"Vaikiv ajastu"kas pöördepunkt Eesti ajaloos? "Vaikivaks ajastuks" Eestis nimetatakse perioodi, kui Riigikogu enam kokku ei kutsuta; kehtestati range tsensuur, igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud (ainus legaalne partei oli Pätsi toetuseks loodud Isamaaliit), vabadussõdalaste üle peeti kaks suurt kohtuprotsessi, suruti maha igasugune Pätsi vastane opositsioon, kehtestati riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. Sellise poliitika tulemusena kehtestati demokraatliku riigikorra asemel Pätsi autoritaarne diktatuur. Muutused algasid demokraatliku korra asendamise autoritaarsega reziimiga. Sellega seoses hakati piirama ajakirjanduse sõnavabadust: suleti Maaleht ning Postimees allutati valitsusmeelsete ringkondade kontrollile. Peagi laienes tsensuur ka teistele elualadele mida hakkas kontrollima Riiklik Propaganda Talitus. Märtsis 1935 keelustati erakondade tegevus ja asendati need teist...
BAROKK(1600 1750) Eestisse umbes 1640. 1.monarhistlikud maad (absolutism,kuningas,jne) kõige baroklikum . N: Itaalia,Hispaania. 2.revolutsiooni & ususõdade maad baroklik klassitsism. N: Prantsusmaa,Saksamaa 3.protestantlikud maad baroklik realism. N: Ingismaa peale revolutsiooni, Holland,Põhja-Saksamaa, Eesti. Sünnimaaks Itaalia.Rõhutab,et elu on liikumine.Kõik lainetab,vohab, liigub, mässab, jne. ARHITEKTUUR. Keskosa kõrgem,kahekorruseline.Kuppel.Poolsambad.Pilastrid.Joonistati aknaid,et nagu näis,et on aknad,tegelikult ei olnud.Ornamendid,kaunistused.Voluut. Itlaalias: Lorenzo Berlini Rooma Peetri kiriku ette rajas väljaku.(oli ka skulptor). Carlo Maderna Rooma Peetri kiriku edasiehituse autor (hiigelsambad peaukse juures, eeskujuks Jeesuse kirik Roomas.) Francesco Borromini üks Rooma linna arhitektid...
http://miksike.com/docs/elehed/7klass/2kliima/7-2-23-1.htm Meie planeedil valitses väga soe ja niiske kliima. Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad dzunglid. Sellistes dzunglites pesitsesid hiidroomajad saurused. http://www.ut.ee/BGGM/referaat/juura.html Maismaa loomad: algab "dinosauruste ajastu". Hilis-Permi ja Vara- Triiase vältel oli meretase madal. Ekslikult arvatakse, et maismaa setted olid enamuses ning seega oleks Hilis-Permist kuni Triiaseni maismaaloomade ajalugu kerge uurida. Tegelikult on fossiilide jälgi leitud ainult kahest piirkonnast: Lõuna-Aafrika Karroo basseinist ning Uuralitest Venemaal. Permi-Triiase vahetusel mõlemas piirkonnas on Hilis- Permi imetajalaadsed roomajad äkki välja surnud. Triiase alguseks oli säilinud mõni kiskjaliste perekond ja suur taimetoiduline Lystrosaurus, kelle fossiile leidus igas Gondwana osas. Kuigi imetajataolised roomajad mitmekesistusid Tr...
Barokk ajastu Barokki murranguperiood on XVII-XVIII saj. Polüfooniline muusika saab oma kõrgtipu. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid tõi ka palju uut. Kohati eksisteeris koos uus ja vana nii ühiskonnas kui kunstis üldse. Nii jätkus vaimuliku koorimuusika areng, mille kõrvale tuli vaimulik instrumentaalmuusika. Kasvas huvi ilmaliku muusika vastu, mis arenes edukalt. Püsis huvi vokaalmuusika vastu, kuid populaarsemaks sai instrumentaalmuusika Nii kujunes barokkmuusika vastandite ja kontrastide muusikaks, kus kõrvuti eksisteerisid nii polüfooniline kui homofooniline muusika, tekkisid vastandlikud meloodiatüübid - dramaatiline ja koloratuurne meloodia, eksisteerisid kõlakontrastid, dünaamikakontrastid jms. Kunstiteoste ja muusikateoste ainestikuna eelistati piiblimüütide asemel ajaloosündmusi, antiiklegende ja kaasaegset elu. Barokk hakkas ülistama kangelaslikkust, suurte tegude paatost, esinduslikkust...
Vaikivajastu. 1934.a. algul toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised, kus vapsid saavutasid suurt edu. Et ennetada vapside eeldatavat võitu ka Riigikogu ja riigivanema valimistel ning koondada võim enda kätte, viisid Konstantin Päts ja Johan Laidoner (kellest sai sõjavägede ülemjuhataja) 12. märtsil 1934 läbi riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6- kuulise kaitseseisukorra, keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ning asuti vapse arreteerima. Aprillis toimuma pidanud valimised lükati edasi, tühistati vapside tulemused kohalikel valimistel, riigiametites viidi läbi puhastus. Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riigivanem Pätsi kätte. Päts põhjendas oma tegevust vapside väidetavate mässuplaanidega ja eesti rahva vaimuhaigusega, mistõttu oli vaja poliitilisi õigusi piirata. 1934.a. suvel sai peaministri asetäitjaks ja siseministriks Pätsi oluline toetaja Karl Einbund (eestistatult Kaarel Eenpalu). Kui oktoob...
Kool Nimi Klass Vaikiv ajastu Referaat Tallinn 2008 Sissejuhatus XX sajand oli Eesti jaoks küllaltki heitlik. Oli nii paremaid kui ka halvemaid aegu, mitu korda vahetus riigikord, samuti oli ka Eestis majanduses üsna raskeid aegu. Kuigi kahe maailmasõja vahel suudeti luua esimene Eesti Vabariik. Esimene Eesti Vabariik kasvas välja Esimesest Maailmasõjast ning Vene ja Saksa revolutsioonidest. Järsku olid väga nõrgaks jäänud kaks suurrahvast, kes mõlemad tahtsid Baltikumi koloniseerida. Vene tsaarivõim oli alates 1880ndaist aasast arendanud Eestis ja Lätis ulatuslikku venestamispoliitikat, sakslased - okupeerinud 1918. a algul kogu Baltikumi, ning hakkasid kavandama kiiret ja põhjalikku saksastumist. Saada suure vene või suure saksa rahva osaks oli eestlastele sügavalt vastumeelt. Eesti rahvas ja tema juhid kasutasid 1918. a novembris Saksamaa kokkuvarisemist ja Vene kodusõda väga oskuslikult ära. ...
Vaikiv ajastu Kristel-Kai Kooskora Sandra Aruste Vaikivajastu on nimetus Eesti ajalooperioodile 12.märts 1934 kuni 21.juuni 1940 Vaikiva ajastu algus Vapside suur edu 1934. aasta kohalike omavalitsuste valimistel Konstantin Pätsi riigipööre 23.märts.1934 Keeldude kehtestamine Parlament "Vaikivas olekus" Demokraatia "lämmatamine", ainuparteiks Isamaaliit Uus põhiseadus Eesti Vabariigi esimene president Konstantin Päts (1938) Vapsid Vabadussõjalased ehk rahvapäraselt vapsid olid Eesti 1920.- 30 aastatel tegutsenud vabadussõdalaste ühendustesse koondunud liikmed "Vaikiv ajastu" Loodi Riiklik Propaganda Talitus Võitlus opositsiooniga Kiire majanduse areng riik sekkus jõuliselt majandusellu. Rahva heaolu paranemine Koostöö liitlastega kolme Balti riigi ühine leping Baaside leping 28.september.1939, mille alusel Stalin paigutas Eestisse 20 tuhat maaväelast, lennuväe-ja laev...
RISTISÕJAD · keskne idee oli Jeruusalemma vabastamine (oli muhamedlaste käes 638. aastast) · 1095. aasta Clermont'i kirikukogul kutsus paavst üles kannatavatele usuvendadele appi minema ja muhamedlasi Pühalt Maalt välja ajama · ristisõdijatele olid mitmed privileegid vara ja pere kiriku kaitse all, patud andeks, sõjategevuse ajal vabastus võlgadest, surmasaamisel pääs paradiisi · teele asusid vaesemad (lihtrahva ristisõda) rüüstasid teel Konstantinoopolisse linnu ja tapsid juute, kes nende meelest olid Kristuse kannatustes süüdi · Väike-Aasias piiras Seldzukkide vägi nad ümber ja purustas · alates 1096. aasta hilissügisest hakkasid Püha Maa poole liikuma elukutselised sõdurid · kuus tähtsamat ülikut, ristisõdijate eesotsas olid Lotringi hertsog Gottfried, Toulouse'i krahv Raymond. · 40 000 kristliku sõdijat 1. ristisõda ainuke tõelis...
Imperialismiajastu 19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. sajandi II poolel tõstis suuremate rahvaste juures pead sovinism ehk marurahvuslus, mille nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis aga omakorda teretulnud õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Imperialistlik riik arvab endal olevat huvisid enam-vähem kõikjal maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele tähendas imperialism ka majandusliku mõjuvõimu laiendamist. Mõlema koosmõjul muudeti vähem arenenud maad 19. sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka baasiks. Tihti põhjendasid suurriigid oma poliitikat vajadusega hoolitseda vähe arenenud rahva...
Baaside ajastu 1.Baaside leping, lk73.-75 28.septembril 1939 kirjutati alla NL ja Eesti vahelisele vastastikuse abistamise paktile. 1) Pooled lubasid hoiduda vastastikusest õõnestamisest ja lubati osutada abi kallaletungi või selle ohu korral. 2) Eesti andis NL rendile alad mereväebaaside rajamiseks Saare- ja Hiiumaal, ka Paldiskis. 3) Moskva kohustus omakorda müüma Eestile soodustingimustel relvastust 2.Baaside aeg Eesti valitsuse seisukoht NSVL tuleb Pakt sõlmida, sest muidu alustab NL Eestiga sõda mis hävitb Eesti rahva. Väideti et Eestil pole vahendeid enda kaitseks ja appi ei tuleks ka keegi. Eesti võimalikud valikud 1) alistuda 2) alustada üksi võitlust mis ilmselt oleks lõppenud lüüa saamisega ja sellele oleksid järgnenud venelaste repressioonid 3) veenda Lätit ja ...
Juura Kliima Juura oli 190-136 miljonit aastat tagasi. Meie planeedil valitses väga soe ja niiske kliima. Maad kastsid väga sageli soojad vihmasajud ning maapinda katsid kõrged ja tihedad džunglid. Sellistes džunglites pesitsesid hiidroomajad – saurused. Loomad Juura ajastule eriti iseloomulikud olid aga hiidroomajad – saurused. Juura ajastu lõpul ilmusid ka esimesed linnud. Roomajate ja lindude vahevorm oli ürglind. Ta oli väike, tuvist pisut suurem olevus, kes lendas üsna halvasti, tema keha oli kaetud sulgedega, kuid tal oli pikk saba ja tiibade otsas paiknesid küünised, nokk puudus, seevastu olid tal aga hambad! Taimed Juuraajastu taimeriigis valitsesid paljasseemnetaimed ja sõnajalad, mis moodustasid igihaljastest okaspuudest ja lopsakatest sõnajalgadest koosnevaid troopilisi metsi. Maavarad Juura ajastust on pärit rohkesti kivi- ja pruunsütt, põlevkivi, naftat jne. Saurus Tai...
Kambrium Iselomustus Vastab ajavahemikule 542488 miljonit aastat tagasi; Paleosoikumi ja ka kogu fanerosoikumi vanim ajastu; Olulisemateks maavaradeks on nafta ja fosforiidid; Kambrium jagatakse neljaks ajastikuks, millele vastavad samanimelised ladestikud- Terre-Neuve, Teine ajastik, Kolmas ajastik, Furong. Kliima ja geograafia Kliima oli mõõdukas, mitte eriti külm, ega ka soe; Kambriumi kestel oli põhjapoolkeral Panthalassa hiidookean, lõunapoolkeral asetses Gondwana hiidmanner ning Laurentia (Põhja-Ameerika), Baltika ja Siberi mandrid. Kontinendid olid üle ujutatud madalmeredega. Uued liigid Sell ajal tekkisid peaaegu kõigi tänapäeval elavate hõimkondade varasemad esindajad. Kambriumi alguses ilmusid toesega (skeletiga) varustatud hulkraksed loomad. Ilmusid erinevad veeselgrootud: molluskid, trilobiidid, arheotsüaadid (surid välja kambriumi keskel), brahhiopoodid (puuduluksed käsijalgsed), käsnad, ussid ja pa...
Devoni Ajastu (kestis 57 miljonit aastat (416-359 milj.a.tagasi). Dariya Romanova Violetta Zakorzhevskaya 11 klass Sissejuhatus Devoni kontinendid ja mered Kalade ajastu Devoni kivimid Eestis Devoni kontinendid ja mered Devoni ajastu alguseks oli Laurentia (Põhja- Ameerika) kratoon liitunud Baltika (Põhja- Euroopa) kratooniga, moodustades liitmandri - Laurussia. Liitunud kratoonide vastastikuse surve tulemusena pressiti mandrite servaalad kokkupuutevööndis kõrgeks Kaledoonia kurdmäestikuks, mis kulges üle praeguste Briti saarte, Skandinaavia mäestiku ja Gröönimaa idaranniku kuni Teravmägede saarestikuni. Devoni kontinendid ja mered Jämedam murendmaterjal ladestus mäestikunõgudes, peenem kanti vooluvetega mäestikueelsele tasandikule, kus see moodustas madalates veekogudes pakse punase liivakivi lasundeid Gröönimaal, Teravmägedel ja Põhja-Euroopas, mida nimeta...
· Katoliku kirik algselt kogu ristirahvast hõlmav (üleüldine)kirik, 1054. aasta suurest kirikulõhest alates Rooma paavstile alluv kirik · Munk jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldanud mees, elab kloostris · Nunn Jumala teenimisele pühendanud naine · Abt mungakloostri ülem · Abtiss nunnakloostri ülem · Misjon ristiusu levitamine paganate hulgas · Klooster munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamised kultuurikeskused Lääne-Euroopas · Kirikuriik paavsti võimu all olevad valdused Itaalias, selle rajas 754. aastal Frangi valitseja Pippin · Lään ehk feood maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt(senjööril...
C. R. Jakobsoni nim Torma Põhikool RENESSANSS referaat Koostaja: Juhendaja: 2013 Sisukord Perioodid............................................................................................................................................4 Renessansi suurkujusid.......................................................................................................................4 Arhitektuur (Eesti)..................................................................................................................................5 Renessanssmuusika................................................................................................................................6 Tähtsamad muusikateoreetilised jooned.....................................
BAROKK AJASTU Barokk sai alguse juba 16.sajandi lõpul Itaalias. Sobivaim sõna selleajastu kunsti kirjeldamiseks oleks ebatavaline. Sõna barokk tähendab korrapäratu kujuga pärli, mis sümboliseerib väga hästi barokki ajastut. Kunsti kirjeldavad veel värvid, kirg, hoog ja tohutu ülepaisutamine ning liialdamine, selline kunst on vaatajale huvitav ja tollal ka väga ebatavaline. Barokk-kunsti kasutas rooma-katoliku kirik, püüdes sellega suurendada rahvahulkade usutunnet. Barokki stiil oli levinud ka isevalitsejate seas, kes proovisid seda sama, suurendada usku neisse, läbi sellise kirgliku kunsti, proovisid nad näidata inimestele oma võimu. Barokk oli stiil mida said ära kasutada katoliku usu maad, tänu sellele, et valitsejad kasutasid sellist kunsti enese heaks ära, oli see esimene kunstistiil, mis levis nii laiali läbi Euroopa. Barokki võib jaotada 17.sajandil kolme gruppi, sõltuvalt erinevatest maadest ja kuid...
Vaikiv ajastu, kas ka vajalik ajastu? Kui Konstantin Päts ja Johan Laidoner said 12. märtsil 1934 hakkama riigipöördega, võisid kõik inimesed öelda, et Eestis hakkavad toimuma suured muutused. Varem võimul olnud Vapsid olid küll saanud laialdase rahvatoetuse osaliseks, kuid uuele korrale vastu ei hakatud. Tänu sellele hakkas uus kord kiirelt tööle ning läbi viidi suurel hulgal muudatusi. Puhkuselt naasnud Riigikogu hakkas aga peagi uuele süsteemile etteheiteid tegema, mis lõppes nende laialisaatmisega. Vapse arreteeriti ning kõrvaldati riigiametitest, kõike riigis toimuvat hakati kontrollima, sõnavabadusest polnud enam jälgegi ja rahvuslus muutus äkitselt väga tähtsaks. Selleks hetkeks oli käesoleva korra kutsumine ,,demokraatiaks" juba sügava kahtluse alla seatud. Oli alanud Vaikiv Ajastu. Vaikiva ajastu algul astuti kindlad sammud demokraatia lämmatamise suunas. Päts oli ettekäändeks toonud Eesti rahva e...
Vanakreeka skulptuur Põhijooned Näod ilmetud, skulptorite põhieesmärk oli kujutada täiuslikku ilu Enamus skulptuurid loodud ainult eespoolt vaatamiseks Erinevatel aegadel loodud kujud on siiski põhijoontes samasugused Vanimad skulptuurid Pärinevad arhailisest ajastust Küllaltki algelised Külgedele surutud käed, otsevaade Üks jalg pisut eespool Kuros , u 600 e.m.a Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kuros/kore Click to edit Master text styles Click to edit Master text stylesSecond level Third level Second level Four...
BAR.AJASTUL poliitiline elu rahutu. Ususõjad prot,kat. vahel. FRA priiskav abs. monarhia (raha õukonnale). Kolooniatest rikkus Euroopasse. Monarhiavastased kodanlikud rev. Inglismaal ja Madalmaades. Bar ajastu muus dünaamiline, rahutu, liialdav, teatraalne, tugevalt emo. Puudus muus.sisemine areng. Muusik.bar. kodumaa Itaalia (enamik uusi zanre). Senisest õukonnakesksem.Tekkis kontsertstiil.Muusika pingsaks kuulamiseks.Kujunes välja prof. muusikute klass. Vok.muus.varjust tuli instrum.muus. Pillide areng(Amatid, Guarnierid,Stradivari). Uued puhkpillid (põikflööt, fagott), haamerklaver. Tavaline ansambel: barokktrio. Orkestrimuusika buum (esinesid igal pool). Bar.triost kasvas välja bar.orkester. Võitis populaarsust homof.mitmehäälsus. Vok.muus. kasvas teksti osatähtsus. Muusika muutus rõhutatult tonaalseks. UUED ZANRID Ooper: 1.op.JacopoPeri"Daphne"(1597). Eelkäijad: vanakr.trag., keskaegsed liturg.dr.ja müst.,renes.õukonna...
BAASIDE AJASTU EESTIS MOLOTOV-RIBBENTROPI PAKT (MRP) ¤ 23. VIII 1939. a. sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu vahel mittekallaletungi leping, mille salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia (hilisema täienduslepinguga ka Leedu) ¤ Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnaga endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist ¤ mõlemad riigid olid huvitatud uutest territooriumidest ¤ 1. IX 1939.a. alanud Saksamaa kallaletung Poolale vallandas Teise maailmasõja ¤ 1935. a. Inglise-Saksa mereväelepinguga oli Läänemeri täielikult Saksamaa ja Nõukogude Liidu kontrolli all, mistõttu sõja puhkedes olid Baltimaad jäänud välispoliitilisse isolatsiooni ¤ osa ajaloolasi on veendunud, et Eesti pidanuks sellises olukorras valmistuma ühiseks vastupanuks võimalikele agressoreile ning tegema ettevalmistusi esindusliku välisdelegatsiooni edasitegutsemiseks eks...
Renessansi ajastu muusika Sarmi Värv 10ü Piiri tõmbamine keskaja muusika ja renessanssmuusika vahele on keeruline ja seda on tehtud küllaltki erinevalt. Renessanssmuusika omaduste kujunemine oli järk-järguline protsess ning ajastu algusajaks muusikas on pakutud aega 14. sajandi algusest kuni 1470ndateni. Mõned muusika-uurijad on öelnud, et renessanssmuusika mõistet tuleks üldse vältida või vähemalt kasutada äärmise ettevaatusega. Renessanssi ajastul hakati uuesti eeskujusid võtma antiikajast. Esikohale tõusis INIMENE. Inimest kujutati elujõulise ja kaunina. Rõhutati tema isikupära ja sidet loodusega. Kunst sai maisema ja elu jõulisema ilme. Piibli inelise kunsti kõrvale hakkas hoogsalt arenema ilmaliku sisuga kunst. Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss muusikas alguse 14. sajandil Madalmaades, kust levis Euroopasse laiemalt 15. - 16. sajandil. Rene...
Renessansiajastu muusika Renessanssmuusika on renessansiajastul (14.17. sajand) loodud muusika. Mõistet "renessanss" kasutatakse peamiselt kujutava kunsti puhul ja seoses Itaaliaga. Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega, seepärast nimetatakse seda ajastut ka Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastuks. Roomakatoliku kiriku lõhenemisest ja reformatsioonist tingitud kriis muutis inimeste maailmapilti. Toimus ilmalikustumine, kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Muusikas väljendus see ilmalike zanrite ilmumisega vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Tänu renessanssile muutus nii muusiku kui kunstniku amet tänuväärilisemaks ja tasuvamaks. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest hiljem kujunesid välja konservatooriumid. Kirik väljendas oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunst...
1. Millises riigis avaldusid renessansi nähtused kõige varem? Itaalias 2. Kuidas periodiseeritakse renessanssi? Eelrenessanss 14.saj, vararenessanss 15.saj, kõrgrenessanss 16.saj 3. mis iseloomustab renessansi ajastu inimest? kirglik teadmistejanu,uurimiste avastamiste vaim, mis viib suurtele leiutistele ja maadeavastustele. 4. miks nimetatakse renessansiaja mõtlejaid humanistideks? universaalne inimene, Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest. Humanistide ideaaliks oli mitmekülgselt arenenud universaalsete võimetega inimesed. 5. Milliste ehitiste osatähtsus suureneb arhitektuuris? Ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse haiglaid, raamatukogusi,kauba-ja kohtukodasi. Valmivad esinduslikud raekojad. 6. Mis on tahvelmaal? Maali aluseks kasutati puutahvlik või lõuendit. Sellist maali oli võimalik transportida. 7. Mida kajastatakse renessansiajastu maalidel? maastiku- ja olustikuelemendid. ...
ROMANTISMI MOOD Mis puudutas moodi, siis romantism, positivism ja neo-romantism ei erinenud teineteisest märkimisväärselt. Need olid kaunite valgete ballikleitide ja suuresti Inglise mõjutustega kaasaegse meestemoe sünniajastud. Meeste rõivastuses püsis põhiliselt frakk, kuid järjest rohkem hakkas moodi tulema pikk-kuub Valged lisandid, nagu särgid, lipsud, vestid ja kindad, mida kanti koos tumedate sabakuubede, frakkide ja hiljem ka jakkidega, on siiani jäänud meestemoe klassikalisteks ning ajatuteks elementideks, mis lõid elegantse mene imidzi tema jaoks olulistel hetkedel. Põlvpüksid olid jäänud minevikku. Väga suurmt osa etendas ülikonna juures kallis materjal ja hea rätsepatöö. Kuub võis omada kõikvõimalikke värvitoone ja tänu sellele oli meeste rõivastus küllaltki värvikas. Püksid olid aga alati valged. Moodsaimaks peakatteks sai torukübar. 19.sajandil tekkis kõrgmood ning uued suunad rõivastuses: tuntumad rõivas...
Renessanss Arhitektuur Renessanssiajastul muutub kirikuarhitektuur inimesekesksemaks ning areneb uute joontega arhitektuur. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla. Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid. Rajatakse kujundatud linnakeskusi ja väljakuid. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad. Tähtsaimad ehitised renessanssiajastust: 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1446) poolt valmist...
Devon Devon oli Paleosoikumi neljas ajastu; algas 417 miljonit aastat tagasi ja lõppes 354 miljonit aastat tagasi; järgnes Silurile ja eelnes Karbonile. Devoni ajastul toimus ka aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Varased eostaimed, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis - Devonis suuri metsi. Ajastu keskelt pärineb juba ka koldade (pärisraikad), osjade (kidade) ja esimeste sõnajalgade (keerdlehikud) jäänuseid. Merd asustasid rohe- (mõik-), mänd- ja punavetikad. Devonis tekkisid esimesed hulkjalgsed, putukad ja primitiivsed kahepaiksed. Nende esivanematel olnud uimed olid asendunud jalgadega. Peaaegu täiesti surid välja graptoliidid ja trilobiidid, tunduvalt vähenes peajalgsete (nautiloidide) osa. Selgrootutest loomadest olid arvukaimad karbid, teod, käsijalgsed (brahhiopoodid) ja lihtsad ammoniidid (goniatiidid). Selgroogseist olid esindatud kõik olulise...
Raamat : Loova ajastu koidik: äri, banaanid ja turunduse surm Eeskirjad ja põhimõtted, mis on reguleerinud ettevõtlust pool sajandit on surnud. Millistes küsimustes nüüd, rohkem kui miskis muus, on loovust ja ideid. Mõtlemapanevaid pilke vana turunduse surmast, Mark Earls uurib käesolevat suurt muutust ja näitab, kuidas uus filosoofia saab lahendada traditsioonilise turustamise probleeme. Ta annab üksikasjalikud juhised hoone organisatsioonist, mille töötajad saavad valida tööd - mille jooksul nende ideed saavad edukaks. Mark Earls räägib hullust kaasaegsest turustamisest, kuid samal aja lsaan aru, miks see on tõepoolest oluline. " Dominic Mills, Toimetus direktori Kampaania Magazine ja samas annab meile mõned uued alustalad, ta küsib nii palju küsimusi tulevikuplaanidest ilma nendele tuttavat käsipuud, kui ta annab vastuseid. Alates eessõnast Adam Morgan direktor EatBigFish ja autor enimmüüdud Eating Big Fish "Kui ainus asi, mida teha...
Ladina keele klassikalisel ajastul oli suur erinevus kõrgestiililise luulekeele ja proosakeele vahel. Klassikalise kõrgstiili looja Cicero teoste keelt hakati pidama klassikalise ladina keele tipuks ja selle matkimine muutus hiljem kohustuslikuks. Luulekeel saavutas klassikalise täiuslikkuse Vergiliuse teostes. Cicero kõnedest on säilinud 58 (mõnedel andmetel 30). Kõned on peetud kohtus ja rahvakoosolekul. Sisuliselt jagunevad ta kõned poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus. Isiklikud filosoofilised tõekspidamised ja maailmavaated, mis kajastuvad kõnedes, annab kuulajale vägagi spetsiifilise kõnepidamise vormi, milles esinevad variatsioonid ja publiku koosseisust ja kõne temaatikast lähtuvad rõhulised lahendused muudavad Cicero kõned iseseisvateks teosteks. Kõnelemises oli talle eeskujuks Demosthenes. Cicero kõnesid peeti läbi Rooma ajaloo parimateks. Teosed: "De oratore", milles ...
VAIKIV AJASTU ELUOLU 1934 1940 (Eesti ajalooperiood) VAIKIVA AJASTU KUJUNEMINE Periood Eesti ajaloos 12. märts 1934 kuni 21. juuni 1940 Seda perioodi on kutsutud ka Põhiseaduse kriisiks, riigipöördeks ja kojarevolutsiooniks. Nimetuse "Vaikiv ajastu" võttis kasutusele vabadus- sõjalane William Tomingas oma mälestusteraamatus "Vaikiv ajastu Eestis" Kehtestati range tsensuur, igasugune valitsuse tegevuse kritiseerimine oli keelatud, erakondade tegevust ei lubatud, kehtestati riiklik kontroll kõikvõimalike elualade üle. MAJANDUS 1934.a. algas Eesti majanduses uuesti kasvuperiood. Peamiseks faktoriks kriisi ületamisel oli 1933 suvel Jaan Tõnissoni valitsuse poolt teostatud krooni devalveerimine 35% võrra Krooni devalveerimine aitas oluliselt suurendada Eesti kaupade konkurentsivõimet välisturgudel. Väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Eksporditi põllumajandussa...
Barokk 17. saj – 18. saj esimene pool ÜLDISELOOMUSTUS Muusika kui emotsionaalne mõjutusvahend, rahutu, peegeldas konflikte ühiskonnas. Instrumentaalmuusika populaarsuse kasv, pillide tormiline areng, orkestrimuusika buum, kujunes välja barokkorkester. Muusika muutus rõhutatult tonaalseks. MUUSIKA KOHT ÜHISKONNAS Muusika muutus kuulamisobjektiks, kontserdid publikule. Tekkis professionaalsete muusikute klass, muusikud töötasid õukonnakapellides ja kirikukapellides (kirik kontserdipaigana) ning ooperiteatrites. Ooperi teke. ÜHEHÄÄLSUS VÕI MITMEHÄÄLSUS Polüfoonilise mitmehäälsuse kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus. MUUSIKAINSTRUMENDID Täiustati keelpille, tähtsaimaks soolopilliks sai viiul. Konstrueeriti fagott, võeti kasutusele haamerklaver. Populaarsed ka oboe ja plokkflööt. UUED ŽANRID JA VORMID Ooper Esimene ooper: “Orpheus” Orpheuse aaria – C. Monteverdi Oratoorium (messias) – mitmeosaline teos solistid...
VARAKRISTLIK AJASTU Ristiusu mõju kunstile Ristiuks tekkis Vahemere idarannikul Palestiinas 1. saj. levis Rooma ja sattus võimudega vastuollu., sest erines põhimõtteliselt teistest usunditest: Nõudis usu ja igapäevase elu ühendamist (10 käsu täitmine) Sõnade ja tegude ühtsus Eeskujuks Jeesuse kannatusrohke elu. Usk „messianistlik“ st. usuti Lunastaja (Messia) tulemisse, mistõttu igapäevast elu peeti ajutiseks ja tühiseks Kristlasi kiusti taga, kuna uus usk õõnestas antiikühiskonda. Neid heideti kiskjate ette amfiteatrites, piinati ja löödi risti. 313. a kuulutas keiser Constantinus ristiusu lubatuks, kuna loootis uue usu abil riiki koos hoida. Katakombid Usukommete täitmiseks oli kristlastel tarvis kohti, kus tagakiusamise olukorras ...
Baroki Ajastu Muusika Esitaja:Silver Hani BarokkMuusika! *Tekkisid Esimesed Elukutselised Muusikud. *Professionaalsed Kapellid. *Kujunesid Välja Esimesed Instrumentaalmuusikažanrid. *Algas solistilise vokaal- ja instrumentaalmuusika võidukäik *Barokk oli virtuoosse soololaulu kuldajastu. *Püüti imiteerida loodust ja inimtundeid. Pillid! *Pillid arenesid tormiliselt. *Viiul muutus tähtsaimaks ansambli- ja soolopilliks. *Uued puhkpillid (põikflööt,fagott) ja võeti kasutusele haamerklaver. *Tavaliseks pilliansambliks sai barokktrio. Uued Stiilid! *Tekkis Konstertstiil. *Muusika väljus koosmutsitseerivast ringkonnast suure publiku ette. *Vastandine renesanssiajastu muusikale oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Tähtsamad Esindajad! *Johann Sebastian Bach (1685-1750) Jõuluoratoorium BWV 249 *Georg Friedrich Händel (1685-1759) Rinaldo *Antonia Vivaldi (1678-1741) Ottone In Villa 1713 *Arcangelo Orelli (1653-1713) C...
III Romaani ajastu 10. sajand kuni 12. sajandi lõpp. Algaas Saksamaal, edasi jätkus Prantsusmaal ja Inglismaal. Peamine tunnus on SUUR LAI ÜMARKAAR. Kiviarhitektuur hakkas taastuma ja linnad hakkasid kasvama [Veneetsia, Genova, Pisa kaugkaubandus Vahemerel]. Kiviehitistes kasutati mõningaid rooma ehitustehnikas tuntuid võtteid (ümarkaar, silindervõlv) ja selle järgi nimetati 19. sajandi 10.-12. sajandi kunstistiil romaani stiiliks. Kirikute peamine tüüp oli basiilika. Koorile ehitati ruumi juurde. Koori põrand oli sageli pikihoone omast kõrgemal ja seal all asus kabel (krüpt), mida kasutati matusepaigana. Kiriku põhiplaan meenutab mõnikord ladina risti. Basiilikate kõrval esines ka ühelööviline ja kodakirik. Kodakirik o Kodakirik oli kolmelööviline nagu basiilikagi, o Kuid kesklöövi ülaosas polnud aknaid o Uksed [keskaja arhitektuuris portaalid] asusid mõnikord läänepoolses osas, sageli pikiküljel. o Lööve...
1. Millal levis barokk-kunst? 16. Saj lõpus 2. Missugusest keelest tuleb sõna barokk ja mida see tähendab?barokk tuleb portugali keelest ja tähendab korrapäratut poolümmargust pärli. 3. Mis iseloomustab barokki üldiselt? Väline hiilgus, rahutus, liialduste rohkus, pompoossus. 4. Mis iseloomustab barokkarhitektuuri?fassaad kahekorruseline, kroonis kolmnurkne viil, korintose stiilis poolsambad ja pilastrid, viilud akende ja uste kohal, nissid, milles skulptuurid 5. Võrdle renessansiarhitektuuri ja barokkarhitektuuri sammaste asetust. 6. Missugune motiiv oli barokkornamendis väga armastatud? 7. Kes oli Itaalia barokkarhitektuuri peaesindaja ja mille ta kavandas Rooma(Vatikani) linna?G.L.Bernini, ta kavandas Vatikanis Peetri kirku esise väljaku koos kolonnaadiga. 8. Kes oli see arhitekt, kes töötas Peterburis XVIII saj. keskel?Mis rahvusest ta oli?B. Rastelli, itaallan...
ARVUTI AJASTU ALGUS Arvuti ajastu algus on märksa pikem, kui seda paljud ettegi kujutada oskaksid. Arvuti eelkäijad olid mitmesugused arvelauad, näiteks Roomas abakus ja Jaapanis soruban. Esimesed mehaanilised arvutid konstrueerisid 17. saj. prantsuse teadlane B. Pascal ja saksa teadlane G. W. Leibniz. Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani. Kuid pikemalt võiks peatuda arvuti lähiajalool. II maa...
Baaside ajastu Eestis Diana Ratušnõi Randel Lillep Martin Mägi Henri Kurvits Mari Tuvikene MOLOTOV-RIBBENTROPP PAKT • 30-ndatel valmistusid suurriigid maailmasõjaks. • Põhjuseks oli Hitleri- Saksamaa soov saada revanši valusa kaotuse eest I MS. • Saksamaa ja tema liitlaste itaalia ja Jaapani soov maailma ümberjagamiseks ja Stalini juhitud NSV liidu lootus päästa maailmasõja abil valla maailmarevolutsiooni. • NSV Liit oli enim sõjaks valmis. Tal oli lennukeid ja tanke rohkem, kui teistel riikidel kokku. • Kremli võimurid tahtsid Lääne- Euroopa suur riigid omavahelisse sõtta ässitada. • 1939 aasta suvel kauples NSV Liidu juhtkond silmapetteks SB ja Prantsusmaaga Hitleri-vastase koalitsiooni loomise üle, nõudes muu hulgas õigust Baltimaadesse, Poolasse ja Rumeeniasse oma vägede saatmiseks, seega need okupeerida. • Lääneriigid olid nõus Balti riigid ohvriks tooma, millega l...
Devon Devoni ajastu paiknes 416 - 359 miljonit aastat tagasi. See nimetati nii kivimite leiukoha järgi: Devonshire, Inglismaa. Devoni ajastu alguseks oli Laurentia ürgmandri liitumine Baltika ürgmandriga, moodustades liitmandri Laurussia. Peamine kivim oli liivakivi kuid leidus ka lupja, savi ja dolomiiti. Devoni ladestu kogupaksuseks mõõdetakse kuni 450 meetrit. Eestis kõige tähtsam ja silmapaistvam ladestu on Piusa maardla. Devoni ladestu varustab Lõuna-Eestit põhjaveega, mis enamasti on puhas ja surveline. Devoni-aegsed mered olid domineeritud käsijalgsete poolt, nendesse kuulusid mitmed korallid kes moodustasid hiiglaslikke bioherme või rahusid. Devonis toimus ka suurejooneline kalaliikide mitmekesistumine. Devonis sai alguse Maa massilisne asustamine maismaataimestikuga. Taimkatte areng muutis atmosfääri koostist, suurendades hapniku sisaldust õhus. Selle tulemuseks oli kliima järkjärguli...
Muusika ajalugu gümnaasiumile küsimused ja vastused. 1. Millal oli romantismiajastu? Vastus: 19 saj. 2. Iseloomusta romantismi muusikat, too välja kolm tunnust või uuendust. Vastus:Klassikalise ja romantismi vahel pole selgeid erinevusi,kuid on muutunud heliloojamõtlemisviis.Eelminevalt oli rõhuasetus muusikas mõistusel nüüd liikus see tunnetele. 3. Selgita mõistet „programmiline muusika”. Vastus:Muusika mis põhineb kindlal teemal või süzeel,mida peegeldab helitöö pealkiri. 4. Nimeta romantismi peamisi muusikažanreid. Vastus:Romantismiajastu heliloojad võtsid Viini klassikutelt üle iseloomulikud zanrid ja muusikavormid(nt .klassikaline sonaaditsükkel)Samas tekkisid ka täiesti uued zanrid ja tsüklid .Kammermuusikas kujunes välja klaverisaatega soololaulud,mida hakati koondama tsüklitesse. 5. Mis olid Franz Schuberti loomingu peamised teemad? Vastus:Schubert on romantilise stiili esimene silmapaiste...
Avamäng- lavateost või vokaalsümfoonilist teost sissejuhatav orkestriteos Barokktrio- barokiajastu pilliansambel, kuhu kuuluvad 2 meloodiapilli ja basso continuo Basso continuo- katkematu bass, e generaalbass, barokkmuusikas iseloomulik imrovisatsiooniline harmooniasaade, mis lähtus üleskirjutatud bassihäälest Da-Capo- aaria- see koosneb kolmest lõigust(ABA). Esimesed kaks erinevad helistiku ja karakteri poolest, pärast teist lõiku kordub esimene osa muutusteta ja seda ei kirjutata noodis välja. Selle asemel kasutatakse märkust aria da capo. Faktuur- helikude, heliteose kooskõlalise ülesehituse omapära Fuuga- polüfoonilise muusika üks põhilisi vorme, üles ehitatud ühe või mitme teema imiteerimisele eri häältes. Kantaat- mitmeosaline teos vokaalsolistidele või koorile, pillide saatel Kantor- luterlikes maades linnakooli muusikaõpetaja Kapell- instrumentaalansambel, väike orkester Klavessiin- klaveri eelkäija Klavikord- klaveri eelkäija L...
See ajastu valitses 16.saj lõpust 18. sajandi alguseni. Stiil saab nime portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab veidrat, ebareeglipärast. Sellel ajastul eksisteerivad koos nii vana kui ka uus muusika. Kunstiteoste sisuks eelistati valida igapäevast elu või antiiklegende. Stiil ülistas kaunidust, toresust, kangelaslikkust ja liikumist. See oli suurte kontrastide aeg. Itaalia TUNTUMAD heliloojad: Claudio Monteverdi (1567- 1643), Areangelo Corelli (1653-1713), Antonio Vivaldi (1678-1741). Barokkooperile pani aluse Claudio Monteverdi. Ooperite ülesehitus oli lihtne ja tegevusi vähe. Saateorkester koosnes keelpillidest ja klavessiinist. Sisu tavaliselt eluline, ajalooline või koomiline. Uueks zanriks saab tantsusüit ja võitis populaarsust kogu Euroopas. See koosnes paljude rahvaste erinevatest tantsudest. 4 tantsu muutuvad kohustuslikuks. Need tantsud on: 1 ALLEMANDE - 2 osaline saksa tants rahulikus tempos. 2 - COURANTE - 3 osaline p...
Barokiajastu - uuenduste ajastu, vokaal- ja instrumentaalmuusika väljakujunemise ajastu. Mõiste ,,Barokk" tähistab kunsti- ja muusikastiili 16.sajandi lõpust 18.sajandi keskpaigani. Sõna ise on pärit portugali keelst, kus barroco tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. 18. sajandi keskel sai see sõna hääbuva kunstistiili pilkenimeks, millega seostusid halvustuvad hinnangi: ebaloomulik, kummaline,ekstsentriline, liialdav jne. Muusikastiili nimetusena, milles pole enam hinnangut, on ta kunstiloolaste eeskujul kasutusele võetud eelmise sajandivahetusel. Ajaliselt on lihtsam piiritleda barokki aastatega 1600-1750. Stiilimurrang 1600. aasta paiku oli võrdlemisi järsk- vaid väheste aastate jooksul valmisid uuele ajastule aluse pannud teosed: 1597-1600 loodi esimesed ooperid, 1600 esimene oratoorium ning 1601 või 1602 avaldas Giulio Caccini esimese uues stiilis laulukogumiku ,,Le nuove musiche" ehk ,,Uus muusi...
ARHAIKUM(ürgeoon) 1)Ajastu puudub 2)Tähtsamad geoloogilised sündmused: Mäe tekke ja elava vulkanismi aegkond. 3)Eesti asend maakeral: Maa alles tekkis, Eesti asukoht puudus. 4)Jäljed elu algelistest vormidest.(Ilmusid üherakulised organismid) PROTEROSOIKU(agueoon) 1)(660miljonit aastat tgsi) VENDI (aga 2600 milj aastat tgsi puudub) 2) VENDI AJASTU 660 MILJ AASTAT TGSI 2600MILJ AASTAT TGSI Sellest ajast pärinevad Eesti ja kogu Vene Tekkisid maailma suurimad rauamaardlad tasandiku vanimad settekivimite kihid(lii-vakivi, savi) 3)Eesti asukoht: Baltika( edela osa) 4)Tekkisid mitmesugused bakterite ja arhede kooslused. Tekkisid eukarüoodid ja hulkraksed loomad. Vendi 2600 milj aastat tgsi Kõigi selgrootute hõimkondade ilmumine ajastu Vetikate ja bakterite levimine, kõva skeletita lõpul. selgrootud.
1. Millal ja kus kujunes välja Barokk?16.saj.teisel poole Itaalias. 2. Millest tuleneb sõna Barokk?Portugali keelest,algselt tähendas poolümarat pärli. 3. Isel. Barokkstiili üldiselt. Dünaamiline, liikuv, ülepaisutatud, hoog, kirg, tunded, liikumine, toretsev, sümb.usu ülevust ja jõudu. 4. Millised ehitus detailed võeti üle renessansist? Sambad, pilastrid, ümarkaared, poolsambad, kuplid. 5. Kirjalda tüüpilist Barokset kirikut. 2X,viilud akendel ustel,pilastrid. 6. Kes kujundas Rooma-Peetri kiriku esise väljaku? Lorenzo Bernini(1598-1680). Kirjelda esinduslike Barokkehitiste sisemust. Materjalid hinnalised,lopsakad kaunistused, laemaalid, glühtrid, peeglid,kuld. 7. Prantuse Baroki kuulsaim ehitis. Versalles' loss. 8. Barokne arhitektuur Peterburis. Talvepalee, Kaasani katedraal, Iisaku katedraal. Barokne arhitektuur Eestis. Kadrioru loss, Sõjaaegne Narva. 9. Itaalia kuulsaim skupltor. Lorenzo Bernini-Püha Teresa ekstaas; A...
Sisukord Valgustusajastu ................................................................................. ..................1 - 2 Valgustus absolutism ......................................................................................... .................3 Tähtsamad valgustaja .......................................................................................... ..........4 - 7 Prantsusmaa valgustamine ..................................................................................... ........8 - 9 1 Valgustusajastu Valgustusajastu - ajajärk Euroopa riikide ühiskondlik-poliitilises ja kultuurielus 17. saj. II poolest 19.saj.alguseni. Selle lähteks oli eelnenud ajastu seisuslikku ühiskonda ja ideoloogiat teravalt vastustanud uus inimesekäsitus, mille kohaselt inimese põhiolemuseks on mõistus. usus...
Vana-Kreeka kunst Vadim Zlobin 10R Tiina Pirogova 10R Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasium Anna Pantsenko 10L Vana-Kreeka kunst Kindlasti kõige suuremad mõju järelmaailmale on avaldanud muistse Kreeka kunst.Oma rahuliku suursuguse ilu, kooskõla ja selgusega on see olnud paljudele hilisemate põlvkondadele vaimusteja eeskuju allikas. Kreeka vanaaega nimetatakse antiigiks, isaks sellele kuulub antiigi alla ka Rooma oma kultuuri,kunstija muude elunähtustega. Edasi järgnes kolm ajastut kreeka kunsti arengus : 1.Arhailine ehk vana aeg Umbes 600 kuni 480 e.m.a mil kreeklased lõid tagasi suure pärlaste kallaletungi ning välisvallutajatest vabanenuna said edasipidiseks soodsamad tingimused kunstiga tegelemise jaoks. · dooria sammas · nelinurkne tempel ·Algelised skulptuurid Arhailised skulptuurid Kouros ...
Barokk mitmekülgne ajastu ,,Helide eesmärk on rõõmu valmistada ning kutsuda meis esile erinevaid tundeliigutusi". See ütlus pärineb 17.saj suurimalt filosoofilt René Descartes't, kes pani ka aluse barokkmuusikas afektiõpetusele ehk ratsionaalsele õpetusele inimese tundeseisundeist. Barokk kunsti-ja muusikastiilina sündis 16.sajandil Itaalias, kus kujunes enamik ajastu muusikazanritest. Mõiste ,,barokk" on aga kujunenud portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast, lopergust pärlit. Barokkmuusika ongi üks niivõrd mitmekülgne ja ebakorrapärane muusikastiil, kus pole kunagi kerge seletada, mida muusika ,,kujutab".Muusika püüdluseks on saanud looduse, sealhulgas inimloomuse ja tundemaailma imiteerimine helides. Barokk jätkas paljus renessansis alustatut, kuid samuti tõi kaasa palju uut ja huvitavat. Kohati hakkasid koos eksisteerima uus ja vana. Seda nii ühiskonnas kui ka kunstis üldse...
§5. VALGUSTUSAJA ALGUS. VALGUSTUS PRANTSUSMAAL. Mis on valgustus? Valgustusaja mõiste võeti kasutusele saksa filosoof Immanuel Kant ühes oma 1784.a ilmunud artiklis,kuid valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem.Taolise nimetusega tahteti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest,uue maailmakäsitluse tulekul Valgustusideoloogia eelkäijad. ja esimesed valgustajad elasid 17.saj, selle hiilgeaeg langes 18.sajandisse,mida on nimetatud ka valgustussajandiks. Valgustuse kuj eelduseks oli teaduse areng,mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. [sündis 1596. Ta viibis korduvalt Pariisis, 30-aastase sõja ajal teenis ta ohvitserina algul Hollandi,seejärel Baieri sõjaväes.Ta elas 20 aastat Hollandis,kus talle avaldas suurt mju selle maa teadus.Elu lõpuni oli ta kuninganna Kristiina õpetajaks Rootsis,kus t...
Suur Prantsuse revolutsioon. 18.sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutislik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisuteks olid vaimulikud ja aadlikud, kes ei pidanud makse maksma. Kõik maksud pidi maksma III seisus ehk talupojad, käsitöölised, kaupmehed jt. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikajalised sõjad ja kuningakoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Kuningas pidi mitmeid kordi tõstma makse, mis ei meeldinud rahvale. Rahaline olukord ei paranenud sellest ikkagi ja kuningas pidi maksustama ka aadlikud ja vaimulikud. Selleks aga oli vaja kutsuda kokku generaalstaadid. Nende vahel tekkisid aga tülid ja kolmas seisus nõudis uut hääletamiskorda. Kuna ei jõutud vaidluses üksmeelele lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versaille´st ning kuulutasid end Rahvuskoguks. Nendega ühines ka osa aadlike ning vaimulike saadiku...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Kaugõppe Noorsootöö osakond KNT 1 Veroonika Mätlik " Ajastu koolis" Referaat Juhendaja: Maire Grass Tallinn 2010 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................1 Sissejuhatus........................................................................................................................................
Johan Sebastian Bach (1685-1750) sündis saksamaal, tuntud organist, viis täiuslikkuseni ajastu orelimuusika Georg Friedrich Händel (1685-1759) sündis Halles, suri londonis, võttis kasutusele oratooriumi. Händel tegi enamasti ooperi lavastusi Baroki ajastul (1600-1750) sai valitsevaks duur- ja moll-helilaad Niccolo Amati, Andrea Guarnieri ja Antonio Stradivari valmisid väga kvaliteetsed muusikainstumendid Viiul kerkib esile ansambli- ja soolopillina, 16.-17. sajandi vahetusel sai oluliseks seltskonna- ja kirikumuusikas, Aaria- lauldi lauto, basso continuo/ansambli saatel Süit- mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö Sonaat- mitmeosaline muusikateos ühele või mitmele pillie Retsitatiiv- kõnemeloodia=(kõne laadne laul), kõnet jäljendav laulmine Polüfoonia- mitmehäälsus, koosneb võrdse osatähtsusega häältest Oratoorium- mitmeosaline dramaatiline/eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile, orkestrile(Händel võttis kasutusele), antakse ed...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
