Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

" hiskond" - 46 õppematerjali

2
docx

HISKOND KUI INIMESTE OLEMASOLU VIIS .

ÜHISKOND KUI INIMESTE OLEMASOLU VIIS. Ühiskond on tervik, mille valdkonnad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Süsteem on tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Majandus on valdkond mille moodustavad tootmine ja kauplemine.Majanduses on suhete aluseks tulu. Poliitika hõlmab riigi toimimistkorraldavat tegevust, mis on seotud võimu-ja õigussuhetega.Poliitikas on suhete aluseks võim. Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja-ühendused.( MTÜ,SA ) Nende eesmärk on edendada kohalikku elu ja tugevdada inimeste ühtekuuluvust.Tugev kodanikuühiskond on ka oluline demokraatia tagatiseks, sest kontrollib ,piirab ja tasakaalustab riigivõimu. Kultuuriks nim. mitme inimpõlve poolt loodud materiaalseid ja vaimseid väärtusi. Eraelu tähendab inimese isiklikku elukorraldust. Rahvus on inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluv...

Ühiskond - Põhikool
2 allalaadimist
3
txt

Poliitika, demokraatia, diktatuur

On olemas demokraatlikud vabadused. demokraatlikud vabadused - snavabadus, trkivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, sdametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. desarmeerimine - relvastuse ja relvajudude kaotamine vi vhendamine. diktatuur - mitte millegagi piiratud seadustele mitte alluv jule toetuv vim, hirmuvalitsus. diskrimineerimine - kellegi iguste kitsendamine. doktriin - petus, poliitiline juhtmte. dominioon - Briti Rahvaste henduse autonoomne liikmesriik, millel oli oma parlament, valitsus, kohtusst ja seadusandlus. glasnost - avalikustamispoliitika ja snavabaduse avardumine NSVs 1980.a.teisel poolel. globaalprobleemid - lemaailmsed probleemid, mille lahendamisest sltub kogu inimkonna edasine kik. heaoluhiskond - kond, mille puhul on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest kannab hoolt valitsus idablokk - NSVL, tema sltlasriigid ja kom.liitlased 1945-1991 ideoloogia - poliitikat, majandust ja hiskonda puudutav ssteemne ideedekogum. ideoloogiline - ideoloogiat vljendav industrialiseerimine - suurtstuse arendamine inflatsioon - raha ostuju langus ja hindade tus. integratsioon ehk limumine - riikide majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koost. julgeolekuorganid - nukoguliku vimustruktuuri luure ja repressiivorganid, nukogude vgivallapoliitika elluviijad koalitsiooniivalitsus - erinevate poliitiliste judude poolt moodustatud valitsus. kolhoos - pllumajandusettevte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete hisomand. kolmas maailm - klma sja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike lnemaade ega ka kommunistliku idablokki maade hulka. kolonialism - poliitika, mis taotleb vhem arenenud v. nrgemate maade kolo...

Ajalugu - Põhikool
63 allalaadimist
2
txt

Goethe"Faust" tegelaste iseloomustus, lühi sisukokkuvõte,

Uskus inimeste headusesse, olenematta vgadest, mis nad enda teel tenud on, Mefistotelesega vrreldes oli ta positvselt meelestatud Fausti osas. Uskus, et Fausti vib proovile panna, et ta lbib selle ilma prgusse sattumatta Mephistofeles- (kurat)(lhend edaspidi M)-tema kuulsad snad:Ma olen osa just, kes kikjal tstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head.Halb peategelane raamatus, kurja kehastus. Ta peab kiki inimesi patusteks. Arvab, et inimese suurim probleem on virisemine t ja elu le. Tema meelest:Mistus teeb inimesi vahel halvemaks kui loomad. Wagner-Fausti pilane Heinrich- Margareta- naine, kellesse Faust armus esimesest silmapilgust, ta oli noor, positiivne, sgavalt usklik, ilmselt naiivne, uskus liialt Fausti, kannatas Fausti eemaloleku ajal kohutavalt. Tapab oma lapse, kaudselt tema s lbi surev...

Kirjandus - Keskkool
603 allalaadimist
2
txt

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

Tpev oli pikk ja palgat peval, kindlad hiskondlikud vrtused ja elurtm. Vastuhakuks ksluisele telule hakati otsima meelelahutusi. Linnaelu avanes meelelahutuststuses. Avatud hiskonnas pidutseti prast mingi tperioodi lppu ning pidu oli siis t otsene jtk. Tstushiskonnas avaldus aga tpev ja puhkepev selgesti. Tstuspre ja leminek kapitalismile muutis hiskonna sotsiaalset poolust, st. : * thive majanduse phihaldus * linna- ja maarahva suhtarv * leibkonnamudelid Tstustliste ja linnaelanike arv kasvas ja pllupidajate arv vhenes. Linnades kasvas ametnike, poodnike, arstide, advokaatide ja teenindusttajate arv, kuna seoses elatustaseme tusuga tarbiti ha rohkem teenuseid. Varem tstushiskonnas olid linnad lerahvastatud ning olme- ja sanitaarolud halvad. 20. sajandi alguses kujunes progressi smboliks suuremad sissetulekud, moodsad side- ja transpordivahendid, suur kaubavalik ja laialdasemad puhkamisvimalused. Agraarhiskonnas eksisteeris suur pere, mis koosnes mitmest plv...

Ühiskonnaõpetus - Keskkool
62 allalaadimist
2
txt

Surmanuhtlus

Teine pooltvide tleb, et kui kurjategija on tapetud, ei saa ta enam teist korda kuritegu sooritada (nn igavene teovimetus). See on kll ige, kuid teistel karistusvormidel, mis isoleerivad kurjategija hiskonnast, on surmanuhtluse ees vhemalt ks eelis. Nimelt aitavad nad kasvi osaliselt vltida igusssteemis kigest hoolimata ette tulevate eksimuste osutumist saatuslikuks. Surmanuhtlus aga kustutab nii nende eluknla, kes on ekslikult sdi mistetud, kui nende oma, keda vinuks rehabiliteerida. Ebaiglast kohut on minevikus hulganisti nhtud ja ei j see ngemata tulevikuski. Eelmistest erineb kttemaksu kontsept. Selle peamine sisu on mitte kuritegu vltida, vaid tasuda ktte vritikitumise eest, s.o kurjategijale ktte maksta. Videtakse, et iglus nuab kttemaksu ja hiskond nitab selle lbi oma hukkamistu. Nii oleks surmanuhtlus hiskondlike normide peegeldus. I've paid close attention to this issue. Unfortunately, not yet rahuaegset the death penalty in all countries in the Baltic countries belonging to the Board have been abolished. I've often been faced with the argument that public opinion is against the death penalty and the time is not yet ripe for this purpose. For and against The most common pooltvide the death penalty is the need for society. Indeed, the deterrent is the law and order. According scarytheory is necessary for the welfare of society to kill rioter, crowd of other people, a similar time to send something back to the idea. There have been countless studies, but none of them are proven, the death penalty would actually be an effective scary effect. In fact, quite the contrary is suggestive evidence: getting evens measures may have a negative impact on violent society, mora...

Inglise keel - Keskkool
37 allalaadimist
15
txt

Looming kokkuvõte 3/2009

Lk 391-392 Analtline lhenemine paistab igupoolest ka srrealistlikumatest visoonidest,niteks proosapalas luuletaja kallitest kridest,mis tal Narita lennujaamas kstakse kotist vlja vtta ja mis saavad siis nii tapariistaks kui ka justkui metafoorseteks krideks.Kalju Kruusa toon on,nagu eldud,vga inimlik ja soe.Ta kirjutab olenditest ja asjadest telise kaasaelamisega,nii et need ilmuvad ta luules ikkakuidagi elusate ja tegelikena,mitte lihsalt keeleobjektidena.Edaspidi moodustan meelevaldseid kogumeid temaatika,hoiaku ja vtete jrgi:tinglik see jaotus ju on,aga liigendab kuidagi pilti.Alustan nende luuletajatega,kes kritiseerivad siinset ja praegust,ja teevad seda tsiselt,tingimata,et tahaksin sotsiaalselt luulet a priori rohkem vrtustada kui niteks sisekaemust,keelemngu vi impressionismi. Lk 393-394 Hdad siin ja praegu hiskonnakriitika rohkus on iseenesest hea mrk.See nitab,et me hiskond polegi kige hirmsam ja konformistlikum.Viimastel aastatel on sotsiaalsest luulest saanud lausa ks meinistriimne,nii et ostuhulluses inimene pole luules enam suurt haruldasem tegelane kui niteks kildudeks purunenud hing.Jrgen Rooste on eesti hiskonnakriitikutest kige hoogsam,visionrlikum ja sdamlikum.Viimase all mtlen ma teatavat empaatiavimet,mida Roostel nib jaguvat ka kritiseeritava objekti suhtes.Sgisel ilmus Roostel veel ks luulekogu, 21 sajandi armastusluule.Ma ei taha kujunduste eritlemiste peale ruumi raisata,ent siin haakus see teemaga erakordselt hsti ning andis raamatule hoopis uue mtme.Kui Rooste luuletuses asjad ja inimesed ka mdanevad,on ta toon siiksi otsiv ja lootev ning apokalptilusus on neis tekstides pigem naljakas.Traditsiooniliselt ksitletakse tragdiana teoseid,kus suured ja iglased jvad sdi,komdiana aga neid,kus sdlased ikkagi lpuks lunastuse leiavad.Kui eesti sotsiaalse luule dominantideks on harilikult tarb...

Kirjandus - Põhikool
22 allalaadimist
2
txt

Valimised

2 voor-valimisknnis 5%.Sinna psevad ainult need parteid kes on saanud rohkem kui 5% toetust.Et mitte liialt killustada parlamenti.Kes on hes ja samas parteis kandideerinud nende hled liidetakse.Hlte summa jagatakse ringkonna kvoodiga. See kes on oma parteis krgemal kohal see saab need kohad endale mis teises voorus jagatakse. 3 voor-jagatakse lejnud thjad kohad.Selle jagamiseks kasutatakse sellist asja nagu d`Hondti jada.See on krgema keskmise meetod.Kikide parteide tulemused jagatakse selle dHondti jada tulemustega lbi.Ja vaadatakse millise partei tulemus on krgem ja need saavad jrgmised kohad parlamendis.Seal toimub suletud nimekirjade phimte. Hbriidis on hendatu majoritaarse ja proportsionaalse ssteemi phimtted. Kehtib Venemaal.Seal on ka kaks vooru.Iga valija valib endale kaks saadikut.he valib riigitasandile ennast esindama ja teise kohaliku vimu tasandile esindama. hiskond. Hletajat ei tohi mjutada valimissedeli titmisel. Valimiskampaania rahastamine peab olema selge,avalikusele nhtav ja teada.Selleks peavad parteid esitama aruandluse kust nad on raha saanud ja kui palju. Kik hled on vrdsed ja igal valijal on ainult ks hl. See ei kehti hbriitsetes valimisssteemides.(venemaa) Esimene etapp on valimiste ettevalmistus.Sel ajal riigi valimiskomisjon teeb kindlaks valimisiguslike kodanike arvu.Vidakse parandada valimisseadust. Valimised vivad olla kas korralised vi erakorralised.Korraline valimine toimub teatud kindla ajavahemiku jrel.(nt 4 aasta tagant). Erakorralised valimised toimuvad siis kui parlament on laiali saadetud.Vaja kiiresti uut parlamenti. Teine etapp on valimiskampaania.Toimub kandidaatide registreerimine.Toimub valimis- programmide propaganda.(reklaamid telekas ja raadios jne.)Sel perioodil parteid tugevnevad organisatsiooniliselt.Toimuvad ka kongressid. Kolmas etapp on hletamin...

Ühiskonnaõpetus - Keskkool
14 allalaadimist
1
txt

Inimõigused ja kommunism.

Inimigused ja kommunism Enamik inimesi nustub sellega, et igal inimesel peaks olema igus kindlatele asjadele, nagu niteks mitte saada piinatud vi orjastatud. Need phiigused peaksid olema kigile hesugused. Kui igused on riigis seadusega kaitstud, siis on need tsiviiligused. Inimigused Enamik RO liikmed on alla kirjutanud Inimiguste Hartale. Seal on kirjas mitmed phiigused, nagu igus elule ja igus oma arvamust avaldada. Erinevad rhmitused ks thtsatest igustest on vrdiguslikkus seaduse ees. Paraku ei kohelda inimesi vrdselt kas nahavrvi, soo vi vanuse prast. Vimu kuritarvitamine Mnikord eiravad riigid inimigusi. Niteks 1948.-1994.a ei lubatud mustadel luna-aafrikastel valida. Ka praegu rikutakse mitmel pool maailmas inimigusi. Kas tead? Naised said esimesena valimisiguse Uus-Meremaal 1893. aastal. Mnes riigis ei tohi naised veel praegugi valida. Kommunism Kommunism on usk, et hiskond peaks olema kommuun-kik jagaksid ksteisega tarvilikku...

