meie koolides pivad tiskasvanud noored: ppurid, kelle jaoks ppimine ei ole phitegevus, kes on esmase hariduse omandanud ning prdunud hiljem koolis ppimise juurde tagasi pdlevad Tg-des ldharidust sotsialiseerumiseks vajalike teadmiste, oskuste ja mistmise htsust osalevad elukestvas ppimises kigis elu jooksul ette vetavates ppetegevustes, eesmrgiga parendada oma teadmisi, oskusi ja kompetentsi neis kujuneb eluharidus - haridus, millega kaasneb oskus tulla toime igapevases suhtlemises erinevates rollides, rajada perekond ja kodu, osaleda hiskonna- ja kultuurielus kujunemisele. Levinud vrarusaamu haridusest... Enamikul (vga paljudel) on vga kindel kujutlus, et haridus on see, mida antakse koolis, ppetund on petaja "t" mtmiseks sobiv hik, petajad petavad ainet (mitte pilasi), petajad annavad tundi ldharidus ongi kogu haridus hinded iseloomustavad pilast vi tema mingeid omadusi. Eesti haridus , kooli haridus, hariduse rahastamine.jpm Mis siis haridus on ? hariduse sisust Haridus ei ole see, mida ppek...
Selle jrgi, mida tnapeval teame keelest ja keeleppimisest, on meie arusaamades knekeel midagi primitiivset, matslikku, harimatut, kirjakeel on kultuurne, linlik, haritud. Tegelikult on knekeel (ja knekeeled) erakordselt keerulise ehitusega ja sisaldavad kikvimalikke stiile, argoosid, slnge. Kui vlismaalane pib eesti keelt siis ta teeb seda lbi knekeele, sest liialt raske oleks tema jaoks ppida kohe kirjakeelt, knekeelt on tal lihtsam ppida kuulates teisi inimesi rkimas ja ise kneluses osaledes. Kui knekeel kaoks ra siis eesti keele ppimine oleks raskem ja vlismaalased ei viitsiks seda teha. Slng on enda jaoks mugavamaks vi originaalsemaks muudetud, standardkeelest erinev keel, mille kasutamine on harilikult iseloomulik teatavale hiskonnarhmale ja enamasti mitte kogu hiskonnale tervikuna. Tihti kajastab slng selle hiskonnarhma ellusuhtumist, vrtushinnanguid ja muid talle omaseid jooni. Kindlasti ei ole slng ainult roppused vi siis markantsused nagu niteks Segens, krae, kuhu kursid?. Vaevalt teate teiegi kedagi, kes kasutaks enda vljendamiseks ainult slngi. Enamasti esineb slng keeles muude, tavaliste snade vahel. Need, kes slngi kasutavad, ei pruugi seda mnikord ise mrgatagi. Slng nitab, kas keel on elujuline - seega on slngi olemasolu meie emakeeles hea mrk. Siberi eesti klades kneldavas eesti keeles slngi ei ole, slng on kadunud ka Rootsi teise ja kolmanda plve eestlaste keelekasutusest. Juba maailma esimeses eeposes, savitahvlitele kirja pandud on kasutatud slngie...
Miks on vaja uurida looma- psühh.? Kuna see aitab uurida inimeste psühh. , kuna paljud nähtused on inimestel ja loo- madel ühised. Millist kahe- sugust käitumist esineb loomadel? 1. Sünnipärane e. tingitud refleksid. Kui need refl. liituvad pikaks ahelaks, kuj. sellest tegevus, mida nimet. instinktideks. 2. Mittepärane e. õpitud käitumine. Instiktiivne tegevus pole ainult üksiku kehaosa liigutus, vaid kogu organismi tegevus, see on väga oluline loomade eluseisukohast. Mille poolest erineb loomade ppimine inimese omast? Loomad sooritavad eesmärgile viitavat tegevust tänu sellele, et seda on korduvalt tehtud juhuslikult. Seda nim. õppi- miseks katse ja eksituse kaudu. Inimese õppimine erineb sellega, et ta õpib arusaamise kaudu. Probleemi lahendus nähakse ette ja saadakse aru, mida tuleb teha, et eesmärgini jõuda. Seleta mõisted! Psüühhika-ül. On organismi teavitamine maailm...
Arvatavasti pärisid just neilt maajad kalendri ja olmeegid kasutasid ka ratast enne maajasid, st olmeegid elasid enne maajasid. Olmeekidest on ka mitmeid pärandeid: tuntud on nende hiigelsuured kivipead, mis on välja raiutud 10-30 tonnistest kivimürakatest. Kõik kivipead kujutavad eranditult negroidse välimusega inimesi. Kust said olmeegid näha neegrit? Mustade sissevool Ameerikasse algas ju ühes istanduste loomisega Ameerika Ühendriikides. Ometi olmeegid ilmselt austasid mustanahalisi väga. Igatahes mõtlemisainet see kõik pakub.. Sama järsku nagu olmeegid tulid, nad ka kadusid.. Kuhu? Ajalugu on põletatud sõna otseses mõttes. Kui hispaanlased tungisid Lõuna-Ameerikasse, oli selline lahe vend nagu Diego de Landa, kes sai hakkama sellega, et põletas ära tuhandeid maajade käsikirju, piltkirjakogumikke ja hieroglüüfidega kaetud hirv...
hiskond-koosneb inimestest, kes sltuvad ksteisest.hiskond on loodud inimeste poolt ja inimeste jaoks. sotsialiseerimine-hiskonnaga kohanemine kitumiskultuur-hine arusaam haldus-hiskonna valdkond tjaotus-eri inimesed teevad eri asju.t jaotus teeb kigi t thusemaks, kuna tehakse seda mida osatakse Tv lk 4 harjutus 2. perekond-kodu, elu klalinnvald-kodu, kool, tkoht riik-kodumaa euroopa liit- - maailm-elu Tv lk 5 harjutus 3 majandus-raha kultuur-kunst, rahvas, rahvus haridus-kool, likool, ppimine valitsemine-elu, otsused sotsiaalabi-A-sotsiaalid,kodutud,prkkarid, vaesed Tv lk 6 h 1 1)diskriminieerimine 2)sallivustolerantsus 3)kultuur Tv lk 7 h 5 kui raha ei ole, kodust ilma, t kaotus, joomine, pangalaenud, suur perekond, kasiinodes raha maha mngides Tv lk 8 h 1 rahvus-emakeel, elukoht, vanemad, vanavanemad, emakeel-emakeel on rahvus multikultuursus-ollakse tolerantne teiste kultuuride ja rahvuste vastu ning usutakse et nende vaheline lbisaamine on vimalik. globaliseerumine-e leilmastumine, hiskonnas ja majanduses toimuvad muutused. Tv lk 9 h 3 rahvus ja kodakondsus: hisjooned:mratakse suhtluskeel, fikseeritakse kultuuriline luuluvus erinevused:rahvuse saad juba sndides, kodakondsuse vastavalt riigi seadusele Tv lk 9 h 4. venelased, poolakad, ltlased, tatarlased, soomlased, valgevenelased, ukrainlased. Tv lk 9 h 5 Sakslased, soomlased, eestlased, leedulased,poolakas, rootslased, prantslased, portugaallased, hollandlased, hispaanlas...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT 11 Maarika Tungal STEINER PEDAGOOGIKA Referaat Tallinn 2010 Steiner pedagoogika tuntakse ka Waldorfpedagoogoka nime all.See toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale,mida kõigepealt (1919) asuti ellu viima Saksamaal.Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle arengust.Steiner pedagoogika ei kujuta endast valmis metoodiliste juhtnööride kogu,mis õpetajal tuleb omandada.Metoodika ja didaktika tulenevad teatud lähenemisest inimesele,teatud viisist inimest ja lapse arengut märgata,mõtestada ja mõista. Võiks öelda,et Steineri kõige olulisem uuendus oli inimkäsituse arendamine.Tema inimesele lähenemise viis on lähedane tänapäeva nn fenomenoloogilise psüholoog...
KL. KONTROLLTKS 1. Kellel oli keskajal vimalik koolis ppida? Miks ei kinud koolis kik lapsed? (p. lk 72) ldist koolikohustust keskajal ei olnud. Koolitamise eest tuli maksta ning ainult vhestel vanematel oli vimalik selliseid kulutusi teha. Seega oli kooliharidus kttesaadav peamiselt hiskonna nn paremale osale, enamik inimesi olid kirjaoskamatud. Kik lapsed ei kinud koolis, kuna nende vanemad ei saanud seda endale lubada ja osad pidasid haridust mittevajalikuks 2. Kuidas toimus ppet keskaja koolides? Mida seal piti (sealhulgas 7 vaba kunsti)? (vt lk 73 lisatekst ppimine keskajal ja lk 74) Toomkoolid andsid haridust tulevastele vaimulikele ja valmistasid ette neid, kes kavatsesid likoolidesse astuda. ppeprotsess rajanes tervenisti pheppimisel, lputul kordamisel ja rakirjutamisel(tahvlile). Srastpetamise viisi phjustas kirjutusmaterjalina kasutatava prgamendi kallidus ning ksikirjaliste raamatute vhesus, pilastel veel oma raamatut polnud. Jrelikult said kooliharidust ainult need, kellel oli hea mlu. Alles trkikunsti leiutamisega ja paberivalmistamise laienemisega sai raamat ka pilastele kttesaadavaks, aga sedagi ainult kooliseinte vahel. Keskaja koolides oli koolipetuse ldiseks aluseks seitse vaba kunsti. Algastmes ehk triviumis sisaldas see grammatikat(ladina keel ja kirjutamine); retoorikat(knekunst); ja dialektikat(loogika, vaidluskunst). Krgemas astmes e.quadriviumis aga aritmeetikat, geomeetriat, astronoomiat ja muusikat. 3. Kuidas oli korraldatud ppet keskaegsetes likoolides, mida seal pit...
2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rndas kaks aastat mda vramaa radasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan Nullpunkt Peategelase iseloomustus: Johannes on tavaline 17 aastane poiss. Tal on ema, isa ja de, aga ta elab ainult emaga koos, sest isa lks minema ja de elab vlismaal. Johannese elu pole ldse lihtne. Vlimus on tal normaalne- pruunid juuksed, sinised silmad, keskmist kasvu ja normaalsed riided. Nullpunkt sisu kokkuvte Raamatu peategelane on Johannes. Ta on 17 aastane. Johannese elu on vga keeruline- ta on ta on prit Tallinnast vaesemast ja kehvemast linnaosast Lasnamelt, kus on palju kuritegevust ja halvad elustiilid. Johannes on kmnendasse klassi linud Noarootsi internaatkooli, kuid sealt soovib ta ra tulla. Niisiis pab Johannes sisse saada Tallinna eliitkooli. Imekombel nnestubki tal ilma katseteta sisse saada, kuigi ta ppimine pole just kige parem. Esialgu suhtutakse temasse klassis normaaselt ning ta saab paljudega normaaselt lbi. Mne aja prast aga hakkavad kik teda klassist vihkama ning teda narritakse ja halvustatakse. Lisaks koolile on ka tema perekonna elu vga halb. Tal on ema, kelle skisofreenia on vtnud tugeva prde ning kes iga viksemagi asja peale hakkab nutma, sest ta arvab, et tema on kiges sdi. de, kes on vahetuspilane vlismaal ning isa, kes jttis kogu pere maha ja elab vanemate juures. Oma ega saab ta vga hsti lbi, kuigi Johannes pole teda vga ammu ninud. hel hetkel viskas Johannesel kogu tema elu le ning ta tahtis seda muutma hakata. Ta arvas, et on judnud nullpunkti. Johannes leidis omale uued sbrad, kes andsid talle lootus ja lohutust. Johannes otsustas, et ta hakkab jooksmas kima, tahtes letada oma isa rekordeid (tema isa on jooksus vga hea). Johannes hakkas iga pev peale kooli kima jooksmas ning tnu sellele hakkas ta ka vormi minema....
1951. aastal slmiti USA ja jaapani vahel julgeolekupakt, mille alusel on jaapani territooriumil usa sjavebaasid. 1960. aastal muutusid jaapani ja korea vahel suhted normaalseks. 1950. aastail slmis jaapan vastavad lepped mitme kagu- ja luna- aasia maaga. 1950-1960- terav vastasseis USA ja hiina vahel. 1970 aastal suhted usa ja hiina vahel mnevrra soojenesid. prast seda hakati arendama hiina-jaapani koostd. tnapeval on hiina-jaapani koost tihe ja thus. 1956-lpetati jaapani ja nsvl'i vahel sjaseisukord, slmiti diplomaatilised suhted, aga rahuleping ji allakirjutamata. jaapani muutumine majanduslikuks suurriigiks sai vimalikuks tnu uuele maailmavaatele, mis tekkis prast II MS. jaapan loobus samuraide e kutseliste sjameeste phimtteist, aga silitasid traditsioonid(krge tkultuur, distsipliin, vanemate ja lhedaste ausatmine jms). ida ja lne sntees-ppimine USA'lt ja Lne-Euroopalt edukat majandamist. Usa suutis kiiresti oma majanduse rahuaja vajadustele mber hlestada. Majandus lks lesmnge. Riigipeaks oli president, seadusandlik vim kuulus Kongresile, mis koosnes 2 kojast, Esindajate Kojast ja Senatist. vabariiklik ja demokraatlik erkonnad. 1940. aastatel hakkas USA's vasakpoolsete vastu rnnak. Neegritel piirati valimisigust, neegrite lapsed ei saanud ppida valgete lastega samas koolis, tkoha hankimises ja ttingimustes oli neegritel halvem olukord kui valgetel. 1954. aastal tunnistas lemkohus phiseadusvastaseks eraldi koolid neegritele ja valgetele. 1960. aastail toimus neegrite olukorras murrang, kus veti vastu seadused, mis parandasid tunduvalt neegrite elu. USA vlispoliitika phieesmrgiks oli lne demokraatia tugevdamine ja vastuseis kommunismi levitamisele maailmas. 1950. aastate algul sekkusid USA ved korea stta, et pidurdada kommunismi levikut. 1954. aastal jagunes Vietna...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond NT 11 Maarika Tungal STEINER PEDAGOOGIKA Referaat Tallinn 2010 Steiner pedagoogika tuntakse ka Waldorfpedagoogoka nime all.See toetub Rudolf Steineri (1861-1925) kasvatusteooriale,mida kõigepealt (1919) asuti ellu viima Saksamaal.Steiner pedagoogika alus on antroposoofilise vaimuteaduse käsitus inimolemusest ja selle arengust.Steiner pedagoogika ei kujuta endast valmis metoodiliste juhtnööride kogu,mis õpetajal tuleb omandada.Metoodika ja didaktika tulenevad teatud lähenemisest inimesele,teatud viisist inimest ja lapse arengut märgata,mõtestada ja mõista. Võiks öelda,et Steineri kõige olulisem uuendus oli inimkäsituse arendamine.Tema inimesele lähenemise viis on lähedane tänapäeva nn fenomenoloogilise psüholoog...
oktoober 2001. a. ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO チュウ〔音〕 あ た る〔訓〕 う ち〔訓〕 な 中 か〔訓〕 4 11 38 1 卜文 卜文 ✄ きかん ぐんき ✂象形 ✁S˜ojav¨ae lipuvarda 旗竿 kujutis 軍旗, luu- ja pronkskirjas on n¨aiteid, kus lipu u¨ lal ja all on kujutatud o˜ huvoolus liikuvaid linte nagu viirlipul ふきながし さい 吹流.〔説文〕toob seose manan˜ouga 口, mis ei pea paika, 中 asemel on manan˜ouga し じ seotud hoopis...
Iga ühiskond vajab aga paratamatult teatud norme. Ilma mängu- reegliteta, ilma teatud käitumisnorme arvestamata ei saa ükski ühiskond eksisteerida. Isegi mingi klubi või selts ei saa täiesti ilma mängureegliteta ja käitumisnormideta eksisteerida. Ühiskond, mis kuidagi ei jõua üksmeelele eetikaküsimustes, mis ei aktsepteeri üldisi moraali- reegleid, laostub paratamatult varem või hiljem. Eestis – ja postsotsialistlikes riikides üldse – on eetika probleem eriti terav. See areng, mis läänes toimus 40–50 aasta jooksul, läbiti Eestis sisuliselt 4–5 aastaga. Taandusid kollektiivsed väärtused ja sihid ning järjest olulisemaks said väärtused, mis on seotud indiviidi valikuvabadusega. Kollektiivsed sihid on muutunud vähetähtsaks. Elu kulgeb indiviidikeskses maailmas. Selgelt on ilmnenud elanikkonna kihistumine, millega leppimine võtab aega. Vahemärkusena võiks öelda, et just kihistumisega leppimine on probleemiks kõigis post- sotsialistlikes maades. Kui vana ja väljakujunenud klassiühiskonnaga Suurbritannias suhtub ühiskondlik (avalik) arvamus absoluutselt rahulikult olukorda, et mõned inimesed sõidavad Rolls Royce’iga ja teised bussiga, siis postsotsialistlikes riikides tekitab suur varanduslik erinevus väga teravaid emotsioone. Ja need emotsioonid on täiesti mõistetavad. Kõigest aastat kakskümmend tagasi oli kõigi inimeste varanduslik seisund – vähemalt pealiskaudsel vaatlemisel – enam- vähem ühes suurusjärgus. Praeguseks on aga ühiskond äärmiselt kihistunud. On täiesti selge, et turumajandus on efektiivseim majandussüsteem. See võimaldab tagada rahva heaolu, samuti stabiilse demokraatia. Kui aga ei õnnestu kokku leppida elementaarsetes eetikaküsimustes, siis võib see süsteem põhimõt...
162. Ülikool teavitab õppeinfosüsteemi kaudu üliõpilast teda puudutavatest korraldustest (eksmatrikuleerimine, akadeemiline puhkus, õppeaja pikendamine jms). Korraldused ja teated õppetöö kohta saadetakse üliõpilase õppeinfosüsteemi elektronteadete postkasti, millega ülikool loeb teate edastatuks. 164. Üliõpilasel on õigus pöörduda teaduskonna või kolledži ja õppeosakonna üliõpilaste nõustamisega tegelevate töötajate poole, et saada informatsiooni ning nõu ülikoolis õppimisega seotud probleemide lahendamiseks. 167. Üliõpilasel on õppetoetuste ja õppelaenu seaduse järgi õigus taotleda õppetoetusi seadusega ja senati kehtestatud tingimustel ja korras. 175. Üliõpilasel on võimalik õppida Eesti avalikes ülikoolides külalisüliõpilasena tasuta (aluseks Eesti ülikoolide rektorite 17. septembri 1995. a protokoll "Õppimine külalisüliõpilasena"). Teistes kõrgkoolides õppimine on reguleeritud õppeasutuste vahel sõlmitud koostöölepingutes. 176. Üliõpilane, kes soovib õppida mõnes teises Eesti kõrgkoolis, esitab programmijuhile kinnitamiseks õppeplaani, kus on kirjas teises kõrgkoolis läbitavad õppeained ja need üliõpilase õppekavas ette nähtud õppeained, mille asendamist üliõpilane taotleb. VÕTA komisjon kinnitab õppeplaani neljateistkümne päeva jooksul alates esitamisest. Üliõpilane esitab dekaanile teises kõrgkoolis õppijaks arvamiseks avalduse, märkides sellele VÕTA komisjonis kinnitatud õppeained, mida ta teises kõrgkoolis läbib. 177. Avalduse alusel, millele on lisatud vastuvõtva kõrgkooli nõusolek, arvatakse üliõpilane dekaani korraldusega kuni üheks õppeaastaks vastavas kõrgkoolis õppijaks. 179. Teises kõrgkoolis õpitud aja arvel üliõpilase no...
Käesolevaks ajaks on tasakaalus tulemuskaart arendatud strateegilise juhtimise süsteemiks (Kaplan & Norton 2001). Juhtimisarvestuse rolli muutus Juhtimisarvestajast, kui kuivast numbrite arvutajast, on saanud äripartner st nende roll on 30 aastaga oluliselt muutunud. Säilinud on läbi 30 aasta suund loogilisele analüüsile ning ratsionaalsele otsuste tegemisele. Muutused: 80-ndatel info jagaja ja juhtide koolitaja, 90-nendatel koostöö juhtidega vajaliku info leidmisel, 2000 äritegevuse koordineerimine ja tulemuste mõõtmise süsteemi loomine korporatsiooni tasandil ning koos organisatsiooni liikmetega. Muudatused on põhjustatud muutustest majanduskeskkonnas, globaliseerumisest, IT arengust. Muutused juhtimisarvestuses peegeldavad ka laiemat ideol...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond MITMEKULTUURILISE LASTEAIA VÕIMALUSED, TUGEVUSED JA VÄLJAKUTSED Essee Tallinn 2016 Eesti erinevates linnades ja asulates on aina enam lapsi, kelle kodune keel ei ühti lasteaia keelega. Kasvavate sõjaliste konfliktidega on maailmas aktuaalseks teemaks inimeste põgenemine kodust rahumeelsemasse elukeskkonda. Kuid tegelikult ei pea me vaatama just neid sõjapõgenike, vaid ka tavalise vene kodaniku lapse käimine eestikeelses lasteaias muudab juba selle asutuse mitmekultuuriliseks. ÜRO Laste Õiguste Konventsiooni 28. artikkli järgi on lapsel õigus haridusele (Laste Õiguste Konventsioon, 1991). Mitmekultuurilise lasteaia kõige suurem võimalus ongi pakkuda haridust, mis toetab lapse arengut ja tema identiteeti ehk samastumust või ühistunnet mingi rühma või rahvusega (Muldma & Nõmm, s.a.). Iga...
• Sidemete loomine – Ulatuslikud isiklikud suhted väga erinevate inimestega organisatsiooni kõikidelt tasemetelt. 38. Kirjeldage organisatsiooni emotsionaalse intelligentsuse kujunemisel kõige enam esinevad puudused. • Tööga ülekoormatus • Vähene sõltumatus • Ebapiisav tasu • Seotuse kadu • Ebaõiglus • Väärtushinnangute konfliktid 39. Kirjeldage emotsionaalselt intelligentse organisatsiooni inimkapitali juhtimise põhimõtteid. • Tasakaal organisatsiooni ja eesmärkide inimliku ja finantskülje vahel. • Organisatsiooni pühendumine põhistrateegiale. • Initsiatiiv tulemuslikkuse parandamise ergutamiseks. • Avatud kommunikatsioon ja usaldusväärsete suhete loomine kõigi asjaosalistega. • Konkurentsieelist andvate sisemiste ja välimiste sidemete loomine. • Koostöö, toetus ja ressursside jagamine. • Innovaatilisus, riskide võtmine, ühine õppimine. 40. Milliseid juhtimiseeestvedamise valdkondi on võimalik emotsionaalse intelligentsuse mõjuga parandada? • Efektiivsete meeskondade loomine • Efektiivne planeerimine ja otsustamine • Inimeste motiveerimine • Visiooni edastamine • Muutuste esilekutsumine • Efektiivsete inimestevaheliste suhete loomine 41. Kirjeldage sotsiaalse intelligentsuse olemust. Sõnastage elulinepraktiline näide. Sotsiaalne intelligentsus on inimese võime mõista ja arvestada teda ümbritsevaid suhteid ja teada nende mõju. Meie sotsiaalsest intelligentsusest oleneb millises järjekorras, vahekorras ja intensiivsusega me suhtlemisel teiste inimestega mõistust ning emotsioone kasutame. Sotsiaalne intelligentsus võimaldab toime tulla sellega, mis juhtub inimeste vahel koos olles ning sellega, mis ohustab nende suhteid. 42. Selgitage töökiusamise sisu. Sõnastage elulinepraktiline näide. Töökiusamine on vaenulik ja ebaeetiline käitum...
Mis on õppimine ja millal võib öelda, et õppimine on olnud edukas? Õppimine on uute teadmiste, kogemuste ja vilumuste omandamine, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppija tegevusvõimes ja käitumises suhtelised püsivad muutused. Kuid millegi teadmine ja mäletamine ei tähenda veel seda, et asi on ära õpitud. Õppimise eesmärgiks on see, et õppija võtaks õpitava oma elus selle omaks ja vastavalt käituma hakkaks. 2. Arutlege lühidalt ja põhjendage oma arvamust, kes on õppeprotsessis tähtsam, kas õpilane või õpetaja? See muutub ajaga. Noores eas, kui inimene veel ei oska õppida, tuleb ta õpetada õppima. Siis on tähtis, et keegi teda suunaks ja juhendaks kuidas õppida. Julgustaks avastama, uurima uusi asju. Tekitada huvi uute teadmiste vastu. Kui see on edasi antud, väheneb ka õpetaja roll. Siis jääb õpetaja rohkem abistajaks, suunajaks ja peamise töö teeb õpilane ise ära, sest tal on oskus ja ka moti...
Õpioskused Seoste märkamise ja analoogiate leidmise oskus Tegevuse eesmärk on lugeda sõnu ning leida riimuv pilt. Tegevus õpetab õpilastele seoste loomist ja analoogiate leidmist. Seoste märkamise oskus on vajalik selleks, et õpilane suudaks kasutada varasemaid teadmisi ja luua seoseid ette antud ülesannetes. Seostamise oskus on üks suuremaid õpioskuse liike, mida saab arendada erinevatel viisidel. Raamatus on toodud välja kõige levinumad viisid, milleks on märkmete tegemine, loetu ümbersõnastamine, küsimustele vastamine, selgituste andmine jt (Krull, 2018). Meie õpioskuste ülesanne sisaldab seoste märkamise oskust läbi analoogiate leidmise. Tegevus seostub põhikooli riikliku õppekava punktidega 2.1.4. luuletuse sisu avamine õpetaja abiga, riimuvate sõnade leidmine; 3.2.3.1 Mõisted: riim. Õpetaja valmistab ette töölehed, kus ühes servas on erineva...
Oluliseks muutub mäng oma reeglite piiridega.(Leuska, 2010) 3) Initsiatiiv vs süü (4-6 a) Laps areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt. Ta tahab palju tegutseda, proovida ja teada saada. Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema).(Leuska, 2010) 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatustahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted eakaaslastega tihenevad, kujunevad välja püsivad sõbrad (tavaliselt samasoolised). Õpib palju eakaaslastelt. (Leuska, 2010? 5) Identiteet vs rolliähmasus (u 12-18 a) Murdeea periood. Toimuvad suured füsioloogilised muutused, saavutatakse füüsiline küpsus. Oluline on leida vastus küsimusele, kes ma olen ja kelleks tahan saada (oma identiteet). Toimub pidev emotsionaalne kõikumine, kahtlused, ebakindlus (on loomulik selles eas). Oluline leida tasakaal oma soovide ja võimaluste vahel. Mur...
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
