K. Jaaks Peterson sünd: 14.märtsil 1801 riias.omandas keskhariduse Riia Kubermangugümnaasiumis,tundis huvi keelte vastu,õppis ÜT's algul usu- , hiljem filosoofiateaduskonnas.Fr. Robert Haehlmann sündis 31.dets 1798 Mõisa valitseja 2. Pojana.Õppis Rakvere kreisikoolis,Tartu gümnaasiumis,ÜT's,Õpetatud Eesti Selts,Pidas seal 1839 saksakeelse ettekande Kalevipojast.Lydia Koidula sündios 24.dets 1843 vändras,kihelkonnakooli J.V Janseni perekonnas,1862 sooritas Tartu koduõpetaja eksami,kirikumeelne hoiak.Juhatas Vanemuise lauluseltsi.August von Kotzebue:saksa näitekirjank,sündis Weimaris.Tallinnas kirjutas,lavastas ja mängis ise kaasa.August Wiera juhtis vanemuise tegevust 25a. Lavale toodi 1613 etendust tema ajal.Karl Menning(1879-1941).1. teatrikunsti õppinud näitejuht.Vanemuise suunamisel õppis teatrikunsti Saksamaal.Tema juhtimisel kujunes Vanemuisel kunstiteater.13.aug1906 sai vanemuise seltsist 1. Eesti kutseline teater.2. kutseline tea...
Kõige mõtlemapanev Eesti film. Minu arust on üks mõtlemapanevaimaid ja paremaid filme ''Nimed marmortahvlil.'' ''Nimed marmortahvlil'' on kahe tuhande teise aasta film. Film on tehtud samanimelise romaani järgi. Esimest korda vaatasin ma seda filmi alles eelmine aasta. Vaatasime seda koos klassiga koolitunnis. Meil oli seda vaja vaadata, sest meil tuli sellepeale tunnikontroll. Kui me seda vaatasime, siis mulle ei meeldinud see film. Tundus selline igav ja tüüpiline sõjafilm, aga ma ei vaadanud seda nii hoolikalt. Pärast, kui kodus uuesti seda filmi vaatasin ja süvenesin sellesse, tundus see väga hea film. Rahulikult üksi vaadates sain kõigest filmis toimuvast aru ja mulle väga meeldis see. ''Nimed marmortahvlil'' ei ole tüüpiline sõjafilm, nagu algul arvasin. Seal on sõda, draamat, armastust. Filmi tegi minu jaoks huvitavamaks kindlasti see, et seal olid kuulsad näitlejad. Alati on hea filmi vaadat...
Eesti Film 100. Suur filmimuusika kontsert 26. oktoobril külastasin koos perega Pärnu Kontserdimajas toimunud Eesti Film 100 pühendatud filmimuusika kontserti. Eesti filmi saja aastase ajaloo jooksul on tehtud sadu häid filme, mis on leidnud koha kõigi eestlaste südames. Kui film iseenesest on saanud klassikaks, siis klassikaks on saanud ka seal filmis öeldud repliigid ning kõlav m...
Kõige sügavam Eesti film Lihtne. Arusaadav. Mõtlemapanev. Ajalooline. Humoorikas. Veenev. Tõepärane. Armastus. Sõda. Kõhklus. Kindlus. Kuumus. Detsembrikuumus. Kõigile eestlastele on rohkem või vähem südamelähedane nende vabaks saamise lugu kasvõi läbi väikeste võitude, lahingute. See, kui tõelähedane on mõni tõlgendus ajalooliselt, pole oluline. Oluline on veenvus vaatamise hetkel, kaasatõmbavus ja sisseelamine olemise- hetke...oletades, et kõik just nii oligi. Elades selles hetkes, kui see konkreetne lugu juhtus, millest jutustab ,,Detsembrikuumus" tekib tunne, et teistsugust riigipöördekatset polekski saanud 1924. aastal olla. ,,Detsembrikuumus" räägib ajaloolisest sündmusest väga isiklikus võtmes. Kuigi jutustuse põhiliin on toodud välja vaid läbi ühe abielupaari Taneli ja Anna, ei teki filmi vaadates kordagi hirmu, et film muutuks armastusloo tavapäraseks kliseeks. Kuigi kogu mehe ja naise vaheline suhe on läbi erinevate nende ...
Arvustus Laulev Revolutsioon James Tusty, Maureen Castle Tusty Iga tulihingeline eestlane on kordki elus laulupeol käinud, selles pole kahtlustki. Eestlased- laulurahvas? Nii ju räägitakse. Meie ise räägime. Lausa legendina on õhku tõusnud jutud meie vabaks laulmisest ning tänaseks on sellest kokku monteeritud ka film. ,,Laulev revolutsioon" on ameerika filmitegijate Maureen Castle Tusty ja James Tusty nägemus Eesti lähiajaloost. See on film, mille tegemine võttis aega neli aastat. Filmitegijad räägivad ise, et laulvast revolutsioonist kuulsid nad Eestis filmitegemist õpetades. Olles üsnagi üllatunud, otsustasid nad teha sellest filmi, mida saaks näha terve maailm. Film on ise inglisekeelne, küll aga on täiesti olemas eestikeelsed subtiitrid. Pärast filmi olen siin- seal kuulnud torisemist filmi ,,keelsuse" üle, kuid olgem au...
''Laulev revolutsioon'' on film, mis räägib põhjalikult Eesti riigi iseseivumisest. Meie riik on läbi elanud raskeid aegu ning praegune põlvkond ei pruugi hinnatagi meie vabaduse olulisust. See film tuletab meile meelde, kui uhke on olla eestlane. Laulval revolutisoonil oli väga tähtis roll eesti taasisesesvumisel. Kolmeks tähtsamaiks sündmuseks, mis ka filmis ära mainiti, pean miitingut Hirvepargis, öiseid laulupidusi ning Balti ketti. Hirvepargi miiting oli oluliseks sammuks Eesti iseseisvumisliikumise teel. Suurem osa seal viibinud rahvast sai esmakordselt teada pakti olemasolust. Öised laulupeod, kus noorte inimeste massid kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Tallinne lauluväljakule aga näitasid eesti rahva tõelist ühtekuuluvust. Kodumaa tunnet suurendas veelgi Balti kett, mis tuletas inimestele meelde, et omavahel peab kokku hoidma. Tol ajal armastasid eestlased väga oma kodumaad. Ma ei ütleks et nad tänapäe...
NIMED MARMORTAHVLIL 1. Film on Vabadussõjast 2. Eesti eest väljas, et võõras võim Eestit ei vallutaks. Eesti vabaduse nimel. Mitte kõik, vabatahtlikult läheksid ainult vähesed, väga vähesed. Ajad on muutunud, väärtushinnangud nendega. Paljusid tänapäeva noori jätaks see kõik külmaks, kes või mis on võimul. Need, kes hoolivad tõeliselt Eesti riigist, lähevad kasvõi välja õpetamata Eesti eest välja. Kindlasti osad ka väljaõpetanutest läheks Eesti kaitseks välja. 3. Esimene sõjakogemus: Nad olid minemas kuskile kõikkide rühmadega. Hobused,vankrid ja sõjaülem. Järsk jooksid metsa varjule, kuna punased olid vastu tulemas. Metsas nägid nad punaseid liikumas, ning poisid lõid araks ja jooksid ära. Isegi püssid nad visaksid maha. Konsap veel jooksis esimesena aga Ahas võttis süü enda peale. Varem polnud neil mingeid sõjakogemusi, ning see oli neil esimene. 4. Konsap Vaikne, algul oli julge...
Kevade (film) "Kevade" on Eesti film aastast 1970, mis Kevade põhineb Oskar Lutsu jutustusel "Kevade". Zanr draama Lavastaja Arvo Kruusement Produtsent Kullo Must Stsenaarium Kaljo Kiisk Voldemar Panso Peaosades Aare Laanemets Margus Lepa Ain Lutsepp ...
Eesti Vabariigi ja ENSV võrdlus isikute kaudu Ajaloo õpimapp Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................3 Kerge muusika.......................................................................................4 Tõsine muusika.....................................................................................5 Kujutav Kunst.......................................................................................6 Skulptuur...............................................................................................8 Graafika...............................................................................................10 Arhitektuur.................................................................................
Andrus Kivirähk „November“ Film on ainest saanud Andrus Kivirähki romaanist "Rehepapp ehk November”. "November" on fantaasiafilm, mis põhineb eesti mütoloogial, seal saavad kokku maagia, must huumor ja romantiline armastus. Tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus liiguvad ringi libahundid, katk ja vaimud. Külainimeste peamiseks mureks on, kuidas elada üle külm ja pime talv. Selle jaoks pole miski tabu. Varastatakse üksteise, saksa mõisnike, vaimude, kuradi ja Kristuse tagant. Et endal elu sees hoida, antakse hing kratile - puust ja rauast olendile, kes aitab peremehel rohkem varastada. Varastamine on muutunud ainsaks kinnisideeks ja külainimesed ise hingetuteks olenditeks, kes meenutavad üha rohkem kratte. Rasmus Rammo arvas filmist järgmist: „Suhtusin projekti esialgu küllaltki ükskõikselt, kuna ei suutnud sugugi aduda, kuidas "Rehepapist" kasvõi hüpoteetiliselt konkreetset linateost välja on või...
Need vanad armastuskirjad Film, mis pole filmimaastikul kuigi tuntud, tehtud aastal 1992, mängivad väga head näitlejad, ülesehitus on Eesti kohta üllatavalt suurepärane ning mis kõige tähtsam lugu armastatud heliloojast Raimond Valgrest, kelle elutee oli keerukas ja jäi kahjuks liiga lühikeseks. Nagu juba mainisin, on filmil sisu ja kokku on kontsentreeritud huvitav ülesehitus. Veniva mõttelisuse ja kandvate pauside asemel on palju laulu, tantsu ja seltskonnamelu. Nagu elust ikka ei puudu nali, pidu, armastus ega raskus ja ebaõnn. Algab sellega, kui noor Raimond ennast avastab ning saab aru et on muusikuks loodud. Noor kena poiss, ei joo, ei suitseta. Ta kirjutas väga paljuid laule koheselt. Ühes Pärnu lokaalis hakkab tuntust koguma noor helilooja, kes lennutab klaverilt tuulde romantilisi meeloodiaid. Tema tärkavat andekust toetavad hoolitsev ema, kena väliseestlane Alice ja teised muusikud, lokaalitöötajad ning mõned mõjuvõimsad isi...
1. Filmi rezissöör on Ilmar Raag ja filmi stsenarist on on samuti Ilmar Raag. Filmi operaator on Kristjan-Jaak Nuudi. 2. Filmi tähtsaimad peaosatäitjad on Ursula Ratasepp(Kertu) ja Mait Malmsten(Villu), tähtsamates kõrvalosades Peeter Tammearu, Külliki Saldre ning Leila Säälik. 3. Filmi liik on draama, armastusfilm. 4. Üks tähtsaimaid probleeme filmis on see mis toimub Kertu peres tegelikult ja kuidas teda seal koheldakse, see on oluline ja aktuaalne, sest väikeses külas keegi ei tea ega oskagi aimata mis võiks toimuda Kertu peres kuna pealtnäha on ta vägagi korralikust ja heast perest. 5. Filmi sõnum on see, et igaühel on õigus armastusele. 6. Üheks kõige mõjuvamaks stseeniks filmis on minuarust Kertu ja Villu hommikune päikesetõus, mis peegeldab endas seda väikest õnne momenti, mida paljud meist taga otsivad ja vähesed leiavad. 7. Näitlejad on saanud suurepäraselt oma tööga hakkama, nad on oma rolli suurepä...
******************************* ************ 9. klass EESTI FILMIMUUSIKA essee ********** 1 SISSEJUHATUS Eesti helifilm üldse on saanud alguse aastast 1932, kui linastus film „Päikese lapsed“ mille tootjaks oli soome firma Theodor Lutsu Filmiproduktsioon, Suomi-Filmi. Kahjuks on säilinud vaid osa sellest teosest. Filmi kestvuseks on 47 minutit. Osatäitjaid oli filmis vaid 3. Ning filmiloojaid lausa 7. Filmi heliloojaks oli Georg Malmstén ja helirežisööriks Rafael Ylkänen. Esimest korda näidati seda Soome kinolinal, seejärel Rakveres ja siis kolmandana 09.nov.1932.a Pärnu kinos „Capitol“ Mina aga kirjutan Eesti filmiklassika surematust linateosest „Viimne reliikvia“ 2 VALITUD FILM „Viimne reliikvia“ (LISA1) on 1969 aastal valminud ajaloolis-roma...
