Uskus inimeste headusesse, olenematta vgadest, mis nad enda teel tenud on, Mefistotelesega vrreldes oli ta positvselt meelestatud Fausti osas. Uskus, et Fausti vib proovile panna, et ta lbib selle ilma prgusse sattumatta Mephistofeles- (kurat)(lhend edaspidi M)-tema kuulsad snad:Ma olen osa just, kes kikjal tstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.Halb peategelane raamatus, kurja kehastus. Ta peab kiki inimesi patusteks. Arvab, et inimese suurim probleem on virisemine t ja elu le. Tema meelest:Mistus teeb inimesi vahel halvemaks kui loomad. Wagner-Fausti pilane Heinrich- Margareta- naine, kellesse Faust armus esimesest silmapilgust, ta oli noor, positiivne, sgavalt usklik, ilmselt naiivne, uskus liialt Fausti, kannatas Fausti eemaloleku ajal kohutavalt. Tapab oma lapse, kaudselt tema s lbi surevad ka ta ema ja vend. Valentin- Margareta vend, kes sureb rseluse kigus, kui ritab kaitsta(hoiatada oma de Faust eest) oma de, kakleb Mephistofelesega ja Faustiga ning Faust tapab ta. ldplaanis on ta surmas sdi Margareta. Marta-Margareta naaber Fausti CV Nimi Johann Heinrich Faust Haridus: Krgharidus: magister-doktor, usuteadus, gusteadus, filosoofa Pritolu Sakslane, arstide perekond, alkeemiku poeg, pole aadlik ega mingi krgemast soost Vanus alguses 50-60 aastane, prast noorendamist umbes 30. Perekonnaseseis vallaline Aeg, maa Saksamaa 15-16 sajand Tkik doktor, filosoof, arst, lektor, petaja, tlkija, maag, alkeemik Iseloomustus: Ta oli koos oma isaga olnud pikka aega arst ja inimesed austasid teda...
Kursust vib soovitada koolidele, kus pitakse svendatult loodusteadusi. Kesoleva ainekava praktiliste tde juhendid (68 kB) on koostatud Henn Kuusi piku "Analtiline keemia.Kvalitatiivne anals." alusel, arvestades he konkreetse kooli vimalusi. Lhtudes oma kooli laborivarustusest ja vajadustest, vib petaja soovikohaselt muuta praktiliste tde valikut. Kesolevas kavas on arvestatud 2 tunniga ndalas, kokku seega 70 tunniga. Kuid kursust vib petada ka 35 tundi, jttes vlja keerulisemad td (niteks tahke aine analsi jms.). Igal juhul peaksid olema siiski paaristunnid, et pilased juaksid sveneda. Ka viksid tunnid olla ppepeva lpus, et pilased saaksid soovi korral kauem ttada. Kursust peab petama rhmatunnis (maksimaalselt 18 pilast), et iga pilane saaks praktilisi tid ise teha. Keemilise analsi valikkursuse ainekava . (Jaotus tundide kaupa.) 1. Analtilise keemia eesmrgid , kvalitatiivne ja kvantitatiivne anals. Analsi meetodid: keemilised, fsikalised ja fsikalis-keemilised. Sstemaatiline ja ositianals. 2.-3. Mningaid vajalikke eelteadmisi: ioonreaktsioonid (koos harjutamisega), komplekshendid, pH, puhverlahused, molaarsus, katioonid, anioonid. 4. Philised toperatsioonid keemilisel analsil. Uuritava aine viimine vesilahusesse (reageerimine tugevate hapetega, sulandamine, komplekseerimine). Ainete eraldamine segudest ja lahustest (sadestamine, tekkiva reaktiivi meetod, ekstraktsioon). Maskeerimine. 5.-7. Tvtted , tvahendid ja ohutusnuded kvalitatiivsel analsil. Tilkanals filterpaberil ja klaasplaadil, gaasikamber, leekreaktsioonid, pH vrtuse kontroll, lahuste soojendamine ja keetmine, tsentrifuugimine, sadestamise tielikkuse kontrollimine, sademe pesemine, sademe lahustamine,...
saj tabab Venemaad mongolite kallaletung * Mongolite sjavge juhib Batu khaan * Ta vallutab Vladimiri ja Kiievi * Kiiev pletatakse maha, imekombel silis osaliselt Sofia katedraal * Mongolite rsteretkest pseb ainult Novgorod * Venemaa jb mongolite vimu alla 250 aastaks 1480. aastani (nn Mongoli- Tatari ike) * See aeg on jtnud tugeva jlje venelaste rahvuslikku iseloomu ja mjutanud nende poliitilist kitumist * Venemaa hakkab taas tugevnema 14. saj lpus * Siis tekib vene rahvuslik ikoonimaali koolkond * Selle koolkonna rajaja oli kreeklane Teophanes * Ta pgenes Btsantsist trklaste eest ja judis Moskvasse * Moskvast kujuneb 14. saj lpus Venemaa kige tugevam vrstiriik * Teophanese ikoonimaalid on pidulikud ja eredate vrvidega * Tema kuulsaim pilane on venelane Troitse-Sergi kloostri munk Andrei Rubljov * Andrei Rubljov on teinud palju seinamaale Troitse-Sergi kloostrisse ja muudesse kirikutesse * Ta on tuntud oma lrilise, nukra meeleoluga maalingute poolest * See ei ole tpiline Btsantsi kunst * Andrei Rubljovi tuntuim t on ikoonimaal Kolmainsus * Ta on kolmainsust kujutanud smboolselt kolme inglina htul einestamas * Nukrad inimfiguurid, maastikuline taust on nrk * Andrei Rubljovist on kujunenud vene kunstis kultuslik kuju * Teine kuulus vene maalikunstnik 15. saj oli Dionissi * Tema elas krge vanaduseni ja 16. saj alguses tegi oma suurima t Feraponti kloostri seinamaalid * Tema maalikunst sarnaneb tavalisele btsantsi ikoonimaalile * Dionissi on kujutanud oma ikoonimaalidel sageli ka thtsaid kirikutegelasi * 1478. a vallutab Ivan III Suur Novgorodi vabariigi * 1480. a lpetab ta andami maksmise tatarlastele * Te...
Kui aga vanemad kasutavad ksteise suhtes vgivalda, vivad lapsed arvata, et nii on ige. Sellega ei kaasne ksnes kiusamine koolis, vaid ka kodus. Uuring on nidanud, et needsamad lapsevanemad vivad sattuda olukorda, kus nad on ise oma poja vi ttre vgivalla ohvriks. Taoliste situatsioonide vltimiseks tuleks eelkige vanematel rohkem thelepanu suunata oma noorukile ning tegeleda temaga vimalikult palju ja seletada, miks ei tohi koolis kakelda. Pahatihti on heks vgivalla tekkimise phjuseks inimese rass, rahvus vi usk. Rassiste on maailmas palju ning see vib viia inimesed tlli lausa kaklemiseni. Koolis teevad lapsed selle kulul nalja, kui keegi nende klassist on niteks mustanahaline vi hispaanlane. See vib ajada ohvri agressiivseks, kuna teda kiusatakse ning ignoreeritakse. Televiiroris on nidatud palju olukordi, kus mni teistest erinev pilane nii-elda sakse klassist vlja. Rassismi vhendamiseks tuleks petajatel rohkem tegeleda pilastega ja jlgida nende kitumist. Samas tuleks pedagoogidel rkida sellest ka lastevanematele. Esineb palju olukordi koolis, kus kiusaja piinab ohvrit selleprast, et ta tahab ksnes teistele nidata, kui tugev ta on. Tema jaoks on see kui arvutimng vi film, kus ta on kangelane. Sel juhul valib tavaliselt kurjategija endast nrgema kannataja. Ta ei arvesta sellega, et ohver saab haiget nii fsiliselt kui ka vaimselt. Olen isegi kohanud sellist olukorda oma koolis nii mneski klassis. Vanemad, petajad ja ka sbrad peaksid selgitama kiusajale, et pole ige teha inimesele haiget enda heaolu nimel. Samas peaks ka ohver ise piinajale koha ktte nitama, et ta enam ei kiusaks kedagi. Peaaegu igas klassis on alati vhemalt ks inimene, keda paljud alalpmata kiusavad. Nad narrivad teda ja mnikord vib minna tli ka vgivallani. Ohvriks langeb tavaliselt inimene,...
