Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

„Raadiotehnika alused” (1)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab füüsikaliselt see et raadiolaine on vertikaalselt või horisontaaselt polariseeritud?
  • Kuidas levib pinnalaine milline peab olema ta polarisatsioon missuguse sagedusega lained levivad pinnalainena?
  • Mis on raadiolainete peegeldumine murdumine e refraktsioon difraktsioon ja hajumine?
  • Kuidas levivad kesk- ja pikklained mis on feeding e vaibumine?
  • Mida kujutavad endast seisvad lained vibraatoris liinis?
  • Milleks on vaja teada liini lainetakistust?
  • Milline on voolu ja pinge jaotus sümmeetrilises vibraatoris I ja U sõlmed ja puhmad?
  • Kuidas saadakse sümmeetrilisest vibraatorist mittesümmeetriline?
  • Milline on pikkusega l ebasümmeetrilise vibraatori omalaine pikkus o?
  • Missugune reziim peab olema vibraatoris kas leviva laine või seisva laine reziim?
  • Kuidas tagada liinis leviva laine reziim?
  • Miks cm lainealas osutub võimatuks kahejuhtmelise või koaksiaalliini kasutamine?
  • Millest sõltub lainejuhi kriitiline laine o mille juures on võimalik energia edastus?
  • Mida tähendab avatud süsteem" antennid juures?
  • Mis on kiirgustakistus ja kuidas ta mõjutab antenni kasutegurit?
  • Milleks on vaja antenni sobitada toiteliiniga ja kuidas seda tehakse?
  • Kumb reflektor mis muutub antenni omadustes kui vibraatorile lisada reflekor ja direktor?
  • Mida kujutab endast vastassuunalise kiirgusega direktoritega antenn?
  • Mida kujutab endast ühekülgriba modulatsioon SSB?
  • Millest nad sõltuvad?
  • Millest on tingitud kaod kõrgsageduspoolides?
  • Millised on raadiovastuvõtja põhiparameetrid ja karakteristikud?

Lõik failist

Vasakule Paremale
-Raadiotehnika alused- #1 -Raadiotehnika alused- #2 -Raadiotehnika alused- #3 -Raadiotehnika alused- #4 -Raadiotehnika alused- #5 -Raadiotehnika alused- #6 -Raadiotehnika alused- #7 -Raadiotehnika alused- #8 -Raadiotehnika alused- #9 -Raadiotehnika alused- #10 -Raadiotehnika alused- #11 -Raadiotehnika alused- #12 -Raadiotehnika alused- #13 -Raadiotehnika alused- #14
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 65 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor litlekiizu Õppematerjali autor
Kordamisküsimused ja teemad aines ja eksamiks ettevalmistumiseks 2012

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
210
docx

Elektroonilised laevajuhtimisseadmed konspekt

Radarid Raadiolokatsioonialused 1.1Raadiolokatsiooni põhimõte Raadiolokatsiooniks nimetatakse objektide avastamist ja avastatud objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on täidetud üks raadioloka

Laevandus
thumbnail
3
pdf

Antennid ja RF elektroonika laborite kaitsmine

1 DUPLEKSFILTRI ÜLEKANDEKARAKTERISTIKUTE MÕÕTMINE 1. Mida kujutab endast dupleksfilter? Tema põhiülesanne? 2. Filtrite tüübid. Sagedusfiltrite liigitus a) madalpääsfilter b) kõrgpääsfilter c) ribapääsfilter d) ribatõkkefilter Tõkkefilter - surub maha signaalid, mille sagedus jääb filtri tõkkeribasse Ribafilter - surub maha signaalid, mille sagedus jääb välja filtri pääsuribast 3. Filtrite pääsu- ja tõkkealad. Pääsuala - Sagedusvahemik, kus kõik signaalid pääsevad nõrgenemata filtrist läbi. Filter avaldab väikest sumbuvust Tõkkeala - Sagedusvahemik, kus filter tõkestab täielikult kõik signaalid, mis ületavad piirsagedust. Siirdeala - Pääsu- ja tõkkeala vahele jääv sagedusvahemik, kus kus tõkestus pole täielik, st. Et osa signaale pääseb läbi filtri, osa mitte. 4. Millised filtrite tüübid on näidatud juhendi esimesel joonisel? Madalpääsfilter ja kõrgpääsfilter 5. Milleks ja kuidas vältida kasutatavate kaablite ja üleminekute

Antennid ja rf elektroonika
thumbnail
42
doc

Raadiovastuvõtuseadmed

Tallinna Polütehnikum Raadiovastuvõtjad konspekt Raadiovastuvõtjad Kirjandus 1. A, Isotamm “Raadiovastuvõtuseadmed”, 1968 2. “Raadioamatööri käsiraamat 3. L, Abo “Raadiolülitused” Raadioülekandeks kasutatavad sagedusalad Raadiosagedusliku spektri jaotus Sagedusala Sagedusala Laineala Laineala nimetus Tähis ulatus nimetus ulatus 3...30 kHz Väga madalad 100...10 km Ülipikklained ÜPL raadiosagedused 30...300 kHz Madalad 10...1 km Pikklained PL raadiosagedused 300...3000kHz Keskmised 1000....100 m Kesklained KL raadiosagedused 3...30 MHz Kõrged 100...10 m Lühilained LL raadiosagedused 30...300 MHz 10...1 m Ult

Raadiovastuvõtuseadmed
thumbnail
7
doc

Spikker

1. Elektromagnetväli materjalis. Levimine vabas Peegelduspinna ebaühtlaseks lugemiseks on järgmine kriteerium: ruumis. Elektromagnetväli materialis Pt Vaba ruumi kadu L0 on defineeritud kui tingimusel J = 0 kirja panna Maxwelli teise võrrandi saab juhul Pr 0 Gt = Gr = 1 . L sõltub ainult laine sfäärilisest levimisest × H = jE +E = j 0 - =

Mobiilsete juurdepääsuvõrkude plaanimine
thumbnail
15
docx

Lühilaine levi

seisukohalt on märkimisväärselt tähtis ionosfääri olemasolu, kuna ionosfääri tõttu peegelduvad lühilained tagasi maapinna poole, võimaldades seega raadiosidet tuhandete kilomeetrite kaugusele, mis muidu oleks võimatu. Kuna lühilaine peegeldub ionosfäärilt, siis avaldab suurt mõju lühilainele ionosfääri koostise muutus kõrgemates kihtides. KIRJANDUSE JA ALLIKATE LOETELU Estonian Radio Amateurs Union. , 11.05.2012. Izjumov, N. M. 1951. Raadiotehnika kursus. Tallinn: Eesti riiklik kirjastus. Osooniveeb. , 11.05.2012. Raadiolained, nende levimine ja kasutamine. , 11.05.2012. Raadiolainete levi ja signaalid. , 12.05.2012. Ruut, J. 2006. Algaja raadioamatööri teatmik. Tallinn: Eesti Raadioamatööride Ühing. Tartu Ülikool. Spektroskoopia

Füüsika
thumbnail
24
docx

Side teooria

Telefoniside teeninduspiirkonna suhtes. Globaalne sidesusteem Kõige lihtsam sidesüsteemi näide ,koosneb kahest teenindab abonente uhest maailma otsast teise abonendist A ja B ,ning neid ühendavast võrgust. ,ning lokaalne sidesusteem teenindab abonente A ja B nimetatakse ka terminaliks ,millesse ainult sisestatavad andmed liiguvad labi võrgu punktist hoone raames. Naiteks jagunevad vorgud soltuvalt A punkti B. Juurdepääsuvõrk on võrk mis oma suurusest jargmistesse liikidesse. ühendab otseselt lõppkasutajaga ehk teenuse WAN (laivork) wide area network kasutajaga. Juurdepääsuvõrk on ühendatud MAN (regionaalvork) metropolitan area network magistraalvõrguga mis koosneb suuri keskjaamu LAN (kohtvork) local area network ühendavatest liinidest. CAN (linnakuvork) campus area network ­ Juurdepääsuvõrk ja ühendused

Side
thumbnail
32
doc

Skeemitehnika konspekt

Skeemitehnika. SS-98. 1. M.Tooley “Everyday electronics data book” 2. Hessin “Impulsstehnika” 3. Horowits “The art of electronics” Skeemitehnika põhilised mõõtühikud Nimetus Tähistus Sümbol Kirjeldus Amper A I Voolutugevus juhtmes on 1A, kui juhtme ristlõiget läbib elektrilaeng 1 kulon 1. sekundi jooksul Kulon C Q Elektrilise laengu ühik e. Elektrihulk Farad F C Mahtuvus on 1F, kui potensiaalide vahe 1V tekitab mahtuvuse elektroodidel laengu. Henry H L Induktiivsus on 1H, kui voolumuutus kiirusega 1A sekundis tekitab induktiivsusel pinge 1V. Jaul J E Energiaühik. Oom  R Takistuseühik. Siemens S G Juhtivuseühik. Sekund s t Ajaühik.

Telekommunikatsionni alused
thumbnail
21
docx

Side eksami jaoks küsimused

Side ülesanded 1. Kohtvõrgus on kümme Ethernet terminaali. Võrk ühendatakse ühe marsruuteri kaudu laivõrku. Milline võiks olla marsruuteri ARP tabeli (aadressisidumise tabeli) maht baitides, kui kasutatav protokoll on IP v. 4? 6 Etherneti baiti + 4 IP v. 4 baiti = 10 baiti 10 arvutit on, järelikult kokku 10 * 10 = 100 baiti 2. Kuidas jaotada GSM 900 kasutatav sagedusvahemik kolme GSM võrguoperaatori vahel, eeldades võrdset jaotust? Igaüks saab ülesse (915 – 890) / 3 MHz = 25/3 MHz ja alla (960 – 935) / 3 = 25/3 MHz ühendusest. Sagedused saab GSM tabelist võtta. 3. Valige sidekanali seaded ning leidke vajalik bitikiirus sidekanalist, tagamaks start/stopp meetodil järjestikliidese kaudu failiülekande, milles on 1000 sümbolit ning ülekandeaeg 1 sekund. 1 startbitt, 2 stoppbitti, paarsuskontroll even, sümbolis 7 bitti. 1+2+1 + 7 = 11 bits 1000 * 11 = 11000 b/s 4. Riigis X jaotatakse 3G FDD sagedusala 5

Side




Meedia

Kommentaarid (1)

minaolensiin profiilipilt
m k: ok
23:05 10-05-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun