Kadrioru Saksa Gümnaasium Afganistani sõda Referaat Koostaja: Karin Brit Liinsoo 10.1 Tallinn 2018 SISUKORD 1 NÕUKOGUDE-AFGANISTANI SÕDA........................................................................3 1.1 Välisriikide eriteenistused Afganistani sõjas..................................................3 1.2 Afganistanlaste vastupanu ja välisabi...........................................................3 2 AFGANISTANI SÕDA (20012014)........................................................................5 2.1 Invasiooni algus 2001. aastal........................................................................5 2 1 NÕU...
AFGANISTANI SÕDA ● Nõukogude-Afganistani sõda ● Osa Külmast sõjast ja Afganistani kodusõjast ● Algas 27.detsember 1979 ja lõppes 15.veebruar 1989 ● Tulemus: Nõukogude väed lahkusid, Kodusõda jätkus. OSALEJAD: ● Afganistani ● Nõukogude liit ● USA ● Pakistan LÄHEMALT: ● 1978. aastal aastal mõrvati Moskva mahitusel toimunud riigipöörde käigus nõukogudemeelsest välispoliitikast loobunud Mohammed Daoud, misjärel Afganistanist sai lühikeseks ajaks Külma sõja tallermaa; ● Uus valitsus asus ellu viima sotsialistlike reforme(jaotas ümber maad), mille tagajärjel hukkus tuhandeid inimesi; ● USA valitsus asus toetama vastupanuliikumist, lootes Nõukogude Liitu Vietnami sõja laadsesse konflikti vedada, et sel viisil Nõukogude Liidu lagunemisele kaasa ...
Üheksa-aastane konflikt. Sõda algas 1978. aastal kodusõjana. Sõja vastaspooled: valitsev marksistlik Rahvademokraatlik Afganistani Partei (PDPA) ja mudzahiidid. Nõukogude väed sekkusid 1979. aastal. Afganistani Rahvademokraatliku Partei etteotsa sai 1979. aastal Hafizullah Amin. Halvenesid suhted NSV Liidu ja Afganistani vahel. 12. detsember 1979 toimus koosolek NSV Liidu mõjuvõimsama neliku vahel (Breznev, Juri Andropov, Dmitri Ustinov, Andrei Gromõko). Koosolekuga otsustati lõplikult NSV Liidu väed Afganistani viia. NSV Liidu vägede esimesed inimkaotused tulid juba 25. detsembri õhtul. 1979. aasta 25. ja 26. detsembril hõivasid Nõukogude väed pealinna ja tähtsamad linnad. Toimus riigipööre Rünnati kaitseministeeriumi, siseministeeriumi, tele- ja raadiokeskust ning staabihooneid. Viimane ja kõige raskem ründeobjekt oli Afganistani partei- ja valitsusjuhi Amini palee. Afganistani sõj...
Afganistan Traditsiooniliselt Nõukogude mõjusfääri kuulunud muhameedlikus Afganistanis kukutati 1973. aastal monarhia. 1978. aastal tulid järjekordse riigipöörde käigus võimule kommunistid. Sellega algas maal kaos ning partisanisõda ja võimud üritasid kaoseid maha suruda aina verisema terrori abil. Detsembris 1979 viis NSV Liit Afganistani oma väed ja sellega algas afganistani sõda (1979-1989). Afganistan hakkas abi saama Ameerikast, Suurbritanniast, Pakistanist, Hiinast jne. Nõukogude Liidul ei õnnestunud enam maad enda võimu alla saada. Sõja käigus hukkus vähemalt 900 000, mõningail hinnangul 2-3 miljonit afgaani, 4-6 miljonit olid sunnitud põgenema Pakistani ja Iraani. Haigete ja Invaliidide hulka ei teata. NSV impeeriumi väed kaotasid ametlikel andmetel langenutena 14 000 ja haavatutena 50 000 meest. Mitteametlikel andmetel umbes kolm korda rohkem. Nõukogude Liidu jaoks läks Afganistani sõda maksma 80 miljardit dollar...
Nõukogude Venemaa Afghanistani sõda (1965 1989) Nõukogude-Afganistani sõda oli üheksa-aastane konflikt, milles valitsevat marksistlikku toetavad NSV Liidu sõjalised jõud sõdisid mudzahiidide vastu. Mudzahiide toetasid omakorda erinevad riigid, muuhulgas Ameerika Ühendriigid, Saudi-Araabia, Pakistan, Suurbritannia ja Egiptus. Kuuekümnendatel aastatel tekkisid Afganistanis demokraatliku liikumise alged. Mõjukaim neist, Afganistani Rahvademokraatlik Partei, mis nägi oma eesmärgina parlamentaarse riigikorra ja demokraatliku valitsussüsteemi loomist, jagunes 1965. aastaks kaheks rivaalitsevaks fraktsiooniks: Khaliq (rahvas) ja Parcham (lipp).Vältimaks võimaliku kodusõja puhkemist, loobus kuningas Zahir Shah 1973. aastal toimunud vabariikliku riigipöörde järel vabatahtlikult troonist. Riigipöörde peakorraldaja, endine peaminister ning kuninga nõbu ja õemees Mohammed...
KÜLM SÕDA Raili Arumets 9.a Tartu Kommertsgümnaasium Tartu 2008 Külm sõda 1940-ndad 1990-ndate algus Poliitiline sõda Psühholoogiline sõda Majanduslik sõda Sõjaks valmisstumine USA ja NSV Lidu vastasseis Kapitalismi ja kommunismi vastasseis Külma sõja põhjused Lääneriikide rahulolematus NSV Liidu poliitikaga Ida-Euroopas Soov saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas Püüd laiendada oma mõjuvõimu kolmandas maailmas Soov omada rohkem ja paremaid relvi oma vastastest (Võidurelvastumine) Kriisid sõja aastatel Berliini blokaad (1948-1949) Korea sõda (1950-1953) Suessi kriis (1956) Kuuba kriis (1962) Vietnami sõda (1964-1973) Võidurelvastumine (1950-1980) Pinge lõdvendus (1970-ndad) Afganistani sõda (1979-1989) Berliini blokaad 1948-1949 USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa tsoonid ühinesid Marsha...
Afganistan 1945-2010 Uurimustöö Kuressaare Gümnaasium Koostaja: Kadri Järvalt Juhendaja: Tiiu Vöö Klass:9a Kuressaare Sisukord Sissejuhatus ja üldinfo Afganistani kohta.....................................................................................................lk 3 Afnasitani ajalugu 20. Sajandi keskpaigas. Nõukogude väe sissetung. Afganistan Talibani võimu all...............................................................................................................................lk 4 Afganistani sõda 1979-1989. Afganistani riigikord.....................................................................................................................lk 5 Afganistani kultuur.....................................................
Sõjakuriteod Afganistanis (1979-1989) Klaid Melnikov • 1933. aastal tõusis Afganistanis troonile kuningas Zahir Shah, kes valitses riiki 40 aastat. • 1960. aastatel hakkasid riigis tekkima esimesed demokraatia alged, neist mõjukam oli Afganistani Rahvademokraatlik Partei. • Liikumine jagunes 1965. aastaks kaheks rivaalitsevaks liikumiseks: ▫ Khaliq (rahvas) ▫ Parcham (lipp) • 1973. aasta riigipöörde järel loobus kuningas troonist. • Peale seda asuti looma suhteid NSVL-ga. • Peale 1978. aasta riigipööret asuti riigis looma sotsialistlike reforme, mille käigus hukkus tuhandeid inimesi. • 1979. aastal viis NSVL oma väed Afganistani, et mitte kaotada mõjuvõimu oma lõunapiiril USA-le. • NSVL sõdis Afganistanis mudžahiidide vastu, keda toetasid USA, Pakistan, Suurbritannia, Egiptus ja Saudi-Araabia • Nõukogude Liitu toetas omakorda Afganistani valitsusmeelsete armee. • Kokku saatis Nõukogude Liit sõtta ~105 000 ...
Globaalne terrorism Kevin Kalmus 11D Terrorism Terrorism on terroriakt poliitiliste või teiste eesmärkide saavutamiseks konventsionaalsete või valimatute relvadega mitteriiklike organisatsioonide või üksikisikute sooritatud vägivallaakti või sellega ähvadamist, mis külvab hirmu ja on suunatud eelkõige tsiviilisikute, aga ka infrastruktuuri vastu 11. septembri terrorirünnakud 11. septembri terrorirünnakud oli al-Q`idah' terrorirünnakute seeria Ameerika Ühendriikide vastu 2001. aasta 11. septembril. Sama päeva hommikul kaaperdas 19 al-Q`idah' terroristi mitu reisilennukit, millest kahega rünnati New Yorgi WTC´d Terroristide plaani järgi pidid kaks lennukit lendama kaksiktornidesse, üks Pentagoni ning veel üks Valgesse Majja. Lennuk, mis tabas Pentagoni, tappis seal kokku 40 inimest . Neljas lennuk, mis pidi lendama Valgesse Majja, võeti reisijate poolt üle ning terroristide plaan hävitada Valge Maja ebaõnnestus, ehkki lennuk kukkus a...
Jüri Gümnaasium EESTLASED AFGANISTANI MISSIOONIDEL Uurimustöö Marie Sarik 11.r klass Juhendaja: õp Hellar Lill Jüri 2013 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................................................ SISSEJUHATUS................................................................................................................................ 1.AFGANISTANI AJALOOLINE TAUST 1.1 Afganistani geograafiline asukoht ja kultuur......... 1.2 Afganistani ajalugu................................................................................................................... 2.AFGANISTANI KONFLIKT NSVL (Nõukogude-Afganistani sõda) AJAL................................. 2.1 Sõja põhjused ja sõjakäik...........................................
Sõjad pärast II maailmasõda 1. Korea sõda 1950-1953 Vene-Jaapani sõja ajal okupeeris Jaapan Korea ja kuulutas selle oma protektoraadiks, 1910 annekteeris Korea. II maailmasõja ajal otsustasid Jaapani vastu võitlevad suurrigid taastada Korea sõltumatuse. Augustis 1945 vabastas Korea rahvaarmee koos Nõukogude armeega Põhja-Korea, Lõuna-Korea (38. paralleelini) hõivasid septembris 1945 USA dessantväed. 1950 juunis tungis Põhja-Korea NSVL ja Hiina toetusel kallale Lõuna-Koreale ja vallutas suure osa selle territooriumist USA nõudis ÜRO julgeolekunõukogult Põhja-Korea kuulutamist agressoriks. Kuna Nõukogude liidu esindajale oli antud korraldus julgeolekunõukogu koosolekuid boikoteerida, õnnestus Ühendriikidel oma ettepanek läbi suruda Peamiselt USA sõduritest koosnevatele ÜRO vägedele anti koraaldus agressioon peatada ÜRO vägede juhtajaks määratud kindral Douglas MacArth...
KÜLMA SÕJA KRIISID Osalevad Kriis Probleem Tulemus riigid Berliini blokaad NSVL, NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. (1948-1949) Saksamaa, Saksamaa lõhenes lõplikult. USA Korea sõda NSVL, USA, Enne oli Korea Jaapani koloonia.NSVL hõivas Lõunas loodi Korea Vabariik ja põhjas Korea (1950-1953) Hiina Põhja-Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist Rahvademokraatlik Vabariik; ei tunnistanud ning tahtsid teist poolt endale 1953 sõlmiti vaherahu Berliini kriis USA, NSVL, Põgenemine kommunistlikult poolelt ...
Nõukogude Liit Hilisstalinism 1945- 1953 · pärast sõda repressioonid mitte ainult ei jätkunud, vaid tugevnesid · sõja lõpul toimusid massilised arreteerimised, mille ohvriks langesid sakslaste vallutatud aladel elanud inimesed ning Saksa sõjavangi langenud Nõukogude sõdurid · 1950. aastatel kandis Nõukogude Liidus karistust 5,5 miljonit inimest GULAG · vangilaagreid vajati Nõukogude majanduse käigushoidmiseks · 1945.a. moodustas NSVL tööstustoodang 91%, põllumajanduse oma 60% sõjaeelsest · sellele vaatamata andis Stalin käsu suunata peamised ressursid tööstusesse, eeskätt sõjatööstusesse · rahva elatustase oli madal ning esmatarbekaupu nappis · 146.-1947.a põua järel suri Moldaavias ja Lõuna- Ukrainas hulgaliselt inimesi nälga Kolõma laagrite võrgustik · süvenes ideoloogiline surve · hakati võitlema "läänestumise" vastu · Stalini eestvõttel likvideeriti terved teadusharud, näiteks geneetika · isikukultus omandas seninägematu ulatuse...
AJALUGU Külm sõda. 1945-1990 Külm sõda kujutas endast lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Külmaks sõjaks nim. Poliitilist, ideoloogilist ja majanduslikku vastasseisu idabloki ning lääne riikide vahel. Maailm jagune kaheks: USA ja NSVL Võidurelvastumine Soovisid Euroopas poliitilist ülekaali Mõjuvõim Kolmandas Maailmas. Kriisid: Berliini blokaad 1948-1949 NSVL lõikas Lääne-Berliini ära välismaailmast (elekter, toiduained, kütus) lootes linna sel kombel endaga liita. Usa varustas Lääne-Berliini toiduga õhusilla abil. NSVL lõpetas blokaadi. Kestis 324 päeva. 1961 ehitati ühe ööga Berliini müür, mis sulges Lääne-Berliini Kuuba (ehk kariibi) kriis 1956 tuli Kuubas võimule Fidel Castro. Kehtestas oma diktatuuri. Pahempoolsed ümberkorraldused. Suhted USA-ga halvenesid. Kuuba natsionaliseeris USA ettevõtted. Hrustsov asus paigaldama Kuubale kesk-maatüüpi rakette. Ameeriklased said selle...
Kriis Põhjused Osapooled Tulemused/tagajärjed Korea sõda Teise maailmasõja lõpus vabastasid NSVL ja Põhja-Korea vs. Pariisi kokkulepped: NSVLi väed Korea põhjaosa ,mis läks kommunist-likuks ja USA väed lõunaosa, kus Lõuna-Korea Saksamaa Liitvabariigis kaotati okupatsiooni-reziim ning ta võeti NATO liikmeks. NSVL ja temast kehtestati autokraatia. Juunis 1950 tungis Nõukogude relvadega varustatud Põhja- sõltuvad Ida-Euroopa riigid rajasid Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea armee Lõuna-Koreasse. Ungari ülestõus Üliõpilased protsestisid kommunismi vastu. Nõuti demokraatia taastamist, uut valitsust, NSVL vs. Ungari N...
Millal? Kes? Miks? Mis toimus? Kuidas lõppes? Korea 25. juuni 1950 kuni 27. USA, Hiina ja NSVL. NSVL hõivas Põhja- Korea sõda Rahulepingut pole juulini 1953. aastal. Korea ja USA Lõuna- tänini alla kirjutatud Korea. Kumbki kuid lõunas loodi üksteist ei tunnistanud Korea Vabariik ja ja tahtsid teist poolt põhjas Korea endale. Rahvademokraatlik ...
Kriis Põhjused Osapooled Tulemused/tagajärjed Berliini Selle ajendiks oli NSVL vs. LääneBerliini ei arvatud blokaad Saksamaal läbi viidud Saksamaa Saksamaa Liitvabariigi rahareform,mis kehtes koosseisu. Blokaad tekitas tati ka LääneBerliinis. Saksamaa lõpliku Sellega aeti nurja NSVL lõhenemise: kolmes plaan siduda Lääne läänetsoonis kuulutati välja Berliin majanduslikult Saksa LV, idatsoonis enda okupatsiooni Saksa DV. tsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad ...
Afganistani kultuur Iseseisev töö Tartu 2015 1 Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................lk3 Üldandmed riigi kohta.............................................................................................................lk4 Tänapäev .................................................................................................................................lk5 Sõda Afganistanis....................................................................................................................lk6 Religioon ................................................................................................................................lk7 Keeled Afganistanis..............................................................................
Kordamine ajaloo kontrolltööks 4.märts Tuuli Varik Ajaloo kordamisküsimused 1. Missugused muutused toimusid Euroopa poliitilisel kaardil II maailmasõja järel? (vt. Õp lk 7 kaart) 2. Mida nimetatakse Külmaks sõjaks, milles see väljendus? Külm sõda Lääneriikide ja NSVLi vastusseisu II maailmasõja järgsel perioodil Väljendus: võidurelvastumises ( nt. Tuumarelvad) vastasseis Euroopas ( nt. Berliini kriis) võitlus kolmanda maailma pärast (nt. Afganistani sõda, Kuuba kriis) 3. Rahvusvahelised kriisid ja konfliktikolded 1950 1980? Korea Sõda 1950 1953 Ühel pool PõhjaKorea, HRV, NSVL; teisel pool LõunaKorea, ÜRO. Korea jäi jagatuks: PõhjaKoreas olid võimul kommunistid, LK sai demokraatli...
Kordamisküsimused: külma sõja ajastu 1947-1991 Külm sõda. Pt 1-4, 16. 1. Millised olid külma sõja põhjused, millistes valdkondades see toimus, kui kaua kestis? Külma sõja põhjusteks olid: a) Uus olukord maailmapoliitikas - Euroopa suurriikide (Suurbritannia, Prantsusmaa ja Saksamaa) roll maailmapoliitikas vähenes. Riigid olid sõjas kanntada saanud. b) USA roll maailmapoliitikas tõusis. USAst sai läänemaailma juhtriik, ta oli majanduslikult ja sõjaliselt kindlustatud ning hakkas Euroopale laene andma. c) NSV Liidu mõju suurenes oma territooriumi suurendamise ning kommunistide võimuletuleku aitamise näol. d) USA valitsuse tegevus Külm sõda toimus sõja, poliitika, majanduse, ideoloogia ja kultuuri valdkonnas ning kestis 1947-1991. 2. Millal tekkisid NATO ja VLO ning millised olid nende eesmärgid, millised riigid sinna kuulusid? NATO VLO Loodi aastal...
Kriis aeg What-what? tulemused Berliini 194849 NSVL ei lasknud lääneriikidel kasutada maismaateed. Lääneriigid avasid õhuteed. 1949>SLV(liit) blokaad >SDV(kedokraatlik) Kuulutati välja kaks Saksa riiki. Korea 195053 ÜRO sekkus LõunaKorea poolele. PõhjaKorea tungis kallale LõunaKoreale, et Jaapan vabenes okupatsioonist, sai sõda muuta Korea kommunistlikuks. USAlt toetust. Suessi 1956 Egiptus vajas elektrijaama ehitamiseks raha ja riigistas Suessi kanali. Prantsusmaa, Egiptus sai kanali. P...
1. Millised olid teise MS tagajärjed? Palju inimohvreid(ka tsiviilelanikud), suured purustused (hävisid linnad, inimeste kodud), Rahulepingud(Jalta, Potsdam ja pariisi rahu), asutati ÜRO(eesmärk luua õiglane maailmakorraldus ja lahendada rahvusvahelisi probleeme)- 2. Selgita mõisted ja too näiteid: Külm sõda- Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi Trumani doktriin- USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga Marshalli plaan- USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamisesks Berliini blokaad- NSV Liidu takistamine lääneliitlaste juurdepääsu nende kontroll all olevasse Lääne-Berliini. Saksamaa lõhenemine- Saksamaa läänepoolsest alast sai Saksa Liitvabariik ja Idapoolsest alast Saksa Demokraatlik Vabariik. Raudne eesriie-NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Massihävitusrelvad-suure hävitusvõimega relvad, mille ...
NSVL NÕRGENEMINE · Ainuke tuluallikas nafta (Siberis) o Võimaldas Läänega sammu pidada · Defitsiit toidu- ja tarbekaupade puudus · Süvenes stagnatsioon ehk seisak (ei soovitud muudatusi) · Riigijuht: Leonid Breznev o 4 kordne NSVL kangelane o Marssal o Võidu orden (II MS väejuhtidele jagatud, ta ise jagas selle endale) o Rahupreemiad o Jne o ''Väikemaa'' (tegelikult ei olnud ta seda kirjutanud, koolis tuli see läbi lugeda) o ''Uudismaa'' · NSVL riigikorraga ei olnud rahul (teisitimõtlejad): o A.Sahharov- tuumafüüsik, teisitimõtleja o A.Solzenitsõn- Nobeli preemia laureaat, kirjanik · Afganistani sõda 1979-1989 o Breznevi ja ta kaastööliste mõte, sõjaväe juhid mõistsid mõtte hukka o Majandus kurnati välja · Johannes Paulus II valiti paavstiks 1978 o Poolakas!!! o Poola suur välisvõlg, tõsteti toidukaupade hinda ...
KÜLM SÕDA(1945-1989) Põhjus: Kahe vastandliku leeri kujunemine. · Külm sõda- ei toimu reaalne sõjategevus, vaid vastaseid survestatakse propaganda ja vastase luurega. Vastandlike sõjaliste blokaadide moodustamine ning võidurelvastumine. Lõpp: Külma sõja lõpuks võib pidada 1980-1990 aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine. Osapooled: 1. NSV Liit ja talle alluvad marjonettriigid: · Ida-Euroopas : Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia ja Albaania · Aasias: Mongoolia, Põhja-Korea, Hiina RV, Põhja-Vietnam · Ameerikas: Kuuba · Aafrika 2. USA ja teised turumajanduslikud riigid ( Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa LV, jne) MÕISTED: · Esimene maailm- turumajanduslikud lääneriigid · Teine maailm- sotsialistlikud riigid · K...
RÕNGU KESKKOOL AFGANISTAN Referaat Rõngu 2009 Sissejuhatus Afganistan on maa, millest pidevalt kuuleme. Afganistan on paljurahvuseline maa ja riik Aasia sisemaal. Teda võidakse arvata nii Kesk- Aasia, Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla.Sõna "Afganistan" tähendab 'afgaanide maa'.Afganistan piirneb põhjast Türkmenistani (744 km piiri), Usbekistani (137 km) ja Tadzikistani (1206 km), kirdes Hiina, idas ja lõunas Pakistani (pikkus 2430 km) ning läänes Iraaniga (936 km).Hiinaga ühendab teda pikk ja kitsas Vkhni koridor. Enamiku naabritega on Afganistanil usulised, rahvuslikud, keelelised ja geograafilised sidemed. Sisukord 1.Üldandmed ja kaart............................................................................... lk.3 2.Kliima..................................................................................................
Külma sõja põhjused: -Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. -Demokraatlikke lääneriike ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsi Saksamaaga -Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud -Erimeelsused Saksamaa tuleviku suhtes Külm sõda seisnes: -vastastikuses propagandas -vastastikuses luuretegevuses -vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO 1949 ja VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni 1955) -konfliktides ja sõdades kolmandates riikides -üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes 1. Berliini blokaad 1948/49 ja selle mõju Kriisi aastad- 1948/1949 Kriisi piirkond ( maailmakaardil)- Saksamaa Kriisi põhjused- Blokaadi ajendiks oli rahareform, mis viidi läbi USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides. Konfliktis osalevad riigid- Saksamaa, Nõukogude Liit, USA, Suurbritannia. Konflikti lahendus- NSVL hakkas Berliini varustama toidu...
Artikli analüüs Jaanus Väljamäe Lugesin Noam Chomsky esseed ,,Kas sõda oli 11. septembri järel ainuke lahendus?". (Postimees, 10.09.11.) Teema on aktuaalne, sest viimase kümnendi islamirünnakud sunnivad nii poliitikuid, ajaloolasi kui ka kodanikke küsima, kas lääs tegutses õigesti. Chomsky keskendub vastuolule USA ja Afpaki (Afganistani ning Pakistani) vahel ja sellele, kuidas konflikt maailma mõjutab. Ühendriigid astusid kohe pärast 11. septembri terrorirünnakut sõtta islamimaailmaga. Islamis nähti ohtu kogu maailmale, kuigi see sel ajal seda ei olnud. Ei arvestatud võimalusega võtta terrorirünnakut kui massimõrva ja asuda rahvusvahelisel tasandil süüdlasi otsima. Selle asemel, et käivitada kurjategijate tabamiseks rahvusvaheline operatsioon, astuti sõtta. Sellesse segati veel kümneid riike, kes ühinesid nii- öelda rahuoperatsiooniga vaid solidaarsusest Ühendriik...
Kordamisküsimused kontrolltööks 12. klassile Muutuv maailm 1. Mis põhjustas Islamirevolutsiooni puhkemise Iraanis? - islamifundamentalismi levimine - kiire inflatsioon - rahva rahulolematus valitseva šahhi režiimiga 2. Millega põhjendada külma sõja taasägenemist 1970.- tel aastatel? Millised olid selle ilmingud tavaelanike jaoks? - Vähenes kommunismi populaarsus (ebaedu Afganistani sõjas) - USA ja tema liitlaste (Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa) tugev Nliidu vastane poliitika - NSVL keskmaaraketid VLO riikides - 0-variandi (raketide likvideerimise) tagasi lükkamine Moskva poolt 3. Millega seletada kommunismi populaarsuse kasvu maailmas 1960.-tel aastatel? Kommunism tundus inimestele tugevam nii sõjalises, ideoloogilises kui ka moraalses mõttes. USA ebaedu Vietnami sõjas...
Sõdade sõnum Vägivald on ülimalt tugev mõjutusvahend. Inimesed alluvad ju paremini jõule kui nõule, nii kurb kui see ka poleks. Sõda on vägivalla ekstreemseim vorm, kus mingi inimeste grupi oma tahtele allutamiseks ollakse nõus isegi omaenda ja kaaslaste elud ohtu seadma. Sõdade tekkeks on mitmeid põhjuseid: võim, religioon, valduste laiendamine, maavarad ning kasvõi erinevad ideoloogiad. Kindlasti ei tohiks sõdade eesmärki segi ajada sõnumiga, sest eesmärk on siht, mille poole püüeldakse. Aga mis on siis sõdade sõnum? Tõsiasi on see, et igal sõjal on põhjus, eesmärk ja tulemus, kuid mitte sõnumit. Sõjas ei ole mitte võim ja kontroll sõdurite endi käes, vaid seda omavad riigijuhid ning ohvitserid. Selle, kes lähevad sõtta ning kas sõda üldse toimub, määravad just nemad. Valitsejad üritavad näidata sõda millenagi, mis toob parema tuleviku kogu rahvale. Inimeste sõtta ärgitamiseks korra...
PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM KRIISIKOLDED TÄNAPÄEVA MAAILMAS REFERAAT Koostaja: 9. klass Juhendaja: PÄRNU 2009 Sisukord: Sissejuhatus........................................................................3 Iraagi sõda...........................................................................4 Afganistani sõda.................. ................................................5 Gruusia sõda.........................................................................6 Lähis-Ida konfliktid..............................................................7-8 Sudaani kriis........................................................................9 Somaalia kodusõda...............................................................10 Sri Lanka kodusõda......................................................
Sotsialismi tunnused Sisepoliitika: *üks partei; *julgeolekuorgan NKVD (hiljem KGB); *tsensuur; *kodanikuõiguste puudumine; *vägivalla poliitika; *juhikultus; *hirm. Majandus: *plaanimajandus; *kollektiviseerimine; *natsionaliseerimine; *tsentraliseeritud juht; *industrialiseerimine; *kampaaniad; *defitsiit. NSVL juhid: Stalin (*NL juht, *repressiiv poliitika; *Gulag), Hrustsov (*sula, *kampaaniad, *kommunism), Breznev (*stagnatsioon, *dissitentlus, *Afganistani sõda), Antropov, Tsermenko, Gorbatsov (*glasnost, *perestroika, *laulev revolutsioon). Gorbatsovi ajal: Majandus: *perestroika ümberkorraldused (1985), eraettevõtete lubamine, *majandusraskused, *üritati turumajandusele üle minna, *kaotati käsumajandus, *liiduvabariigid said rohkem iseseisvust, *500 päeva programm turumajanduse rakendamine (1990). Sisepoliitika: *Rahvasaadikute Kongress 1/3 liikmetest valiti, *inimõiguste kaitse, *piirkondlike suhete parandamine, *vabast...
Islamimaailma aktiviseerumine. Vastuolud läänega. Terrorism. Autorid: Martin Põldvee Sigrid Narits Marek Astover Alor Lass Islam? · Suuruselt teine religioon maailmas · 1,4 miljardit islami järgijat ehk moslemit · Allah = moslemite jumal · Eestis umbes 10 000 moslemit Levik: Aktiviseerumine · Nafta · Massihävitusrelvad · Kultuurilis-psühholoogilised juured Vastuolud Läänega · Lääne püüded islamimaailma ohjeldada · Soov maksta kätte pika alanduse eest · Moslemite suurenev osatähtsus ja fundamentalism · Afganistani sõda 7.okt 2001 · Iraagi sõda 20.märts 2003 Terrorism · Lähis-Ida · IRA ja ETA · Enesetapu terrorist = märter · Hamas · Al-Qaida Video · http://www.youtube.com/watch?v=VFX-dKpcDz8 Maailma Kaubanduskeskus 911 · Bin Ladeni korraldatud terrorirünnak · Neli kaaperdatud lennukit · 3000 hukkunut · Lääs pole maailmas üksi · Vandenõuteooria? Täname kuulamast! ...
1. Võidurelvastus: Võidurelvastumine oli riikide püüe saavutada järjest võimsamat ja suuremat relavastust. Võidurelvastumine toimus USA ja NSV liidu vahel. USA ehitas esimese tuumarelva. Kui NSV liit sellest teada sai, hakkas ka NSV liit relvi juurte tootma. Ehitati tuumarelvi, ABC relvi jne. Võidurelvastamine muutus mõttetuks, sest ehitati kogu aeg võimsamaid relvi juurde. Lõpuks olid relvad nii võimsad, et neid ei julgetud kasutada. Tagajärjed: Mõlemad riigid raiskasid võidurelvastamise peale suuri summasid. Kumbi riik ei saanud sõjas võimsaid relvi kasutada. Relvad jäid kasutamata . Riigid jäid vaesemaks. 2. 2) Läti, Eesti 3) Austria 3. Mida nim. heaoluühiskonnaks? Ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab peamiselt valitsus. 4. Mida nim. Trumani doktriiniks? Vabade rahvaste toetamine nii sise kui välisvaenlaste vastu. 5. Mis on massihävitusrelvad? Suure purustusjõuga re...
