50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-11-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
8 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Annemai Harak
Õppematerjali autor
Sisemajanduse koguprodukti definitsioon ja selle arvutusmeetodid. · Sisemajanduse koguprodukt (SKP) Majanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogum väljendatuna rahas SKP on voonäitaja, mitte jääginäitaja SKP arvutamiseks on kolm meetodit: · SKP arvutamine sissetuleku meetodil · SKP arvutamine tootmise meetodil · SKP arvutamine tarbimise meetodil Rahvamajanduse koguprodukti definitsioon. · Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) Residentide poolt teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogum väljendatuna rahas Ricardo ekvivalents. · Kui valitsus kärbib makse ja suurendab defitsiiti, hakkavad tarbijad ootama tulevast maksutõusu ja suurendavad valitsussektori säästu vähenemise katteks erasektori säästu. Maksutõusu ja defitsiidi vähenemise
Vaba kurss tuleneb nõudluse ja pakkumisel alusel Devalveerima raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel teiste valuutade suhtes Inflatsioon raha väärtuse langemine ja hindade tõus Deflatsioon raha väärtuse tõus ja hindade langus Emiteerimine raha printimine ja ringlusesse laskmine Pangasüsteem: riigi keskpank ja kommerts- ehk erapangad Rahapliitikat saab mõjutada raha pakkumise, intressimäärade reguleerimisega ning kursi muutmise kaudu. Teaduspõhine majandus põhineb haritud inimressursil ja teadusuuringudes. Majanduse arenguetappid: Ressursipõhine tootmissisendite arvukus Investeeringupõhine investeeringu uutesse tehnoloogiatesse Teaduspõhine inimkapital ja haridus Inimkapital inimese oskuste, teadmisite ja kogemuste rakkendamine teha tööd ja teenida tulu. Haridus: Formaalharidus õpingud üldhariduskoolis, kutseõppeasutuses, ülikoolis
Selle majandussüsteemi põhiidee seisneb selles, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus. Sellist majandamisviisi on rakendatud sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduse juhtimise aluseks on poliitilised või religioossed ideed. Neid ideid püütakse tõestada ka majanduses. Kui turuseadused ja poliitika lähevad vastuollu, peab järele andma majandus.Selles majandussüsteemis pole üksikisikul võimalust ajandustegevusse sekkuda. Käsumajandus esineb ka plaanimajanduse vormis. Sel juhul on kogu majandus aastateks ette planeeritud. Planeerimise käigus ei arvestata tarbija vajadusi vaid tootmismahtusid. Parim plaanimajanduse näide oli NSV Liit. Tänapäeval võib selline majandamisviis kehtida veel PõhjaKoreas ja Kuubas. 13. Mis on segamajandussüsteem
Riigikokku kandideerima - Pead olema eesti vabariigi kodanik, vanus 21, karistuse vaba Avalik sektor: ● Riik ● Poliitika ● Võim Koosneb riiklikest ja avalik-õiguslikest institutsioonidest. Tähtsaim osa avalikust sektorist on riik Riigi tunnused: ● Territoorium ● Rahvas ● Iseseisev avalik võim Riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena, mis on kõigile kohustuslikud. Era sektor: ● Majandus ● Turg ● Tulu Kolmas Sektor: ● Kodanikuühiskond ● Kodanikuühendused Demokraatliku riigivalitsemise põhimõtted: ● Võimude lahusus ja tasakaalustatus ● Võim on avalik ja kontrollitav ● Võim seisab rahvale võimalikult lähedal Võimude lahusus ja tasakaalutus: ● Võim on jagatud mitme asutuse vahel, kes kontrollivad vastastikku teineteise tegevust. ● Vajalik selleks, et võim ei oleks ühe isiku või inimeste grupi käes – et võimu
üleval sõjaväge nii, et kõik kellele toetus on määratud, ka selle suurusega rahule jääksid. Seega on majanduse keskne küsimus: kuidas rahuldada inimeste soove ja vajadusi piiratud ressursside tingimuses. Kõikidel riikidel tuleb otsustada, mida toota, kuidas toota ning kellele toota nii, et ühiskond saavutaks maksimaalse heaolutaseme. Selleks, et ühiskond saaks hinnata, kas majandus toimib edukalt ning riigil läheb hästi, kasutatakse mitmesuguseid näitajaid. Nii räägitakse majanduskasvust, inflatsioonist, tööpuudusest, ekspordi ning impordi muutustest ning vahetuskursi ja finantsturgude stabiilsusest. 3 RESSURSID Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga ressurss kõikmõeldavaid vahendeid või tagavarasid, mida on võimalik kasutada
1. Mikro- ja makroökonoomika mõisted ning koht majandusteaduses. Hüviste ja turu mõiste. Nõudlus, pakkumine ja selle muutused. Turutasakaalu kujunemine. Elastsus ja selle mõju turu tasakaalule. Mikroökonoomika on majandusteaduse osa, mis uurib ettevõtete ja tarbijate käitumist turgudel (näiteks tööjõuturg ja kaubaturg). Mikroökonoomikas lähtutakse üksikust majandussubjektist. See teeb eeldatavasti hulgaliselt majandusotsustusi (majapidamine tarbimise ja säästmise, ettevõte tootmise ja investeerimise vallas). Mikroökonoomika kirjeldab nii neid otsustusi kui ka nende tulemusena kujunenud sündmuste ja protsesside kogumit. Makroökonoomika uurib majanduse kui terviku käitumist. Riigi majanduseelu mõjutavad üksikute majandussubjektide (ettevõtete, tarbijate ja valitsuse) miljonid individuaalsed tegevused ning makroökonoomika keskendub kogu nende individuaalsete tegevuste uurimisele. Avatud majanduse puhul võetakse arvesse ka välissektori mõju, mi
1. Mikroökonoomika Uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude,/ kauba ja rahavooge üksikute kaupade lõikes. 2. Makroökonoomika Uurib majandust (kauba- ja rahavoogudega tervikuna) tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. 5. Nõudlus On seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures soovitakse ja ollakse valmis OSTMA Nõudluse muutus väljendub nõudluskõvera nihkena. – NB! Nõudluse muutus ei ole sama, mis nõutava koguse muutus – Nõudluse muutus tähendab terve nõudluskõve
ja kinnitamise protsess, milleks kasutatakse eri meetmeid (statistiline planeerimine). Menetlus hõlmab kõike seda, mis eelarve juures teha tuleb. Eelarve täitmine on tulude koondamine ning kulude ja kulutuste jaoks vahendite asssigneerimise protsess. Assigneerimine on kulude kindlaksmääramine teatud otstarbeks (ld.k. assignare - kätte juhatamine). Eelarve defitsiit on summa, mille võrra eelarve kulud ületavad tulusid. Eelarve on defitsiidiga, kui majandus neelab rohkem ressursse kui ta ise toodab või kui säästud on väiksemad kui investeeringud. EV eelarve on alati olnud tasakaalus. Eelarve ülejääk, kui tulud ületavad kulusid. 45. Riigieelarve koostamise meetodid Statistiline meetod - iga järgmise aasta eelarve koostatakse eelmise põhjal Meetodi puudused: eelarved kasvavad võimaldab mittevajalikke tegevusi muutuvad üha vähem ülevaatlikuks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid