SISSEJUHATUS Ühiskonnaõpetuse õppimine koolis annab teadmisi ja oskusi selleks, et ümberringi toimuvatest sündmustest ja protsessidest aru saada ning neis vajadusel kaasa rääkida. Vabadus ja võimalus osaleda omaenda elu korraldamisel on iseloomulik demokraatlikule ühiskonnale. Eesti on demokraatlik. Demokraatlik ühiskond on seda tugevam, mida aktiivsemad on tema liikmed ning mida paremini nad oskavad pakutavaid vabadusi ja võimalusi kasutada. Riigieksam ühiskonnaõpetusest annab nii õpetajatele kui ka eksami sooritajatele võimaluse saada ülevaade sellest, millise taseme on õppija kaheteist kooliaasta jooksul saavutanud. Eksam mõõdab õpilase erinevaid oskusi ja teadmisi. Selleks, et saada võimalikult täielikumat ülevaadet omandatust, on eksamitöös erinevaid tööülesandeid: arutlus, dokumendianalüüs ning mitut tüüpi ülesanded. Oluline on eksamitöö sooritamisel silmas pidada seda, et ülesannete lahendamisel tuleb kasutada ka neid õpitulemusi, m...
Terrori rakendamine teatud elanikkonna gruppide suhtes: partei- ja riigitegelased krgemad sjavelased. talupojad vhemusrahvused (kditamised, eliidi hvitamine) rahvavaenlaste perekonnad repressiivaparaadi ttajad (3 puhastust) Terrori eesmrgiks oli saavutada totaalne hirmuseisund hiskonnas ning seelbi allumine parteile ja Stalinile. Vhemthtis ei olnud ka vangistatud elanikkonna kasutamine koonduslaagrites tasuta tjuna. Riik kontrollis noorsooliikumisi. Ainsateks lubatud noorteorganistatsioonideks olid pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. htlustati kohtussteem ja korraldati mber julgeolekuorganid, mis pidid vitlema banditismi, spionaai ja nn. rahvavaenlastega (elanikega, kes visid enamlaste vimu nestada ja vastupanu osutada N: kirikutegelased, intelligents, endine aristokraatia ja kodanlus). Loodi julgeolekuorganid: NKVD (Siseasjade Rahvakomissariaat) ja OGPU (hendatud Riiklik Poliitvalitsus). OGPU-l oli igus inimeste kohtuvliseks karistamiseks, ka mahalaskmiseks. Laiendati koonduslaagrite ssteemi (GULAG), kus 1920.aastatel hoiti kinni juba miljoneid inimesi. Sjavereformiga vhendati Punarameed 5,5 miljonilt 600 000 meheni ja loodi rahvusveosad. Nukogude Venemaa kujundati 1922.a. mber NSV Liiduks (Nukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit) Tegemist oli algselt riikide liiduga, mis hendas endas 6 Nukogude Vabariiki (Vene fderatsioon, Ukraina, Valgevene, Aserbaidaan, Armeenia, Gruusia. Hiljem, aastatel 1924.-1945.a., hendati vallutuste teel veel mitmeid territooriume kuni lplikuks liiduvabariikide arvuks sai 15) Stalini ainuvimu tekkides silitati vormiliselt riikide liidu ssteem, kuid tegelikult vabariikidel puudus otsustamisigus ja kik juhtnrid tulid Moskvast. Juba enne Lenini surma (1924.a.) algas vimuvitlus liidri koha prast NSVL-i juhtkonnas. Peamisteks rivaalideks olid Jossif Stalin (Dugavili) ja Lev Trotski (Brontein). K(b)P peasekre...
Neil tuleb kurja vaeva nha majapidamisega ja eriti maaga.Samuti takistab neid koguaeg naaber Oru Pearu,kes ritab neile krutskeid mngida.Teose kigus sureb Krt ja sulastdruku MAri mees Juss.Mari sdistab ennast Jussi surmas.Teose lpus valitseb Andreses thjus kuna vitlus maaga pole veel lbi. Tde ja igus 2 Peategelaseks Andrese ja Mari poeg Indrek,kes kib hrra MAuruse koolis.Seal on palju lapsi erinevatest kohtadest-Vebemaalt,Saksamaalt jne.Kujutatakse Indreku vitlust jumalaga. Tde ja igus 3 Indrek on saabunud Tallinna,leiab korteri tlislinnajakku ja satub pooljuhuslikult 1905. aasta revolutsiooni tegijate hulka,kus seltskond on kirev.Indrek vtab entusiastlikult osa salajastest koosolekutest ja lendlehtede tegemisest.Pstab revolutsioonikassa rahaga inimese elu-tegu millega kahjustab kvasti oma poliitilist mainet.Phendatud vitlusele hiskonnaga. tde ja igus 4 tegevus toimub...
(Sparta ja Korintos). Demokraatlikud polised, riigijuhtimises osales kogu kodanikkond demos kratos. (Ateena) Kreeka ühiskond koosnes: Kodanikud: *Talupojad (enamik kodanikest) jukad ja vaesed *K sitl ised pidasid v ikesi tk odasid, hankisid elatist enda ja pereliikmete tg a; üsna madal sotisaalne positsioon. *Aristokraadid ühiskonna rikkam ja mjukam osa, suurmaaomanikud, kes kasutasid orjade ja sltlaste tjudu. Mittekodanikud: *Naised *V lismaalased ei saanud omada maad, tegelesid linnades k sit ja kaubandusega ning maksid makse riigile. *Orjad vlgade katteks orjusesse müüdud, s...
1.)Abiellumisiga- (1) Isik on abiellumisealine, kui ta on saanud 18-aastaseks. (2) 15-18-aastane alaealine vib abielluda oma vanemate vi eestkostja kirjalikul nusolekul. 2.)Abielu ei vi slmida -Kui abielluja ei kinnita oma abiellumissoovi. -Kui ks vi mlemad abiellujad ei ole otsustusvimelises seisundis. Sel juhul mratakse abielu slmimiseks uus aeg. -Kui abielluja ei ole abiellumisealine. -Isikute vahel, kellest vhemalt ks on juba abielus. -Otsejoones lenejate vi alanejate sugulaste vahel. -Vendade ja dede ning poolvendade ja dede vahel. -Lapsendajate ja lapsendatute, samuti he isiku poolt lapsendatute vahel. -Isikute vahel, kellest vhemalt hele on mratud eestkostja tema piiratud teovime tttu. -Samast soost isikuga. -Vaimuliku igus keelduda abielu slmimisest 3.)Abielu tekib abiellumise ehk abieluslmimise tagajrjel. Seda toimingut nimetatakse ka laulatuseks. -Tegevused laulatuse lbiviimisel -Kontrollitakse abielu kehtivust. -Kontrollitakse laulatatavate konfirmatsiooni lbimist. -Laulatusloa vljastamine - juhul kui laulatust soovitakse lbi viia vljaspool kodukogudust. -Tehakse sissekanne laulatuste raamatusse. -Laulatus kantakse laulatava personaalraamatusse. -Laulatuse kandmine talituste registrisse -Laulatustalituse lbiviimine 4.)Abielu vib kehtetuks tunnistada jrgmistel juhtudel: -abielu slmiti abiellumisea nuet rikkudes (st abikaasa oli noorem kui 18 ega olnud -saanud selleks oma seadusliku esindaja nusolekut vi kohtu luba); -abielu slmiti isikute vahel, kellest vhemalt ks on juba abielus; -abielu slmiti otsejoones lenejate vi alanejate sugulaste vahel, vendade ja dede ning poolvendade ja -dede, lapsendajate ja lapsendatute, samuti sama isiku poolt lapsendatute vahel; -a...
Eesti haridus , kooli haridus, hariduse rahastamine.jpm Mis siis haridus on ? hariduse sisust Haridus ei ole see, mida ppekava ette neb. Haridus ei ole ppekavaga ette nhtud teadmiste, oskuste ja vilumuste kogum, nagu seisab haridusseaduses. Mis on ppekava? . Haridus on paljude tegurite koostoimes kujunev subjekti (iseseisvalt toimiva aktiivse alge) olek, inimese vi inimeste mingite henduste ks karakteristik, mis ilmneb informeerituse, arukuse, adekvaatsuse, tasakaalukuse jms foonil. Kus haridus asub? Kas teda saab omandada? Haridus on teadmiste ja oskuste htsus, oleku ja kitumise htsus, arusaamise ja mistmise htsus, mineviku tundmise ja tuleviku aimamise htsus... Mida see thendab? Haridus on igahe igus ja kohustus. Mida see thendab? Haridus on eesmrk ja vahend, ressurss ja tingimus. Mida see thendab? Haridus on ime. Keegi ei saa mitte kunagi elda, et mina tegin kedagi haritud inimeseks. Vimalik on luua haritud inimeseks kujunemise, haritud inimesena silimise ja haritud inimesena rakendumise eeldusi, ei muud. Haridust ei saa anda ega vtta, arendada ega tiustada, rahastada, osta, ma, vahetada ega le kanda on kultuuri, hiskonna ja tervise funktsioon (kaassltuvus) Mida see thendab? ..................................................................... ........................... subjekti (ks) karakteristik. Mida see thendab? ..................................................................... ........................... on vrtus iseeneses, ent instrumentaalseks vrtuseks kujuneb haridus koos informeerituse ja kogemusega (kvalifikatsiooniks) Haridusel ei ole eesmrke. Eesmrgid on inimestel, kes loovad haritud inimeseks kuj eeldusi Mis on...
Mehaaniliseks liikumiseks nim. keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes mingi aja jooksul. 2. Kulgliikumisel sooritavad keha kôik punktid ühesugused nihked (trajektoori). 3. Keha vôib lugeda punktmassiks, kui tema môôtmed vôib ülesande tingimustes jätta arvestamata, s. t. kulgliikumisel ja kui liikumise ulatus vôrreldes keha môôtmetega on suur. 4. Liikumine on ühtlane, kui keha kiirus ei muutu, s. t. keha läbib vôrdsetes ajavahemikes vôrdsed teepikkused (sirgjoonelisel liikumisel nihked). 5. Liikumine on mitteühtlane, kui keha läbib vôrdsetes ajavahemikes erinevad teepikkused. 6. Liikumine on ühtlaselt muutuv, kui keha kiirus muutub vôrdsetes ajavahemikes vôrdse suuruse vôrra. 7. Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. 8. Teepikkus on trajektoori pikkus, mille keha mingi ajaga on läbinud. 9. Kiirus on füüsikaline suurus, mis näitab ajaühikus läbitud teepikkust (nihet). v = s / t (m/s; km/) 10. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab...
peatkk Indrek otsis endale tuba, kus elada ning peale mningate kodude klastamist leidis selle he pere juures. Naine oli mbleja ning mees endine vabrikutline, kel polnud vasemat ktt. Nd tegeles viimane vheke kingsepa ametiga. Kaup sobis ning Indrek kolis sisse. 2. peatkk Indrek kukkus oma sisseastumiskatsetel likooli lbi. Mtiskleb selle le, kuidas ta ikka nii loll on ja elus aina eksib. Tnaval kohtub vana klassivenna Kustas Otstaavliga. See kutsub ta phapeval metsa suurele koosolekule. Hiljem selgub aga et see on mssajate kokkutulek, kuhu koguneb meeletult rahvast, Indrek otsustab huvi prast siiski minna. 3. peatkk Indrek ning Kustas on judnud metsa. Kuulates knet, tuleb Indreku juurde kaks noormeest, kes ajavad nad Kustasega metsast minema, kuna viimased olevat nuhid. ra nad siiski ei lhe ning kuulavad lpuni. Samas neb Indrek kokkutulekul ka oma majaperemeest. Hiljem lheb mssuks, kus ka I...
Ühiskond, riik ja õigus 1. Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Võimu teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu, mida sugukonnakaaslased tundsid tema kogemuste, teadmiste, jahi- võisõjapidamisoskuste või muude väljapaistvate omaduste vastu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas oma võimu ise, toetudes pealiku autoriteedile. 2. Milles seisneb tava kui sotsiaalse normi spetsiifika? Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu 3. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? territoorium rahvas elab sellel territooriumil ja on riigi võimuga õiguslikult seotud....
