Avades ajalehe või ajakirja ei oota me midagi muud kui tõtt ning siirust. Vaadates telekat ei tule meil pähegi, et see, mis sealt tuleb on kas propaganda või ajupesu. Ajakirjandus ongi see, mis peaks meile kui suurele teadmatuses vaevlevale massile tooma teadmisi sellest, mis toimub maailmas meie ümber. Kõik mida me ootame on uudised, mis vastavad tõele ning ei midagi muud. Lootuses, et asi sellega piirdub ei tasu ennast rahustada, sest kui esmavajadus on käes tahetakse mugavust ning närvikõdi millele suunas suur osa Eesti ajakirjandusest on suundumas. 1991, kui Eesti, kui riik oli taasiseseisvumas ning lapsekingades oli ausa ajakirjaniku töö kõrges hinnas, sest siis oli vaja teada tõde, mitte propagandat, mis tuli vene telejaamadest ning tsenseeritud ajakirjandusest. Loodeti vabadust ning jagati õiget informatsiooni, mis tagas inimestele lootuse. Riigi majandus oli madalseisus aga vähemalt oli kuulda tõde. Erinevalt enamikust postkommu...
Kas 19.saj 40-80 oli Eestis esimene ärkamisaeg? Käsitlen arutluses 19. sajandil esile tõusnud rahvuslust Eestis, Vene impeeriumi koosseisus. Käsitlen teemasid: laulupidu, rahvaluule kogumine, seltsid, ajakirjandus ja haridus. Seltsiliikumine aitas hästi kaasa rahvuslike ideede kiirele levikule. Algselt oli eestlaste jaoks see au küsimus, seltsi astumine oli kui ,,olla sakslane", seepärast olid esimesed seltsingud ka saksa kõrgkihtide hoolduse all, nagu näiteks 1865. aastal Tartus asutatud Vanemuine ja 1866. aastal Tallinnas Estonia. Seltsid hakkasid järk-järgult elama omaette elu, need ühendasid rahvast ja korraldasid rahuvuslikke üritusi ja kooskäike. Näitena, 1870. aastal asutatud Eesti Põllumeeste Selts, mis sai oma iseseisvuse ja tegutsemise poolest eeskujuks paljudele analoogilistele edaspidi rajatud seltsidele. 1872. asutati Eesti Kirjameeste Selts, mis seisis eesti keele edendamise eest, uuele kirjaviisile ülemi...
Vali üks väljaanne, kas praegusest ajast või ajaloost 1) kes on väljaandja 2) mida ja kelle jaoks ajakirja väljaandja suunitleb 3) anna oma hinnang kas väljaandja eesmärk on täidetud Eksam: (üks on mahukam, põhjendamise/selgitusega küsimus, üks väljaanne igast perioodist; kes oli ajakirjanduses .. ? 7.mai kell 16.00 Loeng 09.04 Esimestest väljaannetest järjepideva ajakirjanduseni Järjepideva ajakirjanduse algus – Perno Postimees 1857, kaastööliste kaasamine, iganädalane ilmumine, rahva harimine, suhtlus lugejaga. 1864. a Eesti Postimees – Jansen , 1878. a Sakala - Jakobson , 1879. a TES / Virulane - Jakob Järv , jne jne toimetaja keskne ajakirjandus, rahvavalgustuslikud persoonid andsid väljaandele, mida nad juhtisid, oma näo ja hinnangulise olemuse, nad olid juhtfiguurid. Kui tekkis eestikeelsete väljaannete paljusus, taipasid ka baltisakslased, et oleks vaja väljaannete teel eesti rahvani jõuda ning hakkasid ise püüdlema sell...
Eestikeelse ajakirjanduse ajalugu J.H. Rosenplänter Kaili Parts 9c 2014 Esimene eestikeelne ajakiri 1766 novembris ilmus esimene eestikeelne ajakirjanduslik väljaanne “Lühhike õppetus” Ajakirja kirjutas Peter Ernst Wilde ning andis selle välja oma eratrükikojas Kuningamäel Lühhike õppetus oli originaalselt saksa keeles, eesti keelde tõlkis selle August Wilhelm Hupel Ajakiri sisaldas eelkõige arstilikke nõuandeid ja näpunäiteid Esimene eestikeelne ajaleht 1806 märtsis anti välja “Tarto maa rahwa Näddali leht” See ilmus igal kolmapäeval, teadaolevalt kokku 39 numbrit Autoriteks olid pastorid Gustav Adolf Oldekop, Johann Philipp von Roth ja Carl August von Roth Lehte trükiti Tartu Ülikooli trükikojas Kolmandik avaldatud kirjutistest vahendas välismaal toimunut Perno Postimees ehk Näddalileht 1850-60. aastatel sai kirjaoskus Eestis üldiseks ja toimus emakeelse kirjavara tormiline kasv...
Annabel Kaldvee Ajakirjandus eesti ühiskonnas Ajakirjanduse üks olulisemaid ülesandeid on olnud ajast aega muuta ühiskond inimestele elamisväärsemaks. Kahjuks on aga tänapäeval see ajakirjanduse algne mõte ja põhiline ülesanne soiku vajunud ning nüüd täidab ajakirjandus suures osas vaid meelelahutaja osa. Kas see on nii ka Eesti ajakirjandusega? Eestikeelsete perioodikaväljaannete ilmumisega 19. sajandil kiirenes oluliselt informatsiooni levik rahva reas, suurenesid nii üldine haritustase kui sotsiaalne aktiivsus. Ajakirjanduse levik võimaldas inimestel sõna võtta erinevates majanduslikes ning poliitilistes küsimustes. Pressil on olnud läbi aegade eestlaste ajaloos oluline roll - seda nii informatsiooni leviku kui ühtekuuluvustunde suurenemise osas. 1857ndal aastal ilmuma hakanud Perno Postimehe asutaja Johann Voldemar Jannsen avaldas ajal...
Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Alates demokraatia algusest Antiik-Kreekas on ühiskond läbi teinud suuri muutusi. Rahvaarv kasvas, riigid suurenesid ning demokraatiat ei olnud võimalik enam rakendada kuni viimaste sajanditeni, mil demokraatia taas levima ning arenema on hakanud. Demokraatia vorme on nüüd kaks: otsene demokraatia ja esindusdemokraatia ning tänapäeval saab neist toimida valitseva riigikorrana vaid üks esindusdemokraatia. Esindusdemokraatia alustalaks on vabad valimised, et tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Rahvas valib endale parlamendi ja kohalike omavalitsuste nõukogud end esindavate saadikute näol. Valimistel kehtib konkurents, võrdsus ja vabadus. Kõikidel on õigus kandideerida , oma vaateid propageerida ning hääletada. Eestis vahetub parlament ja kohalikud volikogud iga nelja aasta tagant. Peamisteks valimissüsteemideks on majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem. Majo...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Eesti keele õigekeelsus ja väljendusõpetus Referaat Ajakirjanduse poliitiline korrektsus Koostaja: Külliki Otsa Juhendaja: Kristi Kuningas Tartu, 2011 Sissejuhatus Antud referaat on üldjoontes teemal ajakirjanduse poliitiline korrektsus, uuritud on kas Eesti ajakirjandus järgib poliitilist korrektsust. Käsitletakse teemasid nagu soorollid, meeste ja naiste eristamine, rassism, homoseksuaalsus ja eakad inimesed. Algallikas on oma uurimuses kasutanud Eestis ilmuvate ajalehtede materjale. ,,Otsides 2003. aasta septembrist detsembrini ajalehtedest Eesti Päevaleht, Postimees ja SL Õhtuleht näiteid sugude, rasside ja rahvuste, homoseksuaalide, eakate ning kurjategijate nimetamise ja kajastamise kohta," (,,Kas eesti ajakirjandus järgi...
Mõisted eksamiks avalik arvamus – inimeste suhtumine ühiskondlikku tegevusse avalik elu – ühiskonnaelu valdkond, mille suhteid korraldavad õigusnormid ja õigusaktid eraelu – isiklik elu, mitteametialane elu ajakirjandusvabadus - õigus edastada sõltumatut infot, mida ei mõjuta keegi: ei võimustruktuurid, reklaamiandjad, omanikud ja muud infoallikad; õigus vabalt väljendada oma mõtteid ja saada vastavat informatsiooni. ajakirjanduseetika - ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja s...
Eesti ajakirjandus pakub kõneainet Üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna tunnuseks on inimõiguste ja poliitiliste vabaduste kõrval sõnavabadus. Sõnavabadus on ka vundamendiks, millele on üles ehitatud kogu tänapäevane moodne meedia. Kuid viimasel ajal on mõningate ajakirjanike jaoks sellest vabadusest saanud õigus ja lõpuks lausa kohustuski. Kas Eesti ajakirjandus on lugeja jaoks piisavalt huvipakkuv ning mis on selle edu võtmeks? Lugejate võitmiseks kiirustatakse, sellega kaasneb infotühjus fotodes ja vassimine faktides. Kas tõesti on vaja isegi soliidsetel päevalehtedel nii palju muretseda lugejate tähelepanu pärast, et sisulist asja saavad ajada ainult sellised üllitised, millel pole vaja muretseda publiku hulga pärast -- "Pealtnägija", "Ärapanija" ja "Trikimees"? Näiteks kirjutas Eesti juhtivaid ajalehti "Eesti postimees" 29ndal Novembril teemadel: "Kaks hiinlannat jäid riideid varastades vahele" n...
MASSIKOMMU SEMINARID 1. Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2. Trükikunst: milliseid kvalitatiivseid muudatusi tõi kaasa selle leiutamine ja kuidas mõjutas Eestit? Võimaldas teksti liigendada ja indekseerida, tekivad sisukorrad. Tekkis s...
Ajakirjandus internetiajastul: tehnoloogilise revolutsiooni mõjud Me elame 21. sajandil, internetiajastul, kus meedia on neljas võim ühiskonnas. Iga päev puutume kokku ajakirjandusega, aastaid tagasi nii see ei olnud. Tänu tehnoloogia kiirele arengule saab ajakirjanduse kaudu inimesi mõjutada, rahvas saab valitsusega suhelda ning arenenud riikides on inimesed välismaalimas toimuvuga kursis. Sellist luksust, et peaaegu kõik, mis maailmas toimub on paljudel inimestel kodus teada, aastaid tagasi ei olnud. Kui1865. Aastal tapeti Ameerika president Abraham Lincoln, siis osad ameeriklased ei teadnud isegi mitu kuud hiljem, et nende president on surnud. Siis ei olnud inimestel võimalust lugeda mitu korda päevas erinevaid uudiseid ning teada, mis toimub teises riigi otsas, rääkimata sellest, mis toimub teises maailma otsas. Kuid tänapäeval on aga arenenud riigid harjunud sellega, et ükskõik, mis toimub, on see kohe teada. Näitek...
Kursuse Ühiskonnaõpetus II kordamine 1) Riigi tunnused on territoorium , ……rahvas……………………. ja …iseseisev riigivõim(riigiorganid) 2) Seadusandlikku võimu esindab ……parlament. 3) Valitsus esindab täidesaatvat võimu. 4) Parlament annab välja ………seadusi……………………….. . 5) Seaduste arutamist nimetatakse …seaduseelnõu lugemiseks…………. . 6) Eesti on parlamentaarne.. vabariik, sest presidendi võim on …väiksem… kui Riigikogul. 7) Vabariigi puhul on võim rahval (rahvas valib riigikogu) , monarhia puhul on võim …… monarhil(kuningal nt.)(absol.monarhia puhul)……………………. 8) Euroopas on monarhiad praegu …Rootsi…, Norra…., …Taani… ja …Holland(konstituts.monarhiad) 9) Eesti Vabariik sündis …24.02.1918………………………………….(kuupäev, kuu, aasta). 10) Eesti Vabariik taasiseseisvus ………20.08.1991………… (kuupäev, kuu, aasta). 11) Eesti praegune põhiseadus pärineb aastast …1992……………………… . 12) Eestis on praegu sellised parteid nagu Keskerakond…....
Tänapäeva meediavabadus Eestis Ajakirjandus on olnud läbi aegade ühiskonna lahutamatu osa.Igal hommikul saabuvad ajalehed postkastidesse, tehes lahti Interneti või pannes tööle televiisori ,oleme ühenduses meediaga.Milles seisneb see võlu, et ajakirjandus naelutab inimesi enese külge? Tänapäeva infoajastul on meedial tohutu mõjujõud. Pea igal perel on olemas kas raadio, televiisor, internet või koju tellitud ajaleht. Seega on paratamatu, et kõik inimesed on meediast suuremal või vähemal määral mõjutatud. See aga tähendab, et meediakanalitel on väga kerge inimeste mõtteid kallutada ning suunata neid valesid järeldusi tegema. Näitena võib tuua 2009. aastal alanud ning suurt meediakära tekitanud seagripi ,,epideemia". Sellest kirjutati ajalehtedes iga päev ning inimesed hakkasid segrippi kartma nagu katku. Alles mõne kuu pärast saadi aru, et tegemist polegi epideemiaga, kuna suremus hooajalisse grippi oli ...
