„Mäeküla piimamees“ Eduard Vilde (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mille poolest erineb Mäeküla piimamees" EVilde varasematest teostest?
Milliseid detaile rõhutab EVilde romaanis tegelaste kirjeldamisel?
Kelle jaoks oli romaanis toimunud tehing sinu arvates kasulik?
Milliseks kujunes sepp Juhani ja Mari viimane kohtumine romaanis?

Lõik failist

„Mäeküla piimamees “ Eduard Vilde

Mille poolest erineb „Mäeküla piimamees“ E.Vilde varasematest teostest?
See raamat on süvenenud psühholoogilise vaatlusega teos, mis erineb Vilde varasematest töödest ning seda peetakse tema tugevaimaks teoseks. „Mäeküla piimamees“ osutas tähelepanu tegelaste psühholoogiale rohkem kui üheski teises oma teoses. Valitud tegelased on huvitavad, tekitades probleeme ja äratades mõtteid. Vildel oli aega seda täiendada ja viimistleda, kuna tema varasemad tööd ei olnud keeleliselt nii head kui „Mäeküla piimamees“. Näiteks teoses oli Mari nii-öelda feminist, seda kirjanik muudes oma teostes ei ole kasutanud.

Milliseid detaile rõhutab E.Vilde romaanis tegelaste kirjeldamisel?
Kirjeldused olid väga head ja mitmekesised. Ta rõhutab väikeseid ja erilisi detaile, eelkõige inimsestes ja nende psühholoogias kui ka looduses. Mari kirjeldus: „Mari esimest korda paremas riides ja nii puhta, nii imepuhta näoga. Silm selles puhtas näos tuli säärasel selgusel esile, et musta tule ümbert sinised kristalle võis lugeda. Looduse kirjeldus: „Taevakaar küdes veel iga karva punases ja iga karva kollases, ühel pilverünkal keset kaart, kuju poolest nagu kahe peaga must vapikotkas.“

Kelle jaoks oli romaanis toimunud tehing sinu arvates kasulik?Põhjenda.
Teoses toimunud tehing oli minu arvates kasulik Prillupile ja von Kramerile. Tema nägi mõisniku pakkumises ahvatlevat võimalust kiiresti paremale elujärjele saada ning teistele naabertalumeestele koht kätte näidata. Prillupile tehingu eest lubas paremat elukohta ja soodsamat ametit Kuru Jaani piimakarja näol. Ta pidi saama rikkaks ja von Kramer pidi saama endale ilusa naise. Kuigi Marile meeldis von Kramer, siis ei meeldinud talle, et teda taheti müüa tehingu läbi, nagu ta oleks mingi kaup. Mõisnik kaotas Mari pärast Tõnu surma. Oma võimu ära kasutades oli Kremer üsna edukas, kuid tema nõu jäi siiski üürikeseks ning Mari kolis linna. Lõpuks oli tehing kasulik Marile, sest Prillup hakkas jooma ja suri ning von Kramer jäi Marist ilma.

Milliseks kujunes sepp Juhani ja Mari viimane kohtumine romaanis?Miks?
Kui Juhan läks Mari juurde, kes oli positsioonikas lesk, ei tundnud ta ennast enam vabalt ning ei suutnud sõnagi suust välja öelda. Sepp ei tahtnud piimaäri ega Kuru kohta. Tahtis Mariga koos ära kolida. Mari nimetas teda argpüksiks, ning kihutas ta majast välja, kuna Juhan ei olnud enam see sama inimene, kes ta oli olnud. See, et Mari oli vaba, muutis Juhani käitumist ja suhtumist tema suhtes.

