Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

" hiskonna petus" - 5 õppematerjali

3
txt

Poliitika, demokraatia, diktatuur

neutraliteet - erapooletus okupatsioon - riigi maa-ala ajutine hivamine teise riigi relvajudude poolt. perestroika - NSVLi majandusssteemi mberkorraldamine ja liberaliseerimine(ettevtete suurem iseseisvus, erasektori arendamine) alates 1985.a. pingeldvendus - vhenenud pinge ida-lne vahel1969-197379 plaanimajandus - majanduse plaaniprane arendamine ja suunamine riigi poolt; igale ettevttele, ent hiljem ka kultuuri-, tervishoiu-, teadus- ja sotsiaalsfri asutustele koostati kohustuslik(kvartal,aasta, viisaastaku) plaan. rahvademokraatia - klma sja ajal kommunistide ainuvim NSVL satelliitriikides, kus demokraatia oli pelgalt kulissiks. rassism - maailmavaade, mille jrgi rasside vahel ei ole ega peagi olema vrdsust. raudne eesriie - NSVL katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast repressioon - surveavaldamine, kellegi mahaurumine, karistamine. sotsiaaldemokraatia - vasakpoolne liikumine, mis taotleb hiskonna iglasemaks muutmist demokraatlike vahenditega ja hiskondlike kokkulepete kaudu. sotsiaalne turvalisus - riigi sotsiaalpoliitika eesmrk, mille kohaselt riigi kodanik vib haiguse, tkoha kaotuse, vaesumise vi mne muu nnetuse korral loota riigi abile. sotsiaalpoliitika - valitsuse poliitika vaesemate ja httasattunute aitamiseks ning hiskondliku vrdsuse edendamiseks. sotsialism - poliitiline petus, mis pab saavutada hiskonnas sotsiaalset vrdsust. terror - vgivald poliitilises vitluses, mis viib sageli inimeste fsilise hvitamiseni, hirmuvalitsus. terrorism - teadlik vgivalla rakendamine tavaliselt juhuslike tsiviilisikute suhtes, et saavutada valitsuselt oma nuete titmist. tippkohtumine - riigipeade kokkusaamine. turumajandus - majandus, kus nudlusel ja pakkumisel lastakse suhteliselt vabalt kujundada kaupade ja teenuste tootmist, jaotamist ning tarbimist. vabariik - riigivorm, mille puhul krgemad riigivimuorganid on valitatavad vi moodustab need parlament. v...

Ajalugu - Põhikool
62 allalaadimist
2
txt

Ajalugu 8. klassile paragraaf 26-28 tähtsaimad asjad

19 sajand- konservatiivsed vaated judsid aktiivsesse poliitikasse. 1830-moodustati konservatiivne partei(tuntuim inglismaal, ja tegutseb tnapevalgi). 19 sajand-kodanluse sajand. liberealism-vabameelsus, inimeste vrdiguslikkust ja vabadust thtsustav poliitiline petus. 19 sajand oli liberealism levinuim poliitiline vool. rahvuslus ehk natsionalism. 19 sajandil sain kesk- ja ida-euroopas ning balkanil hoo sisse rahvuslik vabadusliikumine, mille eesmrk oli uute iseseisvate rahvusriikide loomine. (selleni juti 20. sajandil). 19 sajandil kiirendas teaduse ja tehnika edusammude kasutamine tootmises hiskonna arengut.(vead: polnd korereid. Veevarustus, kanalisatsioon, arstiabi, koolivrk ei tulnud toime).tliste haridustase oli paranenud. rikkad vabrikandid. sotsialism-poliitiline petus, mis pab saavutada hiskonnas sotsiaalset vrdsust. karl marx (1818-1883)Marksismi ks eestvedaja. Friedrich engels-marksismi ks eestvedaja. sotsiaaldemokraatia-vasakpoolne liikumine mis taotleb hiskonna iglasemaks muutmist demokraatlike vahenditega ja hiskondlike kokkulepete kaudu. kommunist-kommunismi pooldaja. kommunism-poliitiline petus, mis pab saavutada sotsiaalset vrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmrgiks on klasside ja eraomandita hiskond. konservatismi phjustas maailma vgivaldse purustamise ja hvitamise levik. liberalismi phjustas soov kaitsta revolutsiooniaastate jooksul kttevidetud vabadusi ning vajadus phjendada majanduslikult eduka kodanluse pdlusi. sotsialismi phjustas hiskonnas avaldunud ebavrdsus. tstuslik pre...

Ajalugu - Põhikool
26 allalaadimist
2
doc

1. maailmasõja põhjal küsimused

Mis on demokraatia? Mis on diktatuur? valitsemisvorm, mis on rahva käes valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu vim otsuste tegemisel. 2.Miks suurenes demokraatlike ideede populaarsus prast I maailmasda? Suurenes, kuna vitjad olid demokraatlikud riigid ja kaotaja Saksamaa ei olnud demokraatlik, nii arvati, et demokraatia on parim riigi valitsemise kord ja suuremosa riika valis siis demokraatia. 3.Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Sest inimesed pettusid demokraatiasse. See pettumus ning hirm homse peva ees olid soodsaks pinnaks mittedemokraatlike liikumiste tekkele ja levikule. 4.Millised olid mjukamad demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised? mittedemokraatlikud- esimesel maailmasõja päevil haarasid kommunistid võimu venemaal ning kehtestasid seal hirmuvalitsust. itaalias läks 1922.a. riigirüüt fasistliku pertei kätte. demokraatlikud 5.Iseloomusta liberalismi, konservatismi, sotsialismi, k...

Ajalugu - Põhikool
49 allalaadimist
8
doc

Platoni poliitiline õpetus

Ksimusepstitus ja selle filosoofilised eeldused. Poliitika filosoofia on praktilise filosoofia osa ja ksitleb sellisena ksimust, millised on hiskonnaelu ja selle vormi valiku igustamise printsiibid. Poliitilise elu filosoofiline ksitlus pab vastata mitte ksnes ksimusele, milline riik ja selle poliitiline elu peaks olema, kui eelkige ksimusele, kuidas on sedalaadi vited igustatud, millistele argumentidele nad toetuvad. Platoni poliitilist petust on tavaks nimetada petuseks ideaalsest polis`est, ja seda selles thenduses, et siin on eelkige ksitluse all idee-prane polis ja mitte niivrd meeleliselt tajutavas maailmas faktiliselt eksisteerivad polis`ed. Kuid nhtavas maailmas faktiliselt eksisteerivad nhtused, mille hulka kuuluvad ka polis`ed, ei saa Platoni ontoloogia kohaselt omada seda tiuslikkuse astet, mis on nende olemustel olemise enda valdkonnas. Selle vlistab meeleliselt tajutava tegelikkuse-valdkonna ontoloogiline eripra siin esineb kik olemuslik oma ebapuhtal kujul ning asub pidevas muutumises, tekkimises ja hvimises, miski ei suuda silitada oma identiteeti. Siiski annaks...

Kultuurilugu - Keskkool
19 allalaadimist
320
doc

Majanduspoliitika

Välistegurite suhteliselt mahuka käsitlemise vajadus õppeaine TTP0010 Majanduspoliitika raames tuleneb ka asjaolust, et alates 20072008. õppeaastast puudub TTÜ 4 majandusteaduskonna bakalaureuse õppekavas õppeaine “Politoloogia”. Kultuuri, religiooni, sotsiaalprobleemide jms suhteliselt mahuka käsitluse käesoleva loengukursuse raames tingib asjaolu, et TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekavas puudub õppeaine „Filosoofia“ ja nimetatud valdkondi käsitlevatest õppeainetest on vaid „Sotsioloogia“, „Psühholoogia“ ja „Majandusajalugu“, kusjuures needki vaid valikainetena. 1. MAJANDUSPOLIITIKA OLEMUS JA PÕHIMÕISTED 1.1. Majanduspoliitika kui ühiskonna- ja majandusteadus Järgnevalt käsitleme majanduspoliitikat ühiskonna- ja majandusteaduste süsteemis põhiliselt Saksa majanduspoliitika õpikute alusel. Seda lihtsal põhjusel, et peale sakslaste pole keegi teine majanduspoliitika olemusest pikemalt teoretiseerinud. Näiteks USA ülikoolide vastavad õpikud asuvad tavaliselt kohe asja juurde (käsitlus põhiliselt case-ide alusel, nagu USA-s üldiselt tavaks) ja jätavad majanduspoliitika koha, ülesanded ning mitmed olulised põhimõisted korralikult defineerimata. Enamikus saksa õpikutes klassifitseeritakse majandusteadused (Raudjärv, 1995, lk 9) rahvamajandusõpetuseks; ettevõttemajandusõpetuseks; finantsmajandusõpetuseks. Majanduspoliitika kuulub (koos majandusloo ja majandusteooriaga) rahvamajandusõpetuse koosseisu. 1.2. Majanduspoliitika teooria ja praktika 1.2.1. Teooria ja praktika seosed Majanduspoliitika puhul o...

Akadeemiline kirjutamine -
46 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun