„1984“ „1984“ on inglise kirjaniku ning ajakirjaniku George Orwelli poolt kirjutatud romaan, mis räägib Okeaaniast ja selles toimuvast Suure Venna kultusest. Raamatu peategelane on Winston Smith ning see romaan käsitlebki tema rasket elu ning seda, kuidas ta töötab Tõeministeeriumis ning kuidas võimul olev Partei hoiab inimesi hirmuvalitsuse all, jälgib nende iga mõtet ning liigutust. Ühel hetkel aga Winston taipab, et ta ei usu Parteisse ning Suurde Venda ja tahab õhutada mässu. Antud romaan oli väga põnev ning kütkestav lugemine. See oli väga sügava mõttega ning kurva alatooniga raamat. Samas oli seda aga vägagi põnev lugeda. See ulmeromaan kirjeldas väga hästi olukorda, kus ise ei saa vabalt tegutseda ning kõik, mida teed, on Partei jälgimise all ning armastada ja austada tuleb Suurt Venda, vastasel juhul ootab ees piinamine ja surm. Orwell suutis suurepäraselt silme ette manada pildi sellest...
George Orwell ,,1984" ,,1984" on 1949. aastal ilmunud romaan totalitaarsest tulevikuriigist. Raamatu peategelane, Winston Smith, on intellekt, kes elab sõja-aegses Londonis, Esimese Maandumisraja, Okeaania elanikearvult kolmanda provintsi pealinnas, ning töötab Tõeministeeriumis, kuuludes seega Parteisse. Tema igapäevane töö on ajaleheartiklite ja muude väljaannete e teisisõnu mineviku ümberkirjutamine. Okeaanias on võimul Suur Vend, keda peavad kõik armastama ning lausa kummardama, ja neid, kes seda ei tee, karistatakse piinamise, vangistuse ning tihti lausa surmaga. Kuigi Winston töötab Tõeministeeriumi heaks, on ta tegelikult Suure Venna vastane, lootes pidevalt Partei langemist, seejuures julgemata ise ühtegi sammu selle poole astuda. Tema lootused suurenevad, kui teine Partei liige, Julia, edastab talle sõnumi: ,,Ma armastan sind", sest meeste ja naiste vaheline armastus on täiel...
1948 is book that has many ideas twisted together. Lovestory, fears, how Winston whose daily work is rewriting history tries to rebel by falling in love to Julia, altough she isn´t his taste. This book was very interesting because there are many connections to real life for example Big Brother evokes to the cult of personality buillt up around Joseph Stalin, also Winston´s job „revising history“ is based on the Stalinist habit of airbrushing images of „fallen“ people from group photographs and removing references to them in books and newspapers. The thought police is based on the NKVD and the tortures of the Minstry of Love evoke the procedures used by the NKVD. Actually the statement „2+2=5“ that Winston had to beliece was a communist party slogan from the second five-year plan, in which they wanted to full five-year plan in four years. In my opinion it goeds together with nowadays- that people want to get more and faster, they do no...
Võitlus Euraasia vastu jätkub! 2. juuli 1984 Eile oli suur ja oluline päev. Okeaania ja Ida-Aasia ühendasid lõpuks jõud suure vaenlase Euraasia vastu. Plats oli inimestest tulvil. Me surusime end seltsimeestega läbi inimmassi, et jõuda poodiumile lähemale. Õhk oli tulvil ootusärevusest. Kõikjalt majaseintelt jõllitasid meid vaenlaste vastikud lõustad, kuid Suure Venna sõbralik nägu hoidis pimeduse horde tagasi. Lavale astus sinises riietuses seltsimees Partei ridadest, kelle kõlav hääl kuulutas platsile kogunenud inimestele suurtest edusammudest. Ma juubeldasin koos rahvaga ning tundsin suurt, lausa ülevoolavat võidurõõmu. Kui kära oli vaibunud, tegi kõneleja teatavaks, et Goldstein koos kurjade kaaslastega haub koos vaenlaste, Ida-Aasiaga, õelaid plaane. Üle kogu Platsi kõlasid raevukad hüüded. Justkui ühes hingates asus rahvas plakateid seintelt maha rebima. Surusime end seltsimeestega lähima plakati poole. Kahjuks, oli plakat jub...
Kirjandusreferaat George Orwell ,,1984" Juhendaja: Marja- Liisa Kütis Koostaja: Marili Kase 10. klass 2009-10-31 George Orwell George Orwell (tegelik nimi Eric Arthur Blair; 25. juuni 1903 Indias Bihari provintsis 21. jaanuar 1950) oli inglise kirjanik. Elukäik ja looming Georg Orwell sai hariduse Etoni kolledzis. Aastail 19221928 teenis ta Birmas Briti Impeeriumipolitseis; lahkus protestiks koloniaalvägivalla vastu ("Birma päevad", 1934). Birmas sai temast veendunud kolonialismivastane. Järgmised kaks aastat elas ta Pariisi vaestekvartaleis ja siirdus siis Inglismaale õpetajaks ("Pariisi ja Londoni heidikud", 1933). Hiljem töötas ta ühes raamatukaupluses ja lähenes töölisliikumisele ("Tee Wigani kaile", 1937). 18. juulil 1936 puhkes Hispaania kodusõda. 15. detsembril 1936 sõitis Orwell umbes 25- liikmelise brittide rühma koo...
Düstoopia - George Orwell "1984" Düstoopia ● Utoopia vastand ● Fiktiivne ühsikond (näilik) ● Teoseid iseloomustab totalitarism ning rõhuvad sotsiaalse kontrolli vahendid ● Tegevus sageli paigutatud tulevikku või alternatiivsesse ajaliini ● Teadusliku ulme ja alternatiivajaloo teosed George Orwell 1903- 1950 ● Sündinud Indias, Bengalis ● Tegelik nimi Eric Arthur Blair ● Inglise kirjanik ● Kirjanikunimi Orwelli jõe järgi Elukäik ja looming ● Hariduse sai Eltoni Kolledžis ● Teenis Birmas Briti Impeeriumipolitsei- temast sai veendunud kolonialismivastane ● 1927 loobus politseiülema kohast ja hakkas kirjutama ● Elas hulkurina Londoni ja Pariisi slummides ● Need kogemused andsid materjali kirjutamiseks ● Vatumeelsus Briti imperialistliku poliitika vastu ● Esimese otsese poliitilise sisuga raamatu kirjutas 1937.aastal ● Võideldes Aragoni ja Terueli rinnetel, sai ta tõsiselt vigastada ● Hispaaniast põgenedes tekkis tal eluaegne viha kom...
Eesti NSV põllumajanduse areng 1944 1984 Maareform Esimeseks sõjajärgseks muudatuseks Nõukogude Eestis sai maareformi läbi viimine, millega tehti algust juba 1944. aasta septembris. Üheks olulisemaks osaks nõukogulikus reformis oli maa sundvõõrastamine e. riigistamine. Reformi käigus võõrandati enam kui 927 000 hektarit maad, millest suurem osa maast läks uusmaasaajatele. Talupoegade maad vähendati maksimaalse 30 hektarini ning Saksa okupatsiooniga koostööd teinud pered ei võinud omada üle 5 - 6 ha. Maareform sai läbi viidud 1945. aastaks, kuid väikeseid täiendusi toimus hiljemgi. Suure maareformi tulemusena oli ENSVs 136 000 talumajapidamist, kusjuures uusmaasaajate taludest ei kujunenud suurt välja. Talupoegade kaela langesid maareformiga mitmesugused kohustused: pidi riigile andma põllumajandussaadusi ning täitma erinevaid töökohustusi (näiteks talvine metsaraie ja ...
Kas 1984 on tänapäeva reaalsus? George Orwelli 1984 kujutab elu düstoopilises Londonis, aastal 1984. Selles düstoopias kommunistid võitsid ja juhivad kõiki elu aspekte. On alamklass proleteriaat, kesklass ehk välimine partei, kõrgem klass ehk sisemine partei. Maailmas on 3 supervõimu Okeaania, Ida-Aasia ja Euraasia. Riiki juhib müstiline kuju "Suur Vend" ning kommunistlik partei. Peamine ideoologia on Ingsoc. Rahvast jälgib "Armastuse Ministeerium" (Ministry of love), erinevate kaamerate ja mikrofonitega ning vahistavad kõik, kes mõtlevad teisiti. Kõik koputavad kõige peale ning keegi ei usalda kedagi. Kas Orwelli sõnad on tõeks saanud? Ümbermaailmne jälgimisühiskond juba on töös. Ainuüksi Inglismaal on 4 200 000 turvakaamerat, millest 200 000 asub Londonis. Ning Edward Snowdeni tunnistustest oleme me teada saanud, kui ekstensiivne on NSA, GCHQ jt lääne vastuluure teenistuste luuretegevus, enda riik...
ORWELLLIKU MAAILMA ILMINGUD TÄNAPÄEVAL GEORGE ORWELL: teleekraanide abil inimeste jälgimine TÄNAPÄEV: erinevad turva- ja valveseadmed, millega on võimalik inimeste tegevusel silma peal hoida GEORGE ORWELL: võltsitud statistilised andmed ja valetamine majandusliku seisu kohta, eesmärgiga panna inimesi uskuma, et nende elu muutub aina paremaks TÄNAPÄEV: inimestega manipuleeritakse ning moonutatakse tegelikke fakte ning andmeid, et teenida kasu või panna inimesi millessegi uskuma GEORGE ORWELL: šokolaadile, suhkrule, kohvile, sigarettidele ja alkoholile normide kehtestamine TÄNAPÄEV: üritatakse vähendada tervisele kahjulike toodete tarbimist ning propageeritakse tervilikku eluviisi GEORGE ORWELL: pidev sõda – osapooled vahetuvad, kuid sõda ei lakka TÄNAPÄEV: kusagil sõditakse alati; kui ühes kohas konflikt vaibub, tärkab mõnnesteises kohas taas rahutus GEORGE ORWELL: Winston Smith tahtis, et inimesed saaksid teada, kuidas nendeg...
India XIX & XX sajandil India kui osa Briti impeeriumist ● 18. sajandi keskpaigast kuni 19. sajandi keskpaigani oli Indias võimul Briti Ida-India kompanii ● Briti juveel: ○ kaubandus (puuvill, tee, vürtsid, sool), ○ tööjõud (näiteks Lõuna-Aafrikas), ○ armee (toetasid britte sõdades) ● Hindusid palju rohkem kui briti ametnikke (nt 1890: 1000 vs 300mil) Pöörake tähelepanu tänastele ● Enam kui ⅔ Briti sõjaväest Pakistani ja Bangladeshi aladele Indias olid Hindud India: suur ja kirju Kas on üldse olemas selline asi nagu ühtne India? ● Indias leiduvad kultuurid võivad kohati tugevalt erineda ● Võime kujutleda, kuidas see mõjutas poliitikat, ühiskonnaelu ja rahvuslust ● Enne XX sajandit sai ühtsest Indiast kõneleda vaid läbi suurte impeeriumide (nagu Mughal, Maratha, Delhi sultanaat) Vastu...
AUSTRALIA CONTENT · Australia · Symbols · Location · States · Language · Religion · Education · Health · Culture · Humour · Video AUSTRALIA · Is a country, and a continent · Is the sixth largest country in the world · The world's smallest continent SYMBOLS · Green and gold were confirmed as Australia's national colours in 1984 · The Golden Wattle was officially proclaimed as the national floral emblem in 1988 · National anthem is Advance Australia Fair · National Gemstone is Opal Coat of arms of Australia LOCATION · Located in oceania, continent between the Indian Ocean and the South Pacific Ocean STATES · Western Australia · Northern Territory · South Au...
Jim Ashilevi Elulugu Jim Ashilevi (sündinud 29. augustil 1984 Tallinnas) on eesti kirjanik ja lavastaja. Ta õppis Tallinna Inglise Kolledžis ja seejärel suundus Tallinna Ülikooli audiovisuaalse meedia erialale, mille ka lõpetas. Õpingud jätkusid Viljandi Kultuuriakadeemias lavastaja erialal, mille Ashilevi lõpetas 2011. aastal. Ta on kirjutanud näidendeid ning avaldanud lühiproosat ja luulet nii ajakirjades Vikerkaar, Värske Rõhk, Vihik kui ka kultuuripedede tutvumisportaalis. Teosed “Portselansuits” (2007) näidend- kujutab kahe inimese vahelisi suhteid ja tõelisust ja näilisust. “Nagu poisid vihma käes” (2007) näidend- on näidend mehekssaamise raksustest. Tegevus toimub kinnises raviasutuses, kuhu on vabatahtlikult tulnud kolm noormeest, et saada mehelikeks meesteks. Ravitakse põhiliselt füüsilise vägivalla ja alanduse kaudu. “Ma olen elus olemise tunne” (2011) romaan- tegeleb kolme noore inimese keeruliste suhete...
Referaat Contra (Margus Konnula) pm1b 2014 Sisukord 1. Eluloost lk3 2. Loomingust lk3-4 3. Luulekogud ja muud kirjanduslikud Sarnid lk4-5 4. Luuletused lk6 2 Eluloost Contra on sündinud Võrumaal Urvastes agronoomi ja raamatupidaja pojana, õppinud Urvaste Algkoolis 19811984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis 1989 1992. Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 19931994. Töötanud 1994. aastal lühiajaliselt (kuu aega) inglise keele õpetajana Kuldre koolis, seejärel postiljonina Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema abikaasa on Airi Hallik-Konnula ja ka kaks poega: Herbert ja Ver...
MAUNA LOA Mauna Loa on tegevvulkaan Hawaii saarel,mis on maailma suurim kilpvulkaan. Ta on üks Maa kõige aktiivsemaid vulkaane, mis on tegutsenud 33 korda alates esimesest purskest 1843 aastal. Oma viimase purske tegi vulkaan 24.märts 15 aprill 1984. Hawaii nimi ''Mauna Loa'' tähendab ''Long Mountain'' ehk ''Pikk Mägi''. Selle pikkus on merepinnast 4169 meetrit ehk 13679 jalga, suhteline kõrgus on 2160 meetrit ehk 7079 jalga. Koordinaadid on 19 ° 28'30 "N 155 ° 36'29" W. Mägi on vähem kui 200000 aastat vana. Mäe tipus on 35 km läbimõõduga kraater, mis kannab nime Moku'weoweo. 1950. aastal purskas Mauna Loa tipust tohutu laavakogus. Moodustus seitse laavajõge, mis voolasid järgemööda 23 päeva ning katsid laavaga 14 km2. Suuremaid purustusi tookord ei esinenud, kuigi Honokua külad olid osaliselt rusustunud. Kõrge purse tüüpiline Mauna Loa koos volcano's järskudel nõlvadel, tähendab, et vood võivad liikuda...
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Võru linna juubelipidustused Uurimistöö Autor: Sander Lebreht 11.d Juhendaja: õp Kaja Kenk Võru 2014 RESÜMEE Uurimistöö eesmärk oli koguda informatsiooni Võru linna kolme juubelipidustuste (100., 150. ja 200. sünnipäevade) üritustest ja kõike seda puudutavast ning võrrelda neid omavahel. Uurimistöö autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava aja ajalehtedele. Autor vaatas läbi Wõru Teataja 1933. ja 1934. aasta ajalehed ning Töörahva Elu 1984. aasta ajalehed. Lisaks aitasid informatsiooni nii pidustuste kui ka linna üldise käekäigu kohta leida kolm juubeliväljaannet: koopia H. E. Strucki 1884. aasta saksakeelsest üleskirjutusest ,,Zum Gedächtnik der FEIER DES 100 JÄHRIGEN BESTEHENS WERRO'S"; Fr. Suiti ja H. Meleski koostatud ,,Wõru linn 150-aastane" ja Raimo Pullati ,,Võru linna ajalugu". Töö põhiline pro...
SUUR VEND VALVAB! Suur vend on tegutsenud meie keskel erinevatel aegadel. Mõiste suur vend on tulnud Orwelli teosest 1984 ja on sestsaadik kasutuses olnud. Kuidas siiski on suur vend inimkonda valvanud ja kuidas teeb ta seda nüüd? Ajaloos on olnud nii mõnigi suur vend, kes hakkas meetmeid valimata oma võimu suurendama. Stalin ja Hitler olid samuti sellised. Nende riigikorraldus sarnanes vägagi Orwelli ,,1984" ennustatuga. Mõlemad riigid, nii Saksamaa kui ka nõukogude liit, olid riigikorralduselt totalitaarsed. Saksamaal tegutses salapolitsei ja valestimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse. Ka NL-s olid vangilaagrid. Nende jaoks olid kõik vaenlased. Erinevus tuli ehk isikukultuse saavutamisega. Hitler kasutas rohkem hirmutamist, aga Stalin aga hakkas töörahva eeskostjaks ja nii sai nende suureks juhiks. Loodi hulgaliselt plakateid, mis alati inimeste silme all olid. Algul võimatuna tunduv teos 1984, on siiski pä...
PÄRNU TAMSAARE KOOL ANNA KONDRASHOVA – LEVANDI REFERAAT ENRICKE RAUL HAVASAAR 7K KLASS 2015 /2016 õ.a. ANNA KONDRASHOVA – LEVANDI Anna Levandi (neiuna Anna Kondrašova , sündinud 30. juunil 1965 Moskvas) on vene päritoluga Eesti iluuisutamistreener, endine iluuisutaja. Anna alustas treeninguid lapsepõlves . Ta õppis Moskvas Armee Keskspordiklubi koolis ja lõpetas Moskva Kehakultuuriinstituudi. Tema treeneriteks on olnud Eduard Pliner ja Stanislav Žuk. Anna saavutused: Saavutused: NSVL meister — 1984, 1985, 1986, 1987, 1988 Euroopa MV — 3. koht 1984, 1986, 1987, 1988 Maailma MV — 2. koht 1984; 4. koht 1986 Olümpiamängud: Sarajevo 1984 — 5....
Loomakasvatussaaduste kogutoodang Eestis Piia Jairus Tõnis Jairus Mõisted Lihatoodang liha ja lihatoodete tootmise ja töötlemise ettevõtetele (tapamajadele) või kokkuostjatele tapaks, k.a ekspordiks, müüdud ning majapidamistele kuuluvates tapapunktides tapetud või teenustööna mujal tappa lastud loomade liha. Loomsed põllumajandussaadused elusloomad ja -linnud, liha, piim, munad, vill, mesi ja vaha. Loomakasvatussaadused Eestis Põhilised Eestis toodetavad loomakasvatusaadused on liha, piim ja munad. Tähtsal kohal on aga ka vill ning mesi. http://g3.nh.ee/images/pix/900x585/a379ddf2/lambad-lammas-loomad-magiveis-magiveise-vasikas-osmussaar-tall-talled http://www.nupsu.ee/wp-content/uploads/2011/09/mesilane.jpg Lihatoodang Eestis 350 300 250 200 ...
Anne Veski (sündinud 27. veebruaril 1956 Raplas) on eesti laulja. Sisukord [peida] · 1 Loomin g · 2 Isiklikku · 3 Diskogra afia · 4 Tunnust used · 5 Viited · 6 Välisling id [redigeeri]Looming Saavutanud suurt populaarsust ka endise Nõukogude Liidu ja Venemaa estraadilavadel. Suurema tuntuse saavutas tänu esikohale Sopoti lauluvõistluse poolakeelse laulu kategoorias 1984. aastal.[1] Kuulsaimad hitid Eestis on "Roosiaia kuninganna" ja Venemaal " ". Anne Veski osales 2007. aastal Vene telekanali NTV saates "Sina, superstaar!".]Isiklikku Aastatel 19771981 oli ta abielus Jaak Veskiga (19561994), kes oli paljude populaarsete eesti laulusõnade autor. Sellest abielust sündis tütar Kerli. Anne Veski teine abikaasa Benno Beltsikov on ühtlasi ka tema mänedzer. Peale teise abielu sõlmimist kandis Anne poole aasta jooksul perekonnanime Beltsikov. ...
Täna on Jooksev aasta Jooksev kuu 1/18/2016 2016 1 Sünnikuupäeva Sünnikuupäeva Isik Sugu Sünniaeg aasta kuu Persoon1 Naine 12/26/1990 1990 12 Persoon2 Mees 10/1/1985 1985 10 Persoon3 Mees 8/9/1986 1986 8 Persoon4 Naine 10/14/1982 1982 10 Persoon5 Mees 3/28/1992 1992 3 Persoon6 Naine 2/6/1983 1983 2 Persoon7 Naine 12/9/1983 1983 12 Persoon8 Mees 5/20/1982 1982 5 Persoon9 Naine 4/29/1990 1990 4 Persoon10 Mees 3/18/1988 1988 3 Persoon11 Naine 11/22/1984 1984 11 Persoon12 Na...
KOMMUNISTLIK SÜSTEEM NSVL TRIUMVIRAAT Ministrite Nõukogu esimees Aleksei Kossõgin (1904-1980), Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Nikolai Podgornõi (1903-1983), NLKP Keskkomitee 1.sekretär Leonid Brežnev (1906-1982). NSVL LEONID BREŽNEVI AJAL Tööviljakus ja toodete kvaliteet oli madal. Toodangu kasv saavutati seoses uute tehaste ja loodusvarade kasutuselevõtuga, mitte tööviljakuse arvelt. Riigi põhiliseks sissetulekuallikaks oli loodusvarade müük. Lõpetati Stalini ja isikukultuse kritiseerimine. Kasvas ideoloogiline surve ning tugevdati tsensuuri. Alustati uuesti poliitiliste kohtuprotsesside pidamist ja teisitimõtlejate tagakiusamist. NSVL LEONID BREŽNEVI AJAL 1970.aastatel kasvas stagnatsioon (e seisak) majanduses ning teistes eluvaldkondades. Inimeste elatustase jäi madalaks ning puudus oli nii toiduainetest kui ka tarbekaupade...
CAR L L EW I S ISIKLIKKU · FREDERICK CARLTON LEWIS · SÜNDINUD 1. JUULIL 1961 ALABAMA OSARIIGIS · OLI USA KERGEJÕUSTIKLANE. · TULNUD 9 KORDA OLÜMPIAVÕITJAKS JA VÕITNUD 10 OLÜMPIAMEDALIT. · HÜÜDNIMI: KING CARL Kuld 1984 100 m jooks Kuld 1984 200 m jooks 4x100 m Kuld 1984 teatejooks Kuld 1984 kaugushüpe Kuld 1988 100 m jooks Kuld 1988 kaugushüpe 4x100 m Kuld 1992 teatejooks Kuld 1992 kaugushüpe Kuld 1996 kaugushüpe Hõbe 1988 200 m jooks USA KATSEVÕISTLUSED INDIANAPOLISES 2K ENNE SOULI OLÜMPIAMÄNGE · LEWIS ANNAB KOLMEL PÄEVAL URIINIPROOVI. KÕIK PROOVID SISALDAVAD KOLME KEELATUD AINET PSEUDOEFEDRIINI, EFEDRIINI JA FENÜÜLPROPANOLAMIINI. · 1988. AASTAL USOCI TEGEVDIREKTORINA TÖÖTANUD BAARON PITTENGERI SÕNUL OTSUSTATI PÄRAST LEWISE ORGANISMIST AVASTATUD AINETE UURIMIST: NENDE, ERITI EFEDRIINI KOGUS OLI NII TÜHINE, ET SEE EI PARANDAN...
PÕRNIKLASED (Scarabaeidae) Referaat Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................... 3 2. Liigi Bioloogia.................................................................................................. 4 2.1 Vastsed ja valmikud................................................................................... 4 2.2 Arengubioloogia ja paljunemine.................................................................4 3. Põrniklaste alamsugukond............................................................................... 5 4. Kuldpõrnikas (Cetonia aurata).........................................................................7 5. Ninasarvikpõrnikas (Oryctes nasicornis)..........................................................7 6. Ohud ja vaenlased................................................
