Mis on ühiskond? Selgitage oma sõnadega. Ühiskond on kollektiivsel indentiteedil põhinev inimsuhtlus. 2. Millised on ühiskonna sektorid ja tooge igaühe kohta institutsiooniline näide. 1) VALITSEMINE: Vabariigi Presidendi Kantselei; Harju maavalitsus 2) KODANIKUÜHISKOND: Eesti Ajalooõpetajate Selts; SA Pärnu Haigla 3) RIIGIETTEVÕTLUS: Eesti Energia, Eesti Pank 4) ERAETTEVÕTLUS: Nordea Pank, Kirjastus Avita 3. Kas ühiskond moodustab riigi või riik ühiskonna? Põhjendage vastust. Ühiskond moodustab riigi. Riik on ühiskonna üks võimalikest vormidest. Riik võib alati ammenduda, muutuda või isegi kaduda. 4. Mis vahe on sotsiaal- ja liberaalriigil? Sotsiaalriik on paks, liberaalriik aga õhuke 5. Mis vahe on õhukesel ja paksul riigil ÕHUKE: riik ei sekku; suhtumine, et üldine nõudmine-pakkumine juhivad majandust, justkui nähtamatu käega ja riigi sekkumine pole vajalik; riik tagab vaid üldise korra ühiskonnas; koda...
Tuleviku Eesti ühiskonnamudel Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Tänapäeva paljud inimesed on nii öelda töönarkomaanid, emotsioonitud ning kaotanud huvi paljude tavaliste tegevuste ja asjade vastu. Pidevalt mõeldakse ainult rahast ning inimeste omavahelised suhted on liiga pinnapealsed. Inimesed pühendavad enamuse ajast tööle, sest maailm meie ümber on muutunud liiga materiaalseks. Järgnevalt püüan ette kujutada, milline võiks olla Eesti ühiskonnamudel tulevikus. Eesti riik on suhteliselt noor. Meil on väike rahvaarv. Arvan, et peame hindama ja väärtustama kõiki inimesi, kes siin elavad. Aga mis ootab meid ees ja milline on tuleviku ühiskond? Vaatlen ühiskonda neljast olulisemast aspektist: haridus, meditsiin, tööjõud ja poliitika ning püüan kujutleda, mis võiks tulevikus olla teisiti. Eesti haridus on läbi teinud väga suured muutused. Me...
1. Sõnastage sotsiaalriigi ja liberaalriigi peamine erinevus. Sotsiaalriik pooldab, et ühiskonnaliikmed oleksid võrdsed, riik kehtestab ka rohkem makse, kuid liberaalriik pooldab seevastu vabadust majanduses ning riik sekkub vähe. 2. Miks on sallivus ehk tolerantsus ühiskondlik väärtus? Kas tolerantsusel on piirid? Põhjendage oma seisukohti eluliste näidete varal. Väärtus sellepärast, sest kui sallivust ei oleks siis ei saaks ühiskonnas toimuda õiglane otsuste langetamine ja oleks rohkem vägivalda. 3. Mis on demokraatliku riigivõimu üldine eesmärk? Et riigis valitseks rahvavõim, kas esindusdemokraatia või osalusdemokraatia nöol. 4. Mis on ühishüvede allikad ja milliseid ühishüvesid olete täna tarbinud? Ühishüvede allikateks on ühiskonnaliikmetelt saadud maksuraha. Ühishüved (ühistransport, haridus, arstiabi, päästeteenistus) 5. Millise ühiskonnamudeliga sarn...
Erinevad ühiskonnamudelid. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda: 1.1. Agraar- ehk põllumajandusühiskond: Kiviaja lõpust kuni uusajani oli ühiskonna peamiseks elatusallikaks karjakasvatus ja põlluharimine. Vaatamata käsitöö ja kaubanduse arengule oli nendes valdkondades hõivatud väike osa elanikkonnast. Keskajaks vahetus naturaalmajanduslik kaubavahetus rahamajandusega, ent põllumajanduslik maavaldus jäi jätkuvalt peamiseks rikkuse allikaks. Linnu oli agraarühiskondades vähe ning seal elas väike osa elanikkonnast. Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute...
klassile 1. Ühiskonnaelu tasandid: avalik sektor, erasektor, mittetulundussektor. Õhuke riik sekkub ühiskonnamajanduse arengusse võimalikult vähe. Madalad maksud. ja paks riik riik sekkub ühiskonnamajanduse arengusse jõuliselt ja palju. Kõrged maksud. Ühishüved kaup või teenus, mida pakutakse inimestele turuvahenduseta. Nt valgusfoor, sebra, rand jne 2. Ühiskonnaliikmed: omandatud staatus haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, kodakondsus, religioossus, omistatud staatus ehk kaasasündinud. Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, rahvus. 3. Ühiskonna sotsiaalne struktuur: sotsiaalne kihistumine, sotsiaalne liikuvus (horisontaalne, vertikaalne), sooline võrdõiguslikkus, võrdne kohtlemine. Enne tööd lugeda õpikust lk 12-13. 4. Ühiskonnamudelid. Tooge välja igale ühiskonnamudelitele iseloomulikud jooned. - Põllumajanduslik e agraarühiskond – tekkis 4000 eKr Mesopotaamias ja Egiptuses. Inimesed elavad maal, toodang tarvitatakse ise ära või vahetatakse, rahamajandus on tagaplaanil. - Tööstus- ehk industriaalühiskond – Algas tööstusliku pöördega Inglismaal. Teaduse ja tehnika areng, rahakapitali olemaolu, tööjõud, rahamajandus, masinatega töö, urbaniseerumine. - Tööstusjärgne ehk postindustriaalne ühiskond – kõrgtehnoloogia (nt mikrokiip), spetsialistid - Teenindus- ja infoühiskond – elektro- ja arvutitehnika võtsid inimestelt seadmete juhtimise üle. Tööviljakuse kasv, tööjõu vabanemine, globaliseerumine, võõrtöölised, tootmiskulude vähenemine, tasuline puhkus. Milliste meetoditega on töölised võidelnud suurema so...
Milline märgiline tähendus oli Eesti ühistegevuskongressil 1997. a ja teaduslik-praktilistel konverentsidel? Kogressijärgsel perioodilintensiivistus ühistegevusalane töö. Ühistegevuse kongressil oli siiski arvestatav mõju Eesti poliitikutele ja intelligentsile. Tänu raadio ja telejaamade aktiivsele osalemisele edastasid ajakirjanikud kongressi sõnumi eesti rahvale. Teaduslik-praktiline konverents - kahe päeva jooksul arutati ühistegevuse olukorda ja arenguvõimalusi. Konverents võttis vastu põhiseisukohad ja tegi ettepanekud ühistegevuse arendamiseks Eestis. Märgilise tähendusega, sest konverentsil määrati ühistegevuse arendamise põhisuunad ja ühtlasi loodeti, et poliitilised erakonnad, riigikogu, valitsus ning ka laiem üldsus aktsepteerib neid ning ka ellu viib. Kirjeldage kolme põhimõtteliselt erinevat ühiskonnamudelit. Teoreetikute kätisluste peajoonteks oli, et kapitalism ja ühistegevus on kaks põhimõtteliselt erinevat ühiskonna majandustegevuse vormi. Samuti toonitati, et ühistegevus ja sotsialism on täiesti erinevad ühiskonnavormid. Nii joonistubki 19.sajandi ühiskonnauurijate töödest välja, et tegelikult ei olnud juba siis ühiskonnal valida kahe teineteisele vasdandliku ühiskonnakorralduse teooria vahel, vaid nende vahele asetasid filosoofid veel kolmanda - ühistegevusliku majanduskorralduse. a) kapitalistlik ühiskonnamudel - põhitunnused: kapital eraomandis, osapooled majanduslikus võitluses, kasumile orienteeritud ettevõtted, kapitali kiire kontsentratsioon, elanikkonna kihistumine, riigid ei sekku või sekkuvad minimaalselt majanduse arengusse jne. b) kommunistlik (sotsialistik) ühiskonnamudel - kapital, sh maa, ühisomandis (riigistatud), majanduslik konkurents puudub, rahvas võrdsel...
Mittemajanduslik ühishüve- efektiivselt toimiv tervishoiu- ja haridussüsteem, kodanike julgeolekut tagavad politseijõud ja kaitsevägi, ühiskondlikke suhteid õiguslikul tasandil reguleeriv kohtusüsteem. 1.2. Ühiskonnaliikmed Bioloogiline erinevus (kaasasündinud)- sugu, vanus, rassiline kuuluvus, seksuaalne orientatsioon, füüsilised ja vaimsed võimed. Sotsiaalne erinevus (omandatud)- haridustase, elukoht, majanduslik jõukus, kodakondsus, maailmavaade ja väärtushinnangud Inimvajaduste hierarhia: Abraham Maslow: „Kõrgema taseme vajaduste rahuldamine eeldab madalama taseme vajaduste rahuldatust. 1.3. Ühiskonnamudelid Põllumajandusühiskond (agraarne)- hõimud jäid paikseks, hakati tegelema karjakasvatuse ja põlluharimisega, kujunesid esmased riigid. Inimesed valmistasid elatusvahendeid, millest suurem osa tarbiti ise. Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus. Linnad on agraarühiskonnas enamasti vähetähtsad (elas umbes 5% elanikkonnast). Tööstusühiskond- tööstuses hõivatud rahvastiku osatähtsus jõuab põllumajandusega tegelejatega võrreldavasse suurusjärku või ületab selle. Tööstuslik pööre (tööstuslik revolutsioon) sai alguse 18. sajandi lõpul Suurbritanniast ja levis 19. sajandil üle Euroopa. Eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Suure osa tööst tegid ära masinad. Euroopa hakkas linnastuma. 20. sajandi viimasel veerandil hakati rääkima postindustriaalsest ehk tööstusjärgsest ühisko...
KORDAMINE ÜHISKONNAÕPETUSE ARVESTUSEKS ÜHISKOND suurte inimhulkade kooselu - ühiskondlik e sotsiaalne - mitteühiskondlik e asotsiaalne ÜHISKOND JA SELLE ARENG SOTSIAALSED SUHTED JA INSTITUTSIOONID Rahvastik Bioloogilised erinevused: sugu, vanus, rass, võimed, seksuaalne orientatsioon, rahvus Sotsiaalsed erinevused: haridus, jõukus, maailmavaade, väärtushinnangud, perekondlik staatus Elatusallikad: palk, toetused, pension, aktsiad, pärandus, laen SOTSIAALNE KIHISTUMINE E STRATIFIKATSIOON inimeste jagamine rühmadesse. HARIDUS SOTSIAAL-MAJANDUSLIKU STAATUSE TEGURINA 2006. aasta ametlike uuringute alusel on kõrgharidusega inimestel keskmine sissetulek leibkonnaliikme kohta kõige kõrgem. Eestis on kohustuslik omandada põhiharidus. Hariduse määratlemiseks on kolm astet: alg-/põhiharidus, keskharidus ja kõrgharidus. SOTSIAALNE MOBIILSUS inimeste või inimrühmade liikumine üh...
Tuleviku Eesti ühiskonnamudel Ühiskonnaks nimetatakse inimeste kooselu vormi ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Võime öelda, et tänapäeva ühiskond on üks suur hall mass, mis töötab kindla etteantud rutiini järgi, et toota võimalikult palju raha. Emotsioonid on jäetud tahaplaanile ja suurt rõhku pööratakse materiaalsusele. Täna kui Eesti Vabariik saab 100 aastaseks, võime järgnevalt endale ette kujutada, milline võiks olla Eesti tuleviku ühiskonnamudel. Selleks, et tuleviku ühiskonnamudelit paremini prognoosida, vaadates seda neljast olulisemast aspektist: poliitika, meditsiin, haridus ja tööjõud. Poliitikast rääkides tänases Eestis, võib veeta mitmeid pikki kuid. Meie peamiseks märksõnaks on saanud võitlus, kuid tegelikult peaks see minu arvates olema koostöö. Iga kuu jõuab uudistesse teema, kuidas üks erakond püüab teise erakonna ministrit umbusaldada. See umbusaldamine on muutunud nagu kohvi...
Mida tähendab mõiste ühiskond ja anna sellele alternatiivne definitsioon? Ühiskond, kui mõiste on kollektiivsel identideedil põhinev inimsuhtlus. Kollektiivne identiteet põhineb omakorda rahvuslikel, ajaloolistel, usulistel, majanduslikel ja poliitilistel väärtustel ning eesmärkidel. Eriti oluline on `'meie'' tunne. 2. Mis on riigi ja ühiskonna erinevus ja kuidas on nad omavahel seotud? Riik on ühiskonna üks võimalikest vormidest. Riik võib alati emmenduda, muutuda või isegi kaduda. 3. Kas tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond? Poolt ja vastu argumendid. Jah, tänapäeval eksisteerib Eesti ühiskond. Siin saan välja tuua ainult poolt argumendid, sest minu arvamusel vastu argumente ei eksisteeri. Eesti on niivõrd pisike riik ja siin on inimesed lihtsalt kokkuhoidvamad ja ühtsed. Meil on siin nii vähe rahvast, et meil ei jää muud üle, kui end kõvasti kokku hoida. 4. Tabel ü...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
