JEROME D. SALINGER 1.) J.D Salinger . Jerome David Salinger (sndinud 1. jaanuaril 1919 New Yorgis) on ameerika kirjanik. Jerome David Salingeri isa oli juudi pritolu importija Sal Salinger ning ema oti-iiri pritolu Mirjam Salinger.Ta ppis riigikoolides. Enamus petajad pidasid teda keskpraseks, viisakaks ja hbelikuks pilaseks. Hiljem saadeti ta Valley Forge Military Academysse, kus ta ppis aastatel 1934 1936. Seejrel kis ta New Yorgi ja Columbia likoolis ning hakkas avaldama lhijutte. 1940-ndaks aastaks oli ta avaldanud jutte mitmetes perioodikavljaannetes.1944. aasta mrtsis teenis Salinger Neljandas Jalave Divisjonis Inglismaal ning oli seotud sissetungiga Normandiasse, nhes ht sja verisemat lahingut. See mjutas teda tugevalt. 1946. aastal naases ta sjast. Mitmed tema lood lkati tagasi kuni aastani 1948, mil ajaleht New Yorker avaldas tema esimese loo. Peale seda kirjutas ta peamiselt New Yorkerile kuni 1965. aastani. Kige paremini on Salinger siiski tuntud romaani "Kuristik rukkis" autorina. Salinger on olnud abielus kolm korda. Esimene abielu Sylviaga, naisega kellega ta kohtus Euroopas, oli lhike. Teisest abielust Claire Douglasega, Darmouthi kolledi lipilasega, sndis kaks last ttar ja poeg...
Sander - tark ja kaval, ravitseja · Kose Kaarel - Rehepapi sôber, talumees · Jaan - Kaarli sulane, loll ja labane, talle meeldib hirmsasti Luise · Joosep - Rehepapi kratt · Kupja-Hans - môisa kubjas, varastab palju jôuab · Aidamees Oskar - môisa aidamees, vôistleb môisast varastamises Hansuga · Räänu Rein - talumees, vihkab môisa, ahne · Liina - Reinu tütar · Luise - on môisas teenija · Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada · Moosel - kirikuôpetaja · Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus · Timofei - kiltri pere juures elav vanamees · toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Tegevus: Kaarli sulane on lolli peaga môisas seepi söönud ja arvab, et on suremas. Rehepapp tuleb vaatab asja üle ja ütleb, et pole hullu, vaja talle midagi anda, mis kôhu lahti teeb ja oksele ajab ja...
meie koolides pivad tiskasvanud noored: ppurid, kelle jaoks ppimine ei ole phitegevus, kes on esmase hariduse omandanud ning prdunud hiljem koolis ppimise juurde tagasi pdlevad Tg-des ldharidust sotsialiseerumiseks vajalike teadmiste, oskuste ja mistmise htsust osalevad elukestvas ppimises kigis elu jooksul ette vetavates ppetegevustes, eesmrgiga parendada oma teadmisi, oskusi ja kompetentsi neis kujuneb eluharidus - haridus, millega kaasneb oskus tulla toime igapevases suhtlemises erinevates rollides, rajada perekond ja kodu, osaleda hiskonna- ja kultuurielus kujunemisele. Levinud vrarusaamu haridusest... Enamikul (vga paljudel) on vga kindel kujutlus, et haridus on see, mida antakse koolis, ppetund on petaja "t" mtmiseks sobiv hik, petajad petavad ainet (mitte pilasi), petajad annavad tundi ldharidus ongi kogu haridus hinded iseloomustavad pilast vi tema mingeid omadusi. Eesti haridus , kooli haridus, hariduse rahastamine.jpm Mis siis haridus on ? hariduse sisust Haridus ei ole see, mida ppekava ette neb. Haridus ei ole ppekavaga ette nhtud teadmiste, oskuste ja vilumuste kogum, nagu seisab haridusseaduses. Mis on ppekava? . Haridus on paljude tegurite koostoimes kujunev subjekti (iseseisvalt toimiva aktiivse alge) olek, inimese vi inimeste mingite henduste ks karakteristik, mis ilmneb informeerituse, arukuse, adekvaatsuse, tasakaalukuse jms foonil. Kus haridus asub? Kas teda saab omandada? Haridus on teadmiste ja oskuste htsus, oleku ja kitumise htsus, arusaamise ja mistmise htsus, mineviku tundmise ja tuleviku aimamise htsus... Mida see thendab? Haridus on igahe igus ja kohustus. Mida see thendab? Haridus on eesmrk ja vahend, r...
Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse"...
Sinna pandi kirja 11-12.sajandil eKr rahvaid, riike, primusi, valitsemist, mis peaks andma levaate sellest ajast, mida vhegi teada on. Teine raamat oli laluluderaamat. Saadi aru, et nendes lauludes peitub vanade plvede elutarkus ja seda vrtustati seetttu. Lauluderaamatusse valiti vlja 305 laulu. Kolmandaks muutusteraamat, mis rkis aastaaegadest, meteorooligistest ja astroloogilistest thelepanekutest (kuu loomine, kahanemine, pev). Tnapeval annab sellest mrku yin&yang. Yin naiselik, passiivne. Yang mehelik, agressiivne. Neljas raamat on kombed, mis phineb plvest plve edasiantavatel kommetel. Neid peeti olulisteks. Eristati kahte erinevat vooruseliiki: pojalikkus ja vennalikkus. Vennalikkus on ksteise aitamine, toetamine, kui positsioonid on vrdsed. Pojalikku on kuulekus. Tol ajal oli kirjandus anonmne. 7-6.sajandil eKr Hiina killunes ja hakati eristama ka autoreid. Silmapaistavaim Konfutsius ehk petaja Kong, Kong Fuzi. Sai Liu (vrstiriik) ametnikuna tle. Ta leidis, et tuleks leida riigile htne valitsus, rakendada vennalikkust ja pojalikkust. Valitsejad ei tohiks isetseda. Tema kasutas misteid: kulg Dao, sisemine liikumine. Tema petusest kujunes vlja konfutsionism ehk elamispetus. PIIBLI TLKIMINE EESTI KEELDE Tol ajal, 17.saj alguses, oli eesti keel habras. Snavara polnud lai ja grammatika oli ebamrane, sest eestlased polnud siis veel haridust saanud ja ei osanud ise sstematiseerida ja kirja panna. Vaimulikud tegelesid eesti keele korraldamisega. Et piiblit tlkida, sisu ja termineid edasi anda, arenes eesti keele kirjakeel, kuna selliseid snu, nagu mrr ja aaloe polnud. Piibel tlgiti eesti keelde 1739.aastaks. Selle tlkimiseks kulus ligi 100 aastat. Vahepeal oli palju sdu ja katke, mis takistasid kirjutamast. Oli ka konflikt, kes saab kogu au endale, kui piibel lpuks ilmub. Oli 2 Eestimaad ja 2 murret. Kigepealt asuti tlkima uut test...
Tema meelest:Mistus teeb inimesi vahel halvemaks kui loomad. Wagner-Fausti pilane Heinrich- Margareta- naine, kellesse Faust armus esimesest silmapilgust, ta oli noor, positiivne, sgavalt usklik, ilmselt naiivne, uskus liialt Fausti, kannatas Fausti eemaloleku ajal kohutavalt. Tapab oma lapse, kaudselt tema s lbi surevad ka ta ema ja vend. Valentin- Margareta vend, kes sureb rseluse kigus, kui ritab kaitsta(hoiatada oma de Faust eest) oma de, kakleb Mephistofelesega ja Faustiga ning Faust tapab ta. ldplaanis on ta surmas sdi Margareta. Marta-Margareta naaber Fausti CV Nimi Johann Heinrich Faust Haridus: Krgharidus: magister-doktor, usuteadus, gusteadus, filosoofa Pritolu Sakslane, arstide perekond, alkeemiku poeg, pole aadlik ega mingi krgemast soost Vanus alguses 50-60 aastane, prast noorendamist umbes 30. Perekonnaseseis vallaline Aeg, maa Saksamaa 15-16 sajand Tkik doktor, filosoof, arst, lektor, petaja, tlkija, maag, alkeemik Iseloomustus: Ta oli koos oma isaga olnud pikka aega arst ja inimesed austasid teda. Ta ise arvas, et ta on rohkem inimesi tapnud( enda rohtudega mrgtanud)kui aidanud. Ta vihkas ennast ja elu. Ihkas hauaund. Tal oli plaanis lestusmisphal enesetapp teha(see oleks nagu uus vimalus, uuesti alustamne, kuid kuuleb inglite laulu ning see pstab ta).Ta polnud naistest eriti huvitatud. Tal oli vga krge haridus ja teda huvitas pigem vaimne elu pool, nagu elu mtte leidmine ja muu selline. Ta on enesesse tmbunud ning ei suhtle inimestega eriti. lesehitus: (Sisukokkuvte lhidalt) 1)Proloog taevas: (inglid, Issand, Mefistiofeles) Jumal ja Kurat(Mephistofeles) arutavad inimese le. Mephistofeles arvab, et inimene on patune, viriseja. Jumal usub oma ktet headusesse ja tleb, et inimesed teevad vigu, aga siisk on nad head. Nad valivad vlja inimese, kellel on eluisu otsas ja teevad tehngu, et kui Mephistofeles suudab ta nnelikuks t...