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Karjalased Koostas: Markus Keller Klass: 8.b Juhendaja: Jane Tõnisson Tallinn 2015 Sisukord Karjalased............................................................................................................ 1 Sissejuhatus........................................................................................................ 3 1. Nimetused ja asuala........................................................................................ 4 2. Keel................................................................................................................. 5 3. Kultuur............................................................................................................. 6 3.1 Kunstikultuur..........................................................................
Kuresaare Ametikool Teeninduse osakond Erika Salumäe Galina Latkina Juhendaja: Ivar Metsküll Kuressaare2009 Erika Salumäe Trekijalgrattur Erika Salumäest sai taasiseseisvunud Eesti esimene olümpiavõitja. Nõos ja Elvas sportimist alustanud Salumäe esimesed treenerid olid Jüri Kalmus ja Stanislav Solovjov. Hiljem Liidu koondises oli tema juhendajaks Vladimir Leonov. MM-võistlustel osales Salumäe aastatel 1984 1995 nii Liidu kui Eesti koondises. 1984. aastal võitis Salumäe treki MM-ilt oma esimese medali hõbedase. Kuldmedaleid kogunes lõpuks kaks: 1987 ja 1989. Kui oma esimese olümpiavõidu saavutas Salumäe 1988. aastal veel NSV Liidu koondises võisteldes, siis teise kulla 1992 Barcelonas võitis Salumäe juba sini-must- valge lipu all võisteldes. Nii sai temast teine Eesti sportlane, kes võitnud kaks olümpiakulda. 1988. aasta Souli olümpiale murdis Salumäe end läbi lõputute katsevõistluste kada...
Mõtteid George Orwell raamatutest "Loomade Farm", "1984" George Orwell on öelnud, et kirjutab antiutoopiaid, et panna inimesi tähele panema elu koledusi. Et pöörata rohkem tähelepanu sellele, mis maailmas tegelikult toimub. Kui käsitleda sotsialismi idee tasandil, siis Karl Marx töötas välja ülima valitsemiskorra. Ent idee ja pärismaailm lähevad lahku. Võimatu on panna kirjanduslikke aksioome kehtima päriselus. Võimatu oleks reaalse elu ja filosoofia vahele võrdusmärke asetada. Ükskõik kui väga me üritaksime, keti tugevuse määrab tema nõrgim lüli. Kuid nõrkus on vabaduse tunnuseks. Nõrkus olla see, kes sa oled, ihaleda oma unistusi, ükskõik kui irreaalsed nad ka ei oleks. Kui Karl Marx "Kapitalis" kirjutas, et baas määrab ära pealisehitise, siis ta ei uskunud, et baas võib Parteile iseloomulikult olla valmis kasvõi maailma hävitama kõike võimu pärast. Võim oli see, mis luges. Kuid ometi ei eksisteeri võimu, kui pole neid, k...
Nelja funktsiooni realiseeriv 4-bitine ALU (aritmeetika-loogikaseade) F0=A + B (aritmeetiline liitmine) F1=shr A (nihe paremale) F2=xor A, B (inverteerida sõna A B-nda biti väärtus) F3=A or B $ 1 0.000005 10.20027730826997 50 5 50 w -32 880 -32 944 0 w 0 880 -32 880 0 w -32 848 -32 784 0 w 0 848 -32 848 0 w 0 864 -32 864 0 152 0 864 80 864 0 3 0 5 w -160 736 -160 624 0 w -32 736 -160 736 0 w -32 688 -32 704 0 154 -32 720 80 720 0 2 0 5 w -192 928 -128 928 0 w -192 800 -192 928 0 w -192 800 -128 800 0 w -192 704 -192 800 0 w -176 848 -128 848 0 w -176 768 -176 848 0 w -176 768 -128 768 0 w -160 960 -128 960 0 w -160 880 -160 960 0 w -160 880 -128 880 0 w -160 736 -160 880 0 w -176 672 -128 672 0 w -208 672 -176 672 0 150 -128 944 -32 944 0 2 0 5 150 -128 784 -32 784 0 2 0 5 154 -128 688 -32 688 0 2 0 5 150 -128 864 -32 864 0 2 0 5 L -512 672 -544 672 0 0 false 5 0 L -512 704 -544 704 0 0 false 5 0 x -603 677 -558 680 4 24 A(1) x -602...
Aravete Keskkool Eric Kvalfoss Referaat Koostas: Marii Rikken Juhendaja: Raido Rohi Aravete 2012 1. Sisukord 2 1 Karjäär Eric Kvalfoss (sündinud 25. detsembril 1959 aastal ) on endine laskesuusataja. Kvalfoss erines teistest juba noorena. Näiteks junioride maailmakarika etapil 1979 , tuli ta neljandaks 10 km sprindis. Samal aastal sai ta Põhjamaade juuniorite meistriks 10 kilomeetri distantsil ja 1980 aastal tuli ta meistriks 15 km sõidul. Järgmisel aastal võitis ta oma esimese maailmakarika võidu 20 km sõidus Antholzis . 1982. aastal Minskis toimunud maailmakarikavõistlusel võitis Kvalfoss oma esimese maailmameistrivõistluste kuldmedali ja lisaks kaks hõbedat, kuigi 10 kilomeetri sprindivõit tuli üllatusena, sest otsustavaks sai Kvalifosse tugev lõpp: Neljakordne maailmameister Frank Ullrich juhtis pärast eelviimast laskmisvooru . Kvalfoss sai...
Arvestatud 92 p. Kontrolltöö Salvestada antud tööraamat nimega EXCEL_КТ_Pere Töö on arvestatud, kui on kog Kasutada nimesid seal, kus on võimalik (enamikus ju Iga ülesande "hind" on teatud punktide arv. Miinimum saamiseks - 61. t nimega EXCEL_КТ_Perekonnanimi atud, kui on kogutud vähemalt 61 punkt on võimalik (enamikus juhtudest). ud punktide arv. Miinimum punktide arv arvestuse a b n h y-funktsiooni väärtuste keskmine -5 5 24 0.416667 y-funktsiooni negatiivsete väärtuste arv y-funktsiooni minimaalne väärtus x y -5 -14.44764 -4.583333 -13.73471 -4.166667 -13.12517 -3.75 -12.69287 -3.333333 -12.60398 Y(x) graafik -2.916667 -13.32678 ...
Esimene trükiproov, tõlke inglise keelest tegi Tartu 8. keskkooli almanahhis "Tipa- Tapa" 8/9 (1966). Tema esseistikat ning kirjandus- ja teatriarvustusi koondab valmik " Kõik on üks ja seesama" (1986), paroodiaid ja humoristlikke lühipalu kog. "Kerge meel" (1988). Kirjanikuna leidis tähelepanu novellikogu "Fabiani õpilane" (1980; F. Tuglase novelliauhind "Õpilase Fabiani" eest), mille põhiosa, Fabiani-novellide tsükkel, ühendab eesti kirjanduse jaoks uudselt kunstiharitlase teema ja eneseiroonia. Esikkogule iseloomulikud irooniline seltskonnakriitika, hüperboliseeritud ja grotesksed tüübid, kunsti- ja haritlaselu veidruste kollektsioneerimine saadavad ka novellivihikut "Mehed" (LR 1981) ja osaliselt selle ainesele tuginevat teatriteemalist rom-i "Hiired tuules"(1982). Pööret suurema "eluläheduse" suunas tähistab romaani diloogia "Keerukuju" (1985, Lng 1984) ja "Kallid generatsioonid" (LR 1986), mis hindab mehe seisukohalt abielu ja lah...
NSVL NÕRGENEMINE · Ainuke tuluallikas nafta (Siberis) o Võimaldas Läänega sammu pidada · Defitsiit toidu- ja tarbekaupade puudus · Süvenes stagnatsioon ehk seisak (ei soovitud muudatusi) · Riigijuht: Leonid Breznev o 4 kordne NSVL kangelane o Marssal o Võidu orden (II MS väejuhtidele jagatud, ta ise jagas selle endale) o Rahupreemiad o Jne o ''Väikemaa'' (tegelikult ei olnud ta seda kirjutanud, koolis tuli see läbi lugeda) o ''Uudismaa'' · NSVL riigikorraga ei olnud rahul (teisitimõtlejad): o A.Sahharov- tuumafüüsik, teisitimõtleja o A.Solzenitsõn- Nobeli preemia laureaat, kirjanik · Afganistani sõda 1979-1989 o Breznevi ja ta kaastööliste mõte, sõjaväe juhid mõistsid mõtte hukka o Majandus kurnati välja · Johannes Paulus II valiti paavstiks 1978 o Poolakas!!! o Poola suur välisvõlg, tõsteti toidukaupade hinda ...
Elva Gümnaasium ,,Kuld ja alkeemia" Referaat keemiast Marete Hüdse 9.A klass 2012/2013 õppeaasta Sisukord 1. Kuld.................................................................................................................................3 1.1. Kulla kasutusalad.....................................................................................................5 1.2. Kulla hind 2. Alkeemia.........................................................................................................................8 2.1. Tuntumad alkeemikud.............................................................................................7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud allikad.................................
Suur vend valvab! Läbi ajaloo saab väita, et inimesi on valvanud „suur vend“. Ütlus“ Suur vend valvab „ on tulnud Orwelli kuulasast teosest „1984“. Selles teoses kirjeldab Orwell totalitaarset tuleviku riiki, kus võimul on Suur vend. Kuidas on siis nn suure venna valvamine ajaloos ette tulnud? Minu arvates tähendab Suure venna valvamine, et ühiskonnale seatakse raamid, kus riik üritab kontrolli tagamiseks jälgida nende kõiki sfääre. Sellise elukorralduse juhtijateks on pidev keelamine, jälgimine, pealt- ja ülekuulamised ning eelduseks, et inimesed alluvad vaid hirmust, et keegi saab kõrvalekaldumistest teada ja teda karistatakse. Just selline ühiskond oli Orwelli teoses 1984 väjla kujunenud. See on väärastunud ühiskond ehk düstoopia. Teosel 1984 on palju seoseid tegeliku ajalooga, mitte küll Suurbritanniaga, kuid seevastu Stalini-aegse Nõukogude Liiduga ja Hitleri juhitud Saksamaaga. Mõlemas sell...
HANNES VÕRNO Fred-Georg Pääro 2017 Hannes Võrno • Sündinud 1. mail 1969 Rakveres • Saatejuht • Humorist • Moekunstnik • Poliitik • kaitseväelane Õppingud • 1976-1984 Rakvere 3. Keskkool • 1980-1984 Rakvere Lastemuusikakool • 1984-1988 Tartu Kunstikool (kunstiline kujundamine) • 1988-1993 Eesti Kunstiakadeemia (moekunst) • 1993-1994 Burg Giebichenstein Hochschule für Kunst und Design, Halle, Saksamaa • 2005-2006 Kaitseväe Lahingukool • 2012 Kõrgem Sõjakool • 2013 NATO School Oberammergau, Saksamaa • Ta on õppinud moekunstnikuks ja disaininud Sangarile meestesärke • Aastatel 2003-2011 oli ta Isamaa ja Res Publica liige ning kuulus Riigikogu X koosseisu, kuid lõpetas oma volitused 2003 aastal • 2011-2015 oli ta Eesti Kaitseväe Teavituskeskuse ülem • Teda on autasustatud kaitseministri ja NATO medalitega rahvusvahelisel missioonil osalemise eest • 2015 aastal sai ta Kaitseväe eeskujuliku teenistuse risti • Tema sõjaväel...
Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei peasekretärid 12.klass Lapsepõlv Sündis Kamenskojes (Ukraina, hetkel Dneprodzeržnis) 19.detsembril 1906 Pärit metallurgiatööliste perekonnast Esiklaps, peale Leonidi oli peres veel vend Jakov ja õde Vera Elas vaesuses: nooremad said vanema riided, paljajalu käidi lumeni Oli hinnatud sõber, koolikaaslane, Leonid Iljitš Brežnev Haridus Brežnev alustas kooliteed 1913. aastal - kihelkonna kool 2 aastat - gümnaasium 7 aastat Kooliperiood oli raske - kannatas vaesuskompleksi all - karmid karistused iga kaebuse eest, mis koolis esitati 1923. aastal astus Leonid maaparandustehnikumi (Kurskis), mille järel sai ta põllumajandusosakonna juhataja asetäitja kohale Poliitilise karjääri algus Kollektiviseerimise kõrgajal sõitis Leonid Uuralitesse, kus ta valiti Sverdlovski ringkonna Bisertski rahvasaadikuks Andis avalduse parteisse astumiseks (Nõukogu...
Maarja-Liis Ilus 24.Detsember 1980 Karjäär · ETV laululaps · Muusikafilm `'Õnneseen'' 1984. · `'Laulukarussell'' · `'Täht sügistaevas'' · `'Uus Laul 1984 `' · Muusikal `'Miss Saigon'' · Muusikal `' Cats'' · Muusikal `'Helisev muusika'' · Muusikal `'Evita'' · Muusikal `'Rent'' · Zürii `' Kaks takti ette'' 2005. · 2007 Naisartist Eurovisiooni Muutke teksti laade lauluvõistlus Teine tase Kolmas tase Neljas tase Maarja-Liis Ilus on Viies tase osalenud kaks kord Eurovisioonil. 15 aastaselt koos Ivo Linnaga esitas ta laulu `'Kaelakee hääl `' mis saavutas 5. koha. Aasta hiljem esitas ta Eurovisioonil loo "Keelatud maa", mis pälvis 8. koha. Debüütalbumid & kuulsamad laul...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Laura Rätsep Fotosünteesi tähtsus looduslikes protsessides Referaat Juhendaja: lekt. Merle Ööpik Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................2 2. Fotosünteesi olemus........................................................................................................2 3. Orgaanilise aine säilimine ja energiavahetus.......................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut OLGA DALTON 104493IAPB Töö nr 4 nimetusega JUHUHÄLBED Aruanne aines ISS0050 Mõõtmine Õppejõud: Rein Jõers Tallinn 2011 Üldine iseloomustus Juhuhälvete põhjusi on palju ning nende väärtusi ei ole võimalik ennustada, küll aga hinnata. Töö eesmärk Käesolevas töös vaatame olukorda, kus mõõdetav suurus ise ei ole juhusliku iseloomuga, vaid juhuhälbed mõõtmisel on põhjustatud mõõtmisprotsessist. Töö käik Ajaintervallide käsitsi mõõtmine: Katsetaja mõõdab generaatori impulsi pikkust jälgides valgusdioodi ning vajutab nupule valguse süttides ja valguse kustudes. Ajaintervalli kahe vajutuse vahel mõõdetakse sagedusmõõturiga. Tekkiva mõõtevea põhjustab katsetaja. 1. Esitan mõõtetulemused ti tabelina ja graafikuna. Katse ti(ms) Katse ti(ms) Katse ...
Tallinna Tehnikaülikool Automaatikainstituut Mõõtmine Labor 1 aruanne Maria Kohtla 103548IAPB 14.04.2011 Tallinn 2011 Mõõtetulemused Katse nr Ti Väärtus (ms) 1 2001 2 1995 3 2157 4 1912 5 1904 6 2043 7 2214 8 2033 9 1804 10 1758 11 1981 12 1768 13 1747 14 1965 15 1741 16 1645 17 1961 18 2032 19 2072 20 1744 21 1874 22 2013 23 2033 24 2046 25 2042 26 2014 2...
Suvinisu agrotehnoloogia Suvinisu kasvatatakse toiduks tavaviljeluses keskmise lõimisega liivsavi mullal, mille planeeritavaks saagiks on 6,5 t/ha. Eelviljana kasvatatakse hernest. Eelvili Nisu juurestik on suhteliselt nõrga toitainete omastamise võimega ja ka veevajadus on suurem kui teistel teraviljadel. Seetõttu on väga oluline jälgida eelvilja valikut, kuna nisu on selle suhtes üsna nõudlik (Lepajõe, 1984). Hea nisusaagi saamiseks peab eelvili jätma mulda küllaldaselt niiskust ning toitaineid. Hernes on külvikorras teraviljadele heaks eelkultuuriks, kuna lõpetab teraviljade haigustsüklid, aktiveerib bioloogiliselt mulda ja rikastab seda lämmastikuga (Older, 1999). Mullasobivus Suvinisu on kasvutingimuste suhtes nõudlikum kultuur kui teised teraviljad. Suvinisu eelistab parasniiskeid, keskmise ja raskema lõimisega, neutraalse reaktsiooniga viljakaid muldi. Tugevasti tallatud õhu- ja toitainetevaestel muldadel jäävad taimed ...
KROONIKA Siim-Markus Post Joonas Jõgi Karl Henri Kaljus Juhendaja: Kadri Kivirand Mis on kroonika? Kroonika on ajaraamat, esitab ajaloolisi sündmusi, räägib sündmustest toimumise järjekorras (Nahkur, Sokk, 2003). Mis on kroonika? Proosavormis, Riimkroonikaid, Läti Hendriku kroonika (Nahkur, Sokk, 2003). Kroonika tähtsus Inimesed loevad ümberkaudsest elust sündmusi, hoiavad kursis ennast, ajaloo allikad, uurijatele minevikust fakte. Kuulsaimad Eesti kroonikud Läti Hendrik (nt: ,,Liivima Kroonika") (Vikipeedia, 2012). Balthasar Russow (nt: ,,Liiwi prowintsi kroonika") (Vikipeedia, 2012). Ahja kroonika Kodu-uurija Gustav Kooskora, eelmise sajandi 70.-80. aastail, keeruline aeg ja keeruline ajastu, põnev lugemismaterjal igale ajaloohuvilisele (Kooskora, 1984). ...
Lisl Lindau Liise Lindau ehk Lisl Lindau sündis 2. septembril 1907. aastal Toris, Pärnumaal ning suri 14. juulil 1985. aastal 78 aastaselt Tallinnas. Ta on maetud Metsakalmistule. Lisl Lindau oli Eesti näitleja ning oli Eesti NSV rahvakunstnik aastal 1967. Lavategevust alustas 1927 "Endlas" tantsijana. Ta töötas 19311934 Draamastuudio teatris, 19341936 "Vanemuises", 19361937 "Estonia" teatris, 19371941 Tallinna Töölisteatris, 19471966 Kingissepa-nimelises TRA Draamateatris ja 19661985 ENSV Riiklikus Noorsooteatris. Isiklikku Ta oli aastatel 19361941 abielus Eino Uuliga. Eksabikaasaks on Voldemar Liima Perekond Jaan Lindau vend Linda Lindau õde Anne-Kristi Uuli tütar Jaan Lindau isa Liina Lindau õde Liisa Lindau ema Voldemar Lindau vend Tunnustused * 1955 Eesti NSV teeneline kunstnik * 1967 Eesti NSV rahvakunstnik * 1984 Parim naisnäitleja. Rolle * 1925 Hugo Raudsepp "Kohtumõistj...
Võimlemine Võimlemine kui võistlusspordiala Võimlemine on tegevus ja sport. See sisaldab harjutuste tegemist füüsilise jõu, paindlikkuse, koordinatsiooni ja tasakaalu abil. Võimlemine arenes välja Vana- Kreekast kus harjutati hobuse peale minemist ja maha tulemist. Tänapäeval on võimlemine kuulus spordiala ja sellel alal tippu jõuda on raske, sest see on iseenesest raske ja keeruline. Võimlemise ülesanne kehalises on arendada painduvust, jõudu, tasakaalu, rütmitunnet, osavust, koordinatsiooni ja loovust, kujundada rühti, liikumist ja aktiviseerida mõtleist. Suurem osa võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abiga omandatud võimeid ja oskusi vajame nii igapäevaelus kui ka paljudel kutsealadel. Võimlemise alaliigid ja nende tutvustus Rahvusvaheliselt on tänapäeval kasutusel järgmised võimlemise alaliigid: Iluvõimlemine (Rhythmic Gymnastics) on olümpiamä...
Kool Vask Referaat Nimi 12. A klass Juhendaja: Linn 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VASE KASUTAMISE AJALUGU..........................................................................................4 2.VASEMAAGID.......................................................................................................................6 2.1.Peamised maagid...............................................................................................................6 2.2.Tähtsamad leiukohad.........................................................................................................9 2.3.Tootmise põhiprotsessid....................................................................................................9 2.4. Peamised tootjariigid......
Elva Gümnaasium Volbripäev Referaat 2014 Elva 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................... 2 1. Volbripäeva olemus ........................................................................................................ 3 2. Volbripäeva tööd ja tegemised ....................................................................................... 4 3. Ilmastik ........................................................................................................................... 5 4. Volbripäeva tähistamine tänapäeval ............................................................................... 6 Kokkuvõtte ..................................................................................................................... 7 Lisa 1 ..........................
Elva Gümnaasium Volbripäev Referaat Eliise Hendrikson 8.b klass 2014 Elva 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................... 2 1. Volbripäeva olemus ........................................................................................................ 3 2. Volbripäeva tööd ja tegemised ....................................................................................... 4 3. Ilmastik ........................................................................................................................... 5 4. Volbripäeva tähistamine tänapäeval ............................................................................... 6 Kokkuvõtte ................................................................................
TARTU ÜLIKOOL NÄRVISÜSTEEMI ÜLESEHITUS JA ROLL INIMESE PSÜÜHIKAS Referaat Õppeaine: Õppejõud: Tartu 2011 SISUKORD Sisukord.....................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Närvisüsteemi ülesehitus................................................................................4 1.1 Närvisüsteemi funktsioon.............................................................................5 2. Inimese psüühika ja käitumine.........................................................................6 3. Kõrgem närvitegevus psüühika alusena..............................................................7 3.1 Tingimatud refleksid......
Loksa 1. Keskkool ERKI- SVEN TÜÜR Referaat Koostaja: Kätlin Puusepp Juhendaja: Riina Paartalu Tammispea 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................1 Sissejuhatus...........................................................................................2 Elulugu..................................................................................................3 Looming................................................................................................4 Kokkuvõte.............................................................................................6 Kasutatud kirjandus...............................................................................7 Sissejuhatus Hiiumaal, Kärdlas s...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Retsensioon Üks huvitav pilt Alice Tärk Tallinn 2008 Toomas Kalve sündis 1965.aastal Tartus. Fotograafiaga tegelemist alustas Kalve 1978 aasal Tartu Kultuurihoone juures. Ta lõpetas Tartu III Keskkooli 1984 aastal ja aastani 1989 õpetas fotograafiat keskkooliõpilastele ja tudengitele Tartu Kultuurihoones. Toomas Kalve on olnud Tartu fotoklubi kauaaegne liige ja kunagine president. Alates 1999. aastast on ...
Contra Nimi: Contra · Kodanikunimi Margus Konnula · Sündinud 22. märts 1974. Võrumaal Urvastes. · Eesti kirjanik, kuid eelkõige tuntud luuletaja. · Tema luule on lõbus, laululine ja leidlike riimidega. · Ta loomingus leidub paroodiaid ja klambuure. Elulugu · Õppinud Urvaste Algkoolis 1981-1984, Kuldre 9-klassilises koolis 1984-1989 ja Antsla Keskkoolis 1989-1992. · Viibis sõjaväeteenistuses 1993-1994. · Töötanud 1994. aastal Kuldre koolis ingliskeele õpetajana, ja Kuldres postiljonina ja Urvastes politseiülemana. · Hetkel on ta vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Luulekogu · Luulekogud Mati · "Ohoh!" · "Üüratu üürlane" · "Kesmasolin" · "Contramutter 10. lend" Väike Mati põrandal miini tagus · "Tarczan" ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