Korea kriis 1950 surma sai ligi 3mln inimest, olukord jäi seal ikka samaks ehk maa oli jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks(Põhja- ja Lõunakorea) Lähis-Ida kriis mitmel korral puhkesid sõjad iisraeli ja araabia riikide vahel.NSVL üritas mõjuvõimu saada araablaste seas, Usa aga toetas Iisraeli, kuid otsis liitlasi ka araabia maade seas. Kuuba kriis 1950 Usa proovis Kuuba võimuhaaraja E.Castro kõrvaldada, kui Kuuba sõlmis NSVL lepingu ning toodi sisse tuumalõhkeainega raketid. USA ja NSVL leppisid kokkuleppe, kus NSVL viib oma raketid Kuubast välja ning USA viib oma tuumaraketid välja Türgist(NSVL piiri lähedal). Berliini kriis 1960 aastal ehitati Berliini müür kuna paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemiga Saksa DV ning kombeks oli seega põgenemine Ida-Saksamaale. 1961 ehitati aga selle peatamiseks Berliini müür. Selle tagajärjel hukkus aga hulgaliselt süütuid inimesi. Vietnami kriis 1960-1970 Mitme aasta joo...
Asend Põhjast piirneb Türkmenistani, Usbekistani ja Tadzikistaniga. Kirdest piirneb Hiinaga, lõuna ja idas Pakistani ning läänes Iraaniga. Tihti arvatakse nii Kesk-Aasia , Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla. Kolm neljandikku Afganistanist on ligi pääsmatu Puuduvad täpsed,usaldatavad satistilised andmed. Pindala on 652 225 või 645 806,56 km² Pinnamood Ebatasane Enamus pindalast on kaetud mägedega Üle poole riigi territooriumist asetseb üle 2000 meetri kõrgusel merepinnast Vähem kui 10% territooriumist on madalamal kui 600 m. Hindukus ja tema kõrvalharud ulatuvad riigi loodeosast kirdeosani, jagades Afganistani osadeks. Kesk - ja põhja Afganistaan on mägine - Lõuna- Afganistaanis on põhiliselt kivikõrb. Kliima Mandriline kuiv lähistroopiline kliima. Asub lähistroopilises kliimavöötmes Kliima on iseloomulik kuiva ja poolkuiva stepi kliimale, eelkõige oma külmade talvede ja kuivade suvede tõt...
Islamimaailma aktiviseerumine ja vastuolud läänega Islam ● Islamimaailm ● On üks maailmareligioonidest ● 1,4 miljardit islami järgijat ehk moslemit ● Kõrgeim jumal Allah ● Islami viis sammast ● Islami pühakoda mošee ● Islami sektid Islami levik maailmas Araabia maad ● Islami usk ● Ühtne riik-Kalifaat ● Araabia Liiga ● Vastasseis Iisraeliga ● Anvar Sadat ● Camp David Islamimaad ● Revolutsioon Iraanis ● Mohammad Reza Pahlavi ● Islamivabariik ● Fundamentalism ● Moslemi Vennaskond Islamimaailma tugevnemine ● Nafta ● Massihävitusrelvad ● Kultuurilis-psühholoogilised juured Araabia kevad ● Sai alguse 2011.aasta esimeses pooles ● Massilise revolutsioonilise lainega ● Tuneesia ● Võimu vahetumine ● Uus ajastu ● Ilmalikud noored Islamiriik-ISIS ● On sunniitide islam...
Rahvusvahelised suhted pärast II maailmasõda (1945-91.a Külma sõja ajajärk) Külm sõda 1948.a Berliini blokaadist alguse saanud sõda, kus otsest sõjategevust ei toimu, aga kogu aeg on pingeseisund (vastasseisud demokraatlike lääneriikide (eesotsas USA) ja sotsialismimaade (eelkõige NL) vahel) BERLIINI BLOKAAD (24. juuni 1948 11. mai 1949) oli üks esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Berliini blokaadi ajendiks oli Saksamaa kolmes läänepoolses USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. Vastuseks sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaa- ja raudteed ja Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada v...
Islam Euroopas Mis on islam? Islami levik Tänapäeval on islam suuruselt teine religioon maailmas. Suurimad moslemikogukonnad elavad kolmes Aasia riigis: Indoneesias, Pakistanis ja Bangladeshis. Euroopas elab enim moslemeid Prantsusmaal, Saksamaal ja Hollandis. Islami levik Islam Eestis Islamiusk jõudis Eestisse tatarlaste kaudu, kes võtsid islami usu vastu 889. aastal Esimene islami kogudus Eesti Vabariigis registreeriti ametlikult 1928. Nõukogude ENSV perioodil tegutses islami kogudus mitteametlikult. Aktiviseerumine Nafta Massihävitusrelvad Kultuurilis-psühholoogilised juured Vastuolud Läänega Lääne püüded islamimaad ohjeldada Soov kätte maksta pika alanduse eest Moslemite suurenev osatähtsus Afganistani sõda 7. oktoober 2001 Iraagi sõda 23. märts 2003 Click to edit Master text styles Second level Third level ...
AJALUGU MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMA SÕDA Trumani doktriin USA seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Ehk et takistada kommunismi levikut. Marshalli plaan - USA toetab majanduslikult Euroopa lagunenud riike, et Euroopa riikide majandust taastada. Berliini blokaad (1948 1949) Nõukogudeblokaad blokeeris maismaaühenduse Lääne- Berliiniga (õhusild tehti). Raudne eesriie - Ida-riigid üritasid Läänemõju nendes maades piirata e. nad nn eraldati muust maailmast. Külmsõda Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Nad üritasid üksteist üle trumbata relvade tootmises, majanduse arendamises, kultuuri- ja teaduselus jne. Võidurelvastumine - USA ja NSV hakkasid omavahel võitlema, kumb toodab paremaid ja rohkem relvasid. Lõpuks viis see selleni, et tummalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri ja n...
Rahvusvahelised kriisid ja konfliktid (1945-198) BERLIINI BLOKAAD Liitlaste tegevus oma okupatsioonitsoonides Saksamaal oli algusest peale erinev. Läänetsoonides (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa) püüti üles ehitada iseseisvat, demokraatlikku, liberaalse majandussüsteemiga Saksamaad, Idatsoonis (NSV Liit) aga nõukogulikku, riigimajanduse ja kommunistliku diktatuurirezhiimiga NSV Liidu marionettriiki. Liitlaste Kontrollnõukogu, mis Potsdami konverentsi otsuste kohaselt oleks pidanud taga Saksamaa kooskõlastatud ning sarnase arengu ja majandusliku ühtsuse, ei toiminud, kuna Nõukogude esindaja eriarvamusele jäämise tõttu ei suudetud olulistes küsimustes üksmeelele jõuda (Otsuste jõustumiseks oli vajalik poolte konsensus). Kuna Liitlaste Kontrollnõukogu 1948. a. märtsist enam koos ei käinud, ühendasid lääneliitlased majanduslikult oma tsoonid. Selleks, et Saksa majandust kaosest välja aidata otsustasid lääneriigid teostada oma tsoonid...
Kt teemad: 1. Kahepooluselise maailma kujunemine: II MS tagajärjed · Surma sai palju tsiviilelanikke · Hävisid mitmed kultuuriehitised · Inimesed surid nälga · Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju. uus jõudude vahekord maailmas · USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa. · NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias. raudne eesriie - oli Nõukogude Liidu poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest mitmesuguste abinõudega, nagu piiride hermeetiline sulgemine, vaba teabevoolu takistamine, salapolitseiline kontroll, tsensuur jm. Piirata lääne mõju nendes maadest, st eraldedas nad muust maailmast. külm sõda - oli Nõukogude Liidu ja Lääne poliitiline, majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis,...
Küsimused ja ülessanded 1. Milles seisnes võidurelvastumine külma sõja aastail? Üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus. 2. Miks muutus võidurelvastumine mõttetuks? - Võidurelvastumine viis selleni, et tuumalõhkepeade arv ületas mõitlikuse piiri olemasolevate pommide ja rakerridega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu maakeral. 3. Millele oleks võinud kulutada relvastuse tootmisele läinud raha ? Oleks võinud kasutada inimeste elujärje parandamiseks. 4. Iseloomusta lühidalt külma sõja kriise Euroopas 1950.-1960. Aastatel (tähtsamad kriisipiirkonnad, osalised, kriiside põhjused, kuidas need lahenesid). - Verine Korea soda Põhja- Ja Lõuna-Korea vahel. Lõppes tulemusteta. Olukord Korea poolsaarel jäi samaks, maa oli ka edaspidi jagatud kaheks vaenutsevaks riigiks.Kuuba (ehk kariibi) raketikriisiks, Lahensed rahumeelselt. 5. Miks sai Berliini müürist jagatud Euroopa sümbol? 196...
Maailm külma sõja ajal Pärast Teist maailmasõda jagunes maailm kaheks. Vastamisi seisid demokraatlikud lääneriigid eesotsas USAga ja idablokk ehk kommunistlikud riikide leer, mida juhtis NSV Liit. 1950.1980. aastate iseloomulikuks tunnuseks oli vaen demokraatlike lääneriikide ja kommunistliku idabloki vahel. Laiemas tähenduses nimetatakse külmaks sõjaks otsest sõjalist vastasseisu vältivat konflikti, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu Võisteldi kolmes peamises valdkonnas. Esiteks üritasid mõlemad pooled vastast edestada võidurelvastumises. Võidurelvastumine on riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide suhtes, millega kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. Teiseks soovisid USA ja NSV Liit saavutada poliitilist ülekaalu jagatud Euroopas. Euroopa oli jagat...
USA 20. sajandil 1900-1910 President Theodore Roosevelt (1901-1909) 1902-1908 Reformiliikumine 1908 Ford T 1911-1920 Presidendid: William H. Taft (1909-1913) Woodrow Wilson (1913-1921) 1914 esimene konveier(Henry Fordi tehases) avatakse Panama kanal 1917 6. aprill - USA astus I maailmasõtta 1918 18. jaanuar - ,,Wilsoni 14 punkti" 11. november -Compiegne'i vaherahu, I maailmasõja lõpp võitsid Antandi riigid 1919-1920 Pariisi rahukonverents 1920 keeluseadus(alkoholide valmistamine, müük, sisse- ja väljavedu) 1921-1930 Presidendid: Warren G. Harding (1921-1923) Calvin Coolidge (1923-1929) 1920ndad Maffia(Al Capone) Vabaturg Tummfilmid(Charlie Chaplin) Areng majapidamistarvetes(külmkapp, pesumasin) Vabatants Jazz-muusika 1921 alustati regulaarsete ringh...
KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUM 9 Rood Retsensioon Kert Tikko 11. klass Regina Arnemann Kilingi-Nõmme Gümnaasium Krasnojarsk, Siber, 1988 aasta. Paljud noored pätid saadetakse baaskoolitusele, ajateenistusse. Oma uues kodus aetakse neil kõigepealt juuksed maha. Juuksur mõnitas noori ajateenijaid ja talle näidati lõpuks koht kätte. 3. päev, Fergana org, Usbekistan. Poisid läbivad korraliku koolituse. Nad harjutavad rivitrilli ja muud ajateenistusega seonduvat. Paljudele meestele oli see väga raske, neid pandi kive täis seljakotiga mäge vallutama, kus üleval seisid vanemad olijad, kes neid siis alla jälle tõukasid ja nad said kogeda ka palju vägivalda. Mäe vallutust harjutasid nad seni kuni suutsid mäe vallutada. Nõrgemad üritasid ka raskustest eemale hoida, täites seljakoti kivide asemel riidega, millega vahele jäädes...
Miks Nõukogude Liidu mõjuvõim nõrgenes 70.-80. aastatel? 1970. aastate alguses hakkas Lääneriikides levima seisukoht, et kommunistliku süsteemi hävitamiseks puudub Läänel jõud ja neil tuleb õppida sellega koos eksisteerima. NSVL Liit näis aina tugevamana ning Lääs vajas hingetõmbehetke, et normaliseerida suhteid kommunistliku maailmaga, mis tähendas, et suhteid tuli hakata soojendama. Sellele pandi algus Nixoni võimuletulekuga USA-s. Ühendriigid kinnitasid NSVL-le, et toetavad pingete alandamist Euroopas, kuid hoopis olulisemateks teemadeks muutusid strateegilise relvastuse piiramine ja omavaheliste suhete küsimused. Pingelõdvenduse algusele vaatamata jätkus kahe üliriigi vaheline vastasseis: konkureerivad oldi teaduses tehnikas, spordis, muusikas kõiges, kus võimalik. 60.-70. vahetusel jõudis haripunkti kosmose võidujooks, milles osutusid ameeriklased tugevamaks, näidates oma edukust mitte ainult kosmose vallutam...
1. Leidke seletus alljärgnevatele mõistetele (ptk24 ): KÜLM SÕDA Lääne demokraatia ja kommunistlikku resiimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. TRUMANI DOKTRIIN- Seisukoht, kus riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. MARSHALLI PLAAN- Kava, mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. RAUDNE EESRIIE- Riikides, kuhu II MS-i ajal jõudis Punaarmee üritati Lääne mõju piirata raudse eesriidega, st eraldati muust maailmast. VÕIDURELVASTUMINE- Riikide püüe saavutada sõjaväe ja relvastuse üleolekut teiste riikide suhtes. 2. Millal, kelle poolt ja millistel eesmärkidel loodi : NATO- 1949. Aluseks sai Põhja-Atlandi pakt, see oli üks tähtsaim sõjaline ja poliitline liit. Kaitsta kollektiivselt julgeolekud Põhja-Atlandi regioonis. Asutajaliikmed:USA, Kanada, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, H...
Ajalugu 2. Kursus 2.VA Külm sõda Ameerika presidendid 19451953 Harry Truman (DP) 19531961 Dwight Eisenhower (VP) 19611963 John F. Kennedy (DP) 19631969 Lyndon Johnson (DP) 19691974 Richard Nixon (VP) 19741977 Gerald Ford (VP) 19771981 Jimmy Carter (DP) 19811989 Ronald Reagan (VP) 19891993 George Bush sen. (VP) 19932001 Bill Clinton (DP) 20012009 George W. Bush jun. (VP) 2009 . .... Barack Obama NSVL juhid 19221953 Jossif Stalin 19531964 Nikita Hrustsov 19641982 Leonid Breznev 19821984 Juri Andropov 19841985 Konstantin Tserenko 19851991 Mihhail Gorbatsov Mõisted: × Külm sõda Ideoloogiline, poliitiline, sõjaline vastasseis USA ja NL (üliriikide) vahel, kes omasid liitlasi. × Võidurelvastumine NL ja ...
USA USA PÄRAST SÕDA • USA OLI SÕJA VÕITJA • TUGEVAIM RIIK (MAJANDUS,POLIITIKA) • VÄLISPOLIITIKA OLI ISOLATSIONISM- LOOBUTUD • (PUTIN MAAILMA MÕJUKAM MEES, VENEMAA TAHAB SAADA USA ASEMELE) • DEMOBILISEERIMINE • REKONVERSIOON-MINNAKSE RAHUAJA TÖÖSTUSELE POLIITIKA • 1945 SURI FDR • 1945-53 TRUMAN • TRUMANI DOKTRIIN • MARSHALLI PLAAN • MAKARTISM-KOMMUNISTIDE JÄLITAMINE • 1949- HRV,NL A-POMM • 1949 NATO • 1953-61 DWIGHT EISENHOWER • 2.MS ÜLEMJUHATAJA • EISENHOWERI DOKTRIIN-KOMMUNISMI TAGASITÕRJUMISE DOKTRIIN-ROLL BACK • EI TUNNUSTANUD IDA-EUROOPA OKUPEERIMIST • SÕJALIS-TÖÖSTUSLIK KOMPLEKS NIXON 1969-1974 VP • NIXONI DOKTRIIN – SUHETE PARANDAMINE NL JA HIINAGA- PINGPONGIPOLIITIKA • VIETNAMISEERIMINE • LÕPETAS VIETNAMI SÕJA • WATERGATE AFÄÄR> AINUKE PRESIDENT, KES ASTUS TAGASI • KOSMOSE VÕIDUJOOKS • 1961-63-JFK • NOORIM PRESIDENT, ILUS, NAISTE LEMMIK • UUS RAJAJOON • TAPETI „SAJANDI MÕRV“ DALLASES 20.11.1963 • WARRENI KOMISJON, LE...
1945 Lõpeb Teine maailmasõda Asutatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO).USA kasutab sõjategevuses esimest ja viimast korda aatomipommi.Sureb USA president Franklin D. Roosevelt, Harry S. Truman astub ametisse USA 33. presidendina.Toimuvad Jalta ja Potsdami konverentsid, kus visandatakse sõjajärgne maailmakord Indoneesia kuulutab end iseseisvaks riigiks 1946 Algab esimene Indo-Hiina sõda Prantsusmaa ja Viet Minhi kommunistide vahel. Kreekas algab kodusõda kommunistide ja valitsuse pooldajate vahel, Winston Churchill peab oma kuulsa kõne kasutades väljendit "raudne eesriie" George Kennan saadab USA Riigidepartemangule "pika telegrammi", milles kujuneb USA välispoliitika üka alustalasid. Prantsusmaa ajutise valitsuse juht kindral Charles de Gaulle astub tagasi Punaarmee nimetatakse ümber Nõukogude armeeks 1947 Marshalli plaan: USA investeerib miljardeid dollareid Euroopa taastamiseks, NL keelab oma Ida- Euroopa satelliitidel...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