Ühe tegelase psühholoogiline portree.
Maril oli palju eneseväärikust, mis ei lubanud tal end pilgata ja käskida lasta. Kas Mari nõustus lepingu täitmisega enda pärast? Ma arvan, et Mari nõustus tehinguga sellepärast, et Tõnu piimameheks saamine tähendas ka ju suuremat rikkust talle. Ta oleks saanud endale lubada linnas käimise luksust ja ei pidanud muretsema nälja ega viletsuse pärast. Siiski, kui ta oleks nõustunud ainult enda heaolule mõeldes, oleks ta seda teinud kohe, kui ettepanek tuli, kuid ta seisis sellele vastu. Mari nõustus alles pärast Tõnu haigust, kui kuulis meest sonimas sellest, kuidas nad kõik peavad varsti minema uut kohta otsima , sest mees kardab praegust kaotada. See jutt mõjus Marile, sest oleks see ju tema südametunnistusel, kui nad peaksid ära minema.
Ajapikku tekkis Krameril tahtmine Mariga magada, kuid polnud oma häbeliku iseloomu tõttu veel kunagi talle ettepanekut teinud. Aga nüüd, kui talle Mari meeldima hakkas, siis soovis ta seda siiski teha. Ta leppis juba Mari mehega kokku, kuid Mari ei nõustunud sellega. Selline käitumine tundus esmapilgul arusaamatuna, sest tegelikult Kremer Marile meeldis. Raamatu lõpu osas võib Mari tegudes näha üha enam kiusu. Mulle tundus, et ta tüdines lõpuks ka Kremerist ära, kuid siiski ei lakanud temaga kohtamast.
Minu meelest oli Mari põhimotiiviks meestele vastu hakkmine ja näitamine, et ka naistel on õigused ja arvamused. Seda tegi ta muidugi enda

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

91 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

AnnaAbi Õppematerjali autor

1. Mille poolest erineb „Mäeküla piimamees“ E.Vilde varasematest teostest?
See raamat on süvenenud psühholoogilise vaatlusega teos, mis erineb Vilde varasematest töödest ning seda peetakse tema tugevaimaks teoseks. „Mäeküla piimamees“ osutas tähelepanu tegelaste psühholoogiale rohkem kui......

vilde mäeküla Mäeküla piimamees Eduard Vilde

Sarnased õppematerjalid

doc

Mäeküla piimamees

nõustunudki. Oleks Kremer Mari käest isiklikult küsinnud oleks Mari nõus olnud. Sellele järeldusele tulin ma tänu põrandapesemise stseenile, kus Kremeri "hepitusele" Mari "lustaka aiatusega ühendatud naerupilgul" vastas. Raamatus palju viiteid kuidas mehed tollel ajal naisi kui asju kohtlesid. Näiteks nimetas piimavedaja Marist rääkides teda "selleks" jne. Seetõttu oli Vildest sellise raamatu kirjutamine uuendus. Mida rohkem Vilde ühikonda kirjeldab, seda selgemaks saab vajadus raamatu Mari järele, kes oma iseloomuga andis Vildele hea võimaluse ühiskonda kritiseerida. Mari puikles tükk aega meeste plaanidele vastu, kuid lõpuks siiski nõustus Kremeriga vahekorda astuma. Ma arvan, et ta tegi seda seetõttu, et talle lõppuks vaba valik oli jäänud. Ennem, kui Prillup proovis teda minema sundida, siis oleks mõisa minek tundunud mehe soovidele järele andmisena. Peale seda, kui

Kirjandus

doc

Mäeküla piimamees

Naisele hakkas selline käitumine vastu ja nii ta ei nõustunudki. Oleks Kremer Mari käest isiklikult küsinnud oleks Mari nõus olnud. Sellele järeldusele tulin ma tänu põrandapesemise stseenile, kus Kremeri "hepitusele" Mari "lustaka aiatusega ühendatud naerupilgul" vastas. Raamatus palju viiteid kuidas mehed tollel ajal naisi kui asju kohtlesid. Näiteks nimetas piimavedaja Marist rääkides teda "selleks" jne. Seetõttu oli Vildest sellise raamatu kirjutamine uuendus. Mida rohkem Vilde ühikonda kirjeldab, seda selgemaks saab vajadus raamatu Mari järele, kes oma iseloomuga andis Vildele hea võimaluse ühiskonda kritiseerida. Mari puikles tükk aega meeste plaanidele vastu, kuid lõpuks siiski nõustus Kremeriga vahekorda astuma. Ma arvan, et ta tegi seda seetõttu, et talle lõppuks vaba valik oli jäänud. Ennem, kui Prillup proovis teda minema sundida, siis oleks mõisa minek tundunud mehe soovidele järele andmisena. Peale seda, kui mees oli teda sundimast

Kirjandus

doc

Mäeküla piimamees

Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Kokk Märt Aulik MÄEKÜLA PIIMAMEES (E.Vilde ) Referaat Koostas:Märt Aulik Juhendaja:Anne Rand Kuressaare 2011 Millest raamat räägib Jutt käib ühest perekonnast ja selle lagunemisest mõisniku süü läbi. Näidatakse milleks on talupojad võimelised et rikastuda. Sündmuised toimuvad mäekülas väikses külas mida valitseb mõisnik

Kirjandus

rtf

Kas “Mäeküla piimamees” on meisterlik ja psühholoogiline teos?

Kas "Mäeküla piimamees" on meisterlik ja psühholoogiline teos? - Mari "Mäeküla piimamees" on E. Vilde kujutanud, kirjeldanud talupoja ja mõisniku suhteid. Sea taluelu on ta kirjeldanud iroonilises häälestuses. Arvan, et tänu iroonilistele kirjeldustele, tekstile ongi see teos minu jaoks meisterlik ning psühholoogiline. Autor on kasutanud viimistletud, rikast sõnavara nii olukordade, tunnete ja välimuse kirjeldamisel. Head ja huvitavat sõnastust näeme ka dialoogides ja monoloogides. E. Vilde ei ole ka midagi välja jätnud. Ta toob esile ka kõik pahed ja koleda. Tänu sellisele

Kirjandus

docx

Eduard Vilde “Mäeküla piimamees”

Eduard Vilde “Mäeküla piimamees” Sündmuste toimumise aeg, koht, miljöö. 19. sajand, Mäeküla, väike vaikne ja tavaline küla, paika on näidatud looduslikult viljakana ja ilusana, inimesi töökatena Peategelased, nende iseloom, muutumine. Tõnu Prillup – teose alguses on Prillup vaene, kuid aus mees. Pärast Kremeri pakkumist hakkab ta maailma teisti nägema ja ihkab elada paremini. Mida rohkem ta pakkumisele mõtleb, seda rohkem kaob ta südametunnistus ja väärtused, mis talle olulised olid. Sellega jätkub ta moraalne allakäik ja ta süüdistab ebaõnnes ja reetmises Marit

10. - 12. klassi kirjandus

odt

Mäeküla piimamees

Ingrid Lembavere Mäeküla piimamees Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" Sündmuste toimumise aeg, koht, miljöö. 19-dal sajandil, Mäekülas, vaikne külake Peategelased, nende iseloom, muutumine. Tõnu Prillup-ta oli mees kes ihkas paremat elu ja oli valmis, selleks isegi oma naise müüma. Ta sai piimameheks, kuid mõistis üsna pea, et oli valesti teinud Mari suhtes ja hakkas kahetsema ning käis ka härra juures raha viimas ja ütles,et ei taha enam, et Mari seal käib.

Kirjandus

doc

E.Vilde elu ja looming. Ühe teose lähivaatlus

E.Vilde elu ja looming. Ühe teose lähivaatlus E. Vilde (1865-1933) sündis Pudiveres mõisateenija perekonnas. Ta kasvas Muuga mõisas. Õppis Tallinnas kreiskoolis. Peale kooli lõppu töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, peale seda ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892 oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, Sellele järgnes töö Postimehe" toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Eestisse naastes töötas ta mitmete ajalehtede juures, nagu Virmaline, Eesti Postimees, Teataja ja Uudised. 1905

Kirjandus

doc

"Mäeküla piimamees" Eduard Vilde

,,MÄEKÜLA PIIMAMEES" E.Vilde Esimene peatükk: Harilikult kella üheksa ümber, pärast hommikust einet, algab Ulrich von Kremer esimest ringkäiku oma kruntkonnas, kui ta suviti, jüripäevast mihklipäevani, siin asub - üksinda nagu kunagi. Väliselt ei paku Mäeküla mõisnik nägijaile aastate kaupa silmahakkavat vaheldust: seesama vormist veninud tumesinine kuub valkjaks istutud saba ja läikima kulunud käiste ning hõlmadega, seesama sinine vest vanade ja värskete toidujälgedega, nende seas tunnistusega, et härra von Kremeri einelaual naljalt vedelad munad ei puudu. Varalisest inimesest annab märku ainult jäme pitsatsõrmus ta esimese sõrme

Kirjandus

Rohkem sarnaseid