Kursuse rakendamisest. Keemilise analsi valikkursuse ppimiseks vajalikud eelteadmised kesoleva kava alusel peaksid olema omandatud phikoolis, nii et teda on vimalik petada keskkooli igas klassis. Kursus on eelkige meldud pilastele, kes soovivad phjalikumalt sveneda laboritde tehnikasse, omandamaks vilumusi iseseisvaks tks laboris, aga ka neile, kes kavatsevad jtkata pinguid erialal, mille ppimisel tuleb kokku puutuda praktiliste tdega keemiast. Kursust vib soovitada koolidele, kus pitakse svendatult loodusteadusi. Kesoleva ainekava praktiliste tde juhendid (68 kB) on koostatud Henn Kuusi piku "Analtiline keemia.Kvalitatiivne anals." alusel, arvestades he konkreetse kooli vimalusi. Lhtudes oma kooli laborivarustusest ja vajadustest, vib petaja soovikohaselt muuta praktiliste tde valikut. Kesolevas kavas on arvestatud 2 tunniga ndalas, kokku seega 70 tunniga. Kuid kursust vib petada ka 35 tundi, jttes vlja keerulisemad td (niteks tahke aine analsi jms.). Igal juhul peaksid olema siiski paaristunnid, et pilased juaksid sveneda. Ka viksid tunnid olla ppepeva lpus, et pilased saaksid soovi korral kauem ttada. Kursust peab petama rhmatunnis (maksimaalselt 18 pilast), et iga pilane saaks praktilisi tid ise teha. Keemilise analsi valikkursuse ainekava . (Jaotus tundide kaupa.) 1. Analtilise keemia eesmrgid , kvalitatiivne ja kvantitatiivne anals. Analsi meetodid: keemilised, fsikalised ja fsikalis-keemilised. Sstemaatiline ja ositianals. 2.-3. Mningaid vajalikke eelteadmisi: ioonreaktsioonid (koos harjutamisega), komplekshendid, pH, puhverlahused, molaarsus, katioonid, anioonid. 4. Philised toperatsioonid keemilisel analsil. Uuritava aine viimine vesilahusesse (reageerimine t...
err.ee?c=3&id=239" #2. Kalju Mtik# LIBERTAS EESTI ERAKOND # "http:valimised.err.ee?c=3&id=224" #1. Jri Heldur Estam# # "http:valimised.err.ee?c=3&id=225" #2. Jaanus Glaase# # "http:valimised.err.ee?c=3&id=226" #3. Mati Krts# # "http:valimised.err.ee?c=3&id=227" #4. Kristjan Pihus# # "http:valimised.err.ee?c=3&id=228" #5. Sean Thomas Donohoe# # "http:valimised.err.ee?c=3&id=229" #6. Jaan Laas# KASUTATUD KIRJANDUS # "http:www.irl.eeetEP-valimisedKandidaadid" ##http:www.irl.eeetEP-valimisedKandidaadid# # "http:www.reform.ee" ##http:www.reform.ee# # "http:www.epl.eeuudised466787" ##http:www.epl.eeuudised466787# Haapsalu Wiedemanni Gmnaasium Eestist Europarlamenti kandideerijad referaat Koostaja: Regle Raudsepp Klass: 9b petaja: Kalle Luna Haapsalu 2009 ################################################################################ ################################################################################ ################################################################################ ################################################################################ ################################################################################ ################################################################################ ################################################################################ ################################################################################ ################################################################################ ################################################################################ ################################################################################ ################################################################################ #################################################################J###}###### ###...