Ajalugu - Põhikool
20 allalaadimist
3
txt

Vetnami sõda, Kuuba kriis ja Berliini kriis

Sadu tuhandeid inimesi pgenes aastas. Ida-Saksamaa hvardas inimestest thjaks joosta. Nukogude Liit ehitas Berliini mri Ida ja Lne-Berliini vahele. 13. august 1961. Ehitati pgenike takistamiseks, aga ametlikult eldi hoopis midagi muud. Sellel ajal Kennedy pidas oma kuulsa kne, et tema on berliinlane ja klastas Lne-Berliini. Sellega ta avaldas toetust Lne-Berliini elanikele. Nukogude Liit ritas kaval olla. Taotles, et Lne-Berliinile antaks neutraalse vabalinna staatus. Aga ei saanud. Lne-Berliini ei hendatud Lne-Saksamaaga, vaid ji omaette riigiks. Pgenemine vhenes, aga katsed jtkusid mri lemaaiseks. Berliini kriis ei muutunud vga suureks tuumasja allikaks. Kuuba kriis ehk Kariibi kriis 1962 Klma sja kige pingelisem hetk. Oldi kige lhemal tuumasja puhkemisele. USA pool nimetab seda Kuuba raketikriisiks, Nukogude pool aga Kariibi kriisiks. Sellega tahet...

Ajalugu - Keskkool
97 allalaadimist
2
txt

Ajalugu 8. klassile paragraaf 26-28 tähtsaimad asjad

19 sajand-kodanluse sajand. liberealism-vabameelsus, inimeste vrdiguslikkust ja vabadust thtsustav poliitiline petus. 19 sajand oli liberealism levinuim poliitiline vool. rahvuslus ehk natsionalism. 19 sajandil sain kesk- ja ida-euroopas ning balkanil hoo sisse rahvuslik vabadusliikumine, mille eesmrk oli uute iseseisvate rahvusriikide loomine. (selleni juti 20. sajandil). 19 sajandil kiirendas teaduse ja tehnika edusammude kasutamine tootmises hiskonna arengut.(vead: polnd korereid. Veevarustus, kanalisatsioon, arstiabi, koolivrk ei tulnud toime).tliste haridustase oli paranenud. rikkad vabrikandid. sotsialism-poliitiline petus, mis pab saavutada hiskonnas sotsiaalset vrdsust. karl marx (1818-1883)Marksismi ks eestvedaja. Friedrich engels-marksismi ks eestvedaja. sotsiaaldemokraatia-vasakpoolne liikumine mis taotleb hiskonna iglasemaks muutmist demokraatlike vahenditega ja hiskondlike kokkulepete kaudu. kommunist-kommunismi pooldaja. kommunism-poliitiline petus, mis pab saavutada sotsiaalset vrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmrgiks on klasside ja eraomandita hiskond. konservatismi phjustas maailma vgivaldse purustamise ja hvitamise levik. liberalismi phjustas soov kaitsta revolutsiooniaastate jooksul kttevidetud vabadusi ning vajadus phjendada majanduslikult eduka kodanluse pdlusi. sotsialismi phjustas hiskonnas avaldunud ebavrdsus. tstuslik pre-manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega.uute masinate kasutuselevtt on philiseks tunnuseks.sai alguse inglismaalt 1750. 18 sajand hakkasid manufaktuurid asenduma vabrikutega. 19 sajand judis tstuslik pre ameerikasse. 18 sajand leiutati ketrus ja kudrutamismasin. phjaliku muutused toimusid algul se ja tekstiilitstuses.(kige thtsamad majandusharud). 18 sajand veti tehastes kasutusele aurumasin. 1765 konstrueeris ja...

Ajalugu - Põhikool
26 allalaadimist
3
txt

Bütsants

Btsants. Riik ja hiskond. levaade ajaloost: Lne-Rooma alad langesid VI sajandiks germaanlaste vimu alla ja seal tekkisid sltumatud germaanlaste riigid. Ida roomas psis keisrivim kuni XV sajandini, siis aga vallutasid trklased Konstantinoopoli. Ida-Roomat hakati kutsuma Btsantsiks, mis tulenes Konstantinoopoli varasema kreekaprases nimetusest Byzantionist. Riik oli aga jtkuvalt Rooma keisririik ning elanikud nimetasid end roomlasteks. VII sajandil sai varasema ladina keele asemel Btsantsi riigikeeleks kreeka keel. Keiser Justinianuse valitsusajal (527-565) pti taastata Rooma impeerimu muistset hiilgust, kuid VI sajandi teisel poolel tungisid Balkani poolsaarele lunaslaavlased ja Itaaliasse germaani him langobardid ning seetttu Itaalia kaotati. VII sajandil tungisid Balkanisse Aasiast trgi pritolu bulgaarid. Nemad rajasid Bulgaaria riigi, mille suhted Btsantsiga olid vaenulikud. Aja jooksul sulasid bulgaaridest vallutajad slaavlastega hte ja vtsid omak...

Ajalugu - Keskkool
34 allalaadimist
1
txt

Ühiskond 1 osa 8. klassile

hiskond-koosneb inimestest, kes sltuvad ksteisest.hiskond on loodud inimeste poolt ja inimeste jaoks. sotsialiseerimine-hiskonnaga kohanemine kitumiskultuur-hine arusaam haldus-hiskonna valdkond tjaotus-eri inimesed teevad eri asju.t jaotus teeb kigi t thusemaks, kuna tehakse seda mida osatakse Tv lk 4 harjutus 2. perekond-kodu, elu klalinnvald-kodu, kool, tkoht riik-kodumaa euroopa liit- - maailm-elu Tv lk 5 harjutus 3 majandus-raha kultuur-kunst, rahvas, rahvus haridus-kool, likool, ppimine valitsemine-elu, otsused sotsiaalabi-A-sotsiaalid,kodutud,prkkarid, vaesed Tv lk 6 h 1 1)diskriminieerimine 2)sallivustolerantsus 3)kultuur Tv lk 7 h 5 kui raha ei ole, kodust ilma, t kaotus, joomine, pangalaenud, suur perekond, kasiinodes raha maha mngides Tv lk 8 h 1 rahvus-emakeel, elukoht, vanemad, vanavanemad, emakeel-emakeel on rahvus multikultuursus-ollakse tolerantne teiste kultuuride ja rahvuste vastu ning usutakse et nende vaheline lbisaamine on vimalik. globalisee...

Ühiskonnaõpetus - Põhikool
12 allalaadimist
2
doc

1. maailmasõja põhjal küsimused

Mis on demokraatia? Mis on diktatuur? valitsemisvorm, mis on rahva käes valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu vim otsuste tegemisel. 2.Miks suurenes demokraatlike ideede populaarsus prast I maailmasda? Suurenes, kuna vitjad olid demokraatlikud riigid ja kaotaja Saksamaa ei olnud demokraatlik, nii arvati, et demokraatia on parim riigi valitsemise kord ja suuremosa riika valis siis demokraatia. 3.Miks oli mittedemokraatlikel liikumistel palju toetajaid? Sest inimesed pettusid demokraatiasse. See pettumus ning hirm homse peva ees olid soodsaks pinnaks mittedemokraatlike liikumiste tekkele ja levikule. 4.Millised olid mjukamad demokraatlikud ja mittedemokraatlikud liikumised? mittedemokraatlikud- esimesel maailmasõja päevil haarasid kommunistid võimu venemaal ning kehtestasid seal hirmuvalitsust. itaalias läks 1922.a. riigirüüt fasistliku pertei kätte. demokraatlikud 5.Iseloomusta liberalismi, konservatismi, sotsialismi, k...

Ajalugu - Põhikool
50 allalaadimist
1
doc

"Kas kõik tõed on suhtelised?"

Kuna aga ka sellele m?stele on l?i aegade v?a paljude erinevate maailmavaadete ja uskumustega isikute pool v?ja pakutud erisuguseid definitstioone, siis ei saa seda ka siinkohal htmoodi lahti m?estada. Siiski ks levinumaid arusaamu on, et t?e on see, mis vastab tegelikkusele, kuid nüdki tekib ksimus- mis on tegelikkus... Eesti vaimulik, kiriku- ja kultuuriloolane Toomas Paul on ?lnud : "T?e on nagu vesi janusele. Veel ei ole maitset, v?vi ega l?na, aga temata ei ole elu.Samas juudi vanas?a j?gi on t?e k?ge kindlam vale. Siinkohal tulebki v?ja et igal rahval, igal isiksusel on tekkinud oma t?d ja uskumused. N?teks kui keegi on kindel, et p?apikud on olemas, leidub kindlasti keegi teine, kes v?dab vastupidist. Kindel on aga see, et absoluutse t?ni ei j?a kumbki neist, kuna seda v?det verifitseerida...

Filosoofia - Keskkool
18 allalaadimist
8
doc

Platoni poliitiline õpetus

Niisuguseks tunnetuseks ja tarkuseks on aga suuteline vaid vike osa inimestest, intellektuaalne eliit. lejnutel puuduvad vastavad snniprased eeldused. Seega peaks suurem osa inimsoost individuaalselt olema mistetud nnetuks jma. Ainsaks vljapsuks selliste inimeste jaoks oleks see, kui teadmist-omavad ja targad inimesed suunaksid neid oma teadmise alusel selle poole, mis nende jaoks hea on. Siit jreldus, et inimsoo ldise nnelikkuse nimel tuleks tal elada hiskonnana, kus inimsoo vimekam osa hoolitseks ka vhemvimeka enamuse loomupraste pdluste teostumise eest. iglane polis. Keskse poliitilise vrtusena ksitab Platon kreeka traditsiooni kohaselt iglust. Tema petus iglasest polis`est on esitatud Platoni kige tuntumas teoses Politeia. igluseks on inimese jaoks Platoni mratluse kohaselt teha endaomast, seda milleks ta loomult on sobivaim. Seega ksitleb tema petus iglasest polis`est ksimust, milline viks olla phjendatud rollide jaotus hiskonda moodustavate indiviidide vahel? Sellele ksimusele vastates lhtub ta inimeste vimekuste loomuprase erinevuse eeldusest. Loomuprase vimekuse ja sobivuse kohaselt jagunevad inimesed kolme rhma: suuremal osal inimestest domineerib hinges ihalev hingejagu, teisel osal sakas hingejagu ja vikseimal osal mistuslik hingejagu. Oleks loomuprane kui inimene teostaks hiskonnas just seda funktsiooni, milleks tal on snniprased eeldused, nii et igaks tegeleks talle loomuomase valdkonnaga, ja seega mitte paljuga, vaid millegi hega, mille kaudu ka linn (hiskond) saaks htseks. Inimesed, keda iseloomustab ihade domineerimine, peaksid olema hivatud sellega, et toota ihadest vljakasvavate soovide ja vajaduste rahuldamiseks tarvilikku. Need, kelles domineerib sakas hingejagu, on sobilikumad sjalis- administratiivseks tegevuseks, st nad peaksid tagama hiskonna kaitstuse vlisvaenlaste rnnakute eest ja hoidma korda siseriigis. Ja mis oleks parem riigile...

Kultuurilugu - Keskkool
19 allalaadimist
1
txt

Postindusriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast

sajandil kujunenud tstushiskond omandas 20. sajandi viimaseks veerandiks sedavrd palju uusi jooni, et hakati rkima uuest hiskonnatbist POSTINDUSTRIAALSEST EHK TSTUSJRGSEST HISKONNAST. Sotsioloog DANIEL BELLI pakutud termin mrgistas krgeltarenenud tstushiskonda, millele olid omane krgtehnoloogia massiline kasutamine, kirju klassistruktuur ja mitmekesised vrtushinnangud. Kuivrd postindustriaalne hiskond on tstus- ehk industriaalhiskonna jtk, iseloomustatakse seda sagely vrdluses tstushiskonnaga. Suurim nihe hiskonna arengus puudutas tootmistegevust. Tertsiaar- ehk TEENINDUSSEKTORI OSATHTSUS KASVAS KIIRESTI hankiva ja ttleva tstuse arvel. Majandusressursid hinnati mber. Sellest tulenevalt lhtutakse riigi majandusliku vimsuse hindamisel erinevatest kriteeriumidest tstushiskonna puhul peetakse thtsamaks tstustootmist ja tootmisvimsust, POSTINDUSTRIAALSES HISKONNAS AGA TEADUSE JA TEHNOLOOGIA OSA MAJANDUSES. Tstusajastul oli eesmrgiks vimalikult suure kaubahulga t...

Ajalugu - Keskkool
9 allalaadimist
1
txt

Teadmusühiskonna kujunemine

Senisest olulisemaks muutus suutlikkus kiirelt hankida ja tdelda informatsiooni. Teave oli mjukas mitte ainult majanduskonkurentsis, vaid ka argielus. Inimesed tarbisid infot rohkem, sest nad olid haritumad ning teave muutus ha hlpsamini kttesaadavaks. Kuna info kujunes oluliseks kigis elusfrides, hakati arenenud postindustriaalset hiskonda nimetama ka infohiskonnaks. Teabe edastamise vimalused avardusid tnu satelliit- ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile. Tnapeval hsti tuntud lhend www annab hsti edasi phimttelist muutust info edastamisel. Teateid saab tnu arvutitele edastada sekundite jooksul le kogu maailma, mis muudab mbritseva hiskonna tajumist. Kui varasematel sajanditel hinnati hiskonda, lhtudes kriteeriumist siin, enne ja praegu, siis nd on vrdluskriteeriumiks praegu, siin ja seal. Kui varem krvutasid inimesed oma elatustaset vanavanemate omaga, siis praegu krvutavad nad seda eesktt endataoliste inimeste eluga teistes maades. Esialgu pandi rhku infotehnoloogia ja kommunikatsioonivahendite arendamisele, et info muutuks teliselt massiliseks ja kergesti kttesaadavaks. Peagi aga taibati, et igasugune teave ei ole veel teadmine. Selleks et hiskond vi ettevte oleks edukas, tuleb osata teavet valida ja rakendada. Teadus, uurimisasutused ja avastuste-l...

Ajalugu - Keskkool
5 allalaadimist
7
txt

Inimeseõpetus

polgnia- on he mehe abielu samalajal mitme naisega, ristiusk keelustas polgnia, 19 saj. oli USA-s Mormooride ja see keelustati 1890 b.Polandria- o he naise samaaegneabielu mitme mehega, naine oli abielus he perekonna vendadega, see oli ka loodusrahvaste abieluvorm. Tiibetis ees India rahvaste ja mnel eskimo rhmal on levinud polandriline abielu. --Ajolooline teke-- Monogaamne kujunes suhteliselt psiva ksusena hilises neoliitikumis(see on 3000 - 2000 enne meie aega) lagunes sugukondlik kord ja tekkis eraomand paar perekond tekkis ainult hele perele kuuluva majapidamise tekkimisega, sest oli tarve eriomadus silitada ja prandada jrglastele, monogaamia puhul sai perepea oma isaduses kindel olla. Feodaal hiskonnas lhkus polgaamse kooselu vormi kristuse tulek, keskajal oli perekonna esmalesandeks jtkata sugu, prandada varandus ja nimi. Lapsel oli tskasvanu maailma pilt. Industriaal hiskond- perekond lks le olmeksuseks enne eksisteeris tootmisksus. Mittetielik- perekond on ks vanem ja laps. Laienenud- perekond laps, vanem ja vanavanem. Tuumperekond- mlemad vanemad ja lapsed. Naiste emantsipatsioon- juurdeps haridusele ja tle, piirangute kaotamine. Hoidlikuse kompleks- lapse alateadlik seksuaalse taustaga kiinduvus vastassoost vanemasse. Elektra kompleks- Tdrukute seksuaalne kiindumus isasse. Surmapatud- kategoorid diologiast 7surmapattu: 1.krkus 2.ahnus 3.iharus 4.kadedus 5.liigsmine ja joomine 6.viha 7.sdamelaiskus KODUS- 1lehel A4 polgnia vi polandria esinemisest. ----------Abielu ja perekond---------- Paragraaf1 1.Vastavalt perekonna seadus ja abielumiste. Abielu smimine- mehe ja naise vahel. igusliku thendamise saab ainult ABIELUAKTI slmimise alusel allkirjastatult 2.Abiellumiseks on vaja esitada avaldus perekonna seisu asutusele heaegselt kohal olles. Ametlikul registreeritakse teid kuu aega hiljem kuni k...

Inimeseõpetus - Kutsekool
31 allalaadimist
3
txt

Ühiskond

Tollimaks - kauba eest makstav summa, kui tuuakse kolmaast riigist kaupa sisse. Akstssisimaks - maksavad isikud, kes toovad akstssisimaksga kaupu (ktuseakstsiis olenevalt akstsiisist) Raskeveoki maks - maksavad isikud, kes omab veokid le 12t Maamaks - maksab isik, kes omab maad Kolm tulukamat maksu Eestis on : 1)Tulumaks 2)Kibemaks 3)Sotsiaalmaks Tollimaksud maksatakse Euroopa liidule 75% tulust. Tstuskindlustus maks tagab kindlustuse, juhul kui ettevte lheb pankroti , on vimalik saada raha. Kui ttaja saab palka alla 4350krooni siis tandja peab maksma tema eest sotsiaalmaksu. Ettevte maksab oma kulude pealt ka. Maksuvaba tulu on 2250, sellest summast ei vta maha tulumaksu , letades seda summat hakatakse mrama tulumaksu. ##HEAOLU HISKOND## Heaoluriik pab parandada inimese toimetulekut ning sekkub sellel eesmrgil majandusse ja tulude jaotamisse. Heaolu riik pakub teenuseid , millest turg pole huvitatud (haridus, tervishoid). Pehmendab turu konkurentsi ning inimese elukaarest tulenevaid riske. Heaolu riigi 2 tunnust: 1)Ressurside lekandmine hest hiskonnavaldkonnast teise. 2)Pool avalikest kuludest lheb sotsiaalsfri vajadusteks. Liberaalne Konservatiivne Sotsiaaldemokraatlik Sotsiaalsete hvede jagamine ainult vaestele peamiselt palka teeninutele kigile Kes vastutab heaolu eest igaks ise tandja ja tvtja, pere riik Nide (riik) USA, UK Saksamaa, Prantsusmaa Rootsi, Taani, Soome ##VALITSEMISKORRALDUS## Vim jagunes kolmeks: 1. Kohtuvim 2. Seadusandlik vim 3. Tidesaatev vim Valitsemiskorraldus jaguneb parlamentaarseks, presidentaalseks ja poolpresidentaalseks valitsemis korralduseks. Parlamentaarne valitsemik...

Ühiskond - Kutsekool
43 allalaadimist
2
txt

Rahvastikuprotsess

N: kaitsevahendid,abort,meditsiini areng 3) majanduslikud vimalused laste kasv N: eluase,t66, haridus, riigi toetus 4) traditsioonid hiskonnas N: normiks peetav laste arv, suhtumine pereellu, lapse saamisesse 5) kooselu traditsioonid N: partnerite arv, kuna alustada kooselu 6) ebatervislik eluviis 7) naiste ja meeste seisud hiskonnas 8) religioon 9) sda 10) haigused 11) samasoo ihaldajad 12) armastus PEAMISED SURMA PHJUSTAVAD TEGURID: 1)Krgelt arenenud riikides: sdameveresoonkonna haigused, vhid ja kasvajad, nnetused, vgivald, aids 2)vhem arenenud riikides: nlg, kehv tervishoiu korraldus ning arstiabi kttesaadavus, vaesus,sda,veepuudus, aids DEMOGRAAFILINE LEMINEK Demograafia ehk rahvastikuteadus on teadusharu mis uurib rahvaarvu, rahvastiku koosseisu ning rahvastiku arengut. Demograafilise lemiku teooria vidab et iga hiskond siirdub aja jooksul krge sndimuse ja suremusega traditsiooniliselt tbilt madala sndimuse ja suremusega kaasaegsele tbile. RNNE Rnde 3peamist alaliiki: 1) vljarnne e. emmigratsioon- elama asutakse vlismaale 2) sissernne e. asutakse kuskilt mujale uute riiki elama 3) sisernne-riigi sisene rnne, mille alaliik on pendelrnne. Rnne jaguneb veel: 1)kaugus-riigisisene 2)kestvus-alaline 3)iseloom-vabatahtlik,kaasrnne,sundrnne Sundrnde phjused: sda ja rahvakonfliktid, usuline ja poliitiline tagakiusamine, looduskatastroofid, nnetusjuhtumid, nlg RNNET PHJUSTAVAD TMBE JA TUKETEGURID: 1) t,haridus,elutingimused,lhedased,sotsiaalne keskkond. Rnne muudab nii lhte kui sihtriigi rahvaarvu, rahvastiku soolis-vanuselist koosseisu ja rahvastiku koosseisu. LINNASTUMINE e. urbanisatsioon on linnade kasv ja linnarahvastiku osathtsuse tus. Kogu maailma rahvastikust elab linnades 47%, krgelt arenenud riikides on linnarahvastus 76%, arengumaades 38%. LINNAS...

Geograafia - Kutsekool
21 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun