Mõisted 1. trääl- orjuses olev sõjavang v. selle järeltulija 2. adratalupoeg- Eesti- ja Liivimaal talupoeg, kelle talu põllud olid hinnatud adramaades ja kes kandis tavalisi feodaalkoormisi, adrik 3. üksjalg- 15.17. saj. Eestis väljaspool kogukonnamaad asunud talupoeg, kes tegi mõisale ühe jalapäeva nädalas 4. maavaba talupoeg- muistsete Eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Olid vabad kõigist koormistest 5. kaksikklooster 6. linnafoogt-(kuninga poolt määratud) linna haldur ja/või kohtunik 7. vitaalivennad- 14.-15. sajandil Lääne- ja Põhjamerel tegutsenud mereröövlid 8. premonstraatlik reegel 9. toomkapiitel-vaimulike nõukogu toomkiriku juures 10. visitatsioon- koolikatsumine 11. restitutsioon- taastamine, uuesti korda seadmine 12. klarett- ingveriga jm. vürtsitatud reinvein keskaegse apteegijoogina 13. köösnerid- karusnahatöötleja, kasuksepp 14. mündrikud- paadimehed ...
Riik Araabia Venemaa Viikingid Paiknemine Araabia ps. Mustast merest Rootsi-Taani-Norra alad, Mesopotaamia ja Läänemereni, Britannia, Island, Kesk- Egiptuse naabruses Euroopa, Põhjamere saared Riiklus Kaliif pealik Vürst valitseja Inimesed olid vabad Dzihaad püha sõda Jaroslav Tark tegi Bondid inimesi juhtivad islami eest seadustekogu ,,vene taluperemehed Empiir asevalitseja õigus" Trääl ori Sultan Druziina vürsti Ting koosolek väepealik/valitseja peamine sõjalise, Alltingid maakondlikud ...
pildirüüste-400-500 liikmeline sakslaste rahvahulk tungis eesti kirikutesse ja hävitasid pühapilte ja -kujusid reformatsioon--usupuhastus missa-pidulik jumalateenistus toomkapiitel-kõrgem vaimulike kolleegium, 12 toomhärrat e kanoonikud skraa-rae poolt kinnitatud põhikiri mis kujundas tsunfti siseelu tsunft-käsitööliste ühing gild- kaupmeeste ühing linnafoogt- maaisanda bürgermeister-oli linna nõukogu juhatus toomkirik- piiskoppkonna peakirik raad- linna võimuorgan trääl-olid orjad, võisid muutuda sõjavangid võlgnikud ja karistusest lahti ostetud surmamõistetud vabadik-maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elav talupoeg kolmeväljasüsteem- 1/3 vilja 1/3 kesa 1/3 köögivilja maavaba-neid oli vähe, ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel ega ei kandnud talupoja koormisid vabatalupoeg- oli see kes maksis oma koormisi rahas ja olid seetõttu teetööst vabad üksjalg-oli see noorem adratalupoeg, kes isakoju ei mahtunud ning t...
KESKAEG 13-16 saj Halduskorraldus pärast vabadusvõitlust: · Taani valdus · Ordu valdus · Tartu piiskopkond · Saare lääne piiskopkond Lään maavaldus koos talupoegadega mille eest tuli sõjaväes teenida. Maa saaja oli läänimmes e feodaal. Jüriöö ülestõus: Uue maaisanda kartuses alustasid harjulaseed relvastatud mässu koormiste vastu (Harjumaal) Valiti enda seast neli kuningat (Paide) Padise kloostri vallutamine Turust (Rootsi) paluti abi Sõjamäe ja Kanavere lahing Ülestõus Saaremaal (Vesse kuningas) Talupojad kaotasid Tagajärg: o Talupojad pidid ehitama Saaremaale Maasilinna kindluse o Koormiste kasv Talupoegad sotsiaalne liigendus: Adratalupoeg pidid maksma andameid ja kandma teokoormisi Üksjalad teisest talust tulnud. Koormised olid väiksemad Maavabad neile kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis ...
Keskaeg 1227 1561 (Muistse vabadusvõitluse kaotusest Liivi sõjani, kuna kadusid keskaegsed riigi piirid. 1.Kultuur · Ristiusustamine : Kirikute ja kloorstite ehitamine · Toom ja Kloostrikoolid · Arhitektuuris valitses gooti stiil · Usupuhastus Esimese eesti keelse raamatu ilmumine 1525 Oletatav esimene raamat 2535 säilinud raamat (Warnadt Koel Katkekismus) · Maalikunstis Bern Notke ,,Surmatants" Kuulsaim renesanssi kunstnik · Parim keskaja ajaloo allikas Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika" 2.Rahvastik · Elanike arv vähenes 14.saj, Jüriöö ülestõusus ja sellele järgnenud ülestõusude ja katku levikuna · Uued rahvad Eesti alal Sakslased põhiliselt linnades, Rootslased lääne ja loode ranniku aladel Venelased Pepisi Põhja rannikul Juudid Tallinnas · Rahvaarv 16.saj keskel 300 000 3.Riigid Eesti alal · Tartu Piiskopkond · SaareL...
AJALUGU- KESKAEG(pt. 8-12) 1. Eesti ala valitsemine ja pärast Jüriööd Jüriöö ülestõus -> talupoegade põgenemine (Venemaale, Soome, Rootsi) -> kokkulepped mõisnike vahel Talupojad said koormiseid juurde, teotöö, kümnise maks (110-> 14 mõisnikele), raha rent, teotöö. Mõisinike kontrolli kasv -> feodaal maale elama -> mõisate ehitamine Eliidi häving Karistused -> Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, Saaremaa 2. Jüriöö ülestõus ja selle tagajärjed Taani müüs oma valdused ära. Kui ennem oli maaisandaid neli siis nüüd kolm- saare- lääne piiskop, tartu piiskop, liivi-ordu meister) 3. Linnade teke ja valitsemine Keskaegsed linnad- Tartu, Viljandi, Uus-Pärnu, Vana-Pärnu, Haapsalu, Tallinn, Rakvere, Narva, Paide Olid mõisad, kaubateed ja kaubateede ristumiskohta tulid sulased, kes ootasid kaupmehi, et kaupa müüa. Kuna kaupmeestel oli ka asju vaja, kes ehitasid sinna maj...
Meinhardi ülesandeks tehti Liivimaa ristiusku toomine. Bertholdi ei tahtnud liivlased vastu võtta,siis sai ta peapiiskopilt korraldused ristiusu korraldamiseks.Albertil oli kindel eesmärk rajadfa Liivimaal kirikuriik ja kogu maa pühendamine Neitsi Maarjale,1199 pühitseti ta Üksküla piiskopiks. 1201-Albert alustas saksa asunike tarvis Riia linna ehitamist,kuhu viis piiskopkonna keskuse, asutati Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu.Ordu allutati küll piiskopile,kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. 1208-võtsid ristimise vastu Ümera piirkonna latgalid,kes relvastatud vastupanu ei osutanud,lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu.Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eestile tehtavates sõjakäikudes,Järgnevalt vallutatiPolotskile alluvad Vene väikevürstkonnad Jersika ja Koknese,Edasi suunati pealöö eestlaste vastu.jõudsid ristisõdijate retked eestim...
*Piiskop - Kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. Pühitsus, mitte amet nagu abt, kardinal või paavst. *Piiskopkond – piiskopide kogukond *ordu - munkade v rüütlite ühing. *Vana-Liivimaa - poliitilis-territoriaalne üksus, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Lätialad. *linnus - muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid *lään - kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara. *vakus - feodalismiaegne hulgast küladest koosnev haldus- ja maksustusüksus; selle üksuse koormised ja nende tasumise tähtpäev *mõis - suur maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud *kümnis - feodaalne naturaalmaks, algselt kümnendik osa saagist. *hinnus - talupoegade feodaalaegne maks maaomanikule *kih...