Tänapäeva ajakirjandusega kaasnevad probleemid Ajakirjandus, kui üks meedia osa, on tänapäeval tõusnud üheks mõjuvõimsamaks küljeks meie ühiskonnas. Me kohtame seda kõikjal: olles telefonis, kuulates raadiot, jalutades tänavatel, vaadates televiisorit jne. Ajakirjandus on muutunud nii populaarseks, et sellega on hakanud kaasnema ka omad probleemid. Tänu meedias levinud uudistele on mitmed inimesed hakanud muutma oma arvamusi ning tihti mõjutavad need ka rahva otsustusvõimet. Näiteks saab tuua kasvõi valimised. Sel ajal kirjutavad kõik võimalikud ajalehed erinevate erakondade kohta ning sageli panevad meedia väljaanded ise ka juttu juurde, mis ajab asja veel segasemaks. Lõppude lõpuks teevad valijad oma otsuse selle järgi, mida nad kuulnud ja lugenud on ning see tähendab seda, et riigikogu koosseis võib kaudselt oleneda täiesti ajakirjanduse juttudest. Samuti kirjutatakse liiga palju halvustavaid uudiseid erin...
3) postindustriaalne ühiskond kuulub eesti Esiteks, nagu tollalgi, valitseb meie riigis mingil määral klassisüsteem: alam-, kesk-ja kõrgklass. Seda iseloomustab üsnagi hästi emapalk. Teiseks, meil on tähtsale kohale seatd haritud spetsialistid, aga "unustatakse" ära, et keegi peab ka lihttöid tegema ning sellega end normaalselt ära elatama (mitte nii, et elatakse suust suhu). Kolmandaks, massimeedia on lahutamatu tunnusjoon meie ühiskonnas. 4)heaoluriigi 2 tunnust: a)heaoluriigil on astmeline maksusüsteem. B) 40-50% riigituludest peab minema sotsiaalsfääri 5) Kas oleksid nõus konservatiiv-korporatiivse heaoluühiskonna põhiteeside rakendamisega eestis? ei ole nõus: Nende üheks põhimõtteks on tööpanusega arvestamine, see soosib kõrge kvalifikatsiooni ning tööstaaziga töötajaid, eestis on vananenud ühiskond ning enamus on põhi või keskharidusega ( 5. Eesti kuulub sotsiaal-demokraatliku heaoluühiskonna mudelisse ) 6) Kas eesti on heaolu rii...
9.klassi ühiskonnaõpetuse kordamiseks Riik. Valitsemine. Erakonnad, valimised. Õigussüsteem. Õpik §-id 1- 15, tv. 1.- 15. teema (kuni majandus) Vabariik, president Monarhia, kuningas, sultan, emiir,seik Demokraatia mis on? Mõiste päritolu? Diktatuur - ? Absoluutne monarhia - ? Põhiseaduslik demokraatia - ? Kui demokraatlikus riigis on RAHVAS kõrgeima võimu kandja, siis kuidas rahvas võimust osa saab? Riigi kolm võimu millised on kõigi kolme ülesanded seadusandlik võim parlament; täidesaatev võim- valitsus; kohtuvõim Parlament ( Eestis Riigikogu ), selle ülesanded Kuidas parlament valitakse majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem (milline on Eestis?) Kui sageli valimised Riigikogusse toimuvad ja kes saavad valida? Erakonnad - ? Ideoloogia - ? Poliitika - ? Valimiskünnis - ? Koalitsioon ja opositsioon - ? Parlamendis fraktsioonid ja komisjonid, opositsioon - ? Hääletamine Riigikogus -liht...
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...
Meedia, tänapäeva inimese tähtsaima infoallika vahendusel saame päevast päeva kõikvõimalikku teavet alates ilmateadetest ja spordivõistluste resultaatidest kuni poliitiliste intriigide ning kultuuriliste tippsündmusteni. Seejuures ei märka me sugugi, kuivõrd me sellest informatsioonist sõltume ning mil määral ajakirjandus (selle mõiste kõige laiemas tähenduses) meid ja meie riigi üldist arengut mõjutab. Ma arvan, et Eesti ajaloos on ajakirjandusel väga suur tähtsus - tänu Jakobsoni "Sakalale", Jannseni "Eesti Postimehele" ning veel mõnele väiksemale lehele tekkis üldse mõte oma riigist. Ilma propagandata, mille teostamise antud juhul võtsid enda peale ajakirjanikud, poleks iialgi suudetud organiseerida selliseid massiüritusi nagu laulupeod, kaugeltki nii jõudsalt arendatud eesti keelt, kirjandust ja kultuuri, rahva seas sel perioodil arenenud välja poliitilised eelistused ning talumehed midagi teada saanud põllumajanduse...
Eksperiment Eksperiment ehk katseline uurimus, kus uuritakse kahe või enama faktori omavahelist suhet. Selle eesmärgiks on selgitada, kas ühe faktori muutumine on teise faktori muutumise põhjuseks. Eksperiment võimaldab selgitada põhjus-tagajärg-suhteid kahe muutuja vahel. Edukas eksperiment sõltub kõikide tegurite(mis võivad mõjutada seda, mida ekperiment püüab mõõta) hoolikal kontrollil. Uurimistöödes on väga hea kasutada eksperimenti. Näiteks, oletame, et ma soovin teada saada, kuidas mõjutab liigne kommi söömine laste aktiivsust. Korraldan selle jaoks eksperimendi, mul on katsegrupp, kellele ma kommi annan ja kontrollgrupp, kes kommi ei saa. Seejärel võrdlen ma nende käitumist ja saangi eksperimendile vastuse. Kas televiisori vaatamine põhjustab agressiivsust? Sellele vastuse leidmiseks panen siia ühe video, mis näitab A. Bandura eksperimenti. Samuti käib see video osalusvaatluse kohta. http://www.you...