aasta paiku Tallinnas Kalamajas hargnev armastuslugu noore juudi ttarlapse ja keskealise koolipetaja vahel. Teose juhtkujund prit Kreeka mtoloogiast kreeklaste vana tava jrgi ei tohtinud Ateenast ohvrianniga Delose saarele saadetud laeva retke ajal htki surmanuhtlust tide viia. Peategelane Martin Justus on 45-aastane gmnaasiumi ajaloopetaja, ta on prast noorusaastate pinguid Peterburis ning Vabadussjas osalemist mnda aega elanud sna boheemlikku elu, elatudes klaverimngust kinodes ja lokaalides, kuid siis ennast n- ksile vtnud, likooli lpetanud ja abiellunud kena kuid vikekodanliku naisega, kellega tal on nd 16-aastane ttar, kelle ema meenutav keskprasus ning isikupratus isale muret teeb. Romaani tegevus algab kooli lpuaktusega, kus petaja Justus peab kne, milles tsiteerib Sokratest ning kutsub lpetajaid selle antiikfilosoofi kombel kike jrele mtlema ja analsima. Saame teada, et Justus on kolleegide poolt lugupeetud, kuid mitte eriti armastatud tema kinnise loomu ja vabamtleja maine tttu. pilasi pab ta konfliktide korral pige...
Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta...
KREEKA THTSAMAD TEGELASED : Platon- vanakreeka filosoof Aristoteles-vanakreeka filosoof , Platoni pilane , Aleksander Suure petaja Diogenes-vanakreeka filosoof,biograaf ja doksograaf Sokrates-vanakreeka filosoof Demosthenes-vanakreeka oraator ja Ateena riigimees Sappho-antiik-kreeka luuletajanna ja pedagoog Alkaios-Perseuse ja Andromeda poeg , ks preestritest , Argolise prints Anakreon-Kreeka luuletaja ...
juunil aastal 1971 Tallinnas. Tema isa oli keemik Riivo Sinijärv ning ema raamatukogutöötaja Lili-Mai Sinijärv. Tema vanaisa oli Erni Hiir. Tema onu on endine KGB vanemohvitser Randar Hiir. Aastatel 1977 kuni 1988 õppis ta Tallinna 2. Keskkoolis ning 1988- 1991 aastatel Tartu ülikoolis filoloogiateaduskonnas kaugõppes eesti filoloogiat. 1991-1997 õppis ta seal ka veel inglise filoloogiat ja õigusteadust. Ta töötas aastal 1988 arendusfirmas "Urania", aasta hiljem aga ajakirjas Kultuur ja Elu mittekoosseisulise korrespondendina. 1992. aastast avaldab ta ajakirjanduses luulet, arv...
" Kui ma oleksin petaja, oleksin ma kindlasti hea. ritaksin pilastega kituda ja lbi saada, nii nagu normaalne inimene peab. Ise ma eriti petajatega lbi ei saa ning selleprast oleksin ma kannatlik, et ka sellised pilased nagu mina saaksid korraliku hariduse ktte ja koolist lahkudes ei saaks meenutada, kui halb petaja tal ikkagi oli. Kui ma oleksin petaja, teeksin ma kike lbusalt. Tihtilugu on tunnid liiga tsised ja igavad ning seeprast kaob pilastel huvi ja nad hakkavad lihtsalt muude lbusate asjadega tegelema. Kui tund oleks natukenegi mnguline, teeks pilased rohkem kaasa ja mul oleks hea petada ning pilastel hea ppida. Kui ma oleksin petaja, oleksin ma hooliv. Vtaksin kiki pilasi vrdsetena, sest kik peavad ju saama korraliku hariduse, olgu ta suur, vike, paks vi peenike. pilastevahelist vaenu ja vgivalda ma ei salli ning petajana teeksin kik vimaliku, et seda ei oleks. Kui ma oleksin petaja, oleksin ma mistev ning abivalmis. Kui...
guten tag-tere pevast ich heisse-mina olen deutschland-saksamaa estland-eesti wer-kes wer ist das-kes see on wie heist du-mis on sinu nimi wohnen-elama kommen-tulema lernen-ppima heute-tna morgen-homme 1-eins 2-zwei 3-drei 4-vier 5-fnf 6-sechs 7-sieben 8-acht 9-neun 10-zechn 11-elf 12-zwlf 13-dreizehn 14-vierzehn 15-fnfzehn 16-sechzehn 17-seibzehn 18-achtzehn 19-neunzehn 20-zwanzig die mutter-ema der vater-isa der bruder-vend die schwester-de die familie-perekond die eltern-vanemad die frau-naine der mann-mees das kind-laps der sohn-poeg die tochter-ttar das jahr-aasta bei der familie-perekonna juures der schler-pilane(m.s.) die schlerin-pilane(m.s.) der student-lipilane(m.s.) die studentin-lipilane(n.s.) der lehrer-petaja(m.s.) die lehrerin-petajanna arbeiten-ttama studieren-likoolis ppima ledig-vallaline verheiratet-abielus tot-surnud verwitwet-lesk auf dem lande-maal in der stadt-linnas ...
gude luulel ōitseda elu on igal pool elu siis ta ju närtsib ainult mōnel pool kiiremini darvinistlik ja mujal pool andke mulle toetuspunkt jumalik vōi ärge andke ma ei tōsta maakera yles läheb portselanipoodi kord tokolopopulos katu tuli koopast kuid temast trygib vaatas uhuud ette mööda ja yle nyhkis oma parteipiletit suurekasvuline vastu uhhaad isaskodanik metsas sirgus samovar kes väidab meri on paxem kui mesi et ta on muri on paxem kui musi hannibali sōjaväe kuri on paxem kui kusi eruelevant runnel on peenem kui peep tokolopopulos 3 kes ärkab öösel kax korda ja annab keskusele edasi aga minu ōpetaja oma unenäo on salmon rushdie maxke mulle see kuus miljonit ning ma tapan ta oma loominguga Katkend võetud: ANARHIA ehk Mōni Hansen Ees Vōi Taga Luulekogumik "Vari ja viisnurk" Karl Martin Sinijärve luulekogu "Vari ja viisnurk" (1991) on nagu eelnevalt mainitud väga omapärases kirjastiilis, näiteks ü tähtede asemel on kirjutatud hoopiski y. Kuid sellele omapärale vaatamata on see luulekogu väga köitev ning loominguline. Esimestes värssides hõngub luuletustest, aga kurbust ja meeleheidet, näiteks: …jah, tapke tapke, tapke kõiki teisi siis...
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Andrus Kivirähk ,,Rehepapp" Juhendaja:Anne Rand Rehepapp 1 Mõisa Kaarli sulane sõi seepi ja arvas, et tema läheb nüüd teise ilma. Rehepapp tuleb vaatab sulase üle ja ütleb, et midagi ei juhtu sinuga ja sõõgu tema ainult mis kõhu lahti võtab ja palju tõõd ja ongi tervis tagasi. Rehepapp läheb koju sõõb ja läheb õue suitsu tegema ning näeb Kubja-Hansu, kes pettis mõisnikult peotäis hõbedat. Kuna oli hingedepäev , siis Liina küttis sauna esivanemate auks. Peale kütmist läks ja tegi Liina Luisega kaupa ja vahetas höbe prossi ilusa kleidi vastu. Seda aga märkab kohe Liina esivanem, kes uurib kuhu hõbe pross kadus ja Liina valetab talle, et keegi varastas. Joosep räägib Rehepapile, et kratid tapavad oma peremehe kui neil enam tööd pakkuda pole, aga Rehepapp ei taha ta...
Kuressaare Ametikool Tehniliste Erialade Osakond AUT-22 Tiit Jõesalu Jaan Kross ,,Wikmani poisid" Juhendaja:Anne Rand ,,Wikmani poisid" Usuõpetuse tunni algul koguvad poisid magneesiumi ja panevad selle prügikasti ja õpetaja paneb Jussi prügikasti kõrvale seisma, kuna ta ajas juttu. Juss viskab prügikasti tiku ja ütleb õpetajale, et midagi krabiseb seal, nii kui õpetaja jõudis prügikasti kohale kummarduda plahvatas magneesium ja see paiskus näkku õpetajale. Õpetaja lahub selle pärast tõõlt ja asja uuritakse nädal ja keegi end süüdi ei tunnista, ning Jussi visatatkse selle pärast koolist välja. Jussile aga antakse võimalus, et ta saab 10 klassi lõpetada nii, et teeb igas aines eksami aasta lõpus. Teised õpilased leppisid kokku, et Jussi õpetab Laasik, kellele nad 30 kr kuus maksavad selle eest. Jaak ja Riks armuvad Jussi õesse, kui nad Jussi juures käisid. Varsti jääb Jaak emakeele tun...
Õpilased on kokku kogunenuid ja direktor räägib huligaansusest ning Puukspuust, kes koolist välja visati. Puukspuule anti võimalus kõikides ainetes eksam sooritada, et kooli tagasi saada. See oli aga mõtetu pakkumine, sest poiss õppis vaevu kolmedele ega oleks iialgi suutnud eksameid ära teha. Teine peatükk Usuõpetuse tunni õpetajale otsustati mängida vingerpuss. Niimõnigi poiss teadis, et magneesiumiga saab tekitada korraliku välgu. Klassis seisvasse paberikorvi sokutati natuke magneesiumit. Tunnis teeskles Puukspuu, et keegi on ta kirjutusvahendi ära võtnud. Kuna ta segas sellega tundi saatis härra Tooder ta nurka, kus asus ka paberikorv. Süüdati süütenöör. Puukspuu juhtis õpetaja tähelepanu krabisevale häälele korvis. Kui Tooder seda lähemalt uuris plahvatas magneesium. Õpetaja sammus tuikudes klassist välja. Peagi tuli klassi inspektor Am...
Alateadvuslikult tunneb inimene enda td hinnatumana ning hel hetkel ei igatse enam tagasi kodumaale. Tavaliselt on nendeks riikideks Soome, Rootsi, Norra, Prantsusmaa, mille rahvaarv on priski suur. Seega annab riigi paljurahvuselisus eelise maksta rahvale rohkem palka ja pakkuda rohkem tkohti. Paljurahvuseline riik annab rahvale ka kuulsuse. Selle kuulsuse lahtiseletamiseks oleks kige targem tuua ks vga eluline nide. Paar aastat tagasi lksid 3-4 noormeest, vanuses umbes 21-22, Taanis klubisse. Uksepeal ksiti "Mis rahvusest olete? " Selle peale vastati, et eestlased. Kahjuks neid klubisse sisse ei lastud. Sama saatus tabas poolakaid ning vibolla veel mne riigi rahvust. Tahaksin elada oma elust umbes aasta aega New Yorkis, et tajuda, kas sealsed inimesed tunnevad end koduselt. Eesti riigis neme, et kui kia linna koolis, siis petajal istub klassis 30 vi rohkemgi noort pilast ja iga hega personaalselt tegelemine ei ole lihtsalt vimalik. See viitab aga sellele, et tema teeb ra oma t ja see on sinu asi, kas sa haarad sellest kinni, vi mitte. Sinu edasisest tulevikust ja tulemustest ei hooli keegi. Maakoolis seevastu on keskeltlbi 15 pilast klassis. See teeb tervelt poole vi rohkemgi pilaste arvu vhem kui linnas, mis htlasi thendab petajale poole vrra rohkem aega. pilase jaoks thendab see aga seda, et ta tunneb, et ta on olemas ning petaja tunneb Sinu kui eraldi seisva indiviidi prast rohkem muret. Sa oled hoitud. Ja seda tunnet vajab iga inimene. Kui Eestis on 30 klassipilast meie jaoks palju ja Tallinnas knnib tnaval vastu 100 inimest ja me ei tea, kuhu poole joosta, siis mida teeksime Ameerikas, kus tnaval knnib vastu 1000 inimest ja raske on leida vrast, kes sinust priselt ka hooliks ? Vibolla on see rahvuslik eripra. Igal asjal on oma plussid ja m...
Alus- lauses tegijat nitav kndsna nimetavas, harvemini ka osastavas kndes (Lind laulab). Demagoogia- teisele inimesele oma arvamuse pealesurumine ilma seda korralikult phjendamata, et saavutada endale kasulikku tulemust. Eriliigilised mrused- lauses erinevatele ksimustele vastavad mrused (Ta riietus kiiresti enne etendust lava taga). Kaudkne-kneleja tlus on edasi antud vahendaja snastuses (petaja tles, et pidu on lbi). Kokkuvte- teksti (kirjandi) viimane lik, mis rhutab olulisimat ja toob selgelt vlja kirjutaja seisukoha. Koondlause- korduvate lauseliikmetega lause (Puu otsas istusid kull, ahv ja ilves). Kunstitekstid- tekstid mis panevad tle inimese kujutlusvime, mjuvad tunnetele ja pakuvad elamust (romaan, luuletus, muinasjutt, eepos jne). Lause- vljendab mingit terviklikku tegevust vi mtet, lause keskmes on eldis ehk tegusna prdeline vorm (Aksel sb pirukat). Lauselhend- eldiseta snarhm, mille peasnaks on tegusna kndeline vorm, kige sagedamini nud-, tud-kesksna, des- ja mata-vrom (Ked pestud, istuti lauda). Lihtlause- lause, mis vljendab hte tegevust ja milles on ks eldis (Isa triigib). Liitlause- lause, mis vljendab kaht vi enamat tegevust- lauses on kaks vi enam eldist (Vend luuletab, de puurib). Lisand- nimisnaline tiend, mis vljendab lauses phisna mistet teis(t)e sna(de)ga (Kooli majandusjuhataja Malle ostis vrvi)....
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
