„Õhu läbilöök ja pindlahendus 50 Hz sagedusega vahelduvpingel“ (0)

Sarnased õppematerjalid

41

doc

Kõrgepingetehnika

nr = rn+n- 1/(s*m3) kus: r ­ rekombinatsioonitegur, õhul r =1,6 109 m3/s; n+ ­ positiivsete laengukandjate kontsentratsioon, 1/m3; n- ­ negatiivsete laengukandjate kontsentratsioon, 1/m3. Kui n+ = n- = n , siis nr = rn2 Rekombinatsioonil eralduv energia: h =Wi + deltaWk kus: Wi on ionisatsioonienergia ja deltaWk on põrkel toimuv summaarse kineetilise energia muutus 9. Keskmine vaba tee pikkus Keskmine vaba tee pikkus: kus N on aatomite arv ruumiühikus, 1/cm3, õhu normaaltingimustel N = 2,77*1019 r on osakese raadius: · elektronidel: r0 << r · ioonidel: r0 r Ligikaudselt õhus normaaltingimustel = 10-5 cm 10. Põrkeionisatsiooniks piisav vaba tee pikkus, Townsendi I koefitsient Tõenäosus, et mingil teekonnal x põrget ei toimu n0 on põrkumata osakeste (elektronide) tihedus teekonna algul, kui X = 0 n on põrkumata osakeste (elektronide) tihedus teekonna lõpul, kui X = x n0 > n

Kõrgepingetehnika

7

pdf

Kõrgepingetehnika labor 2

ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Kõrgepingetehnika õppetool Töö nr. 2 ÕHU LÄBILÖÖK JA PINDLAHENDUS TÖÖSTUSLIKU SAGEDUSEGA PINGEL Labor mõõdetud: 13.10.2008 Õppejõud: Ivo Palu Tudengid: Kaisa Kaasik Lauri Luige Eero Tibar Karl Valge Tallinn 2008 Sisukord Töö eesmärk ....................................................................................

Kõrgepingetehnika

6

doc

Dielektrike läbilöök

TTÜ Elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Elektrimaterjalid Laboratoorne töö nr. 3 Dielektrikute läbilöök Tallinn 2011  Joonis 1. Läbilöögiseadme põhimõtteskeem Joonis 2. Elektroodide skitsid Katseandmed: E11, E10, h, mm U1, V U2, V UllV, V Ull, kV U10, kV kV/mm kV/mm 7,0 21,8 21,8 21,80 7,63 7,68 1,09 1,10

Elektrimaterjalid

6

doc

Labor nr3

ELEKTROENERGEETIKA INSTITUUT Kõrgepingetehnika õppetool Töö nr 3 ISOLAATORITE KATSETAMINE TÖÖSTUSLIKU SAGEDUSEGA PINGEL Õppejõud: Ivo Palu Tudengid: 2009  Sisukord 2009........................................................................................................................................................ 1 SISUKORD...........................................................................................................

Kõrgepingetehnika

16

doc

ELEKTROSTAATIKA

ELEKTROSTAATIKA ELEKTROSTAATIKA..............................................................................................1 1.Elektrilaeng. Elektroskoop................................................................................... 2 2.Coulombi seadus................................................................................................. 2 3.Elektriväli. Elektrivälja tugevus............................................................................ 3 4.Homogeenne elektriväli....................................................................................... 6 5.Töö elektriväljas. Potentsiaalne energia..............................................................7 6.Elektrivälja potentsiaal. ....................................................................................... 9 7.Elektriline pinge. ................................................................................................10 8.Juht elektriväljas..........................................

Füüsika

22

doc

Elektrimaterjalid - konspekt

Ioonide soojusvõnkumiste intensiivsus mõjutab kadudega ioonpolarisatsiooni oluliselt – temperatuuri tõustes see kasvab Elektron-relaksatsioonpolarisatsioon tekib dielektrikus olevate liigelektronide või –aukude ergastamisest kõrgemal temperatuuril Struktuur- e. migratsioonpolarisatsioon on makroskoopiliselt ebaühtlase struktuuriga ja juhtivaid lisandeid sisaldavates tahketes dielektrikutes esinev täiendav polarisatsiooni liik See polarisatsioon esineb alalispingel ja madala sagedusega vahelduvpingetel ning on seotud suurte energiakadudega. Polarisatsiooni põhjustavad juhtivad ja pooljuhtivad osakesed dielektrikutes. See polarisatsioon tekib ka erineva elektrijuhtivusega kihtidest koosnevas kihilises isolatsioonis. Elektrivälja mõjul koguneb osa vabu elektrone ja ioone osakeste või kihtide pinnale. Selliselt kujunevad suured polariseerunud piirkonnad. Kuna polarisatsioon erinevalt muudest polarisatsiooniliikidest on seotud vabade laengukandjate liikumisega

tehnomaterjalid

1

docx

Elekter

Elektrilaengu jäävuse seadus. Coulomb`i seadus.Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus.joonis(1)-- Neutroni lagunemine prootoniks ja elektroniks.joonis-2--Coulombi katses anti kuulidele A ja B ühenimelised laengud.Kuul A liikus kuulist B eemale.Kuuli A hoiti endisel kaugusel, väänati elastset traati mingi nurga võrra. ­Selle põhjal määrati kuulile mõjuv jõud. Coulombi seadus.-- Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. Jõud on suunatud piki laenguid ühendavat sirget. Ta on samanimeliste laengute korral tõukejõud ja erinimeliste laengute jaoks tõmbejõud.valem F= kqq/r2 vaakumis k= Nm2/c2 ;kk. k= 1/4pii eps eps.0 = 8,85.. 1C(kulon)elektrilaengu ühik. 1C on laeng, mis läbib ühes sekundis juhi ristlõiget, kui voolutugevus juhis on 1 amper A. I=q/t q=It Elektriväli. Tugevus. Väli on mateeria eriline vorm, mis vahendab aineosakeste va

Füüsika

1

docx

Eksamivariant 1

Variant 1 Gaaside läbilöögimehhanism - Kui rakendada dielektrikule pinge ja tõsta seda, siis teatud pinge väärtusel tekib 2. elektroodi vahele suure el. juhtivusega kanal. Läbilöök sõltub pinge rakendumise ajast, el.välja kujust, dielektriku mahust, t-st jpm. Läbilöögi iseloomustamiseks kasutatakse väljatugevuse mõistet El = Ul/h [kV/m] Ühtlases el.väljas iseloomustab materjali El elektriline tugevus. Läbilöögile avaldab tugevat mõju el.välja kuju. Pinge tõusul karoona lahendus (1 osalahenduste liikidest) kasvab üle läbilöögiks. Ekl = Ul/h < El Läbilöögi protsess on erinev gaasides, vedelikes ja tahketes dielektrikutes. El

Elektrimaterjalid

Meedia

Kommentaarid (0)