Keila Gümnaasium Ajakirjandus Uurimustöö Õpilane: Mikk Kelement Klass: 8.a Juhendaja: Eva Samolberg Sisukord Sissejuhatus...................................2 Diagramm......................................3 Millest koosneb ajalkiri või ajaleht.......4 Kasutatud kirjandus.........................5 1 Sissejuhatus Mis ajakirjandus üldse on? Ajakirjandus on tänapäeva olulisim info levitaja. Ajakirjandus on teabe perioodilise, kiire ja massilise levitamise vahendeid. Ajakirjandus täidab paljusid ühiskondlike ülesandeid: 1) levitab ja ühtlustab valitsevaid väärtushinnanguid ja norme, vahendab ja kujund...
Meedia Meedia, tänapäeva inimese tähtsaima infoallika vahendusel saame päevast päeva kõikvõimalikku teavet alates ilmateadetest ja spordivõistluste tulemustest kuni poliitiliste ning kultuuriliste tippsündmusteni. Seejuures ei märka me, kuivõrd me sellest informatsioonist sõltume ning mil määral ajakirjandus meid mõjutab. Tänapäeva Eestis kasutatakse meediat iga päev propagandavahendina. Igal endast lugupidaval organisatsioonil ja rühmitusel on inimene, kes inimesi mõjutab. Selles pole midagi halba sest parteid peavad saama ennast kusagil reklaamida ja inimesel peab jääma võimalus valida endale meelepärane partei või liit. Riiklikud televisiooni- ja raadiojaamad peaksid jääma poliitiliselt igal juhul sõltumatuks, sest just nende suure vaatajas- ja kuulajaskonna tõttu on kerge rahvast mõjutada ning neil ei tohiks välja kujuneda omi eelistusi. Vastasel korral muutuksid meediakanal...
Katriin Saar 11.d 14.02.2020 Ajakirjanduskui ühiskonnavalvekoer 1. Võimukandjate kontrollimine ehk valvekoera funktsioon on klassikaliselt olnud ajakirjanduse jaoks unikaalne – professionaalne ajakirjandus peab demokraatlikus ühiskonnas kindlustama selle, et võim ei koonduks väheste kätte, kontrollima võimukasutust ja otsustusprotsesse ning kaitsma avalikkuse õigust saada teada ühiskonnas toimuvast [1]. 2. Ajakirjandus on aktuaalsete sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Ajakirjandusel on paljusid erinevaid rolle. Eelkõige on selle eesmärk avalikkuse teavitamine. See on avatud meedium, mis tähendab, et sihtrühm hõlmab kogu ühiskonda. Kui ajakirjanik on teabe edastanud, on see kättesaadav kõ...
Ajakirjanduse rollid ühiskonnas; Eesti ajakirjanduseetika koodeks; Eesti meedia ja eetika; Ajakirjanik ja eetika; Reklaam ja eetika; Allikate kaits 1. AJAKIRJANDUSE ROLLID ÜHISKONNAS (MIKS ON AJAKIRJANDUST VAJA) 1) Pakkuda uudislikku ja praktilist teavet 2) Vahendada eri inimrühmade arvamust ja teavet • Eksperdid ja tavainimesed • Nt. USA ja EL, Erinevad parteid, vanurid ja lapsed 3) Meelelahutus 4) Vahendada teadmisi ja sellega avardada inimeste silmaringi • Kuldvillak, Maahommik, Kuuuurja, Radar • Raske eristada meelelahutusest 5) Kujundada ühiseid arusaamu, väärtushinnanguid ja nendele vastavaid käitumisviise • Laulupidu - ühtekuuluvustunna, patriotism • Haridus • Kooseluseadus, pagulasteemad 6) Mõjutada riiklike ja ühiskondlike institusioonide tegevust • Uuriv ajakirjandus, hoiab silma peal, mis toimub • Protestist kirjutatakse artikkel • nt. Egiptuses jõudsid protestid...
TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon Teema: mis on infoühiskond? Kursuse fookuses Millised on infoühiskonna põhilised arengud? Informatsioon, selle kogumine, kasutamine ja seos kommunikatsioonitehnoloogiatega. Kas infotehnoloogia rakendamine muudab asju efektiivsemaks? Kas ja kuidas on infotehnoloogia seotud ühiskonna sotsiaalse stratifikatsiooniga? Millistes valdkondades ja kuidas infoühiskond avaldub ja toimib? Mis on informatsioon? Kuidas saab infot kasutada poliitiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult? Kas inforohkus parandab valitsemist, elukvaliteeti jne? Esi...
Kolm erinevat meediamudelit Hallini ja Mancini näitel - kuhu kuulub Eesti? KATRIIN MANGUS Kuna Eestis ajakirjandus ei ole väga välja arenenud veel ja see ei eksisteeri väga kaua, siis ei saa meie meediat mingisse kindlasse meediasüsteemi kirjutada. Aga Eestil on midagi ühist mõninga nendest. Näiteks kui uurida Eesti meediat Kesk-Euroopa meediasüsteemiga (Hallini ja Mancini näitel), siis võib öelda, et meie ajakirjanduses on tõesti suur mõju riigi poolt ning riik omab mingit jõudu meedia üle, aga samas on olemas ka ajakirjaniku vabadus. Sõnavabadus. Igaühel on olemas enda arvamus ja seda võib kirjutada või välja öelda. Kesk-Euroopa meediasüsteemi iseloomustab ka tugev ajakirjanike professionalism. Selles osas mina natukene kahtlen. Ma olen kindel, et meie ajakirjanike seas on väga palju häid ja kogenuid inimesi. Kuid mind paneb kahtlema...
1. Mida tähendab ühiskonna sotsiaalne struktuur, sotsiaalne kihistumine? Sotsiaalne struktuur – rahvastiku jaotus teatud tunnuste alusel Sotsiaalne kihistumine - ebavõrdsus erinevate ühiskonna kihtide vahel 2. Milliste tunnuste alusel jaotatakse rahvastikku? Rahvus, sugu, rass, haridustase, jõukus, perekonna suurus 3. Selgitage järgmised mõisted: demograafia, rahvastiku iive, rahvus, rahvas, leibkond, tööjõud, mitmekultuuriline ühiskond, lõiming Demograafia – uurib rahvastiku struktuuri, suurenemist või vähenemist ning liikumist Rahvastiku iive – rahvaarvu muutumine sündide ja surmade ning rahvastikurände tagajärjel Rahvus – inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajalool, tavadel ja kirjakeelel Rahvas – alaliselt riigi territooriumil, mingil maa-alal elav elanikkond Leibkond – ühise eelarvega ühist majapidamist omavad koos elavad inimesed, kes ei tarvitse olla omavahel sugulased Tööjõud – ri...
1. Üldine ajalooline ülevaade ajakirjandusest al 1980-1987 NSV ajakirjandus ca 1980: struktuur sarnane kõikides vabariikides, tsensuur, ajakirjandusmajad, tele- raadiokommitee, EKP trükikojad, toimetuste juhtimine kommunistliku partei poolt + N liidu olud. Perestroika ajakirjandus ca 1987: perestroikani viinud ajaloolised protsessid(võidurelvastumine, N liidu majanduslik allakäik, kaubaturism, NLKP KK sekretäride surmad, Andropovi katsed majandust turgutada, Gorbatsovi esiletõus, tema eesmärgid, putš, glasnost ja pluralism ja selle mõju ajakirjandusele). Eraajakirjanduse tekkimine(kooperatiivid, Nelli teataja, Eesti Ekspress). Nõukogude liidu lagunemine ja sellele järgnenud iseseisvumine. Taasiseseisvumisaegne Eesti ajakirjandus, fakti ja täpsuse küdimus tollases ajakirjanduses ENSV perioodi avalikkust iseloomustab avalike kanalite arv ning avalike kanalite tihe kontroll. Tol ajal olid Eesti Raa...
Vändra Gümnaasium Uurimistöö Uuemeedia keelekasutus Koostaja: Kelly Sumre Vändra 2009 Sisukord Uurimistöö Uuemeedia keelekasutus......................................................................................................1 Sisukord.................................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus...............................................................................................................................................2 Soosingus on stiilivärving........................................................................................................................3 Kas inglise keele kummardaja või oma keel austaja?.......................................................................... 4 Kokkuvõte................................
Ajakirjandus peab ühiskonda parandama Meedia, tänapäeva inimese tähtsaima infoallika, vahendusel saame päevast päeva kõikvõimalikku teavet alates ilmateadetest ja spordivõistluste resultaatidest kuni poliitiliste intriigide ning kultuuriliste tippsündmusteni. Seejuures ei märkagi me, kuivõrd me sellest informatsioonist sõltume ning mil määral ajakirjandus (selle mõiste kõige laiemas tähenduses) meid ja meie riigi üldist arengut mõjutab. Meedial, või neljandal võimul nagu teda mõnel pool kutsutakse, on palju erinevaid funktsioone ning mitmeid mooduseid ühiskonna mõjutamiseks. Tähtsamateks peaksin kritiseerivat-analüüsivat ja informeerivat-harivat rolli, millest mõlemad võivad inimestele ja riigi arengule nii positiivselt, kuid samas ka negatiivselt mõjuda. Kui palju keegi aga ennast meedial mõjutada laseb, sõltub juba inimesest endast. Ajakirjanduses käsitletavad teemad annavad ülevaadet sellest, mis riigis, kus me elame, toimub. Sõnavõ...
Tegelikkus ja meediategelikkus Infoühiskonnas elamine tagab teabe levimise kiirelt ja üsnagi tõepäraselt. Meediat aga mõjutavad mitmed erinevad faktorid. Eestis on küll demokraatia ning seega sõnavabadus, kuid kõike ei ole sünnis välja öelda. Sellest tulenevalt on ajakirjaniku ülesanne edastada infot seadustega kooskõlas. Meediaallikaid on palju, seega tuleb teistest erineda, et püsida konkurentsis. Meedias avaldatavat mõjutavad mingil määral ka omanikud, uudiste koostajad ja ka rahastajad. Kuna iga inimene käsitab antud teemasid ja olukordi erinevalt, tekib mitmeid arusaami. Kas kõikide nende mõjude toimel kajastab siis meedia tegelikkust või võib rääkida meediategelikkusest eraldi? Miski ei saaks toimida ilma, et tegevusala midagi sisse ei tooks. Seega, et meelitada ligi lugejaid, vaatajaid, kuulajaid tuleb väljastada seda, mis rahvale peale läheb. Ellujäämise refleks. Ajalugu on nä...
Eesti uuem kirjandus Tänapäeva Eesti kirjandus on muutunud silmnähtavalt NSVL ajal olnud kirjandusest ja esimese Eesti aegsest kirjandusest. Tänapäeval kirjutavad paljud kirjanikud selliseid teoseid, millest paarkümmend aastat tagasi me unistadagi ei julgenud. Alates Eesti iseseisvumisest 1991. aastal on ilmunud väga palju uusi ajalehti ning ajakirju. Enamik uutest ajakirjadest ning ajalehtedest kajastasid sündmusi maailmas nagu nad tegelikult olid mitte sedasi kuidas neid taheti olevat. Uuema Eesti kirjandus muutus ka sisu poolest. Enam ei kirjutatud nii väga raamatuid suurtest juhtidest Venemaal vaid pöörati rohkem tähelepanu lastele ning inimestele kes olid huvitatud ka ajaloost mis ei puudutanud Venemaad. Üks tuntumaid lastekirjanike on Andrus Kivirähk, kes kirjutab samas ka lugusid täiskasvanutele. Tema raamatutes kajastub tänapäeva elu, inimese tähtsus maailmas ning samas kir...
Artikli analüüs „Kungla mehed“ 1. Millisele ajakirjanduse kahele olulisele ülesandele viitab kolumnist A. Lobjakas? Selgita kahe näitega tekstist. 14. märtsil 2014 a. Postimehes avaldatud A. Lobjakase arvamusartikkel „Kungla mehed“ kirjeldab ajakirjanduse kahte olulist ülesannet ühiskonnas. Esiteks, võimu kritiseerimine, millele viitab järgnev lauseosa 1. lõigus: „/…/ kehvalt töötavat silindrit (poliitikuid) materdab oma igapäevast leiba ausalt teeniv ajakirjandus ning kokkuvõttes võib mootor nii päris kokku joosta.“ Teiseks, ühiskonna infoga varustamine ja rahva toimuvaga (artiklis põhirõhk poliitmaastikul toimuv) kursis hoidmine, mida võib välja lugeda 2. lehel olevalt rasvaselt väljatoodud kahest lausest: „Karmid küsimused on õigustatud ja selgus ühiskonna jaoks vajalik kui arstir...
V seminar: demokraatia Lähtudes Heywoodi 4 peatükist, milline on demokraatia Eestis, mis on selle tunnusjooned? Peamised demokraativormid on: klassikaline demokraatia (tänapäeval otsene demokraatia), kaitslik demokraatia (esindusdemokraatia), arengudemokraatia (osalusdemokraatia) ja rahvademokraatia (kommunism). Demokraatia üldised tunnused on: kehtib võimude lahususe põhimõte, vaba ajakirjandus, mitmeparteilisus, austatakse inim- ja kodanikuõigusi, kodanikuühiskonna olemasolu, usuvabadus ja turumajandus. Eestis ei ole otseselt kindlat demokraatiat välja kujundenud, oleme veel siirdeühiskond, kuna valimisaktiivsus on suhteliselt madal, Eesti kodanikuühiskond pole piisavalt tugev kontrollimaks igapäevaselt võimu ning ametiühingute liikmeskond ja mõju on tagasihoidlik. Sellegi poolest on meil mitmeid demokraatia tunnuseid: meedia ja ajakirjanikud on teadlikud poliitikast ning suudavad juhtida rahva tähelepanu vajaka jäämisel ning Eestis o...
26.jaanuari ETV saate Vabariigi kodanikud külalisteks olid ERR-i ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk, BNS-i peatoimetaja Aimar Ruussaar, keele- ja kirjandusteadlane ning ajakirjandusõppejõud Tiit Hennasto ning Riigikogu liige Igor Gräzin. Sellekordses saates keskenduti ajakirjandusele ja meediale. Ainar Ruussaar leiab, et masu on teinud ajalehed ja ajakirjad füüsiliselt õhemaks. Ajalehed ei sisalda enam nii palju materjali, kui varem. Samas leiab ta, et kvaliteet ei ole masu ajal alla läinud vaid pigem on jäänud stabiilseks. Tarmu Tammerkule esitati küsimus: Kas ajakirjanike eetika on läinud alla või üles? Ta arvab, et oht selle on olemas. Ajalehtede toimetused kardavad, et ei saa enam hakkama ning hakkavad lisama reklaamlehti. Ajalehtede reklaamlehed on tegelikult kinni makstud, kuid lugeja ei saa sellest aru ning arvab, et see on toimetuse poolt kokku pandud. Samas lisalehti on muutunud vähemaks ning reklaami tulu kommerstaj...
Eesti, kui demokraatlik riik Peale Eesti iseseisvaks saamist on demokraatia areng olnud märgatavalt kiire. Põhjuseks võib lugeda seda, et 50 aastat järjest autoritaarse reziimi all vaevelnud riik, soovis täieliku rahvavabadust, nii poliitiliselt, sõnas, kui muus vormis. See on ka tinginud selle, et näiteks USA sõltumatu organisatsioon Freedom House on juba 2001. aastal uuringus märkinud Eesti poliitilisi õigusi ja kodanikuvabadusi täielikult tagatuteks edastades meie naabreid Lätit ja Leedut. Nüüdseks võib kindlalt väita, et Eesti on läbinud siirdeperioodi, sest et demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades. Näiteks oleme lõpetand nii rahareformi, valitsusvahetuse, demokraatlikud valimised ning ka majanduslikult segased ajad, mis jäid 90-datesse. Just siirdeühiskonna lõpuga oleme jõudnud stabiilselt demokraatlike riikide sekka. Samuti saab väita, et Eestis on tagatud demokraatia kolm põh...
Kuidas on Teine maailmasõda mõjutanud 21. sajandi alguse maailma? Teine maailmasõda oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge, millesse oli kisutud suurem osa maailma rahvastest. Eelkõige mõjutas sõda Euroopat, Hiinat ja Jaapanit. Teine maailmasõda algas 1. september 1939 ja lõppes 2. september 1945. Kuidas muutis Teine maailmasõda maailma? Inimesed on pidanud kannatama väga palju ning üheks suuremaks ja kurvemaks sündmuseks on olnud märtsiküüditamine. Nõukogude okupatsiooni ajal küüditati Eestist üle 30 000 inimese Siberisse ja teistesse piirkondadesse, et hävitada Eestis nõukogude võimu aktiivsed ja potentsiaalsed vastased ning nende lähedased ja perekonnaliikmed. Inimesed mäletavad seda siiamaani ning käivad oma lähedasi mälestamas küüditamisohvrite mälestuskivide juures. Kindlasti on praegusel ajal kindlam Eestis elada, aga me ei tohiks kunagi arvata, et me pole ohus. Me ei tea kunagi, kus oht meid varitseda võib. Kohe päras...
Riigivõimu institutsioonide- Riigikogu, Vabariigi Valitsus, kohtud, omavalitsused- ülesanded (kõige üldisemad, konkreetsemalt saab loetleda põhiseadust kasutades)- Riigikogu: Neile kuulub seadusandlik võim. Töötada välja seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhteid. VV: Täidesaatev võim. Suunab ja kordineerib valitsusasutuste tegevust. Kuuluvad ministeeriumid, Riigikantselei, maavalitsused jne. Kohtud: Mõistab õigust. Teostab kohtuvõimu – määrab karistused. Inimestevaheliste tülide lahendamine. Omavalit: Korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja-teenuseid, vanurite hoolekanne, noorsootööd, elamu-ja kommunaalmajandust, ühistransporti jne. Parlamendi moodustamise tsensuslik ja territoriaalne printsiip, miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks? Tsensuslik:õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Territoriaalne:ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondl...
Riigivõimu institutsioonide- Riigikogu, Vabariigi Valitsus, kohtud, omavalitsused- ülesanded (kõige üldisemad, konkreetsemalt saab loetleda põhiseadust kasutades)- Riigikogu: Neile kuulub seadusandlik võim. Töötada välja seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhteid. VV: Täidesaatev võim. Suunab ja kordineerib valitsusasutuste tegevust. Kuuluvad ministeeriumid, Riigikantselei, maavalitsused jne. Kohtud: Mõistab õigust. Teostab kohtuvõimu – määrab karistused. Inimestevaheliste tülide lahendamine. Omavalit: Korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja-teenuseid, vanurite hoolekanne, noorsootööd, elamu-ja kommunaalmajandust, ühistransporti jne. Parlamendi moodustamise tsensuslik ja territoriaalne printsiip, miks muudeti 1937.a põhiseadusega Riigikogu kahekojaliseks? Tsensuslik:õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Territoriaalne:ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondl...
Demokraatia tuleb kreekakeelsest sõnapaarist "demos" rahvas ja "kratos" võim. See tähendab, et kõrgeim võim kuulub suveräänile, kelleks on rahvas. Rahvas aga teostab oma võimu mitmesuguste institutsioonide kaudu. Tänapäeva demokraatlikes riikides on otsustusõigus riiklikult tähtsates küsimustes rahva poolt valitud esindajate kogul. Demokraatlikus riigis pääsevad pärast valimisi tavaliselt võimule erakonnad, ühendused vm, kes said enim hääli, st kelle võimulepääsu rahvas kõige enam soovis. Rahval on kindel arusaam poliitikast. Selle aluseks on .poliitikute demokraatia., mis eirab paljuski demokraatia ja juhtimise põhimõtteid, ent on meisse tugevalt juurdunud. Poliitikud kasutavad maksimaalselt ära kaht asja: rahva usaldust ja passiivsust. Demokraatia toimib, kui: a) võimu kuritarvitamine on tõkestatud; b) riiki valitsetakse vaid rahva huvides ja lähtuvalt tema tahtest; ning c) rahvas saab öelda oma sõna riigivalitsemise kohta. Tän...
Kärt Olli 12H Meedia roll demokraatia tagamisel Tänapäeva maailmas on riikides valdavaks saanud demokraatia. Üheks demokraatia tunnuseks teiste hulgas on ka vaba meedia ning sõnavabadus. Kas Eestis on meedial suur või väike roll demokraatia tagamisel? Eestis kajastab meedia üsnagi sõltumatult igasuguseid poliitilisi uudiseid ning toob rahvani enamik lugusid just nii nagu nad on, ilma neid moonutamata. Meedia roll ongi teavitada rahvast kõigest toimuvast. Näiteks kajastati hiljuti väga aktuaalset teemat Reformierakonna rahastamisskandaal, kus üks erakondlastest Silver Meikar otsustas avalikustada erakonnasisesed rahapetuskeemid. Ajakirjandus esitas asjaolusid just nii nagu need tol hetkel välja paistsid. Ajakirjanduse roll minu arvates on panna inimesed mõtlema asjade üle, mille üle kas ei mõelda või ei julgeta mõelda. Selle põhjal võin väita, et meedial on suur roll demokraatia tagamisel kuna ilma meediata jääks palju informatsiooni...
ENSV VALITSEMINE 1950. AASTAD KUNI 1970. AASTATE LÕPP · Johannes (Ivan) Käbin o EKP keskkomitee I sekretär, valitses 28 aastat (kõige pikem valitseja Eestis 20.ndal sajandil) o Laveerimispolitiikia (arvestas Eesti huve ja täitis ära kõik Moskva käsud · Aleksei Müürisepp o Valitsusjuht ja pärast Ülemnõukogu Presiidiumi esimees · Artur Vader o ÜP esimees, nähti Käbini mantlipärijana o Jõi ennast surnuks · Valter Klauson o ENSV valitsusjuht aastani 1983 · Tekkis palju suurettevõtteid o Balti Soojuselektrijaam Enam-vähem sai kogu Eesti elektriseeritud o Punane Kunda Tsemendivabrik · Rahvamajandusnõukogu o Loodi Eesti majanduse juhtimiseks 1960.ndate algul o Peaaegu kogu Eesti tööstust juhiti Eestist (oma disain jne) o Elu olgu sitt, aga suits olgu Priima..... hahhhah · Vastupanuliikumine o ...
KORDAMISKÜSIMUSED „INDIVIID JA ÜHISKOND“ 1. Mida tähendab kodanikuks saamine ius soli põhimõttel? Eesti keeles ka kohaõigus, on põhimõte, mille kohaselt riigi territooriumil sündinud inimene omandab selle riigi kodakondsuse. Ius soli põhimõtet järgivad oma kodakondsuspoliitikas näiteks Ameerika Ühendriigid ja Prantsusmaa. 2. Kas Eestis võiks rakenduda ius soli põhimõte? Palun esitage vähemalt üks poolt- ja vähemalt üks vastuargument. Ius soli põhimõte ei võiks rakenduda, sest muidu kaoks ära eestlus, meid on nii vähe, et kui siia tuldaks massiliselt sünnitama, hakkaks hääbuma ka eesi kultuur ja rahvus. 3. Mis on topeltkodakondsus? Kui inimesel on seaduslikult mitme riigi kodakondsus. 4. Mida tähendab õigusliku järjepidevuse põhimõte Eesti kodakondsuse seisukohalt? Eesti Vabariik taastati kodanikkonna järjepidevuse alusel. Kodanikeks loeti isikud, kes olid Eesti kodanikud 16. juunil 1940, ja nende järeltulijad. Teised Eestis elavad ...
Kuidas suudeti Eestis 1920 aastael demokraatliku riigikorda hoida ja miks asendus demokraatia autoritarismiga 1930 aastal Vene võimu alt vabanendu Eestis oli inimestel kindel soov rajada iseseisev demokraatlik vabariik. Sellest veendumusest lähtus ka Asutav Kogu Eesti esimest põhiseadust koostades. 1920 aasta põhisedause kohaselt teostas seadusandlikku võimu ühekojaline parlament-Riigikogu ja täidesaatvat võimu valitsus. Seega, presidenti ametikohta ei loodud. Enamasti oli riigikogus esindatud kuus suurt parteid. Kuna erakondi oli palju, ei suutnud ükski neist moodustada üheparteilist valitsust ning Eestit juhtisid koalitsioonivalitused. Vastuoldue tõttu osutusid koalitsioond ebapüsivaks ja enamik lagunes kiiresti. 1930.aastate algul tabas Eesti majandust ja ühiskonda kriis. See sai alguse ülemaailmsest majanduskriisist. Eelnevale põhinedes saab õelda, et paljud tehased ja ärid läksid pankrotti ja tööpuudus kasvas. Sellele põhin...
Teemad eksamiks valmistumiseks 1. Professionaalne eetika. Siin palun valmistuge rääkima just enda eriala silmas pidades. Ausus, tõde, kaalutlemine, faktide kontroll. Vastutus, erinevad allikad, läbipaistev Laias laastus jaguneb ajakirjanduseetika: sõltumatus, eetika, mis puudutab allikaga suhtlemist, avaldamisreeglid, vastulause, reklaam ja üldised põhimõtted. 1 Üldised põhimõtted- demokraatliku ühiskonna eeltingimus on kommunikatsioonivabadus ja seda aitab saavutada vaba ajakirjandus. Anda tõest ja ausat teavet ühiskonnas toimuva kohta. Kriitiliselt jälgida võimu teostamist Vastutab oma sõnade ja loomingu eest- organisatsioon hooliseb, et ei ilmuks ebatäpne info Ei tohi tekitada kellelegi põhjendamatuid kannatusi 2 Sõltumatus Ei võta vastu soodustusi, tasu, kingitusi jm, mis tekitavad huvide konflikti ja mõjutavad tema usaldusväärsust Ei tohi infot k...
Konstantin Päts Konstantin Päts oli Eesti esimene president. Pätsil oli kaks äärmuslikku rolli: esiteks positiivne osa novembris 1918, kui oli otsustamisel vastloodud Eesti Vabariigi iseseisvuse kaitsmine Punaarmee pealetungi eest ning teiseks negatiivne roll septembris 1939 Moskva baasidelepingu nõudmiste vastuvõtmisel, loobudes omariikluse kaitsest relva jõul. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Pätsi koolitee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Raeküla alevisse kolides jätkusid tema õpingud Pärnu Nikolai koolis. Hiljem õppis Päts Riia Vaimulikus Seminaris ning Pärnu Gümnaasiumis. 1898. a lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900. a asus Päts advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Tol ajal oli läbilöögivõimelisi eestlastest haritlasi Tallinnas vähe ja puudus ka eestikeelne aj...
Erakondade kajastamine Postimehes ja Õhtulehes ajavahemikul 13.oktoober 2010- 13.jaanuar 2011 Koostaja:Madis Vihmann Pühajärve Põhikool, 8 klass Juhendaja:Urve Sarv SISSEJUHATUS Tänapäeval kiiresti areneval infoajastul toimub enamus poliitilisest kommunikatsioonist läbi meedia. Ühiskonnas toimuvat ning tulevikus aset leidvat saab mõjutada aga meedia kaudu. Ajakirjandus täidab olulist rolli rahva informeerimisel, aga ka avalikkusele andmete kättesadavaks tegemisel. Valisin oma uurimistöö teema lähtuvalt huvist saada teada millist erakonda kajastatakse riigikogu valimiste (6.märts 2011) eel kõ...
1227 Liivi ordu võim Pindala: 45 227 km2 1583 Rootsi võim Rahvaarv: 1 340 341 (01.01.2009) 1645 Rootsi võim Saaremaal Eesti Kroon seotud euroga: 1:15,6466 1632 Tartu ülikool, Forselius Põhiseadus: 28.06.1992 (hetkel 4.) 1721 Põhja sõjaga Vene võim Parlamentaarne Vabariik 1816 (1819) Pärisorjuse kaotamine Lipp: juuni 1922, august 1990 1857 püsiv ajakirjandus (Perno) Haldusjaotus: põhiseadusega 1938 1866 vallaseadus Muutused NL perioodist: Rapla maakond 30.03.1917 Liivimaa Eestile 15 maakonda; 195 valda 24.02.1918 EV väljakuulutamine 34 linna 13 vallasisesed (Rapla) 02.02.1920 Tartu rahu Põhiseadused: EV ajaloos on kehtinud 4 põhiseadust....
Meedia juhib ja mõjutab meie elu Meedia rolli ühiskonnas pole kunagi alahinnatud, isegi peale seda kui Eestis Nõukogude võim kukutati ja lisaks kõigele muule, muutus vabaks ning sõltumatuks ka Eesti meedia. Meedia mõjutas meie vanemate ja vanavanemate elusi siis läbi propaganda, nüüdseks on propaganda hulk vähenenud, kuid see eest on muutunud informatsiooni hulk, mida me läbi meedia kogume, nii suureks, et meedial on meie elude üle suurem võim kui kunagi varem. Kahtlemata mõjutab ajalehest loetud või "BBC" nähtud info inimese igapäevast tegevust ja laiemalt maailmavaadet. Kindlasti mõjutavad inimesi neile endale omased ja tähtsad uudised, spordivaldkonda harrastavatele inimestele mõjuvad spordiuudised ja poliitikast huvi tundvatele inimestele poliitika teemalised uudised. Näiteks võib välja tuua 2012. aastal suveolümpiamängudel hõbemedali võitnud Heiki Nabi, peale seda sündmust panid palju lapsevanemad oma lapsed...
Laulev revolutsioon Referaat 5. klass 2011 Tallinn Laulev revolutsioon on nimetus Eestisaastail 19871988 toimunud sündmustele, mille algne eesmärk oli inimeste elu-olu NSLVL-i okupatsiooni tingimustes paremaks muuta. Kuid kui igale muutuse taotlusele järgnes impeeriumi juhtkonna vastus jõunäitamisena, siis seda rohkem olid tegevused Eestis suunatud Eesti Vabariigi iseseisvus taastamisele. Seda on tõestanud meie laulupeod, kus Virumaa rahvas seisab koos laulukaare all ja laulavad erinevaid laule. Väga populaarne oli ka laulev revolutsioon Nad laulsid laulu ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään,, ,,Eesti maa,,. Sellel fotol nad tantsivad ja laulavad seal oli umbes 150 meest ja 170 naist lapsed tantsisid ka, aga neid oli seal vähe. 14. mail toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja esimest korda kõlasid Alo...
Seltsiliikumine EESTLASTE SEISUKOHAST Selts on kindla põhikirjaga omaalgatuslik liikumine. Seltsidesse koondumine ja ajakirjandus avardasid eestlaste silmaringi ja tõstsid nende ühiskondlikku aktiivsust. Enamus seltsid olid seisuslikud, kuhu võeti liikmeteks vaid kindla sotsiaalse taustaga inimesi. Esimeseks seltsiks loetakse haritlaste koondumisel tekkinud Õpetatud Eesti Seltsi. Laiem eestlaste seltsiliikumine sai alguse lauluseltsidest. Esimesed laulukoorid asutati 18. sajandi lõpul ja 19. saj. alguses kirikute juurde, vennastekoguduse ringides ja külakoolides. 1865. aastal asustati Tallinnas Estonia selts ning Tartus Vanemuise selts, mille esimeseks juhiks oli J.V.Jannsen. Lauluseltside vorm pakkus avaramaid võimalusi ühiskondlikus elus kaasalöömiseks. See tõi kaasa ka politsei järelvalve . 19. saj. lõpuks tegutses Eestis 40-50 muusikaseltsi. 1880. aastast hakkasid eestlased liituma ka karskusseltsidega. Laulukooride ja se...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
