Keele püsimajäämine Maailmas on tuhandeid erinevaid keeli, kuid väljasuremisohust pole ükski neist kaitstud. Enda emakeele püsimajäämisele saame ainult me ise kaasa aidata. Üheks suurimaks keeleprobleemiks on korrektne ortograafia, millele ei panda enam piisavalt rõhku nagu varasemalt. Igapäevases kõnes kasutatakse üha rohkem ja rohkem võõrkeelest tulenevaid laensõnu ning noorte grupeeringutel on enda slängid. Internetis ja telefoni teel suheldes tulevad käiku sõna lühendid või kombinatsioonid, millest vanem generatsioon ei pruugi aru saada. Just needsamad slängid ja laensõnad hakkavad mõjutama ka igapäevast kirjapilti. Kui on vaja kirjutada ametlike kirju, ei saa enam isegi aru, kuidas need sõnad vägisi sisse tungivad. See näitab vaid halba valgust meie endi keelekasutusele. Teiseks põhiprobleemiks on välismaale tööle asumine ning ära kolimine. Mujale riiki asumisega tuleb paratamatult ära õppida ka teise riigi ...
6_sää_vuodenajat A G E P U T T X Z W U W E G K J G N B F E S Z G G K S O R I G P H J E K T H G Y X J Z M B V V E L O K U U O S R A E T D I P H W L M A J F S M X G U Ä Ä L L J I J S D F D N D H E Ä N T A L K N V M K T I U N I U E E C J Ä L U E U U T I I I F Y U U L K N H T W T R U L K U Ä X K H H S K P L K I U O U I K L L U K H O U B J K S A J O V H U U E E I E U M U G U D Q Y A S W N L T K K D V N H X H U L Ä X P S R Y U E I I O I O Ä E Z S J K T S P G W R Y J N P K K M T T N O ...
Pea meeles, et lihtminevikus on sõne tüve ja sõnalõpu vahel alati kas -i või -si! Vt ka õppevideosid Youtube`is Imperfekti I osa ja Imperfekti II osa uu -> u a -> o ei muutu ii -> kaob NB! 2-silbilises sõnas, kus mõlemas silbis on a, muutub oleviku tüves a ->minevikus ->oi-ks: Laulaa Ajaa Minä laulan minä lauloin minä ajan minä ajoin Hän laulaa hän lauloi hän ajaa hän ajoi He laulavat he lauloivat he ajavat he ajoivat Tüves: ä -> kaob ä -> kaob ä -> kaob ää -> kaob ää -> kaob ää -> kaob rr -> rs nn -> ns d -> s rt - > rs ...
1 Käskiv kõneviis (õp.lk. 85 harj. 9,10,12 lk. 89) Ainsuse 2. pööre - Käsud ja palved Käskiva kõneviisi ainsuse 2. pööre saadakse tegusõna kindla kõneviisi oleviku ainsuse 1. pöörde (minavormi) tüvest. Vt pöördkondade näidete tabelit ka õpikust lk. 85! Ainsuse 2. pöörde eitus - Keelud Käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde eitus moodustatakse Älä ja käskiva kõneviisi ainsuse 2. pöörde abil Mitmuse 2. pööre Käsud ja palved Käskiva kõneviisi mitmuse 2. pöörde käsu saamiseks lisatakse tegusõna algvormi tüvele liide -kaa/-kää. 2 Mitmuse 2. pöörde eitus - Keelud Käskiva kõneviisi mitmuse 2. pöörde keeld moodustatakse sõna Älkää ja tegusõna algvormi tüve ning liite -ko/-kö abil. HARJUTUSED: 1. Kirjuta verb...
1) Mis on informatsioon? a) fakte, sündmusi, asju, protsesse, ideid, mõisteid või muid objekte puudutav teadmus, millel on teatud kontekstis eritähendus. b) andmebaas. c) fakte, sündmusi, asju, protsesse, ideid, mõisteid või muid objekte puudutav teadmus, millel pole teatud kontekstis eritähendus. 2) Mida nimetatakse andmeteks? a) fakte. b) informatsiooni. c) inimesele ja/või masinale arusaadaval kujul formaliseeritud (erilisel viisil vormindatud) info esitusviisi, mida saab kasutada suhtluseks, tõlgendamiseks, säilitamiseks või töötluseks. 3) Mis on andmebaas? a) sõjaväebaas. b) infotabel. c) omavahel seotud ja süstematiseeritud andmete kogum. 4) Mis aastal publitseeriti SQL-keele esialgne standard keel? a) 1980 b) 1985 c) 2000 5) Mida nimetatakse andmeliiasuseks? a) olukorda, kus andmebaasi tabelis on samu andmeid korduvalt. b) kui andmeid on liiga palju. c) andmed kahjustatud. 6) Mis on andmete käideldavus? a) teabe õigeaegne n...
TAIM JA INIMENE 1. Taimede nimetamine a) Kui vanad on taimede nimed - sama vana kui keel (aga missugune keel kas ainult sõnaline või ka mingi muu märgiline kas nt. simpansitel on olulisemate taimede jaoks märke??) - sõltuvalt taime(liigi) tähtsusest inimesele suured ja tavalised pedajas, kõiv, hong ~10 000 vanad nimed b) Kui täpsed on põlised taimenimed - üllatavalt hea kokkulangevus tänapäevase liigi käsitlusega oluliste taimeliikide puhul - olulistel silmapaistvatel taimeliikidel lisaks samaväärsed nime kategooriad ka erineva väärtusega erinevate eluvormide kohta (nt. mänd-pedajas-hong, kask-kõiv, pärn/lõhmus-niinepuu) c) Kuidas on tekkinud taimenimed - kõige silmatorkavamad põlised keele põhisõnavara sõnad levinud paljudel keelkonna keeltel (nt. kuusk-eesti, kuusi-soome, kus-pu-komi jt) - keskpärastel toimub kergesti "nimede triiv" - nii keele sees ühelt sarnase ...
Indoeuroopa keelkond Romaani allrühm Kristina Põldmaa 9b Romaani keelte hulka kuuluvad: Itaalia keel Prantsuse keel Hispaania keel Portugali keel Rumeenia keel Romansi keel Katalani keel Provansi kelle ehk oksitaani keel Galeegi keel Leoni keel Korsika keel Sardi keel friuuli keel Ladiini keel Itaalia keel Italiano Itaalia tähestik: a,b,c,d,e,f,g,h,i,k,l,m,n,o,p,q,r,s,t,u,v,z Võõrtähed: j,k,w,x,y http://www.youtube.com/watch? v=J1VnrTrKalM Prantsuse keel Français Prantsuse tähestik: a,b,c,d,e,f,g,h,i,j,k,l,m,n,o,p,q,r,s,t,u,v,x,y,z http://www.youtube.com/watch? v=DqwzvtjeYBQ prantsuse Hispaania keel Español Hispaania tähestik: a (a),b (b), c (tsee) ch (te), d (de), e (e), f (efe), g (hhe), h (ate), i (i), j (hota), k (ka), l (ele), ll (elje), m (eme), n (ene), ñ (enje), o (o), p (pe), q (ku), r (ere), ...
FILOSOOFIA JÄRELEKSAM Variant A 8. kolm hellenistliku filosoofia voolu antiikajal ja esindajad 1. skeptitsism - Pyrrhon 2. epikureism - Epikuros 3. stoitsism - Zenon 2.Selgita mõisteid Universaalidetüli- realism, nominalism Deduktsioon- on arutlemise viis, mis tagab, et tõestest eeldustest saadakse tõesed järeldused. Vertifikatsioon- võltsing, võltsima Pragmatism - teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas ja senised seisukohad, mida on peetud tõesteks, tuleks kogemuse, katse ja eksituse meetodit kasutades üle vaadata. Dualism - dualistlik lähenemine. See on kahe alge käsitlus. Enimlevinud- keha ja hing; sisu ja vorm 3. S.Kirkekaardi eksistensti staadiumid A Esteetiline- inimese tähelepanu koondatud naudingutele B Eetiline- märksõnaks kõlbeline kohus C Religioosne- inimene seisab palgest palgesse Jumalaga. Inimene jääb inimeste seas üksi 5.Millised olulised filosoofilised teosed kuulusid järgmistele auto...
Eesti keel häälikusüsteem (nende arvud ja üksteisele vastavus; tähed): · sõnamoodustus (liitsõnad, tuletised) · vormimoodustus (tüvevaheldus, tunnuste ja lõppude lisamine tüvele; käändsõna vormistik (ainsus, mitmus, käänded); tegusõna vormistik (arv, pööre, aeg, kõneviis, tegumood, kõneliik) · muu (nt sooline vahetegemine) Vene keel 10 täishäälikut (, , , , , , , , , ), 21 kaashäälikut ja 2 tähte, millel puudub häälikuline väljendus (, ). Eesti keel Vene keel Tähtede arv tähestikus 26 33 Vokaalid 9 10 Konsonandid 17 22 Käänete arv ...
Keelte võrdlus Eesti keel ja vene keel Eesti keel Vene keel Tähtede arv tähestikus 32 33 Vokaalid 9 (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü ) 10 (, , , , , , , , , ) Konsonandid 17 (h, j, k, l, m, n, n, p, r, s, s, s, 22 (b, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, t, v ) q, r, s, s, z, z, t, v, w) Häälikuline väljendus 0 2 (, ) puudub Käänete arv 14 6 Rõhk Pearõhk ja kaasrõhk Ainult üks rõhk Sooline vahetegemine Puudub Kolm sugu: mees-, nais- ja kesksugu Sõnamoodustus L...
SOOME ÜLDANDMED: Pindala: ~300 000km2 Rahvaarv: 5, 4 miljonit Pealinn: Helsingi Suuremad linnad: Helsingi, Tampere, Espoo. GEOGRAAFILINE ASEND: Asub Euroopa põhjaosas. Veerand territooriumist asub Põhjapolaarjoone taga. Asub Läänemere ääres (Läänes Botnia e. Põhjalaht ja lõunas soome laht) Piirinaabrid: Läänes Rootsi, põhjas Norra, idas Venemaa. Lähiriigid Eesti LOODUS Pinnamood: Praeguse pinnamoe on kujundanud peamiselt jääaeg. Enamus territooriumist on madal, kuni 200m. Maapind on valdavalt künklik. Kõrgeim punkt on Skandinaavia mäestiku äär Haltiatunturi (1328 m) Põhjaosas paikneb MAANSELKA kõrgustik, keskosas SUOMENSELKÄ ja lõunaosas SALAPAUSSELKÄ. Botnia lahe ja Soome lahe 30-100 km laiusel alal paiknevad rannikumadalikud. SISEVEED Kokku on ligikaudu 190 000 järve. Enamus järvi on ühenduses jõgedega ja paljud mood...
Vepsa keel Kaisa Teder 10A Keelesugulus · uurali keeled · soomeugri keeled · soome-saami keeled · läänemeresoome keeled · vepsa keel Kõneluskohad Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas Leningradi oblasti idaosas Vologda oblasti lääneosas. Kõnelejad 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oskas Venemaal vepsa keelt 3613 inimest. Vepsa keeles on kokku trükitud üle 70 raamatu. Tänapäeval antakse välja ajalehte Kodima. Murded Vepsa keel jaotub kolmeks murdeks: Põhja- ehk äänisvepsa Keskvepsa Lõunavepsa Erinevused pole kuigi suured. Vene laene on kõikides murretes palju. Vepsa keel Vanimad kirjalikud ülestähendused pärinevad 19. sajandi algusest. Ladinatähestikuline kirjakeel, loodi 1932. aastal. 1937. aastal katsetati vepsa keele kirjutamist kirillitsaga. Uuesti hakati vepsa kirjakeelt elustama 1990. aasta paiku. Vepsa keel on jäänud vanemasse põlvkonda kuu...
Jaapani keel Jaapani keel (jaapani keeles ??? (nihongo [nihongo]) on Jaapani ametlik keel ja domineeriv suhtlemiskeel. Üle maailma räägib seda 127 miljonit inimest ja see kuulub maailma 11 enim kõneldud keele hulka kuigi seda räägitakse ainult ühes väikses saareriigis. 99% jaapani keelt kõnelevatest inimestest elab Jaapanis. Ei ole suudetud tõestada selle sugulust ühegi teise keelega välja arvatud Nansei saartest lõuna pool kõneltavatega. Jaapani keeles kirjutamiseks kasutatakse kombineeritult nelja erinevat süsteemi hiina kirjal põhinevat kanji't, silpkirju hiraganat ja katakanat ning mõningatel juhtudel ka ladina kirja. Jaapani kirja latinisatsioon on rmaji. See on jaapani segakiri. Jaapani keeles häälikustikus puudub konsonant l, mis asendatakse nii kõnes kui kirjas enamasti r-iga (nt. balto oleks jaapani keele ladina transkriptsioonis baruto). Jaapani keel...
Eesti keele arvestus 1. Mis on keel? *Keel on suhtlemisvahend (suhtlemist võimaldav märgisüsteem) *Keel on märgisüsteem *Keel ei ole ainult verbaalne -värvid (punane on kõige kõnekam värv, roheline, must, valge) -kuulmine (koolikell, äratuskell) -lõhnataju (suits) -kompimine (teeääred või astmed) -tants -miimika ja žestid 2. Keelemärgi olemus- keelemärgi motiveerimatus ja motiveeritus Keelemärgi olemus: Keelemärk - on sümbol, mida kasutatakse tähenduse edastamiseks Keelemärgi tähtsamad omadused on seotud mõtlemise ja suhtlemisega. Keelemärk koosneb kahest osast: a) tähendusest (tähistatav) SÕNA b) sellega seotud signaalist (tähistaja) OBJEKT Keelemärk tekib siis, kui mingi tähendus seostatakse kindla hääldatava või kirjutatava sõnaga Keele märke on erinevaid a) VISUAALSED : Värvid Rütmid a) KUULMINE: Sireenid Kellad a) HAISTMINE: ...
Essee Oma tähelepanekud Eesti keele suhtes Kuidas eesti keel tekkis? Eesti keele areng, fakte eesti keele kohta ja palju muud huvitavat eesti keele kohta, mida olen aja möödudes kõrva taha pannud. Eesti keel tekkis umbes 2000 aastat tagasi, kui ta eraldus läänemeresoome algkeelest. Kui suur võis eesti keele kõnelejate hulk tema tekkeajal olla, ei osata täpselt öelda, kuid esimesed hinnangud eestlaste arvuks arvati olevat 250 000- 300 000 hulka, ning seda enne Liivi sõja algust. See keel iseenesest kuulub Uurali keelkonna soome-ugri keelte läänemeresoome allrühma. Arvan, et keelt ei saa olla ilma kõnelejateta ja seetõttu on eesti keele olukord olnud sageli kriitiline. Teadagi on Eesti rahvaarv ajaloos langenud mitmel korral nii palju, et keel oleks võinud välja surra. Keele jaoks pole tähtis mis rahvusest inimesed seda kõnelevad, vaid, kui suur on keel...
I. KÜSIMUSED EESTI RIIGIKORRA PÕHIALUSTE KOHTA, MIS ON SÄTESTATUD EESTI VABARIIGI PÕHISEADUSE I JA III PEATÜKIS AVATUD VASTUSTEGA KÜSIMUSED: 1. Milline on Eesti riigikord? 2. Kes on Eestis kõrgeima riigivõimu kandja? 3. Milliste sõnadega iseloomustatakse Eesti Vabariigi põhiseaduse I peatükis Eesti Vabariiki? 4. Kas Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik või föderatiivne riik? 5. Mis on kõige tähtsam seadus Eesti Vabariigis? 6. Mis seadusega peavad olema kooskõlas kõik Eesti seadused? 7. Millisel põhimõttel on korraldatud Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus? 8. Mis on Eesti rahvuslikud rikkused, mida tuleb kasutada säästlikult? 9. Nimetage Eesti riigikeel. 10. Nimetage Eesti riigivärvid, mis on ka Eesti lipu värvideks. 11. Nimetage kaks moodust, kuidas Eesti kodanikud saavad osaleda kõrgeima riigivõimu teostamisel. 12. Kui vanalt saab Eesti kodanik hääleõiguse? VALIKVASTUSTEGA KÜSIMUSED: 13. Ke...
Soome keel Soome asub Põhja- Euroopas ning teda ümbritesb Soome laht ja Läänemeri. Tema lõuna naaber on Eesti, ida naaber Venemaa ja lääne naaber Rootsi. Soomes elab ligikaudu 5 304 800. Soome keel on soome-ugri keelte rühm kuuluv keel, mida kõneleb umbes 6 miljonit inimest Soomes, Rootsis ja teistes riikides. Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast eesti keelele lähedasest Edela-Soome murdest. Soome keelt räägitakse peamiselt Soomes. Soome keelt rääkivad vähemused on Rootsis, Norras, Venemaal ning Eestis. Arvatakse, et soome-ugri keelte rühm arenes soomeugri algkeelest, millest saami keel, mida kõnelevad Fennoskandia põhjaosas Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid, eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Soome-ugri keelte rühm eraldus algkeelest 1. sajandi jooksul, kui...
Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium Oliver Harris Hütt 5. klass Referaat KLASSIKALINE KITARR Palamuse 2013 *AJALUGU Kitarr on umbes 5000 aasta vana. Varaseim kitarri eellane arvatakse et on pärit Kesk-Aasiast kitaara. Keskajal olid kasutusel kolme, nelja ja viie keelega pillid. *HÄÄLESTAMINE Kõlab oktaav madalamalt, kui noodis kirjas on. · Kuues keel: E (madalaim toon) (heli sagedus 82.4Hz) · Viies keel: A (heli 6- keelse kitarri standardhäälestus alates esimesest keelest on E, B, G, D, A, E.i sagedus 110Hz) · Neljas keel: D (heli sagedus 146.8Hz) · Kolmas keel: G (heli sagedus 196.0Hz) · Teine keel: B (heli sagedus 246.92Hz) · Esimene keel: E (kõrgeim toon) (heli sagedus 329.6Hz) Hz ehk hertz on heli sageduse mõõteühik. Samas on erinevaid häälestusviise palju ning erinevad stiiliti standardhäälestuse kõrval kasutatakse mitmesugused ...
Kitarr Kitarr (guitara) on suhteliselt uus, barokkajastust pärit muusikainstrument, kuid tal on palju eelkäijaid. Tuntuim neist, ja ka kitarrile tema praegu kasutatava nime andnud instrument, on citra. Indias on citra üks levinumaid muusikainstrumente. Tänapäeval on kasutusel mitmeid kitarri versioone. Klassikalises kitarrimuusikas on levinuim nn. hispaania kitarr - 6-keelne pill. Ida-Euroopas, eriti Venemaal on levinud 7-keelne kitarr (semistrunnaja). Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, eriti Mehhikos, on kitarride valik väga mitmekesine, alates pisitillukestest kuni kontrabassi suurusteni. Omaette liigi moodustavad veel nn hawaii-kitarrid, mis erinevad oluliselt juba ka ehituse poolest. Kaasajal on hawaii-kitarrid peaaegu eranditult elektrikitarrid, nagu ka analoogilise kõlaga slide- ja bottle-neck stiili puhul, mille puhul mängimisel kasutatakse siiski klassikalisema ehitusega (elektri)kitarre. Klassikaline kitarr Klassikaline kitarr (nimetat...
Peirce´il kolm ikoonide alamklassi: kujundid (images), diagrammid ja b) Glossemaatika e Kopenhaageni koolkond 1931- 1965 1. Semiootika ja märgid metafoorid. Louis Hjelmslev- glossemaatika rajaja, viimane suur Taani keele SEMIOOTIKA on teadus märkidest ja nende tähendustest. SÜMBOL - tähistav ja tähistatav omavahel seotud kokkuleppeliselt. kr.k Märgisüsteemi möiste: Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda Kokkuleppeline seos- see tunnus eristab teda ikoonist ja indeksist H.J. Uldal, Viggo Brondal- Hjelmslev töötas üksi või koos Uldal kui millegi asemel olevat(nt rahvuslipp kui terve riigi sümbol). Sümbolite alaliigid: allegooria, märk, kaubamärk, deviis, embleem, ...
Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 1 ORTOGAAFIA................................................................................................................................2 Hääliku pikkuse õigekiri..........................................................................................................2 Sulghäälikute õigekiri.............................................................................................................. 3 h õigekiri..................................................................................................................................3 i ja j õigekiri.............................................................................................................................3 Kaashäälikuühendi õigekiri ...................................................
MALTA Malta: Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest - Malta saarest, Gawdex (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning neljast asustamata saartest. Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas keset Vahemerd. Pindala 316 km².Rahvaarv on 0,4 miljonit.Malta pealinn on Valletta.Malta strateegiliselt soodsa asukoha tõttu on sealt ajaloo vältel läbi käinud mitmed erinevad võimud.Hetkel on Malta Euroopa Liidu kõige väiksem riik - nii pindalalt kui rahvaarvult. Malta on euroopalikult puhas ja aafrikalikult kuum. Malta on ajalooliselt ja kultuuriliselt väga huvitav riik. Paljud vaatamisväärsused on veel säilinud, mis lisab saarele vaid unikaalsust.Hetkel on Malta Euroopa Liidu kõige väiksem riik - nii pindalalt kui rahvaarvult. Malta riigikeel:Riigikeel on malta keel, mis kuulub näiteks koos araabia keelega semiidi keelte perekonda.Malta keel on üks Malta ametik...
1.Millist suunda esindasid järgmised teadlased? I a) P.Natorp sakslane sotsiaalpedagoogika Kasvatusteaduse suuna rajaja b) A. Fergusson evolutsionism- vanima evolutsionismi rajaja, kultuur c) P. Sorokin sotsiaalne mobiilsus rõhutas, et sotsioloogia on teadus kultuurist d) E. Fromm psühhoanalüütiline koolkond sotsiologias-hälvete põhjusteks on ühiskond II a) H.Spenser sotsiaaldarvinism-(sots+bioloogia) b) J.A.de Gobineau antropoloogiline suund sotsioloogias- rassistliku ideoloogia rajaja c) B. Malinowski positivism - kultuuriteooria, funktsiolsm (biokultuuriline fuktsionalism) d) R. Steinmetz sotsiograafia e) A. Comte funktsionalism kultuuris More utopist, ,,Utoppia" autor ühiskond kus pidi valitsema idüll: kõik on võrdsed F.W. Ostwald saksa teadlane, mehhanistliku koolkonna rajaja 2. I Loetle 5 slaavi keelt kõnelevat rahvust idaslaavi: ukraina, valgevene, vene; lääneslaavi: poola, slovaki,...
Kordamisküsimused Keel ja keeled 1. Defineeri mõisted a) ikoon- keelemärk sarnasuse alusel b) indeks- keelemärk loomuliku seose c) sümbol- keelemärk kokkuleppe alusel d) arbitraarne- meelevaldne e) konventsionaalne- kokkuleppeline f) sugulaskeeled- keeled mis põlvnevad ühisest algkeelest ja kuuluvad seega uhke keelkonda. g) isolaatkeel- keel millel ei ole sugulasi h) keelekontakt- keelte kõnelejad suhtlevad omavahel tihedalt ja selle tulemusel muutuvad keeled sarnasemaks. i) lingua franca- keel, millel on piirkonnas kõrge staatus ja mida teiste emakeeltega inimrühmad kasutavad omavahelisel suhtlusel. j) substraatkeel- väljasurnud keel, mis on jätnud seda asendanud keelde jälgi k) pidžinkeel- lihtsakoelise grammatikaga abikeel, eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelisel suhtlusel aga see pole kellegi emakeel. l) kreoolkeel- pidžinkeel, mi...
Variant A 7. . Pluralismi arenguetapid ja esindajad antiikfilosoofias 1. Tunnetuse 3 võimalust A. I etapp A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen) EMPEDOKLES maailmas on 4 juurt maa, õhk, tuli ja vesi 4 alget B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on HIPOKRATES inimese organismis on 4 juurt veri, lima, tume ja hele sapp. kogemus. (Tean, olen kogenud). Evolutsiooniteooria tekkis taimestik e floora, siis loomad e fauna ja siis inimene. C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism Inimesed tekkisid üksikute elundite kaupa ja need elundid pidid omavahel sobima. 2. Selgita järgm...
Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) – Ablaut on vokaalivahetus. Ablaut on iseloomulik kõigile indo-euroopa keeltele, mitte ainult germaani keeltele. Germaani keelte tugevates verbides esineb. Jaguneb kvalitatiivseks ja kvantitatiivseks vokaalivahetuseks. Kvalitatiivne vokaalivahetus on siis kui reaalselt täht muutubki nt sõnas sing-sang. Kvantitatiivne vokaalivahetus on siis, kui toimub hääliku pikenemine nt (e-aste) pes-pedis- (o aste) podium- foot (tegu on pikenenud o- astmega). Pikenevad häälikud e ja o. Indo-euroopa keeltes on astmed tavaliselt e-o-0-0 ja germaani keeltes i-a-0-0 (sing-sang-sung, kus sung on 0 aste ja lisatud on u). Ablaut toimub tugevaate tegusõnade puhul ja tugevatel tegusõnadel on 7 klassi ehk pöördkonda. afrikaat – Afrikaat on häälikute kooslus mis on klusiili ja frikatiivi vahel. Selle hulka kuuluvad näiteks paljude germaani keelte „t...
Kordamisküsimused Keel ja keeled õp lk 6–65 1. Defineeri mõisted a) ikoon – märk, mis on tekkinud sarnasuse alusel b) indeks – märk, mis on tekkinud loomulikul teel c) sümbol – märk, mis asendab objekti kokkuleppe alusel d) arbitraarne – meelevaldne e) konventsionaalne – kokkuleppeline f) sugulaskeeled – keeled, mis on omavahel suguluses g) isolaatkeel – keel, mis ei paista ühegi maailma keelega suguluses olevat h) keelekontakt – erinevate keelte kõnelejad suhtlevad omavahel, selle tulemusena muutuvad keeled sarnasemaks i) lingua franca – keel, mida eri keelte kõnelejad kasutavad omavahelises suhtluses j) substraatkeel – väljasurnud keel, mis on uuele keelele avaldanud pöördumatut mõju k) pidžinkeel – abikeel, mida erinevate keelte kõnelejad kasutavad omavahelises suhtluses, see ei esine kellegi emakeelena l) kreoolkeel – pidžinkeel, mida on hakatud kõnelema emakeelena m) keelkond – rühm keeli, mis on arenenud ühisest a...
1 Lõplikud automaadid ja regulaarsed keeled. DEF: Lõplik automaat on sellise arvuti mudel, millel puudub mälu (või seda on väga vähe). DEF: Automaadi M keeleks nimetatakse sõnede hulka A, mida M aktsepteerib. L(M)=A DEF: Keelt nimetatakse regulaarseks, kui seda aktsepteerib mingi deterministlik lõplik automaat. Reg. keelest saab teha lõpliku arvu sõnesid. Tehted regulaarsete keeltega: A∪B = {x|x ∈ A või x ∈ B} ühend nt good, girl, boy, bad A◦B ={xy|x ∈ A ja y ∈ B} konkatenatsioon nt goodboy, goodgirl, badboy, badgirl A∗ = {x1x2...xk|k>=0 ja iga xi ∈ A} sulund nt ε, good, bad, goodgood, badgood… 2 Regulaarsete keelte omadusi. Regulaarsed avaldised. Teoreem: Regularsete keelte hulk on kinnine ühendi suhtes. T: Aktsepteerigu automaat N1 = (Q1,Σ,δ1,Q10,F1) keelt A1 ja automaat N2 = (Q2,Σ,δ2,Q20,F2) keelt A2. Eeldame, et keeltel pole ühiseid olekuid. Ühendi A1 ∪ A2 aktsepteerib lõplik automaat N=(Q;Σ,δ,Q0,F), kus: • Q = {q0} ∪ Q...
ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ AJALUGU 6. KLASS 6. MAI 2004 VARIANT A ÕPILASE NIMI __________________________________________________________ POISS TÜDRUK KOOL _____________________________________________________________________ MAAKOND ____________________________ LINN __________________________ 1., 2., 3. ÕPPEVEERANDI HINNE _______________ TASEMETÖÖ PUNKTISUMMA _______________ TASEMETÖÖ HINNE _______________ MÄRKUSED ______________________________________________________________ (on parandusõppel, saab logopeedilist abi, õpib individuaalse õppekava alusel, kodune keel erineb kooli õppekeelest) ...
SISUKORD: SISSEJUHATUS Keele tänapäeva mõistes tekkis u. 40000 aastat tagasi. Primitiivne, algeline keeleline võime oli olemas juba neandertallastel. Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on kõige selgem tunnus, mis eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv ja sümboleid kasutav loom. Kogu inimühiskond ja kultuur sõltuvad suurel määral keelest, side varasemate sugupõlvedega säilib eelkõige tänu keelele: raamatutele ja dokumentidele. Maakeral arvatakse praegu olevat ligikaudu 6000 keelt. Ühe maailma suurima keelkonna moodustavad indoeuroopa keeled, mille keeli kõneleb kokku üle kahe miljardi inimese. Indoeuroopa keelkonda kuuluvad sellised maailmakeeled nagu inglise, hispaania, saksa ja prantsuse. Nimetuse on nad saanud oma muistse levikuala järgi, mis ulatus Põhja-Indiast Euroopasse. Vanimad indoeuroopa tekstid pärinevad hääbunud hetiidi keelest (18. 16.sajand e.m.a.). Tänapäeval jagunevad indoeuroopa keeled j...