Eesti rahvastik ja linnad 1. Talupoegade sotsiaalne liigitus: Mõiste Seletus Vabatalupoeg Talupoeg, kes maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks oli ostnud. Tavaliselt ei olnud ta isiklikult vaba, kuid oli vaba teotööst. Adratalupoeg Talupoeg, kelle talu suurust arvestati adramaades. Ei olnud isiklikult vaba ning pidi tegema teotööd. Sulane; teenija Sulane on talutööline, kes palgati üldjuhul üheks aastaks, elas kool taluperega sulasemajas ja võis kasutada väikest maalappi. Vallaline sulane elas taluperes, palka sai peamiselt natuuras: lisaks toidule ja peavarjule sai ka rõivaid, vilja. Teenija oli naisterahvas, aitas perenaist talutöödes. Sulastel ja tee...
Muutused keskajal Eestis ja Lätis vallutatud alad olid tuntud Liivimaana, kuid Taani valdusesse langenud Põhja-Eestit nimetati Eestimaaks. Maa jaotati neljaks osaks, Taani alad, Saare-Lääne piiskopkond, Ordu alad, Tartu piiskopkond, mida juhtisid maaisandad. Tähtsamaks võimukandjaks oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halvenes. Algselt need kes võtsid ristiusu vastu, kuulutati vabadeks ja neile jäi maaomand. Kaubandus ja meresõit jäeti linnlaste hooleks. Maarahvale oli see tähtsaks osaks nende teenistusest. Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid endiseks. Põhiliseks koormiseks oli kümnis, algul tasuti seda vilja, kuid hiljem ka muudes saakides. Linnade arenedes läks see üle raharendile. Maksude kergemaks variandiks oli hinnus e kindlaksmääramata naturaalmaks. Mõisade juurde tulemisena tekkis teotöö, mida algul oli ainult paar päeva aastas, kuid järk järgult aga rohkem. ...
1. Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastikku? 2. Muinasaja järjekord 3. Ajajoon 4. Miks on raud tööriistade jaoks parem kui pronks? 5. Eestlaste naabrid? 6. Mis sõdu nimetatakse ristisõdadeks, kelle vastu toimusid esimesed ristisõjad, kas saavutati eesmärk? Mis mõistega tähistatakse munka, kes läheb paganatele jumalasõna kuulutama. 7. Tähtsaim kirjalik allikas muistse vabadussõja kohta, kas autor oli kursis? 8. Rootslaste vallutusretk Eestisse 9. Miks jäid eestlased alla 10. Eesti alade jaotumine 11. 13, saj talupoega õigused ja kohustused 12 Keskaegsed linnad 13. Jüriöö ülestõus 14. Maapäev 15. Ohlikumad välisvaenlased Liivimaal? 16. Talupojad 17. Linnad 18. Mõisted 1. Tõi rändkive, voored, tekitas kõrgustke, tekitas panke. 2. Vanem kiviaeg (paleoliitikum) -> keskmine kiviaeg (mesoliitikum) -> noorem kiviaeg (neoliitikum) -> vanem pronksiaeg -> noorem pronksiaeg -> vanem rauaaeg -> eel-Rooma rauaaeg -> Rooma rauaaeg -> keskmine raua...
teoorjus teorent -feodaalne maarent, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema, adratalupoeg talupoeg, kes pidi maaisandale või tema läänimeestele maksma andameid ja kandma koormisi, toomkirik piiskopkonna peakirik, toomkapiteel kõrgematest vaimulikest koosnev ja piiskopkonna valitsemist korraldav organ, tsunft ühe käsitööala meistrite ühendus, missa katoliku kiriku jumalateenistus, pildirüüste ususümbolite hävitamine kirikus, gild kaupmeeste või tsunftide ühendus, üksjalg talupoeg, kelle koormised olid adratalupojast väiksemad, pidid tööd tegema üks jalapäev, maapäev maaisandate ja seisuste kokkusaamine valgas ja volmaris, bürgermeister rae juhatuse liikme nimetus, hansa liit Põhja-Saksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit, linna foogt maahärra esindaja linna rae juures, vabatalupoeg keskaja lõpul ilmunud talupojad, kes ol...
1. Maahärra-keskvõimust peaaegu sõltumatu feodaalriigi valitseja Saksa-Rooma riigis 2. Liivi ordu-katoliku rüütliordu,Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. 3. Ordumeister (maameister)- tähtsaim isik Liivi ordus 4. Maamarssal- Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht 5. Kapiitel-orduametnike kogu, kus lahendati tähtsamaid küsimusi. 6. Rüütelvennad-Liivi ordu poliitiliselt valitsevad ametnikud 7. Preestervennad-vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi ja olid sageli kirjutajateks ning kantseleiametnikeks 8. Diötsees-piiskopi vaimulik valdus, mis kuulus tema kirikliku võimu piirkonda. 9. Stift-piiskopi ilmalik valdus, milles ta maahärrana valitses. 10. Riia peapiiskop-oli aastatel 1253-1563 ja on alates 1923 katoliku Riia peapiiskopkonna kõrgeim juht, kes allus otse paavstile 11. Vaheriik- 12. Saule lahing-1236 toimunud lahing leedulaste ja Mõõgavendade ordu vahel 13. Stensby leping-sõlmi...
Keskaja algus ja lõpp: ALGUS: 476 Rooma keisri Romulus Augustuse võimult tõukamine LÕPP: 1453 Konstantsinoopoli vallutamine 1492 Ameerika avastamine 1517 usupuhastuse ehk reformatsiooni algus Mõisted: SENJÖÖR suurfeodaal; oma valdustes poliitiline-, kohtu- ja haldusvõim VASALL keskaegses Euroopas lääni valitsev väikefeodaal; lään koos talupoegadega andis vasallile kasutada senjäär vastutasuna sõjaliste ja muude teenete eest FEODAAL maaisand FEOOD maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e senjöörilt; pärandamisõigusega maavaldus DOMEEN kuninga isiklik maavaldus BENEFIITS maavaldus ilma pärandamisõiguseta ALLOOD kohustustest vaba maavaldus, pärusvaldus VARJAAG viikingite nimetus Ida-Euroopas NORMANN viikingite nimetus Lääne-Euroopas VIIKINGID muinas Skandinaavia päritolu meresõitjad, kelle kultuuri õitseaeg oli 8-11. sajandil KONUNG viikingite kuningas BOND taluperemees Skandina...
Eesti keskaeg Liivlaste ja latgalite alistumine Ristisõda- katoliku kiriku poolt organiseeritud sõda ristiusu levitamiseks või kaitseks Meinhard- liivlane, kes sai piiskopiks ja kelle eesmärgiks oli Liivimaa ristiusustada. Teda austati. Berthold- sai pärast Meinhardi surma piiskopiks, ta hakkas liivlasi jõuga ristiusustama ja suri esimeses ristisõjas Riia lähedal Theoderich- Mõõgavendade ordu looja, Meinhardi abiline, hiljem Eesti piiskop Albert- tema sai võimule ja ristisõda sai hoo sisse. Ta tahtis rajada Liivimaal kirikuriiki, tema alustas Riia ehitamist 1201. aastal, hakkas maasid läänistama Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu-1202. asutati, ristisõdijate väe tuumik, kujunesid Albertile ohtlikuks 1206-1207.- liivlaste vastupanu rauges, nende vanem Kaupo oli juba sakslaste poolel, toimus ulatuslik ristiusustamine 1208.- latgalid läksid ka sakslaste poolele üle ja edasi suunati pilgud eestlaste pool...
476 1453-Ida-Rooma keisririigi lõpp(Konst lang)1492-Ameerika avastamine; 1517-reformatsioon Perioodid: vara5- 10,kõrg11-13,hilis14-15 majordoomuskuningakoja ülem,võimuletulek: 7. sajandil muutusid maj-d Frangi riigi tegelikeks valitsejateks, kuna nende kätte oli koondunud kogu võimutäius Poitiers' lahingu tähtsus: peatas islami ekspansiooni ning kindlustas Frangi riigi püsimajäämise,millest hiljem tekkisid Sks,Pr,It Karl Martellvõitis Gallias Poitiers' lahingus araablasi ning pani piiri nende vallutustele Lääne-Eur-s, maj Pippin Lühikeandis kesk-It paavstile valitseda,pannes aluse kirikuriigile,frankide kuningas Karl Suur- vallutas It-s langobardide kuningriigi,sai kuningaks,alistas Pürenee poolsaare lõunaosa,sakside alistamine,keisrivõimu taastaja(800 sai Rooma riigi keisriks) Ludvig Vagaviimane,kes hoidis riiki ühtsena *Ida-frangi riik= Sks,Lääne-Fr = Pr,Lõuna-Fr lagunes. Feodalism- ühiskonna korraldus,kus valitses vasalliteet-se...
1237- Liivi Ordu rajamine Mõõgavendade ordu riismetest 1238- Stensby leping, millega Taani sai tagasi Tallinna, Viru- ja Harjumaa 1242- Jäälahing Peipsi järvel, kus Liivimaa sai lüüa hävitavalt 23. Aprill 1343-Jüriöö ülestõus 1397- Danzigi kongress ja Jungingeni kiri ja muudeti pärandamine viienda põlveni. 1507- Võeti talupoegadelt relvakandmise õigus. 1783-1796- Pearahamaks ja hingeloendused Eesti keskaega nimetatakse: · Feodaalse killustuse ajajärk · Ordu aeg · Vana-Liivimaa-aeg · Eesti keskaeg Liivi Orduriik moodustati 1237 Mõõgavendade ordu jäänustest. Ordut juhtis ordumeister, kes allus Saksa kõrgordumeistrile. Vaimulikuks keskuseks oli Riia ja Riia peapiiskopile allus Saare-, Lääne- ja Ordu piiskopkond. Ordusse kuulusid: Rüütelvennad-14.sajand oli neid kuskil 250 Poolvennad-sepad, pagarid jne Preestrivennad- tegelesid ristimisega Talupoegade kohustused: Pidid tegema teotööd, algul mõni päev aastas- hiljem ju...
Keskaeg: 12. saj jõudude tasakaal hakkas muutuma Läänem. Piirkonnas, sakslased ja taanlased hoogustasid sõjategevust. Ristisõjad- sõjad kus kristlikud mehed suundusid sõjaretkedele kohalike paganate vastu., misjonär- munk. Uued vallutused avasid sakslastel ligipääsu L-merele, rajati Lübeck. Piiskop Meinhard ül. Liivimaa ristiusustada. Piiskop Albert- tahtis Liivimaale rajada kirkuriigi,alustas Riia linna ehtiamist, 1202 rajati Mõõgavendade ordu, mis kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Liivaste vanem Kaupo, liivlased ristiusustati ja 1208 ka latgalid lootes sakslaste toetust vaendlaste eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus- 1208.a ristisõdjad eesti pinnal, 1210 võideti Ümera lahing, suurendas usku, 1212 katk 3 aastat vaherahu/ puhkus. Ugalased ühinesid sakslastega, ülejäänud maakond Venemaaga. Otepää linnuse all sakslased kaotasid, ja lahkusid E.Vastased jõudsid eesti vägedest ette-sakslased liivlased latgalid- 12...
Kontrolltöö keskaeg nr 1 Küsimused : Keskaja mõiste ja talupoegade liigitus. Frangi riigi kujunemine.Karl Martelli sõjaväereform. Karl Suure keisririik. Feodaalkorra mõiste ja tunnused.Seisuslik kord. Pärisorjus. Katoliku kirik ja vaimuelu. Vastused: 1.Talupoegade liigitus: Mõiste Seletus Vabatalupoeg Talupoeg, kes maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks oli ostnud. Tavaliselt ei olnud ta isiklikult vaba, kuid oli vaba teotööst. Adratalupoeg Talupoeg, kelle talu suurust arvestati adramaades. Ei olnud isiklikult vaba ning pidi tegema teotööd. Sulane; teenija Sulane on talutööline, kes palgati üldjuhul üheks aastaks, elas kool taluperega sulasemajas ja võis kasutada väikest maalappi. Vallaline sulane elas taluperes, ...
Üleminek muinasajast keskaega. Talurahva olukord 1. Feodaalsete riikide teke Vana-Liivimaal. Osata kanda kaardile nii riike kui maahärrade residentse. Pärast vallutusi tekkis Vana-Liivimaal 6 feodaalriiki, neist Eestis asus 4. Sellega oli kujunenud feodaalne killustatud ja alanud keskaeg. a) Taani kuning Eestimaa hertsogkond, maahärraks Taani kuningas, residents Tallinnas. b) Liivi orduriik, maahärraks ordumeister, residents algul Riias, hiljem Võnnus. c) Tartu piiskopkond, maahärraks piiskop, residents Tartus. d) Saare-Lääne piiskopkond, maahärraks piiskop, residents algul Lihula, edasi Vana- Pärnu, siis Haapsalu. 2. Seisused ja maapäevad. 15.sajandi 20.aastail hakati korraldama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid kas Valgas või Volmaris, esindatud oli neli seisust: 1. Vaimulikud, eesotsas Riia peapiiskopiga 2. Ordumeister koos kärkmi...
Hamburg-Bremeni peapiiskop pühitses Meinhardi piiskopiks ja tegi talle ülesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai Üksküla piiskopiks tsisterlane Berthold. Kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama ega soovinud Bertholdi piiskopina vastu võtta, sai Berthold paavstilt volitused ristisõja korraldamiseks, et liivlased jõuga alistuma sundida. 1198. a saabuski u. 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Meinhardi tähtsaim abiline ja hilisem Eestimaa piiskop oli Theoderich, keda peetakse Mõõgavendade ordu loomise initsiaatoriks. Liivimaa ristisõda sai hoo sise, kui Bremeni toomhärra Albert von Buxenhoeveden Üksküla piiskopiks pühitseti 1199. a. 1202. asustati alaliselt kohal viibiv eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu. Ristisõjad - sellised sõjad, kus vastumeelt suruti peale ristiusku, sestr kohalikud ei võtnud omaks tunnistada ristiusku. Esimesed ristisõjad toimusid 1198. a L...
Ajalugu VANA-LIIVIMAA- Eesti ja Läti alad keskajal KIRIKUKIHELKOND- Piirkod, mille keskuseks oli kirik, kiriklik haldusüksus VAKUS- Maksupiirkond. Ametkonnad jagunevad vakusteks (4-6 küla) MÕIS- Suurmajapidamine, mida valitses isand KOORMIS- kohustused isanda ees HINNUS- kindla suurusega andam, konkreetne asi, nt kott vilja TEOTÖÖ- talupoja kohustus harida mõisa maad SULANE- mees, hooajatööline TEENIJATÜDRUK- naine, hooajatööline TRÄÄL- orjad, (sõjavangid, karistusest lahtiostetud surmamõistetud) KUBJAS- inimeste töölesundija, alati eestlane KILTER- kubja abiline, teoliste töölesundija ning ülevaataja mõisas KODUKARIÕIGUS- mõisniku õigus mõista oma talupoegade ule kohut ning karistada neidihunuhtluse voi lühiajalise arestiga. SUNNISMAISUS- talupoeg ei võinud oma kodust lahkuda omaniku loata, kehtis uhe mõisa piirides. PÄRISORJUS- talupoeg oli mõisniku isiklik omand ADRATALUPOEG- Suurem osa ees...
1. Paleoliitikum vanem kiviaeg, inimese kujunemine u 10 000 a eKr 2. Mesoliitikum keskmine kiviaeg, u 9000 a u 5000 a eKr 3. Neoliitikum noorem kiviaeg, u 5000 a- u 1800 a eKr 4. Arheoloogiline kultuur- ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust 5. Kunda kultuur esimene kultuur, levis Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani. mesoliitikumi küttide ja kalastajate kultuur. Asulad paiknesid tavaliselt järvede või jõgede ääres. 6. kammkeraamika kultuur u 4000 a eKr. Kasutusele tulid savinõud, mille välispinda ilustasid lohukesed ja väiksemate täkete read. Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni, Loode Venemaal. Jõgede/järvede ääres. Arenesid jahi- ja tööriistade valmistamisoskused. Matmiskombed (maeti asula territooriumile või elamu põranda alla). Kõrge kunstitase. 7. nöörkeraamika kultuur u 3000 a eKr. Nöörkeraamika kultuur, venekirves...