Nimed marmortahvlil Elmo Nüganeni film "Nimed marmortahvlil" põhineb Albert Kivikase samanimelisel romaanil. Film toob meieni pildi ajast, mil Eesti koolipoisid otse koolipingist oma riigi iseseisvuse eest võitlema asusid. Film on väga kaasahaarav ja põneva süzeega. Teos on suurpärane, sest olles väga informeeriv Eesti ajaloo kohta, on seda ka huvitav vaadata. Film teeb hea ülevaate ajast, mil Eesti võitles Vabadussõjas Punaarmee vastu. Samas on film ka väga tundeline ning selles esineb rõõmu ja armastust, kuid ka hirmu ja kurbust. Eestlastele tähendab see film väga palju, sest me kõik teame eestlaste võitlusest vabaduse nimel, kus ka meie esivanemad pidid mõtlema, kas ja kelle eest võidelda. Välismaalastele, kes Eestist suurt midagi ei tea võib jääda film arusaamatuks. Kuid arvestades, et paljudel riikidel on olnud sarnane saatus ja film on lavastatud niivõrd hästi arvan et, filmi tegevus ja tunded ei jääks arusa...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Ants Käbi Xa AJALUGU Juhendaja: Mart Saarmets Tallinn 2011 2 Sisukord ESIAJALUGU.........................................................................................................................................................4 1. INIMESE KUJUNEMINE.......................................................................................................................................4 Mõtlemise ja kõne teke....................................................................................................................................5 Kütid, kalastajad ja korilased......................................................................................................................... 5 Maaharijad ja karjakasvatajad.............................................
Sügisball "Sügisball" on 2007. aastal valminud Eesti draamafilm, mis on inspireeritud Mati Undi samanimelisest romaanist. Filmi peategelasteks on Rain Tolk, Taavi Eelmaa, Juhan Ulfsak, Tiina Tauraite, Maarja Jakobson, Sulevi Peltola (Soome) ja Mirtel Pohla. "Sügisball" räägib kuuest üksteisega riivamisi kokku puutuvast magalaelanikust, keda kõiki ühendab üksindusetunne. Noor kirjanik Mati luurab eksnaise akende taga ja läheneb uutele naistele, kuid tulutult. Üksluise eluga vanapoiss-meestejuuksur August Kask kiindub väikesesse tüdrukusse, tollele lähenedes aga süüdistatakse teda pedofiilias. Üksikema Laura vaatab telekast ,,Ogalinde" ja tõrjub meeste lähenemiskatseid, kuna ei suuda neid usaldada. Arhitekt Maurer mõtleb inimkonna heaolu peale, on aga unustanud omaenese naise, kes omakorda otsib lohutust shveitser Theo juurest. Theo meeldib naistele, kuid madala sotsiaalse staatuse tõttu ei võeta teda tõsiselt. 2011. aastal valisid fil...
Film 1900-1950 Keidi Mägi Kaisa Laine Kätlin Villako Liikuv pilt • Edward Muybridge • Kinematograafi sünd – elavad pildid Värviline filmilõik • 1902. aastal, Edward Turner • Tema 3 last mängimas kuldkalakesega ja papagoi http://www.bbc.co.uk/news/uk-england-19423951 Esimesed filmid • Must-valged, ilma helita, saatemuusika • Esimesed jooksva teemaliiniga filmid • „A Trip to the Moon“ (1092) – 14 minutit • „The Great Train Robbery“ (1093) – 12 minutit The Great Train Robbery Maailim • ESIMESED KINOD • 1902. aastal loodud Tally elektri teater • Praeguseni töötav kino- Pionier Poolas; avati 26.sept 1909 • FILMISTUUDIOD • Thanhouser – 1909-1918, koostasid üle 1000 tummfilmi, esimene filmiseriaal „Miljoni Dollari Müsteerium“ 1914 1910. filmid ● Ameerika film „Alice Imedemaal“ - 10 minutit, must-valge Gladys Hulette – tummfilmi näitleja (Alice) ● „Sinilind“ ...
Theodor Luts Theodor Luts sündis 14. augustil 1896. aastal Palamuse kihelkonnas Kuremaal, olles Oskar Lutsu noorem vend. Ta õppis Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, 1918. aastal lõpetas Luts Peterburi kommertsgümnaasiumi. Seejärel õppis ta Tartu Ülikoolis majandust ja keemiat ning käis Tallinna sõjakoolis. Theodor Luts osales ka Vabadussõjas, tehes kaasa nii Paju kui ka Võnnu lahingu. Temast sai suurtükiväe ohvitser, kuid pidi edasisest ohvitserikarjäärist loobuma sõjaväes saadud seljapõrutuse tõttu. Filmivaimustus haaras nii Theodor Lutsu kui ka tema naist Aksella Hildegard Lutsu. Operaatoritöö algteadmised omandas Luts iseõppijana Pariisis vene emigrantidelt, kelle käest sai Theodor oma esimese kaamera. Kodumaale tagasi tulles hakkas ta siinset filmi elu arendama. Aastatel 1926 – 1932 tegutseski Luts Eestis, kus asutas oma ettevõtte Tartu Filmiühing (hiljem Siirius-Film...
Elmo Nüganen Elmo Nüganen on eesti näitleja, teatri- ja filmilavastaja ,kes on sündinud 1962 aastal Jõhvis. Aastal 1982 lõpetas Tallinna 4. Tehnikakooli rätsepa eriala. Aastatel 198283 õppis ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis näitejuhtimist. 1988. aastal lõpetas Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri 13nda lennu näitlejana. Aastatel 19881992 töötas Ugala teatris näitleja ja lavastajana. Aastatel 19982002 oli ta EMA Kõrgema Lavakunstikooli õppejõud, XX lennu kursuse juhendaja. Alates 1992. aastast on Tallinna Linnateatri peanäitejuht. Abielus Linnateatri näitleja Anne Reemanniga. Peres kasvab kolm tütart. Elmo Nüganen on mänginud telelavastuses "Soo" (Teleteater 1994), teleseriaalis "Vabariigi valvur" (ETV 19941995) ning filmides "Ainus pühapäev" (Tallinnfilm 1990) ja "Suflöör" (Freyja Film 1993). Mängufilmi "Nimed marmortahvlil" rezissöör ja stsenaariumi autor (Taska Film 2002). 5. oktoobri...
Märt Avandi Märt Avandi 26. 02. 1981 • 2004–2006 Rakvere teatris • 2006–2008 Endla teatris • 2009–2014 Draamateatris • 1999 - Rapla ühisgümnaasium • 2004 - Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikool Liis-Katrin Avandi Poeg Herman Rollid Eesti Draamateatris • 2002: "Suur kosjasõit" – Lõoke • 2002: "Liilia" – Liilia • 2004: "Asjade seis" • 2008: "Pikk päevatee kaob öösse" – Edmund Tyrone • 2009: "Mängud tagahoovis ehk Because" – Asaf Saharov • 2009: "Sinul on meretäis hirmu" – Rivo • 2010: "Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia" – Ivanov, Siegfried • 2011: "Võlanõudjad" – Lancelot Gobbo • 2011: "Saatuse heidikute kuu" – Jim Tyrone • 2011: "Kuni inglid sekkuvad" – Aleksander Rollid mujal • 2004: "Valgelaev ja taevakäijad" – osaline (Albu suvelavastus) • 2005: "Misjonärid" – Rahutuvi (Rakvere teater) • 2005: "Inimese teekond" – osaline (NO99) ...
ELMO NÜGANEN Uurimustöö 1. Elmo Nüganeni elu ja töö 1.1 Lapsepõlv Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal tulla ettepinki, sest talle meeldis nendega vaielda ja protestida. Ta ei õiendanud enda eest, vaid teda huvitas kaitsta teisi. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see...
Tallinna Pääsküla Gümnaasium Siim Heinla Film "Mina olin siin" Analüüs 12.B klass Juhendaja: õp. Meeli Metstak Tallinn 2008 Sisukord Filmist..................................................................................................2 Analüüs.................................................................................................3 Kokkuvõte.............................................................................................4 . Kasutatud kirjandus..................................................................................5 Filmist Film põhineb Sass Henno raamatul "Mina olin siin.Esimene arrest".Filmi peategelaseks on 17 a. Tallinna äärelinnas elav Rass kes käib eliitkoolis.Rassi ema on surnud ja isaga ei ole ta läbisaamine kõige parem.Rass elab oma tüdruksõbra Säde...
Peeter Simm 24.02.1953 7 fakti eluloost • Lahkus 15aastasena kodust, et õppida Nõo keskkoolis füüsikakallakuga klassis • Lõpetas Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi (VGIK) cum laude • 1993.aastal asutas stuudio Lege Artis Film • 2001.aastal tunnustati Valgetähe V klassi teenetemärgiga • 2001. aastal ilmus Evelin Kivimaa poolt elulooraamat ,,Peeter Simm. Eesti filmi partisan” • Eesti Kinoliidu juhatuse esimees aastast 2014 (mai). • Tema tehtud on Eesti kalleim film ,,Georg”, samuti ilma rahata tehtud film ,,Vereringe” Miks-kuidas-kus • režissöör? Ta õppis ja lõpetas Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafia Instituudi - mängufilmide režissööri erialal. • Aastatel 1975-1993 töötas Tallinnfilmis, esmalt režissööri assistendina, seejärel mängufilmide režissöörina, samal ajal teostas ennast ka teatrilavastajana ja stsenaristina. • Simm ise on öelnud: ,,...
TALLINNA ÜLIKOOL Digitehnoloogiate Instituut Piret Gilden Arhiivihaldus FILMIARHIIV Referaat Õppejõud: Liivi Aarma Tallinn 2015 1 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................3 Filmiarhiivi ajalugu............................................................................................................................3 Fotode ja filmide kogumine Eesti Riigiarhiivi perioodil................................................................4 Iseseisva arhiivi asutamine.............................................................................................................4 Filmiarhiiv................................................................................................................
Filmindussõnavara ilu- ja ajakirjanduses Uurimistöö eesti keelest ja kirjandusest Koostaja: Silver Priimäe Tartu 2007 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 1 Ajakirjanduslik tekst.......................................................................................................7 1.1. Terminid................................................................................................................ 7 1.1.1 Sõnad............................................................................................................... 7 1.1.1.1 Sirp............................................................................................................7 1.1.1.2 Teater.Muusika.Kino.................................................................
Theodor Lutsu tegevusest ja tähendusest eesti filmiloos Nagu vanema venna Oskar Lutsu panus eesti kirjandusse, on niisama oluline noorema venna Theodori osa eesti filmiloos. Filmioperaator ja -lavastaja Theodor Luts sündis 14. augustil 1896 Kuremaal. Tema lapsepõlv möödus Palamusel. Õppinud Simuna kihelkonnakoolis ja Tartu kaubanduskoolis, lõpetas ta Peterburi kommertsgümnaasiumi. Hiljem õppis Tartu ülikoolis keemiat ja majandust, lisaks käis Tallinna Sõjakoolis. Vabadussõjas tegi Theodor Luts Julius Kuperjanovi partisaniüksuse koosseisus kaasa nii Paju kui Võnnu lahingus; temast sai suurtükiväe ohvitser. Edasisele ohvitserikarjäärile sai takistuseks sõjaväes saadud seljapõrutus. Olles käinud Berliinis uuemaid moetantse õppimas, hakkas Theodor Luts koos oma naise Aksella Lutsuga salongitantsu kursustega elatist teenima. Peagi haaras noort abielupaari filmivaimustus. Theodor Luts oli iseõppija nagu teise...
Märt Avandi 10.C Jaanika Orav Märt Avandist Ta on 26. veebruaril sündinud eesti näitleja. Lõpetas Rapla Ühisgümnaasiu mi 1999.aastal ja Kõrgema Lavakuntstikooli 2004. aastal. Lavarollid Endla teatris 2006: "Vargamäe kuningriik" Indrek 2006: "Liblikas ja peegel" mees 2007: "Karge meri" Eerik Lamm 2007: "Kajakas" Trigorin, Boriss Aleksejevits, kirjanik 2007: "Kangelane" Andrus Kuusk 2008: "Pomminmäng" seersant Henderson Rollid Eesti Draamateatris 2002: "Suur kosjasõit" Lõoke 2002: "Liilia" Liilia 2004: "Asjade seis" 2008: "Pikk päevatee kaob öösse " Edmund Tyrone 2009: "Mängud tagahoovis ehk Because" Asaf Saharov 2009: "...
Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Sisukord Tegelased Henn Ahas Tegevustik Film Filmija raamatu erinevused Koostaja Tegelased Tegelased jagunevad kahte leeri:Pooldavad punaarmeed: Pooldavad iseseisvat Eestit: Käsper Tääker Käämer Ahase vend Mugur Ahase vanemad Martinson Miljam Konsap Ahas alguses kahe leeri vahel Kohlapuu Iseloomustu s : Käsper veendunud vabariiklane Tääker enesekindel Mugur vapper Martinson raamatuhuviline, filosoof Miljam suure söögiisuga, naljataja Konsap julge Kohlapuu patsifist, hiljem tõeline sõdalane Ahas erapooletu ning ei taha sõda, kuid soovib Eesti vabariiki Käämer veendunud kommunist Ahase vend punaarme...
Nimed marmortahvlil Albert Kivikas Sisukord Tegelased Henn Ahas Tegevustik Film Filmija raamatu erinevused Koostaja Tegelased Tegelased jagunevad kahte leeri:Pooldavad punaarmeed: Pooldavad iseseisvat Eestit: Käsper Tääker Käämer Ahase vend Mugur Ahase vanemad Martinson Miljam Konsap Ahas – alguses kahe leeri vahel Kohlapuu Iseloomustu s : Käsper – veendunud vabariiklane Tääker – enesekindel Mugur – vapper Martinson – raamatuhuviline, filosoof Miljam – suure söögiisuga, naljataja Konsap – julge Kohlapuu – patsifist, hiljem tõeline sõdalane Ahas – erapooletu ning ei taha sõda, kuid soovib Eesti vabariiki Käämer – veendunud kommunist ...
MEHED EI NUTA Film "Mehed ei nuta" on valminud 1968.aastal Eesti Telefilmi poolt. Film on tund ja 20 minutit pikk ning on žanrilt komöödia. Raadios kuulutatakse, et kõik, kes kannatavad vähegi unepuuduse all koguneda haiglasse saatekirja saama. Üks seltskond mehi viiakse paadiga saarele, ühte tallu, mida tutvustatakse sanatooriumi nime all. Talu ei vastanud loomulikult meeste ootustele ning ühiselt hakatakse mõtlema põgenemisplaane. Lõpuks asi laheneb ning mehed saavad teada ka, et eksisteeris ka õige sanatoorium, kuhu mehed siiski minna ei soovinud. Filmi režissöör on Sulev Nõmmik ning stsenaariumi on ta koostanud koos Enn Vetemaaga. Operaatoriteks Eino Aas ning Kalju Jõekalda, montaaž Salme Kõrvemann. Muusikalise poole eest on hoolt kandnud Ülo Vinter. Filmis on üles astunud väga paljud hinnatud näitlejad. Peaosades näiteks: Ants Lauter, Ervin Abel, Kalju Karask, Lia Laats, Voldemar Kuslap, Endel Pärn,...
Kas film või raamat? (Sissejuhatus)Film ja raamat on erinevad, aga on sarnasusi. Kumb meeldib rohkem on inimese enda valida. Mõlemad on kvaliteetsed erinevate inimeste poolt loodud teosed. Raamat ja film mõlemad räägivad Tartu Kommertskooli õpilase Henn Ahase elust Eesti Vabadussõja ajal. (kokkuvõte) Romaani autor on Albert Kivikas ning raamat põhineb kirjaniku enda kogemustel. Romaan avaldati esimest korda 1936.aastal. Romaan algab Ahase kooliminekuga. Teel sinna tutvustatakse lugejale Ahase klassivendi Käsperit ja kommunistist sõpra Käämerit. Lugeja saab teada, et Käsper on rikas ja iseseisvuse pooldaja ja õhutaja ning Käsper on vaene ja kommunist. Ahas ise oli rohkem Käämeri poole. Saab ka teada, et Ahase vend on vabrikutööline Tallinnas ja veendunud kommunist ja punakaartlane. Ühel pühapäeval kui Ahas koos Käsperiga tulid Noorsoo Rahvusliku Liidu juhatuse koosolekult, nägid nad, kuidas saksa s...
Nimed marmortahvlil Koostas : Elor Lember AUT-21 "Nimed marmortahvlil" on eesti kirjaniku Albert Kivika 1936. aastal ilmunud Vabadussõja- teemaline romaan. 2002. a valmis Tallinnas romaani ainetel täispikk mängufilm, mille tiitliks pandi samuti ,,Nimed marmortahvlil". Filmi saatis Eestis erakordselt suur publikumenu. Filmi produtsent on Kristian Taska, lavastajaks on Elmo Nüganen, Tallinna Linnateatri peanäitejuht ja näitleja. Ütlen kohe ära, et film on hästi õnnestunud ja seda tuleks näidata ka üle maailma. Võrreldes raamatuga on aga film tugevasti romantiseeritud. Kui romaanis õppursõdurid ainult ühes poolpurustatud mõisas kohalike neidudega veidi tantsu lõid ja hiljem talutütardega pannkooke süües flirtisid, siis filmis on nagu filmis: raamatusündmustele lisaks on vahele pandud Henn Ahase armuromaan valitsusametniku ilusa vennatütrega...
,,Nimed marmortahvlil" ,,Nimed marmortahvlil" on Eesti sõjafilm, mis valmis 2002 aastal. Film põhineb Albert Kivikase romaani ainetel ,,Nimed marmortahvlil". Antud film loob kaasakiskuva pildi ajast, kus paljud koolipoisid otse koolist oma riigi iseseisvuse eest võtlema asusid. Film on tehtud Vabadussõja alusel. Vabadussõda oli aastatel 1918-1920. Filmi lavastajaks on Elmo Nüganen. Filmi keskmes on tavalised Tartu Kommertskooli õpilased, kellest enamus tahab oma riigi iseseisvuse eest võitlusse minna. Filmi peategelane on Henn Ahas, kes alguses kahtleb aga lõpuks otsustab ta siiski koos klassivendadega riiki aidata. Esimene lahing selles sõjas tuli nendele ootamatult, vaenlast nähes jooksid kõik metsa laiali. Esimse lahingu võitsid eestlased ja tähistasid võitu Sangla lossis. Marta onu soovitas Hennul minna Martale külla, kes ei elanud sealt kaugel. Hommikul tagasi jõudes, olid lossi vallutanud punaarmeelased. Marta onu ja osa...
FILM ,,SÜGISBALL" 1. Filmi rezissööriks on Veiko Õunpuu- Eesti filmi- ja teatrilavastaja. Sündinud 1972 Saaremaal. Ta on õppinud Estonian Business Schoolis rahvusvahelise ärijuhtimise eriala, 1999. aastal Eesti Humanitaarinstituudi kirjandusteooria ja semiootika eriala ning Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti. Filmi alal on ta iseõppija. Aastal 2000 asutas ta filmitootmisfirma Suhkur Film. Alates 2005. aastast töötab ta rezissöörina Kuukulgur Filmis, kus on teinud arvukalt reklaamklippe. 2000. aastate keskpaigas lõi ta produktsioonifirma Homeless Bob Production, mille alt on ilmunud Õunpuu "Sügisball" ja "Püha Tõnu kiusamine", Rainer Sarneti "Idioot" jm linateosed. Auhinnad filmile ,,Sügisball": 2007. aastal 64. Veneetsia rahvusvahelise filmifestivali (Itaalia) programmi Horisondid peaauhind 2007. aastal Thessaloniki rahvusvahelise filmifestivali (Kreeka) võistlusprogrammis parima rezissööri auhind 2007. aastal Bratislava rahvus...
KT - kirjandus ja film 1. Mõisted a. suur plaan - kaader, kus objekti kujutatakse suurelt, nii et täidab peaaegu kogu kaadri pinna b. keskplaan - kaader, kus objekti kujutatakse osaliselt, näha on nii objekti kui ka tausta c. üldplaan - kaader, mis annab ülevaate kogu sündmuspaigast d. rakurssvõte - filmitud objekti vaade ülalt, alt või küljelt e. markeeritud - režissööri uudne, teistsugune nägemus f. markeerimata - realistlik tavajärjestus 2. Ajalugu a. esimene film 1895 vennad Lumiere'id, 30-60 sek lühifilmide seeria, Prantsusmaa b. Eesti film i. esimene mängufilm 1914 ''Karujaht Pärnumaal'' ii. esimene täispikk mängufilm 1924 ''Mineviku varjud'' iii. esimene joonisfilm 1931 ''Kutsu-Juku seiklusi'' iv. esimene nukufilm 1958 ''Peetrikese unenägu'' 3. Teosest film a. ''Viim...
,,Ta oli Lo, lihtsalt Lo tol hommikul, neli jalga kümme tolli pikk, sokk ühes jalas. Teksapükstes oli ta Lola. Koolis Dolly. Suvelaagri rivis Dolores. Aga minu kaisus oli ta ikka Lolita." (Vladimir Nabokov, ,,Lolita", lk.10) Nii alustab Vladimir Nabokov oma palju kõneainet tekitanud romaani ning samade sõnadega algab ka 1997. aastal valminud film. Vladimir Nabokovi romaani tegevus leiab aset aastal 1947. Filmiekraniseeringuid on Lolita ja Humberti traagilisest loost vändatud 2 rezissöör Stanley Kubric`u tõlgendus 1962. aastal, peaosades James Mason ja Sue Lyon, ning Adrian Lyne variant 1997. aastal, mille peaosades mängisid Jeremy Irons ja Dominique Swain. Sama ajastu, sama teema, sama algallikas. Kas ka sama avameelsus? "Lolita" on ideaalne näide sellest, kuidas teos on mõjutatud ajastust, kus ta ilmub. Ehkki Stanley Kubriku nimitegelane on silmnähtavalt avatuma erootikaga ning näib ka vanem kui 12, jääb siiski kõ...
Laulev revolutsioon ,,Laulev revolutsioon" on ameerika filmitegijate Maureen Castle Tusty ja James Tusty nägemus Eesti lähiajaloost. See on film, mille tegemine võttis aega neli aastat. Filmitegijad räägivad ise, et laulvast revolutsioonist kuulsid nad Eestis filmitegemist õpetades. Olles üsnagi üllatunud, otsustasid nad teha sellest filmi, mida saaks näha terve maailm. ,,Laulvas revolutsioonis" puudub kindel kangelaskuju. See on terve rahvuse lugu, tavaliste inimeste lugu, kes ei kaotanud lootust kõigi okupatsiooniaastate kestel ning kelle sügaval hoitud rahvustunne aitas impeeriumi lammutada. Lugu sellest, kuidas tunnetest sai laul, laulust sai juhtiv hääl ning häälest sai võimas relv. Ise on Laulev revolutisioon kuulus, kui revolutisioon ilma verevalamiseta. Film on väga täpselt ja korrektselt koostatud, esile on toodud kõik, mis väärib kajastamist. Ideaalselt on omavahel põimitud to...
“November” Maige Muidre Käisin vaatamas Rainer Sarneti käe all valminud fantaasiafilmi “November”, mis põhineb Andrus Kivirähki armastatud romaanil “Rehepapp ehk November”. Film on saanud palju negatiivset kui ka positiivset kriitikat, kuid isiklikult mulle see film väga ei istunud, vaatamata sellele, et Andrus Kivirähki raamat “Rehepapp ehk November” on üks mu lemmik raamatuid. Enne kui hakata üldse rääkima täpsemalt filmist, tuleks mõelda filmi lavastajale. Kelleks on Rainer Sarnet, isiklikult enne filmi “November” välja tulemist oli Rainer Sarneti nimi minujaoks tundmatu. Tema kohta rohkem infot otsides tuli mul tõesti tõdeda, et tema 10nest eelnevalt lavastatud filmist pole ma kunagi kuulnud. Samuti pole ma kuulnud ka tema neljast lavastusest. Ka animastuudiost Stuudio B. , kus Sarnet töötab ei ole ma varasemalt mitte kunagi kuulnud. Nii, et julgen väita, et Sarnet ei ole eriti...
100 th anniversary of Estonian Film Karina Laagus Form 9 First movie The first film was directed in 1912. It is called ,,Vigurlendur Utotskini lend" and filmed by Johannes Pääsuke. My favourite Estonian film star Rasmus Kaljujärv (born March 28, 1981 in Tartu) is an Estonian actor. Kaljujärv started his movie career in 2003 and has played in 10 films and television series. His father Hannes Kaljujärv is also wellknown Estonian actor. My favourite film star Ott Sepp (born 29 June 1982) is an Estonian actor, singer, writer and television presenter. Born in Tallinn, Sepp graduated from the Estonian Academy of Music and Theatre in 2004 and began performing at the Estonian Drama Theatre in 2005. Roles in Estonian films such as Names in Marble (2002), Malev (2005) and Tulnukas.Ott sep has worked with Märt Avandi as cohost...
Mandariinid Zaza Urushadze 2013 aasta Eesti-Gruusia koostöös valminud mängufilm "Mandariinid" on esimene Eesti päritolu film, mis on nomineeritud parima mitteinglisekeelse filmina Kuldsele Gloobusele ja parima võõrkeelse filmina Oscarile. Olemuselt kujutab ta endast sõjavastast temaatikat, mis rõhutab üksikisiku olemust, tundeid ja mõtteid. Linateos toob esile vastaspoolte inimlikkuse, eestlaste suure südame ning sõjatandril elamise mured. Filmi idee autoriks on kaasprodutsent Artur Veeber. Sellele mõttele tuldi 2009. aastal, kui lavastaja Zaza Urushadze oli Tallinnas Gruusia filmide nädala raames oma filmi "Kolm maja" linastusel. Võtted toimusid 2012. aasta detsembri keskpaigast järgneva aasta jaanuari lõpuni, ühtekokku 32 päeva. Film monteeriti ja helindati Eestis. Seda toetati Euroopa Nõukogu fondist Eurimages 110 000 euroga, Eesti Kultuurkapitalist 22 000 euroga. Kokku läks film maksma 650...
Cinema in Estonia The story of moving pictures 1896 First cinema 1906 Estonian's first film-maker Johannes Pääsuke Johannes Pääsuke - Born 30 March 1892 - Estonian photographer and filmmaker - Founded his studio Estonia-Film - 40 films in his career - ,,Karujaht Pärnumaal" (1914) - Died in a train accident in 1918 Estonian films Films which have enjoyed popularity during The post-war period. - ,,Elu tsitadellis" (Life in the Citadel) was released in 1947 - ,,Hullumeelsus" (Lunacy) - ,,Nipernaadi" (Happy-Go-Lucky) by Kaljo Kiisk - ,,Naerata ometi" (Do Smile, Please) by Leida Laius and Arvo Iho Estonian films ,,Viimne reliikvia" (The Last Relic) by Grigori Kromanov - The film was released in 1969. - The best-known Estonian film. - Has screened in over 60 countries. - Sold 45 million tickets (772k) Estonian documentaries Have ...
Mina olin siin Põnevusdraama 2008 Resissööör: Rene Vilbre Eesti Film, Adaptsioon ja käsikiri: Ilmar Raag Produtsendid: Riina Sildos, Aleksi Bardy Operaator: Mait Mäekivi Heliloojad: Jimi Tenor, Rainer Jancis Kunstnik: Jaagup Roomet Kostüümikunstnik: Anu Lensment Heli: Olger Bernadt, Horret Kuus Monteerija: Joona Louhivuori Tootjad: Amrion Productions, Helsinki-filmi Oy Osades: Rass-Rasmus Kaljujärv Aivo-Märt Avandi mafiooso-Jaan Rekkor Rassi isa-Lembit Ulfasak Marilyn Jurman-Säde Mõssa-Margus Prangel Olari-Tambet Tuisk Renita-Hele Kõre Janar-Johannes Naan Hanna-Doris Tislar Film põhineb raamatul ,,Mina olin siin". Rassil, 17- aastasel Eesti äärelinnas üksi elaval eliitkooli õpilasel on paar unistust. Unistus Perest ja Armastusest ja...ent söögiraha nimel nõustub ta müüma narkot ja see tõmbab ta sündmustesse, mida Rass ei suuda enam kontrollida.Arest on võib-olla tema ainus võimalus elule, millest ta...
See artikkel on trükitud: http://www.eesti.ca/?op=article&articleid=5282 Nimed marmortahvlil: raamat ja film 10 Oct 2003 Hellar Grabbi See oli aastal 1936, kui tuntud kirjanik Albert Kivikas avaldas mahuka romaani ,,Nimed marmortahvlil". Sellest sai Gailiti ,,Isade maa" kõrval teine Vabadussõja ainet käsitlev suurteos. Kivika raamat kujunes Gailiti omast populaarsemaks, sest kui Gailit rakendas kunsti teenistusse ka groteski ja hüperbooli, siis ,,Nimed marmortahvlil" on läbinisti realistlik. Romaanis kirjeldatakse peamiselt kooliõpilastest koosneva Tartu Vabatahtliku Pataljoni sõjakäiku jõuludest 1918 kuni veebruari alguspäevini 1919. Lahingusündmused leiavad aset Eesti rahvaväe vastupealetungi ajal, kui õppursõdurite pataljon tegutseb ida pool Võrtsjärve, liikudes läbi Rannu, Rõngu, Pikasilla ja Tõrva Valka, kuhu marsitakse ilma võitluseta, päev pärast Kuperjanovi partisanide ja soomlaste poolt Valga lähistel maha peetud ägedat ja...
Henri Jeret 11c Malev Film ,,Malev" Räägib Eesti vabadusvõtlusest 1217 aasta paiku. Filmi põhiliseks sündmuseks on Madisepäevalahing. Lugu algab tegelasega Uru, keda piinati lapsena sakslaste poolt, kuni prantslased teda koolitama hakkasid enda huvide tõttu. Kodumaale tagasi jõudes avastas Uru, et kodumaal valitseb kaos. Ta üritab selgeks teha kõigile, et vaenlased plaanivad suurt rünnakut. Kodused on aga täiesti kindlad, et nad saadavad paar kinki ja saadikud sakslaste juurde ning kõik saab korda. Hiljem selgus, et saadikud tapeti ja sündmustik läks hoogsalt ja veriselt edasi. Film oli natuke absurdne ja labane. Samas kiirgas sealt ka tõtt. Kõigi osapoolte huvid, tavad ja iseloomud olid toodud välja võimendatult ja paisutatult. Kogu film oli naljakas ja tihti naeruväärne. Paljudes arvustustes on tehtud filmi ...
Retsensioon ,,Detsembrikuumus" Lähteandmed · Filmi nimi : ,,Detsembrikuumus" · Valmimise põhjus : EV 90. juubeli puhul · Rezissöör : Asko Kase · Stsenaarium : M. Ulman, L.Vahtre · Operaator : K. Lagerroos · Peaprodutsent : A. Talvik · Peaosalejad : S.Vares, T. Kork, L. Koikson, M. Malmsten · Valmimisaasta : 2008 · Zanr : draama · Põhiteema : 1.dets. riigipöördekatse Sisu Hoiti ära riigiköörde katse Venemaa poolt, mis toimus kõik ühe öö jooksul. Kindral Põdder oli see, kes sai esimesena haisu ninna mässust, kuid paraku ei tahtnud keegi teda uskuda ning kindral Unt lausa keelas tal olukorda sekkumast. Rünnakust ei teadnud keegi, see justkui tuli taevast nagu välk. Rüüstati nii Riigikogu hoone Toompeal, sõjakool Tondil kui ka Kaitseministeerium. Selgusele jõutakse siis, kui mäss on pea terves linnas juba maha surutud. Eesti saatus sõltub vai...
Retsensioon „November” R. Sarnet “November” on fantaasiafilm, mis põhineb Andrus Kivirähki armastatud romaanil “Rehepapp ehk November”. Lavastaja Rainer Sarneti käe all valminud “Novembrit” võib kirjeldada kui muinasjutufilmi täiskasvanutele, kus saavad kokku must huumor ja romantiline armastus. Filmi tegevus toimub paganlikus Eesti külas, kus ahned ja juhmid külaelanikud pistavad rinda nii Katku, Vanapagana kui krattidega. Rasmus Rammo kommenteeris filmi järgmiselt: „ Rehepapi" potentsiaali linateosena ma aga ei näinud: tegemist pigem rahvapärimuste kogumiku kui ühtse ja lineaarse romaaniga. Mitte et Kivirähki raamatule midagi ette heita oleks, aga antud teose filmikeelde tõlkimine paistis esmapilgul paraja (et mitte öelda ületamatu) pähklina.” Lisaks ütles Rammo: „ Kivirähk ise kultuurisaates "OP!" kirjeldas seda kui romantilist armastuslugu keset groteskset keskkonda ja groteskseid lõustu. See ta õigupoolest ongi, kui...
Tõde ja Õigus See kirjand on minu arvamus ja kokkuvõtte Tõde ja Õigus filmi kohta. See filmi on loodud A. H. Tammsaare romaani põhjal mis avaldati 1926 aastal. Film oli loodud Eesti 100. sünnipäevaks, mille režissööriks on Tanel Toom. Filmis kujutatakse Eesti ühiskonna arengut 19. sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi alguseni. Film üldiselt väga meeldis ja arvan, et see on üks parimaid eestleste poolt loodud filme. Lisaks arvan, et Tanel Toom on üks parimaid Eesti režissööre ja tal on väga palju potensiaali. Ta teadis väga hästi kuna stseen lõpetatad, et vaataja saaks selle mõtte kätte mida öelda taheti. Väga nautisin ka filmimuusikat, sobis väga filmi esteetikaga kokku. Film algas kui Andres ja Krööt liikusid enda uude kodu mille nimeks on Varga Mäe, hiljem selgus ka, et mägi ...
„Mina olin siin“ Film „Mina olin siin“ vaadatud 05.02.2015 1) Millise kirjaniku noorsooromaani põhjal on filmistsenaarium kirjutatud? Vastus: Filmistsenaarium on kirjutatud Sass Henno noorsooromaani põhjal. 2) Otsi internetist andmeid selle kirjaniku elu ja teoste kohta. Vastus: Sass Henno (sündis 13. Septembril 1982 Tartus) on eesti kirjanik. Ta õppis 1989–2001 Tartu Miina Härma Gümnaasiumis, 2001–2003 Tartu Kõrgemas Kunstikoolis arvutigraafikat ja reklaami ning 2003–2005 praeguses Tallinna Ülikoolis filmi, videot ja meediarežiid. Henno võitis märtsis 2005 lõppenud romaanivõistluse teosega "Mina olin siin". Henno on töötanud Eesti Televisioonis assistendi ja režissöörina. Tal on humanitaarteaduste bakalaureuse kraad filmi- ja videorežissööri erialal. 2007. aastal alustas ta magistriõpinguid stsenaristikas Balti Filmi- ja Meediakoolis. Ta on alates 14. septembrist 2005 Eesti Kirjanike Li...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Eltsa kallas Eesti tuntumad filmimuusika loojad ja nende loodud muusika Olav Ehala ,,Nukitsamees 28.10.2014 Eesti filmiloo esimestel aastatel vändatud filmide puhul tegemist tummfilmidega. Helifilmide võidukäigu alguseks Eestis võib lugeda 1929a. Kaks aastat enne seda, 1927. a oli loodud esimene helifilm maailmas - "The Jazz Singer".Minu valitud film on Nukitsamees Olav ehala .„Nukitsamehest“ sai film 1981. aastal. Helle Karise mängufilmile kirjutas muusika Olav Ehala ning 1999. aastal . Nukitsamehe osatäitjad: Nukitsamees – Egert Soll Iti – Anna-Liisa Kurve Kusti – Ülari Kirsipuu Tõnn — Mihkel Raud Moor – Ita Ever Mõhk – Tõnu Kark Tölpa – Urmas Kibuspuu Ätt – Kaarel Kilvet Ema – Ines Aru Isa – Aarne Üksküla Vanaisa – Sulev Nõmmik Filim on ikka hea tagaside siiani o...
Haapsalu kutsehariduskeskus Üld ehitus E-12 Argo Elken Malev Referaat Juhendaja: Meeli Loorits Haapsalu(2013) Film ,,Malev" Räägib Eesti vabadusvõitlusest 1217 aasta paiku. Filmi põhiliseks sündmuseks on Madisepäevalahing. Lugu algab tegelasega Uru, keda piinati lapsena sakslaste poolt, kuni prantslased teda koolitama hakkasid enda huvide tõttu. Kodumaale tagasi jõudes avastas Uru, et kodumaal valitseb kaos. Ta üritab selgeks teha kõigile, et vaenlased plaanivad suurt rünnakut. Kodused on aga täiesti kindlad, et nad saadavad paar kinki ja saadikud sakslaste juurde ning kõik saab korda. Hiljem selgus, et saadikud tapeti ja sündmustik läks hoogsalt ja veriselt edasi. Film oli natuke absurdne ja labane. Samas kiirgas sealt ka tõtt. Kõigi osapoolte huvid, tavad ja iseloomud olid toodud välja võimendatult ja paisuta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
