Sellised nad on … hispaanlased - Essee Kirjand | Kultuur-Kunst

2

docx

Hispaanlaste eripära

Hispaanlaste eripära Hispaania on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Läänenaabriks on neil Portugal ja põhjanaabriks Prantsusmaa. Rahvaarvuks on neil ligi 47 miljonit inimest 2009 aasta andmete järgi. Hispaania keelt kasutab emakeelena umbes 350 miljonit inimest mis paneb ta emakeeleks olevate keelte edetabelis teisele kohale. Hispaanlased on kultuuri ja traditsioonide poolest väga rikas rahvus. Hispaanlast kohates tunnete ta arvatavasti ära, kuna tegemist on väga isepärase rahvusega. Hispaanlastele on elus kõige tähtsam lõbutsemine. Kui asi pole lõbus, siis seda lihtsalt eiratakse. Nende tohutu võime ja tahtmine lõbutseda viib aga selleni, et mis tahes ootamatu meelelahutusvorm võtab võimust kõige muu üle ning ülejäänu unustatakse. Hispaanlased ja

Organisatsiooni käitumine

1

docx

Kui ma oleksin abielus hispaanlasega

Eelistan seda varianti, et lihtsalt tervitad viisakalt ning kui on vana tuttav siis märgiks, et teda igatsesid ja ta on väga tähtis sinu jaoks, kallistad teda. Minu jaoks on väga oluline, et minu mees räägiks kõigest avatult ning paar korda nädalas võiks ka oma tundeid välja näidata. Hispaanlastega on see lihtne, sest nad ei varja kunagi oma tundeid ning on üpris otsekohesed. Samamoodi meeldiks mulle käia oma sõpradega nii väljas, et on ka kaasas mu abikaasa. Hispaanlased on väga seltsivad ning olen kindel, et ta saaks mu sõpradega kohe jutule ning nad hakkaksid hästi läbi saama, mis oleks kogu selle asja juures üks vägagi suur pluss! Ma olen enam kui kindel, et abielu hispaanlasega sujuks minu puhul väga hästi ning kuna Hispaania on üks mu lemmik riike, siis ei oleks ka probleemiks see kui ma peaksin oma abikaasa pärast sinna kolima. Lähedasi saab Eestis alati külastada ning samamoodi saab ka neid külla kutsuda.

Perekonnaõpetus

8

docx

Suhtumine aega

Polükroonse ajakäsitlusega inimesed ei tee hilinemisest mingit numbrit, sest nende jaoks on see normaalne, nad ei näe põhjust probleemi tekitamiseks. Nüüd ma mõistan, et asi on selles, et me lihtsalt suhtume aega teistmoodi. Minu kogemuste põhjal vabandatakse Eestis juba viieminutilise hilinemise puhul, väga taunitav on juba üle poole tunnine hilinemine, see vajab kindlasti ette teavitamist, aga ka võidakse sellele viltu vaadata. Hispaanlased ei tee tihti tunnisest või koguni paaritunnisest hilinemisest väljagi. Kõigil tuleb vahel ette hilinemist, ka minul. On juhtunud, et olen hilinenud kooli Eestis, mäletan hästi, millist häbi ma siis tundsin, kuigi see oli vaid 5-10 minutit. Häbi iseenda ja teiste ees, sest inimesed suhtuvad hilinemisse, kui millessegi, mis on väga vale. Hispaanias juhtus ükskord nii, et magasin sisse, äratuskell ei töötanud ja kuna ma

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

44

docx

Suhtlemist mõjutavad tegurid kultuurilise mitmekesisuse taustal

SISSEJUHATUS Kuna rahvusvaheline kaubandus ja teaduslik ning poliitiline koostöö tihenevad, teevad akadeemikud, rahvusvahelised organisatsioonid ning koguni rahvad ja valitsused järjest suuremaid pingutusi, et parandada omavahelisi suhtlemisvõimalusi ja dialoogi. Üha enam saab selgeks, et selle eesmärgi saavutamiseks on lisaks võõrkeelte õppimisele senisest märksa laiemas ulatuses soovitatav ka heatahtliku, mõistva suhtumise kujundamine teiste rahvaste tavadesse, nende ühiskonna ja kultuuri eripäradesse. (Lewis, 2003, lk 24) Kuna Eesti ettevõtted on hakanud ja hakkavad tõenäoliselt ka edaspidi järjest rohkem koostööd tegema välismaal asutavate ettevõtetega, siis on töötajatel vaja tundma õppida erinevaid kultuure, kuidas ületada kultuuribarjääre ja kuidas erinevast kultuurist inimestega peaks suhtlema. Ka juhiabi, tase 6 kutsestandardis kutset läbivates kompetentsides on selgelt öeldud, et juhiabi rakendab klienditeeninduse põhimõtteid sise-, välis-, e

Suhtlemine

36

pdf

Hispaania

20.sajandi viimastel kümnenditel rändas väga suur osa maarahvast sisemaalt rannikule ja suurtesse linnadesse. Hispaania on olnud tavapäraselt väljarännumaa. Kuni 1930. aastateni läksid inimesed paremat elu otsima Ameerikasse. Alates 1950. aastaist hakati rändama Euroopa maadesse, eelkõige Saksamaale, Prantsusmaale ja Sveitsi. Nüüd on Hispaania aga hoopis siserännumaa. Pikkade sajanditega isesuguste inimrühmade kokkusulamisest kujunenud hispaanlased on romaani ehk ladina rahvas, kes ei erine füüsiliselt ega kultuuriliselt kuigi palju naabritest, portugallastest ja itaallastest. Samal ajal on hispaania kultuur väga eripalgeline. Seetõttu ongi Hispaania riik jagatud 17 autonoomseks piirkonnaks, mille hulka kuuluvad ka Aafrika põhjarannikul asetsevad linnad - Ceuta ja Melilla. Võin öelda oma kogemusest, et hispaanlased on väga jutukad, aga ka rahulik rahvas. Neil pole kunagi kuhugi kiiret. Nad on ka väga sõbralikud.

Geograafia