KREEKA THTSAMAD TEGELASED : Platon- vanakreeka filosoof Aristoteles-vanakreeka filosoof , Platoni pilane , Aleksander Suure petaja Diogenes-vanakreeka filosoof,biograaf ja doksograaf Sokrates-vanakreeka filosoof Demosthenes-vanakreeka oraator ja Ateena riigimees Sappho-antiik-kreeka luuletajanna ja pedagoog Alkaios-Perseuse ja Andromeda poeg , ks preestritest , Argolise prints Anakreon-Kreeka luuletaja ...
guten tag-tere pevast ich heisse-mina olen deutschland-saksamaa estland-eesti wer-kes wer ist das-kes see on wie heist du-mis on sinu nimi wohnen-elama kommen-tulema lernen-ppima heute-tna morgen-homme 1-eins 2-zwei 3-drei 4-vier 5-fnf 6-sechs 7-sieben 8-acht 9-neun 10-zechn 11-elf 12-zwlf 13-dreizehn 14-vierzehn 15-fnfzehn 16-sechzehn 17-seibzehn 18-achtzehn 19-neunzehn 20-zwanzig die mutter-ema der vater-isa der bruder-vend die schwester-de die familie-perekond die eltern-vanemad die frau-naine der mann-mees das kind-laps der sohn-poeg die tochter-ttar das jahr-aasta bei der familie-perekonna juures der schler-pilane(m.s.) die schlerin-pilane(m.s.) der student-lipilane(m.s.) die studentin-lipilane(n.s.) der lehrer-petaja(m.s.) die lehrerin-petajanna arbeiten-ttama studieren-likoolis ppima ledig-vallaline verheiratet-abielus tot-surnud verwitwet-lesk auf dem lande-maal in der stadt-linnas ...
KUIDAS KIRJUTADA ARUTLUST? Arutluse kirjutamine ajaloos (aga ka hiskonnapetuses) ei nua mitte ainult sgavaid teadmisi, vaid ka teema avamise, kavastamise ja materjali organiseerimise oskust, vimet analsida ja seostada teemat puudutavaid ksimusi, oskust snastada phjendatud hinnanguid ja jreldusi ning valida sobivaid niteid, oskust oma mtteid selgelt vljendada ja kige thtsam head kige olulisema tajumise vimet. Mida siis silmas pidada, et kirjutada head arutlust? Kigepealt veendu, et mistad arutluse teemat vi ksimust igesti ning saad aru, missugust ksitluslaadi see teema vi ksimus eeldab. Kui arutluse teema on esitatud ksimuse kujul, kujunda kigepealt oma seisukoht (oma vastus teemas tstatatud ksimusele) sellest lhtuvalt saad alustada teema avamist. Kui on eeldatud vrdlust (vrdlevat analsi), peaks vastus kindlasti sisaldama tasakaalustatult mlemat poolt vi kiki ksimuses esitatud pooli, mitte keskenduma vaid hele. Sarnasuste ja erinevu...
Mida thendab sna "antiik" ? Vana vi muistne. 2. Antiikkirjanduse all meldakse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust. 3. Mida hist oli kreeklaste keelel ja riigikorraldusel ? Kumbki polnud htne. Keel oli jagatud mitmeks dialektiks ja polisteks. 4. Nimeta muistne Kreeka aladel kneldud dialektid: a) joonia b) aioolia c) dooria d) atika 5. IV sajandil e.Kr hakkas Kreekas kjunema htne knekeel koinee, mis thendas hine, ldine. 6. Kreeka kirjanduse ajaloo perioodid: a) Arhailine ajajrk b) Klassikaline e Atika periood c)Hellenistlik ajajrk d) Koonia impeeriumi periood. 7. Mida thendavad snad "Hellas" ja "hellenid"? Kreeka ja kreeklased 8. Eepose miste - lugulaul, pikk, enamasti vrssides kirjutatud jutustava sisuga teos, milles luuakse terviklik pilt maailmast. 9. Nimeta vanakreeka eeposed: Ilias ja Odsseia 10. Mida on teada Homerosest ?Pime laulik, palju ninud ja teravapilguline. 11. Iliase ja Odsseia mju hilisemale kultuurile : Prast eeposte...
UURIMIST KAITSMINE MIS ON UURIMIST KAITSMINE? AUTOR TUTVUSTAB OMA UURIMUST- MIDA UURITI MILLISED OLID UURIMISKSIMUSED MILLISEID MEETODEID KASUTATI MILLISTE TULEMUSTENI JUTI, MILLISED ON JRELDUSED AKADEEMILISE KAITSMISE PUHUL ON KAASATUD AUTOR JA TEMA T RETSENSENT- TEGELEB PEAMISELT VORMISTUSEGA OPONENT- TEGELEB SISUGA, VAIDLEB AUTORIGA, TOOB VASTUARGUMENTE, ON RNDAJA KOMISJON PILASUURIMIST KAITSMINE AUTOR JA TEMA T KOMISJON 2 RETSENSENTI, KES TLEVAD OMA ARVAMUSE NII T VORMISTUSE KUI SISU SUHTES KAITSEKNE KNE ALGUSES PRDUB T KAITSJA LUGUPIDAMISVLJENDITEGA KOMISJONI JA SAALIS VIIBIJATE POOLE KAITSEKNE TOETAMISEKS ON PILANE ETTE VALMISTANUD SLAIDIKAVA KNE PIKKUS ON MAKSIMAALSELT 10 MINUTIT NUDED SLAIDIKAVALE SLAIDID ON PAIGUTATUD LOOGILISSE JRJESTUSSE 1)TIITLELEHT KOOS PEALKIRJA JA AUTORI NIMEGA 2) TEEMA VALIKU PHJENDAMINE 3) UURIMIST KSIMUSED VI HPOTEES 4)UURIMIST MEETODID- MIDA AUTOR TEGI, ET OMA KSIMUSTELE VASTUSEID SAADA- LHIDALT SAAB SIIN LES LUGEDA KSITLUSED, INTERVJUUD, T ARHIIVIS VI MUUSEUMIS, VAATLUSE JNE 5) MIDA TEADA SAADI- MILLISED VASTUSED SAADI KSIMUSTELE; KAS HPOTEES LEIDIS KINNITUST 6) KASUTATUD ALLIKATE NIMEKIRI SLAIDIKAVA ILMESTAMISEKS KASUTATAKSE TS SISALDUVAID JOONISEID (GRAAFIKUD, FOTOD JNE) 7) VIIMASEL SLAIDIL VIKS OLLA TEKST: TNAN KUULAMAST JA OLEN VALMIS VASTAMA TEIE KSIMUSTELE. AUTOR VIB KA MAINIDA RASKUSI, MIS T KOOSTAMISEL ETTE TULID. KUI AUTOR ON SAANUD T KOOSTAMISEL KELLELTKI LISA-ABI, SIIS TA TNAB OMA KNES NEID INIMESI. SLAIDIDE VORMISTUS RA KASUTA KIRJUSID SLAIDE! MIDA NEUTRAALSEM ON TAUST, SEDA PAREM! THTEDE...
Iseloomusta Kreeka geograafilisi olusid, too niteid nende mjust Kreeka tsivilisatsioonile. v: Kreeka on vga mgine piirkond ning ta on palju saari ja poolsaari. Kuna neil olid raskesti lbitavad meahelikud, oli Kreeka tugevalt killustunud ja mitmeteks sltumatuteks riikideks jaotatud. Peamine hendustee oli meri, mille kaudu oldi henduses naabermaadega. 2.Nimeta Kreeka ajaloo perioode, ajasta nad, too vlja iga perioodi iseloomulikud jooned, thtsamad sndmused ja kultuurisaavutused. v: a) Kreeta-Mkeene periood (200-1100 eKr) - minoiline kultuur kreetas, mille thtsaim keskus oli Knossos. Tsivilisatsioon arenes ka Mandri-Kreekas, kus thtsaim keskus oli Mkeene. Kreeklased vallutasid Kreeta saare. 1200 eKr Kreeka tsivilisatsiooni allakik. b) Tume ajajrk (1100-800 eKr) - Kreeka allakik, rnnati Vike-Aasia lnerannikule, nrgad suhted naabermaadega. c) Arhailine periood (800-500 eKr) - Kreekas hakkas...
praktiline töö lHaruidusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks Autor: Anna Veeber Käesoleval tööl on mitu eesmärki. Esiteks, võrrelda põhikooli lõpetamist põhikooli riikliku õppekava alusel ja põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel. Teiseks, anda ülevaate erivajadustega laste võimaluste käsitlemisest gümnaasiumi riiklikus õppekavas ja kolmandaks, tutvustada sama aspekti koolieelseied lasteastusti puudutavates seadusaktides. Märkus: ? tähendad paragrahvi märki, mu tekstiredaktor ei tunne õiget märki. ·Põhikooli riikliku õppekava · 23. Põhikooli lõpetamine: (1) Põhikooli lõpetab õpilane, kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt ,,rahuldavad", kes on kolmandas kooliastmes sooritanud loovtöö ning kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega eesti keele eksami, matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul. ·Põhikooli...
Seal elati karmi elu ning p¨uhendati salajastesse o˜ petustesse k˜orgest soost lapsi 小子・小臣. Zhou 周 ajal しゃぎ o˜ petati kombeid 射儀. Algselt samad ・ jagunesid hiljem kasutuse j¨argi eraldi m¨arkideks. 議類 源 ⇒ 教 ⇒ 子 旧字 源 ⇒學 ⇒爻 源 白川字統 ⇒ 千 ⇒攴 1 o˜ ppima, teadmisi omandama 3 o˜ pperuum, kool 2 o˜ ppimine (klassikute) 4 o˜ pilane, o˜ ppur 入 ¨ OKE LO ¨ SAGEDUS B . KANJI SHOHO 2 82 183 34 卜文 ✄ おく ✂象形 ✁Kujutab sissek¨aiku ruumi 屋, lisades ない 屋 seinad saame (内). M¨ark kujutab sissek¨aigu piidapuid ning on ‘sisemusega’ 内 tihedalt seotud. Luukirjas 卜 文 kasutati m¨arke 入・内 segamini. 異字同訓 ¨ ⇒ 要 入る V ALJENDAB SISSE PANE - 参考 ⇒ 字 KUT, 要る AGA VAJADUS 反対 議類 ⇒...
Annab viite, et keegi sooritab kuritöö ja sellele järgneb karistus. Käesolevas raamatus ma pean karistuseks pigem Raskolnikovi 2. Üks põhiteema on kindlasti üleolevus ja arvamus, et Raskolnikov on teistest parem ning see annab talle õiguse teha, mida iganes ta tahab, ka sooritada mõrv. Teiseks on konflikt iseendaga peale kuritöö sooritamist. Kolmandaks on prostitutsioon ja asotsiaalne elu. Neljandaks see, et, et linn oli sünge, kus tänavad olid hulkureid, eluheidikuid ja joodikuid täis ning sellise keskkonna mõju rahvale. 3. Probleemid: Mis juhtub inimesega peale mõrva sooritamist. Vaesus ning milleni see võib inimese viia. Prostitutsioon ja selle mõju (Sophia) lähedastele ja sõpradele. · Konflikt romaanis seisneb Raskolnikovi sisemises väitluses iseendaga peale Aljona ja Elisaheta mõrvamist. Konflikt lahenes Raskolnikovi alla vandumisega...
Leena Lilleste. Peategelasteks selles loos on kaks 14 aastast poissi kelle nimed on Tommy ja Kribu.Koolivaheaeg on lbi ja poisid lhevad kooli arutades kui huvitav oli nende vaheaeg. Tommy oli lugenud pevi kuna kool algab kuna enne suvevaheaega oli ta saanud endale pruudi kes kis temaga samas klassis ,aga tdruk pidi olema suvel Hispaanjas kuna isa oli seal tl.Emelie oli Tommy tdruku nimi.Kribu oli ,aga terve suve veetnud oma no Bendiki juure Norras ja oli vaimustunud milline huvitav tegelane tema nbu on ja millise seiklused neil olid nii,et Tommyl tekis juba vahel kadetus kuidas tema parim sber saab nii vaimustunud olla kellestki teisest.Ka Kribul oli pruut nende klassist kelle nimeks oli Mathilda.Kooli juurde judes naad mrksid mingit vrast poissi pingil istuvat heleda peaga mustas nahtagis lbe ngu peas nagu kogu maail kuuluks talle.Poisi krval oli nende kooli tdruk Lydia kooli ilusaim tdruk ja ka hea pilane.Poisi krval istus veel ks poiss kellel oli arm nol.Tommy ja Kribu mdumisel hakas valge peaga poiss mlisema Tommyga milline kole jope tal on nii,et tal lhevat silmangemine kohe ra ja krval istuv poiss tmbas Tommyl jope lukkust kinni ja tmbab selle nii krgele kui saab. Tli kigus tuleb vlja valge peaga poiss on Joel ja armingu Vits. Selgub ka ,et Joel on nende koolis uus pilane. Tommy elavab vikses ridaelamus koos emaga .Tommy ema ja isa elavad lahus ning ema on pikka aega haige olnud kuid suvel leidis ta endale uue hobi kruuside vrvimise reisil.Ka ema oli peigmees Frederik kuid nemad lihtsalt kohtusid.Frederik ttas politseis.Isal seevastu oli juba abiellunud ja ka kaks uut last teise naisega nemad elasid hsti.hel hommikul kooli minnes poisid kuulevad valjemat hlt ning hiilisid vaatama mis toimub kus nad mrkasid Joeli ja Veitsi hte kooli tdrukut kiusavat ja raha vlja pressivat, nende kampas oli ka llatuseks Henrik kes oli Tommyga koos les kasvanud...
Novembri TSD lisa 1 veergu 4 „Arvestatud sotsiaalmaks” kanti 202,67 x 0,33 = 66,88 eurot. Sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksed veerus 5 olid 77 eurot. Tööandja haigushüvitist (32 eurot) ei maksustatud sotsiaalmaksuga ega töötuskindlustusmaksega, tulumaks peeti kinni. Tööandja haigushüvitis deklareeriti koodi 07 all. Millal tööandjal ei teki sotsiaalmaksu kuumääralt arvestamise kohustust töötaja või ametnik, kes saab riiklikku pensioni* tötaja või ametnik, kes kasvatab vanema või eestkostjana alla 3aastast last või kolme või enamat alla 19aastast last tõõtaja või ametnik, keda on nimetatud ravikindlustuse seaduse § 5 lüike 4 punktis 5: kes on õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samavõõrses õppeasutuses põhiharidust omandav õpilane kuni 21 aasta vanuseni, üldkeskharidust omandav õpilane kuni 24 aasta vanuseni, kutseõppe tasemeõppes õppiv õpilane ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane töötaja või ametnik, kellele on töölepingu seaduse § 43 lüike 4 või 6 alusel kehtestatud lühendatud tööaeg sellel kuul ehk 7–17aastased töötajad ja haridustöötajad, kelle tööaja on kehtestanud Vabariigi Valitsus oma 2013. aasta 22. augusti määrusega nr 125 kuni 12 kuu jooksul tööle asumisest töötaja või ametniku puhul, kes 12 kuu jooksul enne tööle asumist on olnud tööturuteenuste ja -toetuste seaduse § 6 alusel töötuna arvel vähemalt kuus kuud. Näide: Töötasu on alla sotsiaalmaksu kuumäära ehk alla 320 euro. Töötaja on riikliku pensioni saaja, kuid ei ole vanaduspensionieas. Priit on töölepinguga töötaja (osalise tööajaga), kelle töötasu on 128 eurot, ta on riikliku pensioni saaja (soodustingimustel pensionär, ei o...
Enamiku majandusteadlaste arvates ei korreleeru masku- liinsus riigi majandusliku heaoluga: on rikkaid ja vaeseid maskuliinseid maid, nagu ka rikkaid ja vaeseid feminiinseid maid. Esimese kultuurikogemuse saab laps peres. Maskuliinses ühiskonnas õpivad nii poisid kui ka tüdrukud mõtlema mehelikult, st olema auahned ja võitlusvõimelised ning samas mõistma, millist käitumist oodatakse poistelt, millist tüdrukutelt. Lapsed hindavad julgust ja vaprust. 82 Feminiinses ühiskonnas õpivad poisid ja tüdrukud olema vaoshoitud ning vähenõud- likud, auahnust ei peeta vooruseks. Lapsed õpivad olema kaastundlikud endast nõrge- mate ja saamatumate vastu. Järgmise kultuurikogemuse saab laps koolis. Maskuliinses kultuuris püüavad õpilased silma paista, nad võistlevad avalikult üks- teisega. Püütakse olla klassi parim õpilane. Õpetajas hinnatakse andekust, pädevust, akadeemilist kraadi. Feminiinses kultuuris ei võistle õpilased omavahel, püütakse olla solidaarsed. Priimuste üle isegi naerdakse. Hinnatakse õpetaja sõbralikkust ja suhtlemisoskust. Maskuliinsus ja feminiinsus tööl. Maskuliinses kultuuris elatakse tööle. Kultuur soosib töönarkomaane. Eeldatakse, et mees teeb karjääri. On rohkesti auahneid naisi, kes innustavad oma mehi ja lapsi või pürivad ise kõrgetele ametikohtadele. Töökonfliktid lahendatakse võitluses, kompro- missidele ei minda. Feminiinses kultuuris tehakse tööd selleks, et elada. Karjäärile võivad olla orienteeritud nii mehed kui ka naised, aga võivad seda ka mitte olla. Naiste ametialasele tõusule suurt vastuseisu pole, kuid auahneid...
Õppekorralduseeskiri (edaspidi: eeskiri) on Tartu Ülikoolis (edaspidi: ülikool) tasemeõppe õppetööd reguleeriv põhidokument, mis reguleerib ülikooli õppetöö korraldamisega seotud tegevust, kehtestab ühtse õppetöö korraldamist puudutava regulatiivse raamistiku ning sätestab õppekorralduslikud pädevusvaldkonnad. Eeskirja järgimine on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele. (ÕKE on õppetööd reguleeriv dokument, mis reguleerib õppetöö korraldust. See on kohustuslik kõigile ülikooli liikmetele.) 7. Ülikoolis on tasemeõppes võimalik õppida üliõpilase, külalisüliõpilase ja eksternina. (Ülikoolis on võimalik õppida, üliõpilase, külalisüliõpilase ning eksternina) 8. Üliõpilane on isik, kes on immatrikuleeritud ülikooli tasemeõppe õppekavale. Välisüliõpilane on üliõpilane, kellel ei ole Eesti kodakondsust, pikaajalise elaniku elamisluba ega alal...
Oluline on märkida ametikohtadel töötamise aeg ning lisaks aastaarvule ka kuud. Teenistuskäiku iseloomustades tooge välja järgmised alajaotused: Firma nimi, soovitavalt ka firma tegevusala või lühiiseloomustus Ametikoht Peamised tööülesanded, alluvate arv KEELTEOSKUS Oma keelteoskust analüüsides hinnake, kas te saaksite aru teile esitatavatest tööülesannetest ja kas suudaksite ennast arusaadavaks teha. ARVUTIOSKUS – märkige need arvutiprogrammid, mida oskate kasutada MUU INFORMATSIOON Hobid – kuulumine liitudesse, ühendustesse, klubidesse, vaba aja harrastused (sport, muusika, lugemine, fotograafia jne). Hobid näitavad teie üldist aktiivsust ja huve ka väljaspool tööd Autojuhtimisoskus Lisaks täiendav informatsioon, kui te soovite ise midagi täpsustavat välja tuua SOOVITAJAD Kui olete alles oma karjääri alguses (nt. üliôpilane vôi äsja kôrgkooli lôpetanu) paluge oma juhendajat, et ta kirjutaks teile soovituskirja. See peab sisaldama nii teie kohustusi ja ülesandeid kui saavutusi - faktid on alati usaldusväärsemad kui üldised hinnangud. See nôuanne on kehtiv ka juba karjääriteinud spetsialistidele, kuna üha enam môjutavad hea töökoha saamist eduka intervjuu kôrval ka eelmiste tööandjate positiivsed soovitused. Võiksite lisada vähemalt kaks soovitajat, kellega võib ühendust võtta ja teie kohta täiendavat informatsiooni küsida. Oluline on, et te olete nende inimestega koos töötanud või nad on olnud teie juhendajad kooliskursustel ja oskavad hinnata teid töösituatsioonis. Samuti oleks hea, kui olete eelnevalt küsinud nende nõusolekut teie kohta soovituse andmiseks. Soovitused CV koostamiseks Jälgige, et teie poolt esitatud informatsioon oleks hästi struktureeritud. Teie CV-d on siis lihtsam lugeda M...
30 külalistemajast. Seda tõendab mh ka asjaolu, et kell 12.32 tegi hageja politseile väljakutse, nagu keelduksid külalistemaja kliendid maksmast neile osutatud teenuste eest. Politseipatrulli saabudes kell 13.12 olid kõik juba ära sõitnud. Palun jätta hagi rahuldamata.“ Küsimus kohtunikule: kas hagi tuleb rahuldada? Vt ka RKTKo 3-2-1-64-07, RKTKo 3-2-1-56-08, RKTKo 3-2-1-44-09, RKTKo 3-2-1-98-09, RKTKo 3-2-1-109-11, RKTKo 3-2-1-56-11 Hüpotees: H saab K-lt nõuda VÕS 108 lg 1 alusel 750€ + 750€. VÕS 108 lg 1 1. raha maksmise kohustus (VÕS 35 - väljasõit kell 12.00, VÕS 37 - tüüptingimused said lepingu osaks, VÕS 42 - kas tegemist on tühise tüüptingimusega?) 2. rikkumine 3. vastutus 4. VÕS 108 lg 2 asjaolude puudumine Eelduste kontroll: Kaasus nr 7.1 Üliõpilane Tarmo on otsustanud alustada tulusat äri: ta on sõprade käest kuulnud, et raha väljalaenamise teel on tänapäeval väga lihtne rikkaks saada. Ta paneb oma Facebooki lehele kuulutuse: „Annan laenu soodsa protsendiga. Helista tel xx xxx xxx või kirjuta tarkpoiss@gmail.com.“ Varsti võtab Tarmoga e-posti teel ühendust Aksel, kes soovib laenata 1000 eurot kolmeks kuuks, tagasimaksetähtajaga 01.10.2019. Tarmo on esialgu ettevaatlik ning pisut kahtleval seisukohal, sest küsitav summa on tema arvates päris suur. Kuid Tarmo kahtlused hajuvad, kui Aksel pakub vägagi mõistlikke lepingutingimusi: intress 10% kuus ning lisaks kolmanda isiku poolt antav tagatis. Aksel ütleb, et tema hea sõber Valdur on kindlasti nõus tagatist andma. Järgmisel päeval peale laenulepingu tingimuste läbirääkimist saadab Aksel Tarmole e-kirja, millele on lisatud pdf-fail pealkirjaga „laenutagatis“. Tarmo avab faili nin...
Õhu peal kõndida me ei oska, kuid õhu osakestele toetuda me siiski saame ja seda kasutatakse mitmel juhul. Lennuki tiivakuju eripära tekitab tiiva kohale kiirema õhuliikumise, kui tiiva alla, selliselt rõhkude erinevuse saavutamise kaudu toimub lendu tõusmine ning lendamine. Milline on tuullevivate tiibviljadega seemnete ehitus? Jalaka ja künnapuu tiibviljad ning hariliku vahtra kaksiktiibvili. Ka kasel ja lepal on seemned varustatud kileja äärisega. Mõned seemned on varustatud ka lendkarvadega, nagu ohakas ja võilill: ÕPIVÄLJUNDID Õpilane.... ● Teeb katseliselt kindlaks, millise kujuga peab olema propellerina langev ese, kas ka tuubi kujuline lennuk võiks lennata? ● Oskab teha ohutuid katseid ja neid planeerida ● Oskab teha kokkuvõtteid katsetest TÖÖÜLESANDED ● Planeerida katse käik ● Katse läbiviimine kava järgi ● Katse vormistame kirjalikult ● Töölaua korrastamine TÖÖVAHENDID Teeme+ projekt „Tartu loodusmaja huvikooli astmepõhised huviringid LTT suunale, 2017-2022“ paber kirjutusvahend ● liim ● käärid ● kleeplint ● joogikõrs TÖÖKÄIK 1. Õpilased tutvuvad töölehega ja planeerivad katsekäigu 2. Seatakse valmis katsevahendid ja tehakse katse 3. Vormistatakse katse A4 formaadis joonistuspaberile vastavalt antud kavale 4. Seatakse korda töökoht ja ruum. ANDMED TÖÖLEHT...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