Vanem Edda Müüdid selgitamiseks: Midgardr on merest ümbristetud keskne maamassiiv, millel elavad jumalad ja inimesed. Selle keskel asub jumalate linn, mida valitseb kõigi jumalate isand Odin. Linna nimi on Asgard. Selle all on surnute maailm, mida juhib jumalanna Hel. Ka hiidudel on oma maailm, mis paikneb universumi servadel maad ümbritseva mere taga. Kivide sees ja maa-alustes koobastes elavad päkapikud. Üle kõikide maailmade kõrgub ilmapuu Yggdrasil. Yggdrasil on tohutu puu, mille üks juur ulatub Niflheimi (üks Üheksast Maailmast, allmaailm, jumalanna Heli elupaik), teine aga on kinni jumalate elupaigas Asgardis. Seal elavad ka kolm saatusejumalannat, norni (nornid otsustasid jumalate, hiidude, kääbuste ja inimeste saatuse üle), kes hoiavad Yggdrasili elus. Kolmas juur ulatub hiiglaste maale Jøtunheimi. Selle juure all on kaev, kus voolab tarkuse vesi. Esimesed elusolendid olid hiiud. Kõik ol...
Vanem Edda Müüdid selgitamiseks: Midgardr on merest ümbristetud keskne maamassiiv, millel elavad jumalad ja inimesed. Selle keskel asub jumalate linn, mida valitseb kõigi jumalate isand Odin. Linna nimi on Asgard. Selle all on surnute maailm, mida juhib jumalanna Hel. Ka hiidudel on oma maailm, mis paikneb universumi servadel maad ümbritseva mere taga. Kivide sees ja maa-alustes koobastes elavad päkapikud. Üle kõikide maailmade kõrgub ilmapuu Yggdrasil. Yggdrasil on tohutu puu, mille üks juur ulatub Niflheimi (üks Üheksast Maailmast, allmaailm, jumalanna Heli elupaik), teine aga on kinni jumalate elupaigas Asgardis. Seal elavad ka kolm saatusejumalannat, norni (nornid otsustasid jumalate, hiidude, kääbuste ja inimeste saatuse üle), kes hoiavad Yggdrasili elus. Kolmas juur ulatub hiiglaste maale Jøtunheimi. Selle juure all on kaev, kus voolab tarkuse vesi. Esimesed elusolendid olid h...
Muinasaeg- On inimühiskonna kõige kaugem minevik. Algas esimeste inimeste tekkimisega 11 000 eKr 13 saj. Ajalooline aeg- Ajalooline aeg on periood, millest on säilinud kirjalikke mälestisi. Ajalooline aeg algas pärast muinasaja lõppu kirja kasutuselevõtuga. Eri maades ja piirkondades algas ajalooline aeg erineval ajal. Eestis algas ajalooline aeg 13. sajandi alguses. Keskaeg- Ajaperiood vanaaja ja uusaja vahel. Eestis loetakse keskaja alguseks tavaliselt siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud alad (1208-1227) ristiti ning allutati uutele kristlikele valitsejatele. Keskaja lõpuks on Eestis loetud peamiselt kahte sündmust: luterluse siiajõudmine (1520-1530'datel) ja Liivimaa sõda (1558-1583). Ümera lahing- 1210, Lätis (Valmiera lähedal). Osalesid eestlased, sakslased, liivlased ja latgalid. Võitsid eestlased. Madisepäeva lahing- 21. 09. 1217, Eestis (Vanamõisa lähedal). Osalesid eestlased (väejuht L...
Balti ristisõja põhjused. Sakslaste soov vallutada alasid Ida-Euroopas, et suurendada oma asuala. (Ekspansioon itta ehk Drang nach Osten; Lübecki linna rajamine 1143, mis sai lähtepunktiks edasistel vallutustel ). Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. Peamised kaubateed Venemaale aga kulgesid läbi Läti ja Eesti alade. Rooma paavst soovis levitada katoliku usku ja kristianiseerida (ehk ristida) ka viimased paganlikud rahvad Euroopas - eestlased, lätlased, leedulased. (12.-13.sajand olid katoliku kiriku ja paavstivõimu hiigelajad. Oma mõjuvõimu tugevdamiseks peeti ristisõdu ka Palestiinas nn Pühal maal ja võideldi ilmalike valitsejatega). Saksa aadlikud soovisid Baltimaade alistamisega saada elatusvahendeid - maad ja sõjatulu. Taani ja Rootsi kuningriigid soovisid oma valdusi suurendada. Muistne vabadusvõitlus. Muistse vabadusvõitluse I periood 1208-1212: - Algas sihipärane sõjategevus eestlaste vastu. - ...
Eesti keskaeg 13.saj. II veerand 16.saj. II pool 8-13 pt. 1. Üleminek Muinasajast Keskaega Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud piirkonnad Taani valdus (Eestimaa) Harju-, Viru-, Järvamaa ja Rävala Saare-Lääne piiskopkond Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, keskuseks Lihula Tartu piiskopkond Ugandi, Soopooliste, Joetagana Orduvaldused Sakala, Vaiga, Alempois, Mõhu, Nurmekund Saksa ordu Liivimaa haru 1236.a. sai Mõõgavendade ordu Saue lahingus leedulastelt ja semgalitelt hävitavalt lüüa. Vägi purustatija et ristisõda ei katkeks koostati paavsti survel ühinesid Ordu riismed Saksa orduga. Stensby leping 1238.a. nõudis paavst, et Saksa ordu pidi Liivimaa haru tagastama Taani kuningal...
AJALUGU Ristiusk Vara-Keskajal. Lääne-Euroopa kirik oli katoliiklik. Katholikos üleüldine. Ristiusk tekkis esimesel sajandil, Kristus suri 37a. pKr. Ristiusk oli alguses keelatud, Rooma riigis. Väidetavalt ristiusus on ainujumal e. Monoteistlik. Ainujumal võis olla konkurent keisrile sellep. Keelatud ja tagakiusatud. Kuni aastani 113.a kui Milaano ediktiga tehti ristiusk võrdseks teiste uskudega/legaliseeriti. Keiser oli sel ajal Konstantiinus Suur(Püha). 381a. Ristiusk muutus Rooma riigi ainuusuks. Lääne-Rooma riigi langemine barbarite kätte tõi kaasa tagasilöögi, sest barbarid olid paganad. Pikkamööda hakkas siiski levima, enamasti linnades. Esialgu allakäinud linnades, misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. Ainsana läks täiesti rahulikult Iirimaa. Püha Bonifatsius oli üks kõige innukamaid misjonäre ja sakslaste ristijad. Viimasena ristiti leedukad 1386. Kiriklik hierarhia lähtub piiskoppidest, algul koguduse ülevaataja...
Ajaloo kordamine 1. Eesti maa/talurahvas keskajal. · Keskaegne ühiskond moodustus enamjaolt talupoegadest. Aadlike, vaimulike, kaupmeeste ja käsitööliste osa ei ületanud 6-7%. · Eesti rahvaarv kasvas ja asustus tihenes (13. sajandil u 150 000-180 000 inimest). · Soistele aladele ja rannikule asus elama rohkem inimesi. · Linnastumine Lääne-Euroopas tõi kaasa teraviljahindade kasvu. See omakord kasvatas mõisate arvu, talupoegade teokoormised kasvasid (mõisategu = jalategu + rakmetegu), talupojad olid sunnismaised. Talurahva sotsiaalne liigitus: · Adratalupoeg talupoeg, kes pidi maksma maaisandale või tema läänimeestele andameid ja kandma teokoormisi. Nende talude majanduslikku kandevõimet mõõdeti adramaades, kust tuleb nende nimetus. Nende õiguslik seisund oli võrdne, kuid talude suurustel ja jõukusel oli kuni 10 x vahe. Rahvaarvu kasvamisel asutasid adratalupoegade po...
11.klassi ajaloo üleminekueksami teemad Muistne vabadusvõitlus (1208-1227) Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Usu levitajad olid Sakslased ja Taanlased. 1180 aastad Esimesed misjonärid Läänemere idakaldal Piiskop Meinhard rahumeelne ristimine (efektiivsem) Piiskop Albert jõuga ristimine Retked algasid Sakala ja Ugandi maakondadest. 1201 Riia asutamine 1202 Mõõgavendade ordu (Kristuse Sõjateenistuse vennad).Liivimaal tegutsenud vaimulik rüütliordu, mis asutati selleks, et Baltimaid vallutada. Kaupo Liivlaste vanem Lembitu Eestlaste vanem 1206/07 Liivlased alistati ja ristiti 1210 Ümera lahing (võit) 1212-1215 Toreida va...