Riigikogus on oma kantselei, mille lesanne on riigikogule tema tlesannete titmiseks vajalike tingimuste loomine. 2) VALITSUS * Ministritest koosnev krgeim tidesaatva riigivimu oragan. Koosneb kuni 15 ministrist, ametis on veel ministeeriumita minister. Valitsusel on oma peaminister. valitsus on kogu rahva teener. Valitsusasutuse ttajad on riigiametinukd. valitsusse kuulub veel ka riigisekretr. Olemas on veel maavalitsused eesotsas maavanematega. 3) PRESIDENT Esimees vi eesistuja, riigiga seoses riigipea, kelle volitused ja vim on riigita vga erinevad. President osaleb peaministri ametissepanekul, ta mrab peaministri kandidaadid. Presidendil on igus vetole. president valitakse 5 aastaks. Et presidentiks saada peab olema snnijrgne eesti kodanik, peab olema vhemalt 40 aastane, teda peab valima vheamlt 21 riigikogu liiget. President esindab Eesti Vabariiki, nimetab ja vabastab ametist valituses liikmeid, kuulutab vlja seadusi ning valimised, annab riiklike autasusi. K.Pts - 1938-1940 L.Meri - 1992-2001 A.Rtel - 2001-2006 T.H.Ilves - alates 2006. 4) KOHALIK OMAVALITSUS * Kohaliku omavalitsuse ksusteks on vald...
ÕIGUS LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 1998 2 RETSENSEERIS: prof. EERIK - JUHAN TRUUVÄLI 3 SISUKORD Õppeainest 7 Skeem nr 1 8 TEEMA I. SOTSIAALSED NORMID, ÕIGUS JA ÕIGUSNORM 9 § 1. Sotsiaalsed normid 9 P.1. Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused 9 P.2. Sotsiaalsete normide funktsioonid 10 P.3. Sotsiaalsete normide liigid 11 3.1. Tavanormid 11 3.2. Moraalinormid...
Kuna sellekohast õppekirjandust kehakultuuriteaduskonna bakalaureuseõppe üliõpilastele eesti keeles ei ole, oli vajadus sellise õppemateriali koostamiseks olemas. Teiseks eesmärgiks sellise õppevahendi koostamisel oli pöörata üliõpilaste tähelepanu küsimustele, mis on seotud spordi kui sotsiaalse elu ühe osaga. Õppevahend koosneb neljast peatükist. Esimese peatükis antakse ülevaade spordisotsioloogia mõistest ning iseloomustatakse spordi ja ühiskonna vahelisi seoseid. Teine peatükk on pühendatud spordi sotsialiseerumise temaatikale ning lähemat käsitlust leiavad teemad, mis on seotud spordi ning indiviidi suhetega. Paljusid spordiga seotud inimesi huvitab näiteks küsimus kuidas toimub endiste sportlaste üleminek "normaalsesse"...
Õiguse tähistamine. Küsimus, mis on õigus, kuulub õigusfilosoofia valdkonda ja selle on sama raske vastata, kui küsimusele, mis on tõde. Õigus on käitusmisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. · Ius est ars boni et aequi Celsius - Riigikohtu moto - õigus on headuse ja õigluse kunst, teadus headusest ja õiglusest · õigus kui väärtusmastaap väärtusjurisprudentslik lähenemine, peamine praegune lähenemine. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. · õigus kui ühine huvi · õigus kui võim · õigus kui suverääni käsk parlamenti võib vaadata ja suveräänina · õigus kui kokkulepe · õigus kui kohustuslik käitumiseeskiri Kokkuvõtlikult võib öelda, et õiguse tähistamine omab mõtet sellel juhul, kui õiguse tähistamise ,,taga" seisab õiguse idee. Piltlikult öeldes ei pruugi kirjapandud seadus õigust sisaldada, seda juhul, kui seaduse vastuvõtmisel...
16. Füüsikaline evo-univ.füs. koosseisu ja 1. Evolutsioon-süsteemi pöördumatu struktuuri aerng kooskõlas ajalooline areng,mitmekesisemaks ja loodusseadustega,keem keerukamaks elem.mitmekesisuse muutumine.:füüsikaline,keemiline,bioloogi teke,galaktikate,tähtede ja line(seisneb elu arengus Maal,esimesest planeedisüsteemide areng. elusolendist tänapäeva 17. Keemiline evo-univ ja algse Maa eluvormideni.),sostiaalne. abiootilistes ting. Toimunud aatomite 2. Darwin pidas liikide muutumise põhjuseks ühinemine molekulideks ning lihtsatest looduslikku valikut ja põhiprots. Pidas anorgaanilistest ja orgaanilistest kohastumist erinevate ja muutuvate...
aastal eduka Quadisiyya lahinguga osa impeeriumist endale saada. 637. aastal alustati Egiptuse vallutamist, aastal 641 alistus Babylon. Kik need territoriaalsed vallutamised aitasid islami levikule kaasa. Samuti suhtus Umar sallivalt teistesse uskudesse, klastades niteks kristlaste kirikuid. Seda oli siiski rohkem vaja poliitiliselt, et leida vallutustele liitlasi ning mitte sundida vastaseid sdima viimse veretilgani. 2.3 Uthman 644. aastal suri Umar prslasest ametniku ke lbi ja tema jrglaseks sai Uthman. Ta jtkas eelkijate traditsioone, laiendas samuti riigi piire Btsantsi ja Sassanite impeeriumi arvelt. Ajalukku on ta siiski linud phjusel, et ta lasi lplikult kirja panna koraani. Muhamed nimelt oli ise kirjaoskamatu ja tema ajal levis uus usk philiselt suulisel teel. Paljud usklikud tundsid kll koraani peast, kuid osa teadjaid olid vallutussdade kigus langenud. Ka oli koraani les thendatud mitmesugustele kohtadele: kividele, majaseintele, lihtsalt palmilehtedele, sest paberit tollal ei tuntud. Et petus ei ununeks vi ei saadaks sellest valesti aru, oli vaja tekst kirja panna. Muidugi pandi kirja vaid need Muhamedi suulised tlused ja jumala snad, mis olid kaliifidele olnud meeleprased. Teisi ignoreeriti vi lausa hvitati. Samas oli vaja ka koraan luua kanoonilisemaks, meeldivamalt kuulatavaks. Muidugi ei pandud kirja kohe kiki jumala tlusi, lplikult sai koraan tegelikult kirja pandud alles 10. sajandiks. Koraani kirjapanek ei olnud kasulik pelgalt jumalateenistuse tarbeks, vaid kasu oli ka kohtul, mis toimus phakirja alusel. Senistest jumalateenritest kohtunikelt veti siiski ra igus kohut mista ja selle asemele mrati kaliifi poolt kohtunikud. hest kljest see kergendas tegelikult kohtunike td, sest jumala tekst oli selleks liiga keeruline ja mitmetimistetav, kuid see andis ka kaliifi vastastele igus...
H. Tammsaare "Te ja iguse" phjal) Anton Hansen Tammsaare teadis, mis on nn ja kirjutas selle les. nn on aga nii lai miste, et he raamatu kite piiridesse see ei mahtunud. Seeprast li ta viiekitelise teose "Tde ja igus", kus ta pdis teha mningaid kokkuvtteid. "Te ja iguse" phjal on teadlased pdnud seda mistet defineerida, sest selles on kirjas tde. Esimese kite algul tahab ks tegelane teada saada, mis on nn. Viimase kite lpul saabki tema poeg kahe plvkonna histe uuringute tulemusena seda teada. Autoril on aga kik teada juba esimese rea kirjapanekul, ja seda asubki ta ruumi raiskamata kirja panema. Esmakordsel lugemisel vib snum kll lugejale tabamatuks jda, kuid korduval lugemisel ja Tammsaare lejnud loominguga krvutades, samuti erialase kirjanduse ja ksiraamatute appi vtmisel avaneb kirjaniku idee nne olemusest oma ties selguses ja sgavuses. Ja kuigi lugeja teadusliku lhenemise korral taipab kik, ei suuda ta ka peale silmade avanemist definitsiooni kaaskodan...
Progressiivsed romantikud olid hiskonna vastu kriitilised ja kirglikud. Hindasid krgelt humanismi ideid. Walter Scott kujutas oma romaanides laialdaselt rahva lestuse, mida aadel ja suurfeodaalid kasutasid sageli oma huvides. Cooper on USA rahvusliku kirjanduse alusepanija, n- esimene teline ameerika kirjanik. Ta hakkas kujutama P-Ameerika loodust ja kontinendi pliselanikke indiaanlasi. Cooperi loomingus on vimalik eristada kolme olulisemat teemaderingi: revolutsioon( Ameerika hendriikide iseseisvumisega seotud sndmuste nind probleemide ahel), meri (laevateenistuse muljed) ja rajamaa(indiaanlaste tskkel). Revolutsiooni teemas ei sedanud ta lesandeks lihtsalt minevikusndmuste esitamist, vaid kirjanikul pidi olema igus fantaseerida. Sealjuures ei tohtinud ta moonuada reaalse elu fakte. ("Salakuulajale", "Bravo"). Mereromaanides kajastuvad Cooperi laevateenistuse muljed ning neis on thtis koht seisuslikul elemedil. Ta paistab neis teostes silma meisterliku meremaastiku kujutajana. ("Loots", "Punane piraat"). Indiaani suguharude elu ksilevate romaanide keskseks teemaks sai indiaanlaste vitlus kolonisaatorite vastu ("Nahksuka jutud"). Romantikuna hindas kirjanik loomulikkust ja loodust. 6.Victor Hugo nimetas ise end prantsuse kultuuri lipukandjaks ning tnaseni ongi teda tunnustatud prantsuse romantismi kirjandusliku juhi ja sravaima isiksusena.Hugo kujunes romantismiajastu olulisimaks proosakirjanikuks Prantsusmaal. Erinevalt nidendeist on enamik tema romaane silitanud populaarsuse tnapevini. Thtsaimad neist on: "Jumalaema kirik Pariisis", "Mees, kes naerab", "Tapakirve aastal" jne.Tema loomingut iseloomustavad konrastid: kontrastselt on esitatud tegevuspa...
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigus" (kokkuvõte) Tegevuspaik: Vargamäe (Oru ja Mäe), kõrts Sündmustiku aeg hõlmab aastaid 1870-1890 Tegelased: · Pearu Murakas-kaval, salalik ning visa hingega mees · Andres Paas- väga töökas, sihikindel ja tugev mees · Krõõt- nõtke, teotahteline, heasüdamlik. Andrese esimene naine · Lambasihver- matsakas, leppiv peksmisega. Pearu naine · Juss- töökas ja allaandev. Andrese sulane Mari esimene mees · Mari- emalik, töökas, jutukas. Vargamäel türukuks, Jussi naine, hiljem Andrese naine · Hundipalu Tiit- oli Indreku ristiisa ning talupere mees · Taar- oli rätsep,ta oli isamaaline ideaal ,kes mõtles ainult raha peale! · Kassioru Jaska- oli rikas talumees http://koolimaterjalid.blogspot.com/2008/06/tde-ja-igus-kokkuvte.html I Vargamäe andres ja Krõõt astusid oma uue kodu poole. Krõõt polnud oma mehe ostuga rahul, sest maalapp oli väga soine. Ta oli harjunud oma isakoduga, kus...
Tugevnesid dnastiate- ja rahvastevahelised vastuolud, millele lisandusid prast reformatsiooni veel usulised vastuolud. Absolutismi teoreetiliseks phjendajaks sai Prantsuse jurist Jean Bodin(1530-1596), kelle phitks on "Six livers de la Republique" (Kuus raamatut riigist. 1576). Kolmest traditsioonilisest riigivormist - demokraatia kui rahva vim, aristokraatia kui n- paremate vim ja monarhia kui ksikisiku vim - eelistas Bodin kindlalt viimast. nii demokraatia kui ka aristokraatia oli Bodini meelest ebakindel ning vi edukalt toimida vaid ige lhikest aega. Elanike turvalisuse ja heaolu saavat tagada vaid piiramatu kuninga vim. See pidi Bodini arvates olema eelkige eluaegne, teiseks pidi vim olema absoluutne ja jagamatu. Sltumatul majesteedil, vitis Bodin, peab olema igus vlja anda seadusi kigile alamatele, ilma et ta...
Ta kasutas kurjasti andmeid, mida talle heauskselt usaldati ning tekitas sellega kahju inimesele, kes temast hoolis ja kes teda usaldas. Hetkel, mil ta otsustas Ella raha enda arvele le kanda, oli ta tiesti teadlik oma teo tsidusest ja illegaalsusest, seetttu puuduvad igasugused kergendavad asjaolud. Hoopis vastupidi, arvesse tuleb vtta raskendavaid asjaolusid, kuna salune tegutses majandusliku ja omakasu eesmrgil. Eesti Vabariigi phiseaduse 32 stestab, et igahe omand on puutumatu ning et omandit vib omaniku nusolekuta vrandada ainult seaduses stestatud juhtudel ja korras. Konto ja rahasumma omanikuks oli Ella ning kontol olnud summa eemaldati tema nusolekuta. Eelnimetatud seaduse ja paragrahvi kohaselt on igahel, kelle vara on tema nusolekuta vrandatud, igus prduda kohtusse. Siinkohal nuab kaitse vrandatud summa hvitamist selle esialgses mahus. Lisaks palume kohtul arvestada Antsu varasemat minevikku, mis hlmab kahte kriminaalkari...
annaabi.ee 
Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna!
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
