“Lui vutoon” Armin Kõomägi 2016 Autori elust ja loomingust • Sündinud 5-juulil 1969 Moldovas (46.aastane) • Kirjanik ja ärimees • Ema armeenlanna ja isa on eestlane • Autor alustas kirjutamist 2003. a (34.aastaselt) • Autorilt on ilmunud kokku 6 teost • Esimene teos ilmus 2005. a ,lühikeste juttude kogum “Amatöör” • 2006. a Friedebert Tuglase novelliauhind (“Anonüümsed logistikud”, looming, 2005, nr4) • 2015. a saavtas I koha Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel (käsikiri “Lui vutoon” Sisu lühikokkuvõte • Tegevustik algab 4.juulil ja lõppeb 25. aprill ja toimub Eestis peamiselt Talinnas, Ülemiste ostukeskuses ja selle ümbruses • Teos on kirjutatud päeviku vormis • Peategelaseks on noormees nimega Lui Vutoon (päris nimi tegelikult Lui Vutt) • Kogu teose sündmustik kirjeldab Lui Vutooni elamist Ülemiste ostukeskuses, kui maailmast on kõik inimesed kadunud • Lui Vutoon võtab endale “naiseks” kumm...
EESTI KIRJANDUS BALTI FILMI- JA MEEDIAKOOLIS. Kordamine eksamiks Liivimaa kroonikad (Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Balthasar Russowi kroonika). Läti Hendriku kroonika 1224-1227, kujutab eestlaste muistset vabadusvõistlust (ristisõda). Kroonika on kirjutatud ristisõdijate pilgu läbi, erapooletult.Algne tekst ladinakeelne. Kroonikast leiab kattuvusi teiste maade kroonikatega, nt "Vanem Edda", kus kordub südame söömise motiiv. Andrei Hvostov, on hakanud kirjutama Henriku kroonikaid tänapäevses vormis, andes vihje, milline või tegelikult maailm siis olla. Liivima noorem riimkroonika - Hoeneke, 1315-1348 (Jüriöö ülestõus), kroonika algab 1315. aasta näljahäda kirjeldamisega. Balthasar Russowi kroonika - esimene trükk 1577. Kroonikal oli kiire läbimüük, kuna Saksaaml oli see kaasaegsete sündmuste kirjeldamine. Kirjutas Ivan Julma koletutest tegudest. Balthasar Russow oli ise pärit Eesti soost, kes läbi ...
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Kevadsemester 2018: kordamisküsimused eksamiks 1. Eesti proosa ja draama põhisuundumusi ja autoreid aastatel 195665. Tugev tsensuur. Eestis on Nõukogude võim, suured repressioonid, esteetiline kaanon, eeltsensuur toimib endiselt, kuid leeveneb. Mängitakse peitust, nagu oleks kõik endine, kuid päris endine enam olla ei saa. Sulaaja proosa: ühiskondlik rõhuasetus (1950ndate alguses sotsialistlik realism, võlts optimism. Sotsialistlik realism hakkab tagasi muutuma realismiks. Psühholoogilised armastuslood ei tõuse esile, vaid ühiskondlikud panoraamid ja sotsiaalse väljakäiguga realism), dokumentaalsuse taotlusi (võlts dokumentaalsus muutub päris dokumentaalkirjanduseks, nt Smuuli ,,Jäine raamat"), romantilisi jooni (pärisrealistlikud taotlused põimuvad romantilise esteetikaga), noorsookirjanduse iseseisvumine (see tõotab proosakirjandu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
