna Pluton (Hades) allilma, surnute valitseja Poseidon nn Mere (Vahemere ja Musta mere) ning maa-aluste jõgede valitseja Zeus ülemvalitseja, vihmajumal,käsutas piksenooli Hera abielu kaitsja Demeter viljajumalanna Athena tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares sõjajumal Hebe noorusejumalanna Hephaistos inetu ja lombakas tulejumal Persephone...
Tähtsamad kreeka jumalad Uranos - Taevas Gaia - Maa Kronos - Aeg Rhea - kõige vanem jumal Hestia - kodukolde jumalanna Pluton (Hades) - allilma, surnute valitseja Poseidon - nn Mere (Vahemere ja Musta mere ning maa- aluste jõgede valitseja Zeus - ülemvalitseja, vihmajumal, käsutas piksenooli Hera - abielu kaitsja Demeter - viljajumalanna Athena - tarkusejumalanna, käsitöö ja põlluharijate kaitsja Ares - sõjajumal Hebe - noorusejumalanna Hephaistos - inetu ja lombakas tulejumal Persephone - Hadese abikaasa Üheksa muusat Kleio - ajaloo muusa Urania - astronoomia muusa Melpomene - tragödia muusa Thaleia - komöödia muusa Terpsichore - tantsu muusa Kalliope - eepilise luule muusa Erato - armastusluule muusa Polyhymnia - jumalatele määratud laulude muusa Euterpe - lüürika muusa Kreeka jumalate rooma vasted Zeus - Jupiter Hera - Juno Poseidon - Neptunus Hestia - Vesta Ares - Mars Athena - Minerva Aphrodite - Venus Hermes - Mercurius Artemis ...
Nimed Roomas algul 18 mehenime, 30 suguvõsanime. 3.nimi väljendas sageli välimust. Naine päris isalt keskmise nime naissoo variandi. Nimedele pandi järgarvud (prima). Nimedeks kasutati kaunikõlalisi sõnu. Flora (lill), Stella (täht), Regina (kuninganna), Margarita (pärl). Numbrid 1. unus, una 6. sex 2. duo, duae 7. septem 3. tres 8. octo 4. quattuor 9. novem 5. quinque 10. decem Ajalugu 10. saj. eKr esimesed teated Lingua Latinast. Räägiti Itaalias, Latiumi maakonaas (preagu Rooma ja Lazio maakond). 753 eKr oletatavasti rajati Rooma linn 5.saj. eKr roomlased olid vallutanud kogu itaalia ja hävitanu...
Zeus/Jupiter Peajumal, taeva-, tormi- ja äikesejumal Hera/Juno Abielunaiste kaitsja Poseidon/Neptunus Merede valitseja Hades/Pluto Põrgujumal Demeter/Ceres Viljajumalanna, viljakusejumalanna Ares/Mars Sõjajumal Hephaistos/Vulcanus Tulejumal Athena/Minerva Sõjajumalanna, tarkuse- ja käsitööjumalanna Apollon/Apollo Valguse, tõe, muusika ja ennustuskunsti jumal Artemis/Diana Jahijumalanna Nike/Victoria - Võidujumalanna Hermes/Mercurius Jumalate käskjalg Aphrodite/Venus Ilu- ja armastusejumalanna Dionysos/Bacchus Veinijumal Hestia/Vesta-Kodukolde jumalanna Thales- esimene filosoof ja esimene teadlane. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Anaximandros- vanakreeka filosoof. Arvas, et maa koosneb apeironist. Demokritos- vanakreeka filossoof. Arvas, et maa koosneb tühjusest ja seda ümbritsevatest aatomitest. Pythagoras- vanakreeka filosoof ja matemaatik. Maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel. Herodotos- kr...
Vana Kreeka Jumalad · Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valiseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepa"rjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. · Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. · Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti habetunud, kolmharki käes hoidva mehe või ka kalana. Poseidoni loomaks oli hobune. · Hades lad. Pluton ehk Pluto - Zeusi vend, allilma jumal, surnute valitseja. Sümboliks oli granaatõun. · Demeter lad. Ceres - maa- ja viljakusjumalanna. Kujutatud on teda tavaliselt viljapeadega. · Apollon lad. ...
Luunja Keskkool Referaat Jean Baptiste Lully Koostaja:Marek Sarov 10. klass Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................ 3 Elulugu ................................................................................................... 4 Lapsepõlv ................................................................................................ 4 Teenistus õukonnas .................................................................................... 4 Pereelu .................................................................................................... 5 Surm ...................................................................................................... 5 Looming ..................................................................................
1 variant 1. Renesanss tähendab taassündi, antiikkunsti taassündi 2. Renessanssi inimene saavutas eesmärgi vahendeid valimata 3. Itaalia Renesanss a. 14. sajand – trecento e. eelrenessanss b. 15. sajand – quattrocento e. vararenessanss c. 16. sajand – cinquecento e. kõrgrenessanss 4. Vararenesanssi euroopa kult. keskus FIRENZE 5. Brunelleschi ehitas Firenze toomkiriku kupli ja Santo Spirito kiriku, Ponte a Mare Pisas 2 variant 6. Lorenzo Ghiberti Paradiisi väravad, Firenze toomkiriku idapoolne kahe poolega uks – 10 suuremat reljeefi, lõi 1. Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud seal veenva sügavusillusiooni renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba 7. Esimese vabalt seisva alasti figuur pärast keskajal (looduse teaduslik uurimine, meelelist antiikaega(Taaveti k...
The portrait of Michelangelo by Daniele de Volterra The Pietà is a marble sculpture in St. Peter's Basilica in Vatican City MICHELANGELO Italian sculptor, painter, architect and poet. He was one of the founders of the High Renaissance and, in his later years, one of the principal exponents of Mannerism. He was born in 6 March, 1475 in Caprese, the son of the local magistrate, his family returned to Florence soon after his birth. During his life he lived in city's like Florence, Venice and Bologna in Tuscany, nowadays Italy. Later, during the prolonged illness and after the death of his mother, he lived as a stonecutter and his wife and family in the town of Settignano where his father owned a marble quarry and a small farm. Michelangelo once said to the biographer of artists Giorgio Vasari, "What little good I have within me came from the pure air of your native Arezzo and the chisels and hammers." Mi...
JEAN-BAPTISTE LULLY 1632-1687 Lapsepõlv Sünnipärase nimega Giovanni Battista Lulli. Sündinud 28. november, 1632. Pärit Itaaliast, Firenzest. Lully ei saanud nooruses mingisugust haridust, ent tal oli erakordset annet nii tantsimises kui ka pillimängus ta mängis kitarri ja viiulit.Alustas oma karjääri 1646.aastal Orléansi printsessi toapoisina. Leedi abiga arendati Lully andeid ning ta omandas solfedzot Nicolas Metru käe all. Töö õukonnas Andeka viiuldajana nimetati ta 1653.aastal juba õukonna heliloojaks. Temast sai ka kuninga orkestri viiuldaja, varsti rajas ta selle 16 parimast mängijast uue orkestri nimega "Väikesed Viiulid", mis oli kahtlemat ajastu parimaid. 1650ndatel lõi Lully mitmeid ballette, kus koos autoriga astus üles ka kuningas ise. Tohutu menu saatis muusikat, mis oli kirjutatud Molière'i komöödiatele (sh "Kodanlasest aadlimees" ja "Armastus...
1. Millised on itaalia looduslikud eripärad? Rannajoon liigendamata, ühendusteed maismaal, tasandikud on sobilikud põlluharimisek. 2. Millised hõimud on elanud itaalias? Itaalikud latiinid, sabiinid, samniidid. Kreeklased kolooniad asusid Taras ja Sürakuusas. Etruskid. 3. Kuidas kujunes rooma linn? Aja jooksul hakkasid karjuste ja maaharijate asulad ühinema neist kujunesid algsed keskused. Tekkis tiberi vasakule kaldale, kujunemine kestis mitu sajandit. Legendi järgi linna rajajaks Romulus. 4. Milline on levinud nimetratsioon Roomas? Eesnimi Gaius, sugukonnanimi Julius, lisanimi Caesar 5. Millised olid rooma seisused? Senaatoriaristokraatia patriitside perekonnast. Ratsanikuseisus edukad kaupmehed, suurmaaomanikud. Lihtrahvas e proletariaadid, käsitöölised ja talupojad. Kliendid teenisi patroone. Orjad kõnelevad tööriistad. 6. Isel. Rooma perekonda, rõivastust, toitu ja elamuid, võ...
Usk Roomas Nagu teada, olid roomlased iidsetest aegadest alates kõrgema kultuuritasemega etruskide ja kreeklaste mõju all. Seetõttu on raske eristada Rooma jumalaid võõrastest mõjudest. 1. Varasel ajal austasid roomlased loodusjõude ja vaime. Jumalate tegevusalad olid lihtsad ja kindlad: künnijumal, külvijumal, lõikusejumal, põllupiiride jumal jne. Esialgu ei kujutanud roomlased jumalaid inimesesarnaste olenditena. 2. Üsna vara tekkisid Roomas ka üldised jumalad, näiteks Janus - uste, piiride, lõpu ja alguse, ka sõjajumal, keda kujutati kahe vastassuunas vaatava näoga. Januse templi kaks vastassuunas avanevat ust oli avatud sõja ajal ja suleti rahu saabudes. Talle olid pühendatud päeva algus, esimene kuupäev ja temalt sai nime jaanuarikuu. 3. Enamik rooma jumalaid oma iseloomulike tunnustega on kujunenud etruski ja kreeka eeskujude...
27 USK ROOMAS Mõisted: Nuumen - ehk hing. Usuti, et igal taimel, loomal, kivil jne on oma nuumen. Laarid - majade kaitsevaimud. Kehastasid esivanemate hingi. Geenius - maokujuline vaim, kaitses abielu ja edendas soojötkamist. Igal perel oli oma geenius. Pontifeksid - preestrid (ülempreestrid) Flaamen - hoolitses pühamute ja rituaalide eest. Augur - preester, kes lindude käitumise järgi kuulutab jumala tahet Sibülliraamat - ennustusel võis appi võtta. Sibüll oli kreeklasest naisennustaja. Bacchus - roomlased tundsid Dionysost Bacchuse nime all. Isis - kujunes Vahemere piirkonna kõige armastatumaks jumalaks JUMALAD Janus - uste,piiride, lõpu ja alguse Jumal. Sõjajumal. Kahe näoga. Jupiter - taeva, pikse ja tormijumal Juno - abielukaitsja, taevajumal Minerva - tarkuse ja sõjajumalanna Neptuunus - merejumal Vulcanus - tulejumal Mercurius - teekäijate kaitsja Apollo - valgusejumal Venus- ilu, armastuse ja viljakuse jumalanna Diana - jahijum...
Kreeka nimi Rooma Päritolu ja ülesanne Sümbolid Tegevus nimi Zeus Jupiter Kronose ja Rea noorim poeg. Püha puu: tamm Nõrkus naiste vastu. Ilmajumal (tuule ja tormi Püha lind: kotkas Pani oma isa teisi lapsi jumal) Valitsuskepp; välja oksendama kujutatakse kukutas oma isa. välgukimbuga Hera Juno Zeusi õde, elas Olympose Püha loom: lehm Kiusas Zeusi armukesi; mäel. Taevakuninganna, Püha lind: kägu, vihkas Heraklest; andis abielu ja sünnitusjumalanna. paabulind Parisele kuldse õuna. Väga tülikas, r...
Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. See pärandus pikka aega suuliselt. Oma pärimusi hakkasid roomlased üles kirjutama kreeklaste mõjul alles III sajandil eKr. Seetõttu on kõik varasem meile teada hoopis hilisemate autorite teoste kaudu, mis kirjutati ajal, mil paljud muistsed traditsioonid olid juba unustusse vajumas. Rooma autorid olid alusest peale Kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud. Kreeka kirjandusteoseid tõlgiti ladina keelde ja mugandati vastavalt roomlaste maitsele. Homerose eeskujul hakkasid ka roomlased looma ajalooteemalisi eeposeid, pühendades need peamiselt hiljuti toimunud Puunia sõdadele. Samuti võeti teatris, kõnekunstis ja ajalookirjutuses suurel määral eeskuju Kreekast. Ka roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omaga.Templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt, linnae...
Vana-Kreeka jumalad Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Zeus oli peajumal. Ta oli taeva ja tuulte valitseja. Tema relvadeks olid piksenooled. Sellepärast oli ta kõige võimsam jumal ja inimeste valitseja. Zeusil oli väga palju lapsi, nii jumalannadelt kui ka inimsoost naistelt Hera lad. Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind. Hera oli Zeusi abikaasa ja ka õde. Ta oli abielunaiste kaitsja. Hera olevat noor ja kaunis kuid mitte veetlev. Ta oli väga armukade, sest Zeusil oli väga palju armukesi, keda ta armastas veel p...
1. Mida tähendab sõna renessanss?-Taassünd 2. Kuidas hindad renessanss moraali?- Renessanssi inimene saavutas eesmärgi vahendeid valimata 3. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessanssi?-13-14saj eelrenessanss;15saj vararenessanss;16saj kõrgrenessanss 4. Milline linn oli vararenssanssajastul Euroopa kultuurikeskus?-Firenze 5. Nimeta tuntud vararenessanssi Firenze arhitekt ja tema ehitisi.- Brunelleschi- sammaskäik,Firenze toomkirik; 6. Kirjelda Paradiisiväravaid ja kes on nende autor?- LorenzoGhiberti. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavijahile. Päikse peale paistes näeb välja nagu kuld, kuid tegelikult o pronksist. 7. Mille püstitas Donatello esimesena peale antiikaega Padovas?-Celleoni ratsamonumendi 8. Milliseid maalitehnikaid kasutati Itaalias vararenessanss ajal?-Võeti kasutusele perspektiiv 9. Kes vararenessanss kunstnikest tundis huvi perspektiivi vastu?- Brunellechi 10. Mille poolest erineva...
1. Mida tähendab sõna renessanss?-Taassünd 2. Kuidas hindad renessanss moraali?- Renessanssi inimene saavutas eesmärgi vahendeid valimata 3. Kuidas periodiseeritakse Itaalia renessanssi?-13-14saj eelrenessanss;15saj vararenessanss;16saj kõrgrenessanss 4. Milline linn oli vararenssanssajastul Euroopa kultuurikeskus?-Firenze 5. Nimeta tuntud vararenessanssi Firenze arhitekt ja tema ehitisi.- Brunelleschi-sammaskäik,Firenze toomkirik; 6. Kirjelda Paradiisiväravaid ja kes on nende autor?- LorenzoGhiberti. Üleval Joosepi elu, all Iisak saadab Eesavijahile. Päikse peale paistes näeb välja nagu kuld, kuid tegelikult o pronksist. 7. Mille püstitas Donatello esimesena peale antiikaega Padovas?-Celleoni ratsamonumendi 8. Milliseid maalitehnikaid kasutati Itaalias vararenessanss ajal?-Võeti kasutusele perspektiiv 9. Kes vararenessanss kunstnikest tundis huvi perspektiivi vastu?- Brunellechi 10.Mille poolest erinevad ja ...
Krono: Aristokr riigikord, R juht riigiam e magistraadid ja vanemate kogu e senat, 2at ekr tungisid It. Room esivanemad. pääs jõukad ja pühend R juht kitsas 1at ekr vanim asula. 8-5saj ekr allus perekondade ring e nobileet. kesk- ja N- It etruski liinriikidele. 753- Rahvakooso võimal rahval R asjadest 509 kunnide aeg- samal ajal osa võtta. Mag valiti 1a, vältida võimu etruskide hiilgeaeg. 1. kunn romulus tugev, igasse riigia 2meest, ar kolleegi kooku 7 kuni. Valdused linna arv, R teen peeti aukohuseks seega palk lähiümbrus tiberi suudmeni. 3 viimast puudu. 2 konsulit kõrg riigiam,kõrg kunni etruskid, siis muutus rooma võim ja juht sõjaväge. Preetorid 8 tõeliseks li...
BAROKKARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL Barokk-kirikute ülesehitus Esmajärguliseks kirikute püstitamine Kirikutüübiks pikergune hoone ° Kohane katoliiklikule ° Kirik ühelööviline saalkirikud ° Külglöövide asemel kabeliteread (põhja ja lõunaküljel) ° Valgusallikaks aknad kupli allosas ° Valgus koondus kiriku idaossa (kooriruumi) ° Vahel hoone põhiplaan üksteisesse põimunud ovaalid ° Kolossaalorder Barokk-kirikute eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù ° 16.saj lõpul ° Giacomo da Vignola ° Kõige olulisem arhitekt C.Maderna Barokk-kiriku siseruum Suur tähtsus skulptuuridel ja maalidel Dekoratiivsem iseloom gooti stiili omadest Laemaalidel sageli arhitektuuridetailid tõeline + illusioonid Kirev mass peidab enda alla kiriku konstruktiivse süsteemi (nt taheti peita puitlagesid) Barokk-kiriku välisilme Kuppel Läänefassaad keskosa kahekorruseline kitsas ülemine korrus, laiem alumine k...
Tegus:dare-andma(1) audire-kuulma(4)+ACC contendere-ruttama(3) debere-pidama(2)+ACC dicere-ütlema(3) docere-õpetama(2) exspectare-ootama(1)+ACC habere-omama(2)+ACC iubere-käskima(2)+ACC legere-lugema(3) ludere-mängima(3)+ACC placere-meeldima(2) pugnare-võitlema(1) scire-teadma,tundma(4)+ACC scribere-kirjutama(3)+ACC spectare-vaatama(1)+ACC studere-õppima(2)+ACC venire-tulema(4) videre-nägema(2)+ACC habitare-elama meil on-habemus mulle meeldib-mihi placet Omadus:bonus-hea altus-kõrge,pikk magnus-suur malus-halb multus-palju novus-uus Küsis:ubi-kus quem-keda quid-mis,mida quis-kes quomodo-kuidas quot-mitu Nimisõnad: amica-sõbranna amicus-sõber annus-aasta aqua-vesi bellum-sõda canis-koer caput-pea discipulus-õpilane felis-kass filia-tütar filius-poeg flumen-fõgi frater-vend forum-väljak hodie-täna homo-inimene imperium-riik insula-saar liberi-lapsed licet-tohib,on lubatud lingua-keel mare-meri mater-ema miles-sõdur navis-laev non-ei nu...
Vana- rooma 1. Kuidas ja kuhu tekis Rooma linn? Legendi järgi? Rooma linn asus Itaalias Apenniini ps. tekkis Latiumi mk ja muutus kõige suuremaks riigiks maailmas. Legendi järgi rajas rooma linna Romulus, selle järgi tuli nimi Roma. 2. Kuningate aeg. 753-509 eKr. Roomas oli 7 kuningat, 3viimast olid väga kõrge tasemega, aga viimane oli türann ja ta kukutati. Rooma oli maakeskne. Vanad hõimusidemed olid tähtsad. Kuninga võim ei olnud piiramatu. 3. Vabariik 509-265 eKr. Riiki valitses senat ja valitsevad riigiametnikud. Paljud sõjad alistati. 3 sõda Kartaagoga- Puunia sõjad. Kart.hävitati. Vahemere äärsed maad alistati ja Rooma võim laienes. 4. Kodusõdade aeg. 133-30 eKr. Sõjad toimusid erinevate sõjapealikkude vahel Pompeius ja Caesar. Kodusõjad jätkusid Oktavianuse ja Antoniuse vahel. Oktavianus võitis. Oli orjade aeg. 5. varane keisririik 30eKr-235 pKr. Siin valitses Augustus ja oli rahu aeg. Peale teda oli suur segadus ja mõrvad. Väg...
Etruskid:Muistses Itaalias elas päritolult, keelelt ja kultuurilt erinevaid rahvaid. Etruskid elasid Itaalia loodeosas,nende keel oli erinev. Maakond, kus nad elasid, kandis nime Etuuria.Päritolu pole teada.Olid suurepärased meresõitjad ja kardetud piraadid.Nende ehituskunsti matkiti roomlaste poolt.Kõige silmapaistvamad etrusikte mälestised on kaljusse raiutud või kiviplokkidest laotud hauakambreid. Tõlgendasid jumalate endeid. Hauakambrid näitavad, et nad pöörasid tähelepanu elule pärast surma.Rooma linna teke:R. linn tekkis Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Legendi järgi rajas R. linna Romulus edasi pärast Remuse tapmist.R linna asutamiseks loetakse aastat 753 eKr.Kujunes ladina keel pea keeleks ja ladina tähestik kujunes. Varaj. R ühisk.: Valdavalt talupojaühiskond, sest enamik hankis sellega elatist.Täisväärtuslikud liikmed olid maaomanikud. Rikkad roomlased teenisid sõjaväes ratsaväelastena.Vaeseid kodanike n...
Dionysos Dionysos (Bakchos) - rooma Liber (Bacchus) veinijumal Dionüüsia jumal Dionysose auks korraldatud pidustused igal aastal märtsis-aprillis Antiik-Kreekas. Dionysose pidustustega on seotud draama kujunemine iseseisvaks kirjanduszanriks 5. ja 4. sajandil e.Kr. Dionysos oli veini-, ekstaasi- ja taimekasvujumal. Tema siis avastas veini tegemise. Dionysose isa oli Zeus kes rasestas Semele kuid tänu Zeusi naisele Herale suri too enne sünnitust. Zeus päästis Dionysose, õmmeldes sündimata poja ülejäänud raseduse ajaks oma reie sisse. Dionysos rändas allilma ja päästis sealt oma ema, kellest sai Olümpose jumalanna. Dionysos rändas ööda maailma ja karistas neid, kes teda ei kummardanud. ...
Kreeka jumalad, jumalannad VTG 10.Kl Marina Zvereva Juhendaja: Krista Fatkin Sissejuhatus Muistsete kreeklaste arvates elasid Vana-Kreeka jumalad Olümpose mäel kuldsetes lossides. Kreeklased uskusid, et jumalad ja jumalannad suudavad muuta tulevikku ja mõjutada elus ja looduses toimuvat. Jumalad olid nii välimuselt kui käitumiselt inimeste sarnased, kuid erinevalt inimestest tarvitasid nad joogiks nektarit ja söögiks ambroosiat, mis andis neile igavese nooruse ja surematuse. Kreeka mütoloogias oli Olümpos 12 peajumala elukoht. Vana-Kreeka jumalad Zeus lad. Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. Poseidon lad. Neptunus - Zeusi vend, vete valitseja. Teda on kujutatud enamasti h...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
