100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 22 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-01-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
121 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kkuznetsov
Õppematerjali autor
piirkondliku eripära või kooli omapära arvestamiseks võib hoolekogu nõusolekul ning riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel ja korras muuta käesolevas paragrahvis sätestatud õppeainete nimistut. Tulenevalt mittestatsionaarsest õppest või õpilase hariduslikust erivajadusest võivad riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel nominaalne õppeaeg ja õppekoormus erineda käesolevas seaduses sätestatust. § 18. Individuaalne õppekava (1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava.
õpilastele. § 9. Koolikohustus (3) Koolikohustuslik isik, kes terviseseisundist tulenevalt ei ole koolikohustuslikku ikka jõudes saavutanud õpingute alustamiseks vajalikku koolivalmidust, võib nõustamiskomisjoni soovitusel asuda koolikohustust täitma ühe õppeaasta võrra hiljem. Koolikohustuse täitmise alustamise edasilükkamise taotluse esitab vanem nõustamiskomisjonile. § 18. Individuaalne õppekava (1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. (2) Kui haridusliku erivajadusega õpilasele koostatud individuaalse õppekavaga nähakse ette riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamine, võib individuaalset õppekava rakendada nõustamiskomisjoni soovitusel.
hooldusõppe omandanud noortele (Täht 2009: 12). Kokkuvõttes võin öelda, et toimetulekuõpe on mõeldud mõõduka ja raske vaimse alaarenguga õpilastele, selle eesmärk on, et nad "omandaksid jõukohased praktilised oskused ja selleks vajalikud minimaalsed teadmised igapäevastes korduvates situatsioonides toimetulekuks" ning seda rakendatakse üle Eestis põhikooli tasemel. Alustatakse ka sarnase õppe kasutamisega kutseõppes (mille näiteks on Päevakeskus Käo juhtimisel valminud projekt "Õpikeskkonna kujundamine erivajadustegainimesteesmaseks kutseõppeks"). Toimetulekuõpet kasutatakse ka koolieelses õppes (nt Põlva Roosi kool-lasteaias). Kuid sellega kaasneb kaks probleemi: esiteks, seda oleks vaja rohkem, teiseks, see ei oleametlikult sätestatud. (Nende kooliastmete jaoks puudub vastav õppekava, kuid mõned entsuastlikud õpetajad rakendavad sedaka neil tasemetel. Sama kehtib ka hoolusõppe kohta). Allikad Õigusaktid:
ISESEISEV TÖÖ NR 4 Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava ja selle lisa 1 "Lihtsustatud õpe". Leida selle õppetaseme sihiseadetest ja esitatud haridusstandardi info. Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava Vastu võetud 16.12.2010 nr 182 RT I, 28.12.2010, 14 jõustumine 31.12.2010 § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (edaspidi lihtsustatud riiklik õppekava) kehtestab põhihariduse standardi intellektipuudega õpilastele, kes nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul õpivad lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on lihtsustatud õppe puhul kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega ja toimetulekuõppe puhul 1. tasemel kirjeldatud üldnõuetega. [RT I, 20.09.2011, 1 - jõust. 23.09.2011] (2) Lihtsustatud õpet rakendatakse kerge intellektipuudega õpilastele, toimetulekuõ
liitpuudega lastele nii koolis kui ka lasteaias. Koolis on 6 liitklassi ja lasteaias 3 üld- ning 5 erirühma. Päevakeskus Käo Organisatsioonist Päevakeskus Käo loodi 1996. aastal eesmärgiga aidata raske ja sügava vaimu- ning liitpuudega lapsi ja täiskasvanuid nende parima võimaliku eneseteostuse saavutamiseks.Päevakeskus Käo on Eestis ainulaadne, sest seal on loodud erivajadustele vastavad võimalused saada seostatult nii hoolekande kui ka rehabilitatsiooniteenuseid. Päevakeskus pakub oma hoolealustele arendavaid tegevusi ning turvalist keskkonda, et nad saaksid oma perede keskel elada täisväärtuslikku elu, mis omakorda annab lapsevanematele võimaluse käia tööl. (http://www.kaokeskus.ee/) Käo Päevakeskuse all on kolm üksust: Lastekeskus, Pae keskus ja Maleva keskus. Kõigi kolme üksuse puhul on eesmärgiks pakkuda ea- ning võimetekohaseid tegevusi. Toetada teenuse saajate perekondi, andes neile
Milles seisneb sisehindamine? Pidev protsess, mille eesmärk tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor. Kool koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. Individuaalse õppekava järgi õppimise kord Kõik, mis individuaalse õppekava koostamise kohta koolidele ette kirjutada taheti, on sätestatud põhikooli ja gümnaasiumiseaduses ning riiklikes õppekavades. Erinevus kooli õppekavast? Muudatused või kohandused õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Mis tingimustel koostatakse?
reguleerida oma käitumist, tunneb ära tuttavad põhiemotsioonid näoilme järgi jne. Taotletavad õpitulemused III arengutasemel. Muuhulgas õpilane tuleb enamasti toime igapäevatoimingute sooritamisega, abistab teisi igapäevatoimingutes, oskab teha jõukohast tööd kodus ja koolis, hoiab korras oma asjad ja lähema ümbruse, teeb vahet omandisuhetel, teab endast lähtuvalt oma pereliikmete sugulusastet, nende ja lähedaste ametit, planeerib suunamisel tulevast elukohta jne. Mihkli kool. Mihkli Kool asub Lääne-Virumaal Imastu Koolkodu ruumides. MTÜ Imastu Kooli Selts asutati eesmärgiga osutada teenust mõõduka, raske, sügava ja liitpuudega ning pervasiivsete psühhootiliste häiretega lastele. Kooli saavad astuda kõik selle piirkonna erivajadusega lapsed. Kool kasutuses on klassiruumid, köök, tunnetustuba, kunsti- ja muusikaklass. Koolis on 3 toimetuleku- ja 4 hooldusklassi. Kool võimaldab õpilasele vajadusel koduõppe. Koolis on professionaalne ja
tema seaduslikule esindajale teatavaks hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks. Analüüs: Põhikooli riiklikus õppekavas on kirjas 3 põhikooli lõpetamise tingimust: Et kõik hinded oleksid rahuldavad, et oleksid vähemalt sooritatud vähemalt rahuldava tulemusega kolm eksamit (eesti keele, matemaatika ning üks vabalt valitud) ja oleks kirjutatud loovtöö. Põhikooli lihtsustatud õppekava järgi õppides ei pea sooritama loovtööd ja ise kolmandat eksamit valima kool ise valib (määrusest ei selgu, kas kool valib kõikide jaoks sama eksami või teeb iga õpilase jaoks individuaalsevaliku, lähtuvalttema tugevamatest külgedest). ·Veel üks tähelepanek: Põhikooli riiklikus õppekavas pole kirjas, kas eksamid on riigieksamid või koolieksamid, Põhikooli lihtsustatud riiklikus õppekava on aga täpselt öeldud, et tegemist on koolieksamitega. ·Põhikooli riikliku õppekava 23 (2)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid