Olmeegid Olmeegid on 14. 3. sajand eKr. Mehhikos elanud indiaani hõimud. Nende esiletõusuga (u 1200a. eKr) algab Keks-Ameerikas, Mehhiko lahes, suurte tsivilisatsioonide aeg. Olmeege võib nimetada, kui Uue Maailma sumerid nemad leiutasid Uue Maailma jaoks kalendri, kirja, lõid organiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Nende linnad ei olnud suured (arvatavasti 1000 elaniku kandis) ja nende keskel olid püramiidikujulised templid. Põhikeskused olid La Venta, Tres Zapotes ja San Lorenzo. Olmeekide kultuurist on suhteliselt vähe teada. Pika peale on nende linnad hävinenud koos kultuursete päranditega, näiteks nende hieroglüüfkirja ei suudeta tänapäevalgi veel lugeda. Igapäeva elus tegeleti alepõllunduse (kasvatasid maisi, ube, kõrvitsaid) ja kalastamisega, kaevati tiike ja maa-aluseid kanaleid ja valmistati nefriidist väikeplastikat. Nende silmatorkavaimad mälestised on kõvast baasaldist välja raiutud inimpead (2-3 m kõrged, 15...
E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Helis Aasa 10.klass AMEERIKA PÕLISKULTUURID Referaat 2010. aasta Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................................... 3 Ameerika põliskultuuride kronoloogiline ülevaade .........................................................................4 Mesoameerika:..............................................................................................................................4 Lõuna-Ameerika:..........................................................................................................................4 OLMEEGI KULTUUR.................................................................................................................... 5 Sapoteegi kultuur..................................
Tsivilisatsiooni tekkimine Alates III aastatuhandest eKr hakas mõnes maailma piirkonnas kujunema tsivilisatsioon. Tsivilisatsioon hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. Sageli nim. Esimesi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Inimühiskond oli rohkem organiseeritus, mis omakorda ilmnes riiklikus korralduses. Varane tsivilisatsioon ja riik olid lahutamatult seotud. Varajaste tsivilisatsioonide peamised tunnused: 1)Piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Tsivilisatsioonid on põlluharijate ning karjakasvatajate ühiskonnad. Enamasti llanges tsivilisatsioonide algus varasesse pronksiaega, niisis kerkisid nad esile ulatuslikuma metallikasutse algusega umbes ühel ajal.; 2)Ühiskonna selge varanduslik kihistumine.; 3)Kujunenud riiklus osad rikkamad olid nn valitsev klass, kes kontrollisid enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil....
Mille poolest erinesid ja sarnanesid põlisrahvaste kõrgkultuurid Ameerikas varasemate Kõrgkultuuridega mujal maailmas? Kõrgkultuuride tekkimine Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse toob meie ette palju küsimusi. Kuidas inimesed sinna sattusid ning mis viis üldse kõrgkultuuri tekkeni? Uku Masing kuulus kindlalt nende õpetlaste hulka, kes on leidnud, et mõtlemine sõltub keelest, milles me mõtleme. Erisuguseid keeli kasutavate inimeste mõtlemine ei saa olla ühesugune. Kas sellest järeldades võime mõelda, et ka kõrgkultuurid erinevatel mannertel on teisiti arenenud? Järgnevas töös üritan tuua välja kõrgkultuuride erinevused Euroopas ja Ameerikas. Kuigi areng toimus kohati erinevatel perioodidel mõlemal mandril, võime siiski kohata paljusid sarnasusi, kui ka erinevusi. Kesk-Ameerika suurte tsivilisatsioonide aeg algab olmeekide esiletõusuga Mehhiko lahe äärsetes dzunglites 1200. aasta paiku e.m.a. Mitmeti meenutasid nad Vana Maailma ...
Ameerika (1500-350 eKr) Suurem osa muistseid ameeriklasi jäidki küttideks, kalapüüdjateks ja korilasteks, kuid kahes piirkonnas tekkisid tsivilisatsioonid: Kesk-Ameerikas (Mehhiko) ning Ecuadoris- Peruus. Mehhiko olmeegid Põlisameeriklased jõudsid Kesk-Ameerikasse umbes 9000 aasta eest. Nad kasvatasid maisi, ube ja kõrvitsaid. Tekkisid väiksed külad, kus valmistati keraamikat ning riiet. Sellelt pinnalt tärkas umbes 1500 eKr esimene Ameerika tsivilisatsioon. Linnadesse koonduvad olmeegid rajasid oma pealinna La Ventasse Lääne-Mehhikos. Olmeegid rajasid suuri mullast ja kivist püramiide, kus peeti usuteenistusi, samuti valmistasid nad hiiglaslikke kivikujusid ning kauneid nefriidist kujukesi. Paljudes skulptuurides esinevad üheskoos inimese ja jaaguari motiivid. Olmeegid kasutasid ka kirja ning töötasid välja keeruka kalendri. Nende naaberrahvad sapoteegid ja maiad lõid samuti oma tsivilisatsiooni. Andide tsivilisatsioon Lõuna-Ameerika...
1 I. ANTROPOGENEES JA TSIVILISATSIOONIDE KUJUNEMINE: 1. AJALOO PERIODISEERIMINE JA ALLIKAD: 1.1. Ajaloo periodiseerimine: Ajalugu on teadusharu, mis uurib inimühiskonna arengut tema tekkimisest miljonite aastate eest kuni tänapäevani. Ajaloo periodiseerimise aluseks on kindlad ühiskondlikud ja majanduslikud tunnused, mis vastavad ühele ajajärgule. Muinasaeg Vanaaeg Keskaeg Uusaeg Kaasaeg (e esiaeg) (e lähiajalugu) u 6 5 milj u 3000 eKr 476 pKr 15. 16.saj 20.saj eKr vahetus 1.2. Ajalooallikad ja ajalooteaduse harud: Ajalooallikad on jäljed / materjalid minevikust, mille abil on võimalik teha järeldusi ...
Kordamiseks Ajaloo KT 1. Ajalugu, ajalooallikad (3 liiki ja näited) Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Kirjalikud- kroonikud, seadused,ürikud. Suulised-rahavluule(legendid, müüdis), pärimused. Esemelised-maalid, skulptuurid, ehitised, ehted 2. Mõisted: Antropoloogia-uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist Antropogeenes-uurib inimese arengut etnoloogia-uurib erinevate rahvaste kultuuri animism-usk loodusobjektide ja elutute esemete hingestatusesse totemism-usk, et mõni suguharu või hõim on pärit loomast surnutekultus-usk, mis on hirm elava surnu ees Homo Sapiens-inimese eelkäijja(püstine kõnd, tööriistad, käte kasutamine, kõne, arenenud mõistus) kultuur-inimtegevu ja selle tulemus paleoliitikum-vanem kiviaeg (pikim oeriood) ~2 milj. tagasi mesoliitikum-keskmine kiviaeg, 12 000 eKr ...
AJALUGU 1.Ajatelg: ajaloo põhiperioodid, sündmused ja aastad millega tähistatakse ajalooperioodide vaheldumist. ESIAEG: 6-5 milj. Aastat tagasi. Inimese eellane hargnes ahvidest VANAAEG: ca 3000eKr. Kirja kasutusele võtmine KRISTUSE SÜND: vanaaja ja keskaja vahel KESKAEG: 476 Rooma Impeeriumi lagunemine UUSAEG: 1492 Avastasti Ameerika, 1517 reformatsioon LÄHIAJALUGU: I MS 1914/1918 2.Mis on: Ajalugu- minevikus toimunu Antropoloogia- uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist Antropogenees- inimese kujunemine homo sapiens- tark inimene inimlane-hominiit (imetajate sugukond) 3.Millal ilmusid inimlased, millal homo sapiens? Inimlased ilmusid 5-6 milj. Aastat tagasi. Homo sapiens ilmus 2,5 milj. Aastat tagasi. 4.Nimeta üldiseid inimarengu tunnusjooni (5) 1) aju läks suuremaks 2) kehahoiak sirgemaks 3) karvkate vähenes 4) käed l...
Vanaaeg Esiaeg Australopiteekus Homo habilis e. osavinimene Homo erectus e. sirginimene neandertallane Heidelbergi inimene Homo sapiens e. tarkinimene Kõigepealt võeti vask, siis pronks, siis raud Inimeste paikseks muutumine põllumaj. üle minek, varanduslik kihistumine, riigi olemasolu, kiri, vaimne kultuur Tsivilisatsiooni tekke probleem Kuna tsivilisatsioonide tekkeajal kiri veel puudus või oli algstaadiumis on iga tsivilisatsiooni kujunemise uurimine raskendatud. Leidudest saab järeldada vaid nii palju. Tsivilisatsiooni tunnused: põllumaj üle minek varanduslik kihistumine riigi olemasolu kiri vaimne kultuur Primaarsed tsivilisatsioonid: Mesopotaamia, Egiptus, India, Kreeta, Hiina, hiljem Kesk-Ameerika ja Peruu Sekundaarsed tsivilisatsioonid: nende tsivilisatsiooni arenemist mõjutas naabruses arenenum tsiv. Viljelusmajandust ja metall...
Ameerika põliskultuurid Ameerika asustamine Ameerika asustati 30 000 aastat tagasi Beringi maakitsuse kaudu, kust tulid indiaanlaste esivanemad. Eskimod tulid Põhja-Ameerika aladele hiljem. Tuhande aasta eest ulatusid Põhja-Ameerikasse ka viikingite retked, kuid need ei mõjutanud ameerika põliselanikke. Kesk-Ameerika tsivilisatsioonid Kesk-Ameerika tsivilistsioon kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Neid piiras vulkaaniderohke Kordiljeeri mäeahelik. Olmeegid Olmeegid on 14. 3. sajand eKr. Mehhikos elanud indiaani hõimud. Nende esiletõusuga (u 1200a. eKr) algab Keks-Ameerikas suurte tsivilisatsioonide aeg. Neid võib nimetada Uue Maailma sumeriteks nad leiutasid Uue Maailma jaoks kalendri, kirja, lõid organiseeritud riigi ja ehitasid esimesed linnad. Nende linnad ei olnud suured (arvatavasti 1000 elaniku kandis) ja nende keskel olid püramiidikujulised templid. Põhikeskused olid La ...
Arutle ja analüüsi 1. Esimesed tsivilisatsioonid Kesk-Ameerikas olid olmeekide linnad. Linnad olid poliitilised ja usulised keskused. Olmeekidel ei õnnestunudki luua ühtsest riiki, iga linn moodustas omaette võimukeskuse. Enamik elanikkonnast elatus põlluharimisest ja linnades ulatus tavaliselt elanikkond 1000 elanikuni. Kuna olmeekidel polnud oma kirjakeelt siis nende kultuurist ja kommetest me väga palju ei tea aga teatakse, et linna keskel kõrgus enamasti püramiidikujuline tempel. Olmeegid valdasid hästi kiviskulptuuri ning valmistasid palju monumentaalseid inimpäid kujutavaid skulptuure. 2. Kesk-Ameerika tsivilisatsioon kujunes Mehhiko kiltmaal ja Yucatani poolsaarel. Mehhiko kiltmaa poolkõrbed ja savannid sobisid põlluharimiseks juunist oktoobrini kestva vihmase perioodi tõttu. Augustist lisandusid vihmadele iga-aastased orkaanid. Talve ja kevadkuud olid kuivad. See tähendas, et sinna tuli rajada niisu...
TSIVILISATSIOONID. Arvestuslik töö nr.1 Õpilane: Klass: Kirjuta lünkadesse sobiv mõiste või termin. Alates III aastatuhandest eKr hakkas mõnes piirkonnas kujunema tsivilisatsioon. Sageli nimetatakse esimisi tsivilisatsioone ka varasteks kõrgkultuurideks. Kõik varased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piirkonnas oli juba küttimiselt ja koriluselt üle mindud viljelusmajandusele. Enamasti langes tsivilisatsioonide algus varasesse pronksiaega . Seega kerkisid nad esile umbes ühel ajal ulatuslikuma metallikasutuse algusega. Kõiki tsivilisatsioone iseloomustab ühiskonna selge varanduslik kihistumine. Neis kõigis on kujunenud riiklus, mis tähendab seda, et rikkam ülemkiht või osa sellest oli saanud sisuliselt elukutseliseks valitsevaks klassiks, mis juhtis ja kontrollis madalamate ametnike abil ja seadustele toetudes enam-vähem kogu ühiskonna tegevust teatud territooriumil. Riiklik kor...
KORDAMINE 1. Inimese kujunemise etapid. (välimus, oskused, tegevusalad) Australopiteekus ehk ahvinimene Välimus: Alla pooleteise meetri pikad, nende aju oli ahvide omast natuke arenenum. Oskused, tööriistad: liikusid kahel jalal, suutsid hõlpsasti ka puude otsas ronida, tõenäoliselt lisaks taimetoidule olid nad ka raipesööjad. Asuala: Põhja- Keenia Homo habilis ehk osav inimene Välimus: Ta oli väga lühike (umbes 127 cm), kerge (45 kilogrammi) ning võrreldes tänapäeva inimesega olid tal ebaproportsionaalselt pikad käed. Nägu oli veel primitiivne, kuid selle alaosa (lõug) oli vähem väljaulatuv kui eelkäijal (Australopithecus africanus'el.) Homo habilis'e aju kuju sarnanes tänapäeva inimese aju kujuga, maht oli sellega võrreldes aga ligi poole väiksem. Oskused, tööriistad: Valmistas kivist algelisi tööriistu, tegelesid lisaks raipesöömisele ka korilusega. Asuala: Aafrika Homo erectus ehk püstine (sirge)...
I. ESIAJALUGU 1. INIMESE KUJUNEMINE Neandertallase kolju nüüdisaeg Homo sapiens neandertallased 1 milj a eKr Homo erectus'ed 2 milj a eKr Homo habilis 3 milj a eKr australopiteekused 4 milj a eKr Neandertallane inimahvid 6 Inimese kui Maa elusorganismidest kõige kõrgema arengutasemega olendi kujunemise lugu on pikk ja keeruline. Selle uurimisega tegelevad mitme eriala teadlased paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud. Inimese otsesed eelkäijad olid...
I. ESIAJALUGU 1. INIMESE KUJUNEMINE Neandertallase kolju nüüdisaeg Homo sapiens neandertallased 1 milj a eKr Homo erectus'ed 2 milj a eKr Homo habilis 3 milj a eKr australopiteekused 4 milj a eKr Neandertallane inimahvid 6 Inimese kui Maa elusorganismidest kõige kõrgema arengutasemega olendi kujunemise lugu on pikk ja keeruline. Selle uurimisega tegelevad mitme eriala teadlased paleoantropoloogid, arheoloogid ja viimasel ajal ka geneetikud. Inimese otsesed eelkäijad olid...
Kuressaare Gümnaasium MAIAD Maarja Toplaan 7a klass Kuressaare 2010 Sisse juhatus Maiad olid 600 aasta jooksul arendanud Kesk-Ameerikas välja oma tsivilisatsiooni ühes linnade ja kultuskeskustega.Ligikaudu 4.saj algul pKr saavutas nende kultuur oma kõrgpunkti. Ehitati mitmeid suuri linnu maiade linnad kujutasid endast iseseisvaid riike, mis sageli omavahel sõdisid. Nad võttsid vastastikku vange, keda ohverdati jumalatele. Maiad leiutasid oma piktogrammidest koosneva kirja. Samuti uurisid nad taevatähti ning tarvitasid kalendrit. Maiade tsivilisatsioon EELKLASSIKALINE PERJOOD (650 eKr-250 pKr). Maiade tsivilisatsioon sai alguse Vaikse ookeani kaldal ja präeguse Guatemala linnad püramiidide ümber. Nad laiendasid oma tsivilisatsiooni põhja poole, Peteni vihmametsa suunas, ja seejärel Yucatani lavamaale. KLASSIKALINE PERJOOD (250-800 saj) Maia linnad polnud kunagi ol...
Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................... 2 1.Asend.............................................................................................................. 3 2.Arengutase...................................................................................................... 5 3.Rahvastik ja asustus........................................................................................ 6 3.1. Rahvastiku paiknemine............................................................................7 3.2. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis.....................................................7 3.3. Linnastumine............................................................................................ 9 4.Majandus....................................................................................................... 10 4.1. Energiamajandus..................
Ladina-Ameerika rahvastik ja kultuur Helen Tahk Üldiselt L-A ehk Iberoameerika on Ameerika maailmaosa, kuhu kuuluvad kõik Ameerika maad peale USA ja Kanada. Hõlmab Lõuna-Ameerika, Kesk-Ameerika ja Põhja- Ameerika alasi, mis jäävad Rio Grandest (Rio Bravo del Norte) lõuna poole. Ladina-Ameerika nimetus tuleneb sellest, et neis riikides kõneldakse ladina keele baasil kujunenud keeli. Näiteks- hispaania, prantsuse ja portugali keel. Vaatamata sellele võib leida mõnes L-A riigis ametlikuks keeleks inglise või hollandi keele. Ladina-Ameerikasse kuuluvad riigid Argentiina, Aruba, Belize, Boliivia, Brasiilia, Tsiili, Colombia, Costa Rica, Kuuba, Dominikaani VR Ecuador, El Salvador, Prantsuse Guajaana, Guadeloupe, Guatemala, Guyana, Haiti, Honduras, Martinique, Mehhiko, Hollandi Antillid Nicaragua, Panama, Paraguay, Peruu, Puerto Rico, Saint-Martin, Saint Pierre ja Miquelon, Uruguay, Ve...
Inimese kujunemine: Australopiteekus- lõunaahv 4-2 milj.a tagasi Aafrika käis kahel jalal; tööriistu ei valmistanud, kasutas, mida kätte sai. Homo habilis- osav inimene 2,4-1,5 milj.a tagasi Aafrika oskas valmistada tööriistu. Homo erectus- (püstine)sirginimene 2-1,5 milj.a tagasi Aafrika, Euroopa, Aasia jahipidamine, tööriistade ja tule kasutamine, häälitsused. Homo sapiens neanderthalensis- neandertallane 200000-30000 a.tagasi kasutasid tuld ja tööriistu, kohanesid külmaga, kõnelesid, matsid surnuid. Homo sapiens sapiens- pärisinimene e tark inimene elasid kõikjal kõnevõime, sümbolitega kirjutamine, kunst, tule süütamine, peenemad tööriistad, efektiivsem toiduvarumine. Kiviaja perioodid: Paleoliitikum-vanem kiviaeg rändlev eluviis tööriistadena kasutati seda, mida leiti tegeleti küttimise, koriluse ja kalapüügiga. Mesoliitikum-keskmine kiviaeg rändlev eluviis kivist tehti tööriistu, kasutati ka tuld...
Vahemereline põõsastik ja mets Külli-Triin Laanet, 8.k Sisukord Sisukord Asukoht Kliima (pildid nr. 1 ja 2) Loomastik (pilt nr. 3) Taimestik (pilt nr. 4) Inimesed vahemerelises vööndis Mida Vahemere maad pakuvad (pildid nr. 5 ja 6) Pildid Kasutatud materjalid Asukoht Vahemereline põõsastik ja mets levib 30ndate ja 40ndate laiuskraadide vahemikus. See levib paikades, kus on soe, päikseline ja kuiv suvi ning vihmane talv. See paikneb põhja- ja lõunapoolkera lähistroopikas. See vööde esineb Euroopa lõunaosas Pürenee, Apenniini ja Balkani poolsaarel, Aafrika põhja- ja lõunarannikul, Põhja-Ameerika läänerannikul (California osariigis), Lõuna-Ameerika läänerannikul (Tsiili keskosas) ning Austraalia edelarannikul. Kliima Vahemerelise põõsastiku ja metsa vöötmes on suvi soe, kuiv ja päikeseline, talv aga vihmane. Talvel esineb jõgedel üleujutusi ja sajab palju vihma. Siiski vib mõni kord langeda temperatuur madalamale kui tavaliselt ja või...
AJALUGU ARVESTUS 1 1. RÜHM 1. Alates 3 at eKr hakkas mõnes maailma piirkonnas välja kujunema tsivilisatsioon. Mõiste ''tsivilisatsioon'' tähendab hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskonda. Varajaste tsivilisatsioonide peamisteks tunnusteks on... 1) Kõik varajased tsivilisatsioonid tekkisid pärast seda, kui antud piirkonnas oli juba üle mindud küttimiselt ja koriluselt viljelusmajandusele. Seega on tsivilisatsioonid põlluharijate ja karjakasvatajate ühiskonnad ning tekkisid seos ulatuslikuma metallikasutusega- seega varases pronksiajas. 2) Nende ühiskondi iseloomustas selge varanduslik kihistumine jõukateks ja vaesteks. 3) Neis kõigis oli kujunenud riiklus, st et rikkam ülemkiht juhtis ja kontrollis ametnike abil ja seadustele toetudes peaaegu kogu ühiskonna tegevust mingil kindlal territooriumil. 4) Kasutusele oli võetud kiri. 5) Kiri lõi eeldused vaimseks tegevuseks- a...
Hiina ja Ameerika Hiina Tsivilisatsioon tekkis kahe jõgikonna Huang He ja Jangtse alam- ja keskjooksu aladele. Looduslikud olud on eri piirkondades erinevad. Tsivilistatsioon sai alguse Huang He tasandikult. Alles meie ajaarvamise algul sai Jangtse asustatud rohkem ja maad õpiti täielikult ära kasutama. Algul tekkisid põlluharujate asulad. Elanikud kasvatasid hirssi, otra ja nisu. Hiljem ka riisi. Hakati valmistama savinõusid , kasutama vaske ja pronksi. 1500ekr Võtis üks sugukond peaaegu terve Huang He tasandiku oma võimu alla. Kujunes suurim riik Hiina ajaloos.Samal ajal võeti kasutusele ka kiri. Oraakliluud- loomaluudele vajutatud piltkirjatekstid, mille abil ennustati jumala tahet. Nende järgi selgus, et paljud kogukonnad olid ühendatud tugeva valitsejaga. Järgmistel sajanditel oli valitseja võim nõrgem, tulemuseks olid kodusõjad ning maa killunemine mitmeteks vaenutsevateks osastisriiki...
Isegi kõige võimsam tsivilisatsioon võib lõppeda hävinguga Tsivilisatsioon on inimühiskond koos ainelise ja vaimse kultuuriga, mille peamised elemendid on alaline elanikkond ja riik. Inimkonna lühikese ajaloo vältel on maailmas eksisteerinud mitmeid omanäolisi ning erinevaid tsivilisatsioone ja suurriike, mis on üsna erinevatel põhjustel hävinenud või muutu- nud. Kui kunagised kõrgkultuurid on hääbunud peamiselt konfliktide ja sõdade tõttu, siis tänapäeval on kõige suurem oht inimesed ise. Samuti ei ole modernse tsivilisatsiooni püsima- jäämine Maal pikemas perspektiivis kindel, kuna meie koduplaneeti võivad juba lähemas tulevikus ohustada inimkonnast sõltumatud tegurid, mis on suutelised elu, nagu meie seda tunneme, hävitama. Tegelikult ei saa rääkida minevikus eksisteerinud võimsate tsivilisatsioonide täielikust hävimisest, vaid nad on ümber kujundatud või aeglaselt hääbunud. Tsivilisatsioon ei ole nagu ...
AJALUGU Inimene kujunes 2.Inimese tunnused: olid suurema ajumahuga ja oskasid mõelda, kaaslastele anti mõtteid edasi häälitsustega, arenes häälikuline kõne. 3.*Kuna üleminek koriluselt ja küttimiselt karja kasvatusele ja põlluharimisele toimus aeglaselt ja järkjärgult ja mitte igal pool siis selle tõttu olid osad inimesed paiksed ja osad rändasid. Kuna inimesed ei sõltunud enam nii palju loodusest ja hakkasid ise endale toiduaineid tootma võisid nad paikseks jääda. Küttimine ja korilus nõudsid ringiliikumist. Igal pool ei leidunud sobivaid taime ja looma liike keda kasvatada ja kodustada ega sobivaid loodustingimusi seega rännati sobivamatele aladele. 4.*Kuna metallist tööriistad olid teravamad ja vastupidavamad oli tööviljakus suurem ja suudeti toota rohkem kui endal tarvis oli. Arenes tööjaotus ja arenes kaubavahetus. Tekkis eraomand, sugukonnasidemed nõrgenesid, kujunes varanduslik ebavõrdsus-tekkis klassiühiskond. 5.Esiaja kult...
Tsivilisatsioonide teke ja Muistne Egiptus I Inimese kujunemine Inimese eellased: Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased, kes polnud puu otsas elamisega nii kohastunud kui näiteks tänapäeva inimahvid. Asunud elama lagedale maastikule, hakkas inimahvlane kõndima kahel jalal. Peaaju arenedes kuijunes temast australopiteekus ehk lõunaahvlane, kes osutus esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel. Umbes 2,5 miljoni aasta eest kujunes Ida-Aafrikas Homo habilis ehk osav inimene, kes oli õppinud valmistama esimesi tööriistu. Inimeste kujunemisliin jätkus ühe australopiteekuste liigi kaudu Homo erectuste ehk sirginimesena. Pikka aega pidas enamik teadlasi inimese kujunemisel järgimiseks oluliseks lüliks neandertaallasi. Umbes 40 000 aastat tagasi ilmus Euroopasse juba tänapäeva inimestega sarnanev liik Homo sapiens ehk tarkinimene. Tarkinimesed olid arenenud aju ja osavate kätega. Nad ...
1 Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. Aastatest kuni 1780. Aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsoonide ja autoriteetide hülgamine. 1 Olulisemad valgustajad olid Montesquie, Rosseau ja Voltaire. 1 - Võimude lahus Montesquie järgi oli selline, et seaduslik võim kuulugu parlamendile, kuningale kuulugu täiendab võim ja kohtuvõim oli sõltumatu kohtu käes. 1 Volaire arust oli ideaalseim riigikord valgustatud absolutism. Riigivorm, kus valitseb piiramatu võimuga, kuid haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu. 1 Rosseau ei pooldanud parlamentaarset demokraatiat vaid tema meelest peaks võim olema koondatud ühe inimese kätte. 1 Rosseau leidis, et kultuuri edenemisega on kaasas käinud kõlbluse langus. Sellest ka ta hüüdlause ,,Tagasi loodusesse". 2 Absolutism on riigivorm, kus kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule. 2 Valgustatud absolutism on riigivorm, kus on monarhi...
Eksam kahest osast, üks osa puudutab seda, et tuleb erinevaid teooriaid teada, teiseks osaks on uurimistöö etteantud kirjanduse põhjal.10 000-15 000 tähemärki st u 6lk. Peab võtma mingi tsivilisatsiooni või kultuuri ja vaatama selle arengut erinevate teooriate valguses, kinnitab, kummutab jne. Viited. Võib saata e-postiga, tähtaeg on nädal enne eksamit. Tsivilisatsioon või kõrgkultuur on kompleksed ühiskonnad, mis langevad kokku riikidega või nende kujunemisega. Võib eristada mitmeid tunnuseid, mis neid tsivilisatsioonita ühiskondadest eristavad. Teatud klassiühiskonna kujunemine, proffesionaliseerumine(ametid, tööjaotus). Jumalike ja vaimulike jõude austava seltskonna kujunemine, vaimne kõrgkultuur, kirjaoskus. Anastavalt majanduselt üleminek tootvale majandusele. Põhijoontes jagatakse kaheks: 1. Tsivilisatsioonid mille teket pole mõjutanud olemasolevad tsivilisatsioonid e välismõjud puuduvad, nimetatakse primaarseteks tsivilisatsioon...
Gustav Adolfi Gümnaasium Ameerika põliskultuurid Referaat Koostaja: Eva-Maria Piir Juh. Õp: Sirje Promet Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus lk 3 Asteegid lk 4-8 Inkad lk 9-14 Maiad lk 15-17 Olmeegid lk 18-19 Kasutatud kirjandus lk 20 2 Sissejuhatuseks Ameerika 1500 350 eKr Sageli arvatakse, nagu oleks arenenud ühiskond Ameerikas tekkinud alles Kolumbuse retkede järel. Tegelikult aga olid Ameerikas välja kujunenud mitmed erinevad tsivilisatsioonid, koos oma eripärase keele, institutsioonide, arhitektuuri ja religiooniga. Esimesed inimesed saabusid Põhj-Ameerikasse maismaasilda pidi Aasi...
Rocca al Mare kool Kesk ja Lõuna Ameerika mütoloogia Referaat Koostaja: Triin Tammer 10.klass Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus……………………………………………………………3 Inkad ja nende mütoloogia…………………………………………….5 Maiad ja nende mütoloogia……………………………………………6 Asteegid ja nende mütoloogia…………………………………………7 Kokkuvõte……………………………………………………………..8 Kasutatud kirjandus……………………………………………………9 2 Sissejuhatus Maa, kust on pärit Lõuna-ja Kesk-Ameerika mütoloogia, on ekstreemne maa. Vulkaanid purskavad ja maavärinad raputavad mõnikord nii vägivaldselt, et linnad varisevad kokku. Lõuna-ja Kesk- Ameerika alal tekkisid mitmed suured tsivilisatsioonid. Täna hõlmab maaala 21. riiki. Selle maa mütoloogias on juttu üleujutuste...
Inimese, kui bioloogilise liigi kujumine alguse sai, olid hiidsisalikud juba ammu välja surnud. Suurimateks loomadeks olid imetajad, kuhu ka inimene kuulub. Kliima oli hakkanud juba jahenema ning pooluste ümber hakkasid tekkima igijää alad. Aafrikas oli kliima tunduvalt niiskem, seal sai ka inimese areng alguse. Vihmametsad katsid suuremaid piirkondi, Sahaara asemel oli savanniala. Poolteist miljonit aastat tagasi hakkas kliima kiiresti jahenema ning u. 750 000 a. Tagasi oli tõsine jääaeg. Igijää kattis kõik Euroopa ja Aasia põhjapoolsed alad. Loomastik taandus lõunapoolsematele aladele. Jäätumine alandas aga maailmamere taset, kujunema hakkas Sahara kõrbevöönd. Kliima polnud järgnevatel aastatuhandetel ühtlane, see muutis taime- ja loomaliikide levikut. Tänus kliima muutumisele hakkasid toimuma ka inimeste ränded ja kohanemise uute ja raskete oludega. Inimese kronoloogia: 1. 6-5 miljonit aastat tagasi hominiidid-hargnesid Aafrikas ...
Lääs versus islam – tsivilisatsioonide kokkupõrge Kaisa Kamenik 20. sajandi teise poole maailma illustreerivaks mõisteks oli bipolaarsus. Selles vastandusid ühelt poolt Ameerika Ühendriigid kui kapitalismi ja demokraatia kants ja teiselt totalitaarne ning sotsialistlikku majandusmudelit praktiseeriv Nõukogude Liit. 1991. aastal viimane aga lagunes ning USA ja laiemas tähenduses Lääs paistsid jõudvat oma hegemoonia tippu, millele enam konkurente ei leidu. 1993. aastal aga raputas politoloogiamaailma Samuel P. Huntingtoni ajakirjas Foreign Affairs ilmunud artikkel „Tsivilisatsioonide kokkupõrge“, kus tema peamiseks ideeks oli, et tuleviku konfliktid pole enam ideoloogilist laadi, vaid tekivad religiooni ja kultuuri taustal. Eelkõige pidas ta silmas Lääne ja islami konflikti. Tema kolm aastat hiljem ilmunud samateemalisest raamatust on nüüdseks ...
Kauged tsivilisatsioonid HIINA tsivilisatsioon kujunes kahe Tiibeti kiltmaalt algava ja Vaiksesse ookeani suubuva jõe, Huang He ja Jangtse alam- ning keskjooksu aladel. Hiina tsivilisatsioon sai alguse põhjapoolsel Huang He tasandikul. Hiljem avastati Jangste ja sellest sai Hiina majanduslikult arenenuim ning tihedamini asustatud piirkond. Alates 5. aastatuhandest eKr tekkis Huang He äärsetele küngastele põlluharijate asulad, mille elanikud kasvatasid otra, hirssi ja nisu. Ajajooksul tekkis ka riisikasvatus. Umbes 1500 a eKr kujunes suurem riik Hiina ajaloos ja sellel ajal tekkis ka hieroglüüf. Siianigi on säilinud osa nendest loomaluudel. Hiina ei jäänud sugugi puututmatuks kodusõdadest ja riigi killustumisest. 221. aastal võttis riigi enda kätese Shi Huangdi. tema valitsusasjast teame Hiina müüri. 209. aastal tuli võimule Hani dünastia, mille tähtsus on Hiina ajaloos nii suur, et osa rahvaid kutsub end...
Kordamine üleminekueksamiks Eksamil on küsimused jaotud teemade kaupa: I Vanaaeg II Keskaeg III Uusaeg IV Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat 1.Vana-Kreekaga seotud mõisted: 1) Polis - linnriik 2) Faalanks – raskerelvastusega jalameeste võitlusrivi Vana-Kreekas (sõjamehed olid rivistunud üksteise tahapikkadesse viirgudesse) 3) Spartiaat – Sparta linnriigi täieõiguslik kodanik 4) Perioik – lakoonika asunik 5) Heloot – orjastatud põliselanik Sparta linnriigis 6) Agoraa – koosoleku- ja turuplats Vana-Kreeka linnades 7) Akropol – Vana-Kreeka linnriigi keskele kaljukünkale ehitatud kindlus 8) Strateeg – Vana-Kreeka väepealik 9) Andron (andreion) – meeste ruum (Vana-Kreekas aristokraatliku maja esindusruum, kus võeti vastu külalisi ja peeti sümpioosione) 10) Sümpoosion - aristrokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas 11) Müsteerium – keskaegne Piibli-aineline näidend 12)...
Tsivilisatsioonid ja religioonid Teema eesmärk: Õppija omab ülevaadet tsivilisatsiooni ja religiooni mõistest ja olemusest. Alateemad: 1. Tsivilisatsiooni mõiste 2. Tsivilisatsioon ja kultuur 3. Religiooni mõiste. Religioon ja kultuur Tsivilisatsioon on inimühiskond koos ainelise ja vaimse kultuuriga. Sõna tsivilisatsioon tuleneb ladinakeelsest terminist civilis - "kodanikesse puutuv, kasulik". Esimesi tsivilisatsioone nimetatakse ka varajasteks kõrgkultuurideks. Tsivilisatsioon on suletud suures geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel olev ühiskond (nt antiiktsivilisatsioon, kristlik tsivilisatsioon, Hiina tsivilisatsioon). Kõiki tsivilisatsioone iseloomustab ühiskonna varanduslik kihistumine. Tsivilisatsiooni tekke eeldused · Rahva olemasolu · Varanduslik kihistumine · Riikluse olemasolu · Kirja olemasolu · Ühiskondlik tööjaotus Tsivilisatsioon ja kultuur Kultuuri ja tsivilisatsiooni suh...
OLMEEGID: o 1250-400 a eKr o Ameerikas vanim o Esimesed silmapaistvad linnad tekkisid Mehhiko lahe lõunarannikule o linnad olid väikesed o linnade keskmeks olid püramiidikujulised templid. o suured inimpäid kujutavad kiviskulptuurid. o olmeegide usust ja ajaloost ei ole teada täpseid fakte, kuna kirja olmeegid ei tundnud. o tõenäoliselt põhjustas olmeekide kultuuri leviku kaubanduslikud sidemed. Päritolu: teadmata Millega tegelesid?: maisikasvatus alepõllunduse meetodil, keraamika (must-valge), kaubandus, nefriidi ja obsidiaani töötlemine, kasutasid chinapasid (ujuvpeenrad) Ühiskond: sotsiaalne hierarhia: väiksearvuline eliit, valdav osa- vaesed talupojad, alamkihil savist/roost valmistatud hütt TOLTEEGID o Pealinn Tula o head arhitektid ja kunstnikud Päritolu: rändasid sisse põhja poolt, võtsid olmeekide kultuuri üle, jumal Quetzalcoatl lõi inimesed ja õpetas nad maad harima. Teotihuacani kultuu...
Vana-Egiptus I Dünastiaeelne periood ( 5000-3150 ekr) noomid, alam-egiptus II Esimesed dünastiad esimene vaarao Menes(ühendas egiptuse u 3100 ekr), hieroglüüfid III Vanariik( u 2600-2100 ekr)(3-6 dünastia) Vaheperiood( 7-10 dünastia) IV Keskmine riik(11-12 dünastia) Vaheperiood hüksolased ( 13-17 d V Uus riik ( 18-20d) Vaheperiood VI Hilis Egiptus ( 332 ekr-641 pkr) lõppeb 31 dünastiaga. Kunsti teemad oli egiptuse ühtsus, kuningad ja vaaraod, religioon(igavene elu) Hauakambrid: · Mastaba kividega vooderdatud maa-alune hauakamber, mille kohal on kastitaoline kiviehitis.Selles oli üks, hiljem mitu ruumi rituaalideks. · Astmikpüramiid vanim Sakkaras(4500 a vana) · Püramiid kolmnurkne taht - Kuulsaimad püramiidid asuvad kairo lähedal giza väljal. Püramiidid: · Ehitati kõrbesse, selle piiri lähedale, kuhu üleujutuse ajal tõusis vesi, kolm püramiid, kuuluvad vanaaja seitsme maailmaime hulka...
Teaduse ja tehnoloogia areng. 10.Klass Õpetaja J. Vidinjova Allikad: Üldmaateadus gümnaasiumile, Eesti Loodusfoto, 2004; Üldmaateadus gümnaasiumile, AS Bit, 2003; www.wikipedia.org Inimteadmiste vormid Religioon : MA USUN, et........ - väide ei vaja põhjendamist Kunst - maailmatunnetuse edasiandmise viis: MA TUNNEN, et ... - väide ei vaja põhjendamist Teadus : MA ARVAN, et ........ - väide vajab põhjendamist Mis on maailmapilt? Maailmapilt on terviknägemus maailmast ja inimese kohast selles. Teaduslik meetod on terviklik lähenemine, mis võimaldab omavahel seostada asju ja protsesse ning mis teeb seega faktide omandamise lihtsamaks Maailmapildi kujundamine Loodusteaduse teke Geograafilised avastused /maadeuurijad / Meetodite revolutsioon Geoteaduste teke Seletus loodusteadustes Murran...
Retsensioon Francis Fukuyama, ,,Ajaloo lõpp ja viimane inimene" Francis Fukuyama raamat ,,Ajaloo lõpp ja viimane inimene" on suuresti tema edasiarendus oma 1989a artiklist ,,Ajaloo lõpp?". Oma raamatus ta viitab sellele, et alates 19. sajandist on demokraatia, mis algselt oli vaid üks võimalik valitsemise viis, on tänapäevaks kujunenud välja maailma üldiseks riigikorraldusvormiks ja tema suuremad konkurendid, autoritarism ja totalitarism, on nüüdismaailmas diskrediteeritud. Toetudes Hegeli, Marxi ja ka hilisemate autorite töödele leidis ta, et inimühiskondade areng läbi ajaloo ei ole ei pelgalt juhuslik ega irratsionaalne, vaid et on olemas ka inimkonna ühtne ja sihipärane ajalugu/ajalooline progress, mis lõpuks viib suurema osa inimkonnast liberaalse demokraatiani. Seda lõpptulemust põhjendab ta nii majandusliku ratsionaalsusega kui ka inimese ,,võitlusega tunnustuse pärast". T...
Rahvusvaheliste suhete süsteem 18.-20. sajandil, 1. loeng 1. Mis teeb süsteemist süsteemi? Süsteemiteoreetikud Süsteem – omavaheliselt seotud objektide terviklik kogu (entsüklopeediline määratlus) Eesti teoreetik Uno Mereste (?): Süsteemi olulised omadused (2 väga olulist!): 1) Mitteamorfsus – süsteemis võib eristada üksteisest erinevaid osiseid – elemente, mis on omavahel mingil moel seotud ja neid on võimalik kuidagi moodi jaotada. 2) Terviklikkus – ühte süsteemi on võimalik eristada teisest süsteemist, järelikult süsteemisisesed seosed on tugevamad kui süsteemivälised. Süsteemide vahel võivad ka olla seosed, aga ei pruugi. •Eesmärk/otstarve – süsteemil võiks olla eesmärk. •Funktsioon (sarnane eesmärgiga Mereste arvates) •Organiseeritus (küberneetikud kasutavad: struktuur) – aktiivne •Isejuhitavus, isereguleeruvus – süsteemi ei ...
Geograafia tasemetöö Riigi tunnused : kindel territoorium,kus elab püsirahvastik ja millel on rahvusvaheliselt tunnustatud seadusandlik valitsus.Riike saab tunnustada de jure(selgesõnaliselt, pole mingeid piiranguid omavahelisteks suhtlemiseks ja riiki võetakse täieõigusliku rahvusvahelise õiguse subjektina) ja de facto(kaudselt,ei peeta riiki täieõiguslikult rahvusvahelise õiguse subjektina).1990a kirjutasid Belgia,Holland,Luksemburg,Prantsusmaa ja Saksamaa alla lepingule mis sätestab liikumisvabaduse rakendamise korra ja tagatised,tuntud Schengeni lepinguna.(kontroll kaob ühispiiridelt ja kodanike liikumisvabadus).RIIGIVORMID: 1.)monarhia : *absoluutne monarhia-monarhile kuulub seadusandlik,täidesaatev kui ka kohtuvõim(Katar,Omaan,Saudi-Araabia) *konstitutsiooniline monarhia-monarhi võimu ulatus määratud põhiseadusega,peamine seadusandlik organ riigis on parlament. (Suurbritannia,Holland) 2.)vabariigid- riigivalitsemisvorm mille puhu...
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon...
Geograafia üleminekueksami kordamine 1) Maailma poliitiline kaart ning riigi mõiste: riik organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumil sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast muust võimust. 2) Erinevad riigivormid: monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim; vabariik riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament; unitaarriik lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi; kohalik omavalitsus tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust; föderatsioon liitriik, koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on and...
Kontrolltöö üldajaloost: Ajaloo allikad ja eesmärk, esiaeg ja tsivilisatsioonide teke ning Vana-Kreeka 1) Mis on ajalugu? (nii üldine kui teaduslik selgitus) Ajalugu on lugu inimeset. See algab inimese ilmumisega planeedile Maa ja kestab tänaseni. Ajalugu - teadus inimkonna minevikust, sellest, kuidas inimesed elasid, millega nad tegelesid, millele mõtlesid. 2) Nimetage ajalooteaduse harud ja iseloomustage neid lühidalt. Osake tuua näiteid tuntuimatest arheoloogilistest mälestusmärkidest maailmas. Ajalooteaduse harud: Arheoloogia (ehk muinasteadus) – uurib inimkonna ajaloo varasemaid perioode, mil kirja kas veel ei kasutatud või millest on kirjalikke tekste vähe säilinud. Etnoloogia (ehk rahvateadus) – uurib tänapäeva rahvaste tavasid, tõekspidamisi ja materiaalset kultuuri (rõivaid, elamuid, esemeid) Antropoloogia (ehk teadus inimesest) – uurib inimest kui ühiskondli...
Ajaloo arvestus. Teemad: 1. Ajaloo põhiteemad. Ajalugu jaguneb esiajalooks ja ajalooks: Esiajalugu periood, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad. Ajalugu alates tsivilisatsioonide st. kirja tekkimisest. Põhiperioodide nimetused ja ajalised piirid: - Esiaeg ehk muinasaeg kuni kirjalike tekstide ilmumiseni. - Ajalooline aeg muinasaja lõpust alates kuni... on omakorda jagunenud vanaajaks, keskajaks ja uusajaks. * Vanaaeg algas Mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkimisega. Sellesse perioodi kuulub ka India, Hiina, Kreeka ja Rooma tsivilisatsiooni teke. Antiikaeg Kreeka ja Rooma kujunemis-, õitsengu- ja langusaeg. ~8.sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr vanaaja lõpp Euroopas 2. Tsivilisatsioonid Mõiste hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond. (Tuletatud ladina keelsest sõnast civilis kodanikesse puutuv; üldkasulik.) Tunnused: viljelusmajandus, ühiskondlik tööjaotus, kihistun...
AJALOO EKSAM!!!!!! ISIKUD 1) Jaan Tõnisson Eesti riigitegelane, poliitik, Postimehe peatoimetaja 2) Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimene president, toimetas ajalehte Teataja, üks esimestest kes küüditati perega Siberisse 3) Jaan Poska on olnud Tallinna linnapea, kirjutas Tartu rahulepingule alla. Tegeles põhiseaduse valmistamisega, juhtis rahudelegatsiooni Tartus. 6. märtsil määrati Vene Ajutise Valitsuse esindajana Tallinna esimese eestlasena Eestimaa kubermangu kuberneriks Jaan Poska. 4) Johan Laidoner kindralmajor, saadeti Siberisse, kirjutas alla Narva diktaadile. 5) Viktor Kingissepp Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht, osales Veebruarirevolutsioonis 6) Jaan Anvelt bolsevistlik poliitik, revolutsionäär, eesti bolsevite juht, visati ülikoolist revolutsioonilise tegevuse pärast välja, ajaleht Kiir juht 7) Jüri Vilms ...
Kultuuriajalugu Kultuuri ja kultuuriajaloo historitseerimine • kolm „sündi” • Mõiste „kultuur” sünd (Vico) • Kultuuri „ajaloolisuse” sünd (Herder) • kultuuri „ajaloolise uurimise” sünd (Buckhardt) Mõiste „kultuur” sünd • sõna „kultuur” on vanem kui mõiste, tuletatud ladina keelsest sõnast cultura, mis tähendab põlluharimist • tänapäeval kasutas seda sõna esimesena Cicero metafoorina, võrdles kui inimhing on põld, mis õige harimisega kannab vilja (filosoofia ongi hinge harimine) • renessansi ajastul „kultuur” kui vaimu harimine, sõna kinnistub vaimusaavutuste, kunsti, kirjanduse, filosoofia jne külge • arusaam kultuurist kui tervikust- seosest, mis valitseb uskumuste, kunstide, teaduste, õiguste, keele jne vahel, sündis 16.saj Itaalias ja Prantsusmaal ◦ kultuur tähendab vaimu kultiveerimist, enese harimist ◦ kul...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Ants Käbi Xa AJALUGU Juhendaja: Mart Saarmets Tallinn 2011 2 Sisukord ESIAJALUGU.........................................................................................................................................................4 1. INIMESE KUJUNEMINE.......................................................................................................................................4 Mõtlemise ja kõne teke....................................................................................................................................5 Kütid, kalastajad ja korilased......................................................................................................................... 5 Maaharijad ja karjakasvatajad.............................................
Maiade tsivilisatsioon Klassikaline maiade tsivilistasioon oli arvatavasti arenenuim Mesoameerikas. Aastatel 250-900 pKr ehitasid nad üles ühiskonna, kuhu kuulus keerukas matemaatika, hieroglüüfid ja tosinad linnriigid võimsate püramiid-templitega majesteetlikult troopilistes vihmametsadest esile kerkimas. Jumalatele sarnanevate dünastiliste valitsejate võimu all elavatel maiadel olid võrratud ehitusalased oskused ning rikas ja kaunis kunst, samuti religioosne elu, mille keskme moodustasid vereohvriga seotud rituaalid. (Nicholas J. Saunders 2007: 79) Esimesed maiad elasid linnriikides, mida valitsesid preesterkuningad. Niisuguseid riike leidus juba aastal 250 pKr, mil kuningad on püstitanud esimesi kivisambaid, et oma saavutusi jäädvustada. (Kingfisher 2003: 264) Maiade loomismüüdid olid sarnaselt enamiku teadaoleva Mesoameerika kosmogooniaga seotud põhiliselt ohv...
AJ 1 kokkuvõte 1. Kooli ajalugu 5 teadmist H. Treffneri kohta · Asus algselt TÜ-s õppima filoloogiat, kuid läks üle usuteaduskonda, mille ta lõpetas. · Taotles Tartusse erakooli loomise luba. · Oli üks Eesti Üliõpilaste Seltsi asutajatest. · Oli abielus, kuid tal polnud lapsi. · Sündis Kanepis 1845. aastal ja suri Tartus 1912. aastal. Faktid kooli ajaloost · Detsember 1883 - Hugo Treffneri kool sai tegutsemisloa. · Algselt oli kool Hobuse tänaval, praguses koolimajas oli Tartu kubermangugümn. · 1919 - kolis Treffneri kool pragusesse majja (sisuliselt liideti 2 kooli). · 1954. aastani oli HTG poistekool. · Nõukogude ajal oli kooli nimi A. H. Tammsaare nimeline Tartu I Keskkool. · 1961 avati meie koolis esimene matemaatika eriklass Eestis. · 1990 võeti kasutusele taas HTG nimi ja vaid ~10 aastat on olnud vaid gü...
SOTSIAALTEADUSTE KLASSIKUD (Erkki Karo, Wolfgang Drechsler) 1. SISSEJUHATUS Ülevaade kursusest: Kursus keskendub sotsiaalteaduste arengut mõjutanud olulistele autoritele ja nende seisukohtadele, pealemisele panusele. Avalik haldus kui riigiteadus: HALDUS (kui enda või kellegi teise asja eest hoolitsemine) + AVALIK (kui riiki puutuv) = AVALIK HALDUS (kui riigi eest hoolitsemine). 1. Ühiskond. Riik, tuunus Uhiskond on indiviidide vaheliste suhete susteem. 2. Avalik haldus kui riigitesdus. Kuidas defineerida riiki, tunnus? Avalik Haldus on riigiteenistujate poolt teostatav riigi asjade eest hoolitsemine riigi täidesaatvas harus, mis hõlmab osaliselt halduspoliitikat. Riigi täidesaatev haru jagataksegi enamasti kaheks: halduspoliitikaks ja avalikuks halduseks Riigi tunnuseks on voimu kasutamise monopol mitte ainult võimu ja sunni kasutamine, vaid selle kasutamise potentsiaal, mis...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