CURRICULUM VITAE Nimi: Jaan Sepp Sünniaeg ja-koht: 3. mai 1990, Paide Aadress: Kesk 3, 35305 Paide Telefon: 55 123 456 E-post: [email protected] Kodakondsus: Eesti Hariduskäik: 2009-... Tallinna Ülikool, avalikud suhted 2006-2009 Paide Gümnaasiumi reaal- haru Täiendusõpe: 2006-2009 müügitöö koolitus Paide Koolituskeskuses Lisainformatsioon: Keeleoskus: eesti keel väga hea inglise keel rahuldav vene keel suhtlustasandil soome keel hea Arvutioskus: Ms Office`i programmid, kodulehe tegemine Autojuhiluba: A- ja B-kategooria Hobid: jalgrattasõit, poliitika, lugemine
Curriculum vitae Nimi Keegi Inimene Sünniaeg ja -koht 21.03.1982, Tallinn Aadress Võõras tee 1-41, 60987 Tallinn Telefon, e-post 56885821, Perekonnaseis abielus, üks laps Rahvus eestlane Hariduskäik 2000-2003 Tartu ülikool, pedagoogika osakond bakalauruseõpe, 1998-2000 Kreutzwaldi Gümnaasium Töökaik 2004- 2008 Tallinna Realkool, klassiõpetaja Keeleoskus eesti keel emakeel inglise keel kõnes ja kirjas hea hispaania keel kõnes hea, kirjas rahuldav vene keel kõnes ja kirjas rahuldav Arvutioskus Word, Excel, Powerpoint, foto- ja videotöötlus Juhiluba B-kategooria Huvialad ratsutamine, tantsimine, laulmine 28.09.2014
Hispaania keel Audentese Spordigümnaasium Ranet Kaljola 10.D Hispaania keel ● Indoeuroopa keelkond, romaani keele rühm ● Hispaania keel on suguluses itaalia, iberoromaani, indoeuroopa ja romaani keeltega. ● Kõnelejate arv on umbes 417 miljonit. Keele levikala ● Hispaania keele levikala ulatub Lõuna- ja Põhja Ameerikasse, Aafrikasse ja Euroopasse ● Hispaania keelt kõnelevaid riike on 21 Hispaania keele ajalugu ● Hispaania keel kujunes Pürenee poolsaarel välja Rooma mõjuvõimu ajal ● Hispaania keele Kastiilia murre levis laialdaselt ning sai 15. Sajandil kogu Hispaania riigikeeleks Keele struktuur ja eripära ● Eessõnad kuuluvad abistavate muutumatute sõnade hulka ● Hispaania keeles jaotatakse ebareeglipärased tegusõnad kolme gruppi: AR-, ER- ja IR- lõpulised ● Kui eesti keeles on mitmuse tunnuseks enamasti –d, siis hispaan...
1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend intonatsioon jms; ...
Semiootika Mihhail Lotman 06.09.2007 Semiootika on teadus märkidest. Semiootika tegeleb märkidega. Märkide tõlgendamine oleneb inimestest, kontekstist. Kreekas herma (fallosekujuline märk) oli viljakuse sümbol. Carlo Ginzburg: ,,Juust ja vaglad" ,,Clues, Myths and the Historical Moment" Kratilos (Cratylos) esimene semiootiline traktaat 5. saj. eKr Claudius Galenus Oli arst (129-200), avaldas mõtte, et haigus ise ennast ei avalda, vaid ta avaldab märke. Kratilos loomuse järgi Hermogenes kokkuleppe järgi Platon kirjeldab mõnda semiootilist dialoogi. Sokratese metodolooga sokraatiline dialoog. Märkide ja esemete seos, mida nad tähistavad, on loomulik. Semiootika on ühelt pool vana teadus, teisalt aga kujunes välja alles 20. sajandil. Semiootika sisu on kahekülgne: - ratsionaalne teadus (Platon, Percy), loogika Teadusteta mütodoloo...
Loogika 2011/12 Loogika ...on teadus mõtlemise reeglitest, struktuuridest ja vormidest. Loogikat võib pidada ka mõtlemise mudeliks, nimelt arutlemise mudeliks keeles. Antiikaeg Parmenides (5 saj ema) Zenon - reductio ad absurdum Induktsioon Õppimine ehk üldistuste tegemine Reeglid Erandid Statistika Kiire reageerimine on oluline ellujäämise seisukohast Deduktsioon Reeglite rakendamine ehk järelduste tegemine Tuletamine Õigete reeglite rakendamine õigetele faktidele garanteerib alati edu Mõtlemise aspektid Kui väide A on õige, siis A on õige Kui A ja B, siis A Ei ole tõsi, et A ja mitte A Modus ponens: Kui Ast järeldub B ja A on tõsi, siis on ka B tõsi. Näide: Iga anarhist on vabaabielu pooldaja Mõned valitseva partei liikmed on anarhistid --------------------------------------------- Mõned valitseva partei liikmed on vabaabielu pooldajad Näite jätk Iga x on y Mõni z on x ------------------- Mõni z on y Loogika ...
Teoreetiline informaatika Kordamisküsimuste vastused Eero Ringmäe 1. Hulkade spetsifitseerimine, tehted hulkadega, hulgateooria paradoksid. Hulk: Korteezh järjestatud lõplik hulk. Hulk mingi arv elemente, mille vahel on leitav seos klassifitseeritud elementide kogum. Hulk samalaadsete objektide järjestamata kogum. Hulga esitamine: elementide loeteluna A = {2;3;4} predikaadi abil A = {x | P(x)} Tühihulk on iga hulga osahulk. Iga hulk on iseenda osahulk. Hulga boleaan kõigi osahulkade hulk. H boleaan on 2H. 2H = {x | x on osahulgaks H-le}. Boleaani võimsus |2H| = 2|H| Tühja hulga boleaani võimsus on 1. Tehted: Hulkade võrdsus = A on B osahulk AND B on A osahulk. Ekvivalentsiseose definitsioon ((A => B) && (B => A)) hulgas sisaldavad samu elemente. Hulga osahulk võib võrduda hulgaga. Hulga pärisosahulk ei või võrduda. Hulkade ühend ...
Kinnitatud 27.05.2008 Kohalike avalike teenuste arendamine Versioon 1 Taotlusvormi lisa 6 PROJEKTIJUHI ELULOOKIRJELDUS (CV) 1. Nimi: Kaido Hanni 2. Sünniaeg: 02.07.1991 3. Haridus: Aeg (algus-lõpp) Kool Omandatud kraad/eriala Eesti Ettevõtluskõrgkool 2010 - Ettevõtluse peaeriala omandamisel Mainor Tarvastu Gümnaasium 1998 - 2010 Keskharidus 4. Täiendharidus: puudub 5. Praegune töökoht : ei oma hetkel töökohta 6. Kvalifikatsioon, oskused : Minu enesehinnangu kohaselt on mul järgmised projektijuhi kutsestandardis kirjeldatud ja nõutavad isikuomadused: otsustusvõime, analüüsivõime, vastu...
Variant A 1. Tunnetuse 3 võimalust A tunnetada meeleliselt ehk sensuaalselt (näen, kuulen) B kogemusele rajanev tunnetamine ehk empiiriline tunnetus. Tunnetuse aluseks on kogemus. (Tean, olen kogenud). C .teaduslik ehk positiivne tunnetamine positivism 2. Selgita järgmised mõisted: a. messiainism- on teadvuse( rahva, sotsiaalse rühma, poliitilise partei) jumalikustamise akt, mille järel jumalikustanud rahvas või mõni muu subjekt seab end kõrgemale sotsiaalsest olemisest ja saab ainsaks ja kõrgeimaks ajaloolise protsessi kohtunikuks.Messianistlik liikumine (16601670) leidis aset pärast juutide rüüstamist ja tapmist hetman Bogdan Hmelnitski päevil b. - Nirvaana - Kui 8 voorust on olemas, jõutakse NIRVANA seisundisse (tõlkes kustumine). Tähendab kannatustest vabanemine. Nirvanasse jõudmine toimub tahtejõu abil buddha ainult õpetab, suunab ja näitab teed c. cogito ergo sum- - Ratsionalismi rajajaks oli prantsuse filosoof R. Des...
UNGARI KEEL ©MAREK KÜNNAPAS • UNGARI KEEL HAKKAS TEKKIMA 16. SAJANDIL • UNGARI KEELE ALGKEEL ON UURALI KEEL • UNGARI KEEL KUULUB SOOME-UGRI KEELKONDA • SÕNAVARA SISALDAB PEALE SOOMEUGRILISE KIHI LAENU KUNAGISTE TÜRGI HÕIMUDE BULGAARIDE KEELEST (VANIMAD LAENUD), SLAAVI KEELTEST, TÜRGI KEELEST JA MUJALT • LÄHIMAD SUGULASKEELED ON MANSI JA HANDI KEELED • KÕNELDAKSE UNGARIS, RUMEENIAS, UKRAINA TAGA- KARPAATIAS, SLOVAKKIAS, SERBIA VOJVODINAS, HORVAATIAS, AUSTRIAS, SLOVEENIAS • UNGARI KEELE KÕNELEJAID ON ~ 12,5 MILJONIT • UNGARI KEELES KASUTATAKSE LADINA KIRJA. • TÄHESTIKUS ON MITMEID DIGRAAFE (DIGRAAF ON KAHE TÄHE ÜHEND ÜHE HÄÄLIKU VÕI FONEEMI TÄHISTAMISEKS) • PIKKADE VOKAALIDE MÄRKIMISEKS KASUTATAKSE PÕHITÄHE PEAL AKUUTI, UMLAUDIGA TÄHTEDE Ö JA Ü PUHUL TOPELTAKUUTI ( ő, ű ) TÄHESTIK •A Á B C CS D DZ DZS E É F G GY H I Í J K L LY M N NY O Ó Ö Ő P Q R S SZ T TY U Ú Ü Ű V...
Curriculum Vitae ISIKLIK INFORMATSIOON: Nimi: EESNIMI, PEREKONNANIMI Sünniaeg: KUUPÄEV, KUU, AASTA, SÜNNILINN Aadress: TÄNAV, MAJA/KORTERI NR, MAAKOND, POSITIINDEKS Telefon: MOBIILTELEFONI NR. LAUATELEFONI NR. E-mail : MEILIAADRESS(ID) Perekonnaseis: VALLALINE, ABIELUS, VABAABIELUS, SUHTES JNE HARIDUSKÄIK: 2012- KÕRGKOOL, TEADUSKOND, ÕPPEVORM, ERIALA NIMETUS 2009-2012 GÜMNAASIUM, keskharidus 2000-2009 PÕHIKOOL, põhiharidus TÄIENDKOOLITUS: Märts 2010 KOOLITUS 1 Aprill 2008 KOOLITUS 2 Aprill 2007 KOOLITUS 3 2005 KOOLITUS 4 TööKOGEMUS: 2013 ASUTUS, SINU AMETIKOHT TÖÖÜLESANDED:.......... LAHKUMISE PÕHJUS:................... 2011-2013 ASUTUS, SINU AMETIKOHT TÖÖÜLESANDED:......... LAHKUMISE PÕHJUS:............
Karlssoni õpik: 15-48 Keele mõiste Inimeste võime omavahel keele abil suhelda on nii universaalne ning tundub nii loomulik ja enesestmõistetav, et selle üle ei jääda kuigi sageli mõtisklema. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teiste loomade suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, põhimärkide hulga, kasutuse vahelduvuse ja nüansirikkuse osas. Erinevus pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Keelt läheb meil vaja igal pool. Eestlaste rääkimiskiirus argivestluses võib olla 150-180 sõna/min. Täiskasvanud inglase keskmine lugemiskiirus on 250 sõna/min ehk 15 000 sõna/h. Kõige olulisem inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt ainu, inglise, joruba, soome või eesti keel). Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli, mõned koguni kümneid. Vaegkuuljad viipekeel. ,,Loomulik" keel 1) keel tekkinud sadade tuhandete ...
KITARR... ...on kromaatiline keelpill. Enamasti on kitarril 6 keelt, kuid leidub ka teistsuguse keelte arvuga pille. Tavapärase mänguviisi korral mängitakse kitarri ühe käe sõrmedega sõrmlaual keeli alla vajutades ning teise käega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates. KITARRIDE JAGUNEMINE TÜÜBI JÄRGI KEELTE JÄRGI · Elektrikitarr · 4- või 5-keelne e. basskitarr · Elektroakustiline kitarr · 6-keelne e. Hispaania kitarr · Akustiline kitarr · 7-keelne Vene kitarr · 12-keelne e. unisoonis dubleeritud keeltega 6-keeleline kitarr TAVAHÄÄLESTUS · kuues (madalaim toon) keel: E (heli sagedus 82.4Hz) · viies keel: A (heli sagedus 110Hz) · neljas keel: D (heli sagedus 146.8Hz) · kolmas keel: G (heli sagedus 196.0Hz) · teine keel: B (heli sagedus 246.92Hz) · esimene (...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus MALTA Referaat Pärnu 2009 Riigihümn: LInnu Malti Pealinn: Valletta Pindala: 316 km² Riigikeeled: malta ja inglise Rahvaarv: 0,4 miljonit Rahvastiku tihedus: 1267,2 in/km² President: Edward Fenech Adami Peaminister : Lawrence Gonzi Iseseisvus: 21. september 1964 Rahaühik: euro [EUR] Ajavöönd: KeskEuroopa aeg Tippdomeen:.mt Telefonikood: 356 Poliitiline süsteem: vabariik Rahvastik: maltalased (96%), muud (4%) ELiga ühinemise aasta: 2004 Samal aastal liitusid ka Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, ja Küpros. Malta Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest Malta saarest, Gawdex (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning neljast asustamata saartest. Ta asub Si...
LAEVATEOORIA LAEVATEOORIA Laevateooria on rakendusteadus laeva tasakaalust ja liikumisest, mis määrab navigatsiooniks vajalikud laeva omadused ujuvuse, püstuvuse, uppumatuse, õõtsuvuse ja käikuvuse matemaatiliste arvutustega või eksperimentaalsete uuringutega. Laevateooria Staatika Tugevus Dünaamika Ujuvus Püstuvus Uppumatus Laev Käikuvus lainetuses Staatiline Dünaamiline Õõtsumine Käiturid püstuvus püstuvus Püstuvus lainetuses 1. Laevageomeetria ...
NIMI Sünniaeg: 27. september 1985 Aadress: Kastani 49-3, Tartu 50410 Kontaktadndmed: Telefon: 55555555 e-mail: [email protected] Perekonnaseis: abielus Hariduskäik: 2008-2011 Tartu Ülikool, Magistriõpe, majandusteadus 2003-2008 Tallinna tehnikaülikool 1992-2003 Tartu Mart Reiniku Gümnaasium Teeninduskäik: Jaanuar 2008- Kohvik Armastus, Müügijuht August 2005-2008 Kohvik Armastus, Teenindaja Võõrkeelteoskus: eesti keel - emakeel vene keel - hea kõnes ja kirjas inglise keel - hea kõnes ja kirjas Huvialad: Sport (jõutõstmine, lumelaud), reisimine, loodus Autojuhiload: B-kategooria (alates 2004) Soovitajad: Urve Kullak, OÜ Kohvik Armastus juhataja, 51525354 ...
Liivi keel Liivi keel (lvõ k, rndak) on läänemeresoome keelte lõunarühma kuuluv keel. Liivi keelt on kõneldud praeguse Läti maa-alal mõlemal pool Liivi lahte. Idapoolsete Salatsi liivlaste keel hääbus 19. sajandil. Kuramaa liivi keelt kõneldakse tänapäevani, kuid liivi keele emakeelena oskajate arv on väga väike, eri andmetel 10 kuni 20 inimest. Inimesi, kes liivi keele hiljem on selgeks õppinud, on umbes 100. Nimetust rannakeel (rndak) kasutasid Kuramaa liivlased. Kuramaa liivi keelt jaotatakse idamurdeks ja läänemurdeks. Kirjakeeleks on kujunenud idamurre, reeglina õpetatakse seda ka ülikoolides Tähestik Liivi tähestikus on 45 tähte, see on kombinatsioon eesti ja läti tähestikust. a A, , ä Ä, , b B, d D, , e E, , f F, g G, h H, i I, , j J, k K, l L, , m M, n N, , o O, , , , (ö Ö), ( ), õ Õ, , p P, r R, , s S, s S, t T, , u U, , v V, (y Y), ( ), z Z, z Z Sulgudes toodud tähed esinevad...
Kitarrikeelte vahetus Kitarri keeli tuleks umbes iga aasta tagant vahetada kuna, keeled venivad välja või saavad muul moel kahjustada ning nende helikvaliteet langeb. Et keelte maha- ja pealekeeramine liialt kaua aega ei võtaks, kasutatakse abivahendina vänta (joonis 5), mis kinnitatakse häälestuskruvi külge. Peale vanade keelte mahavõtmist tuleks korralikult puhastada sõrmlaud. Selleks võib kasutada ükskõik millist rasva lõhustavat ainet, kasvõi nõudepesuvahendit. Pillipoodides müüakse ka spetsiaalseid hooldus- ja puhastusvahendeid, mis ei kahjusta pilli nii suurel määral, kui suvaline pesuvahend seda teeks. Keelte eluea pikendamiseks tuleks neid aeg-ajalt puhastada. Kuigi paljud mängijad seda teha ei viitsi, vaid vahetavad lihtsalt keeled ära, on selle mõtteks see, et keeled võimalikult kaua oma värsket kõla säilitaksid. Kitarrikeelte puhastamiseks on olemas ka spetsiaalseid vahendeid. Häälestus Erinevalt kitarrist on basskitarril ...
Keeleteaduse alused 1. Osa EKSAM 04.12.12 Moodles 2 kohustuslikku tööd: kodutöö ühest keelest ja morfoloogia test. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märgil on vorm ja tähendus, mis on omavahel süsteemis. Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemis situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem) ja see liigub mööda kanalit. Märkide klassikaline liigitus: - Sümbolid(puudub seos vormi ja tähenduse vahel) - Ikoonid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel, metafoorika) - Indeksid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järledusel) Inimkeele olemuslikud omadused 1. Keelemärgi arbitraarsus ehk motiveeritus kehtib ainult sümbolite puhul. 2. Keelemärid diskreetsus ehks eristatavus igal sõnal on oma terviklikkus, kindel tähendus. Ei kehti paralingvistiliste(hääletämberiga sujuv üleminek, ...
Tasemetöö kordamine (eesti keel) 1. Rindlause, põimlause - tea mõistet, tunne ära.(õp lk 179) Liitlause koosneb rindlausest või põimlausest. Rindlaused on sellised liitlaused, mille osalaused on suht sõltumatud ( Päike paistis, linnud laulsid), Põimlause on jagatud pealauseks ja kõrvallauseks. Põimlause kõrvallause algab tavaliselt alistava sõnaga: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas jne...(Mees teadis, mida teised ei teadnud). (Sõna nagu komad lauses) Öeldis, nagu öeldis öeldis nagu --- 2.Lisand erinevad asukohad ja komastus.(õp lk 178 ja 194) Lisand iseloomustab mingit nimisõna teiste sõnade abil.(Hillar, minu hea semu, on alati rõõmus.) Eeslisand- Eesti keele õpetaja(eeslisand) Epp Priimägi(põhi) Eeslisandi puhul koma ei käi. Järellisand- Mesilastel, usinatel meekorjajatel(järellisand), algab kevadel kibe töö.Järellisand eraldatakse komadega. Lisand olevas käändes ei üh...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
