”Kütusest põhjastatud avarii, scrubber, 10 välist näitajad, et DG ei tööta korralikult” (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

8

docx

Laevaremont

EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder LAEVAREMONT RAFERAAT Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM42 Praktikant: Sergei Dombrovski Juhendaja: Urmas Kuus TALLINN 2013 RETSENSIOONID  SISUKORD 1. Kütusest põhjustatud avariid ............................................................................. 2. SCRUBBER ...................................................................................................... 2. 10 välist näitajat, et Diisel Generaator ei tööta korralikult ................................. Kütusest põhjustatud avariid Laeva kütus võib jagada kaheks: - FHO - Heavy fuel oil - MDO - Marine diesel oil . Peale selle peamine kütuse ülesanne on toota energiat kui põlenud ja jahutada ning määrida kütuse süsteemi ja sõlmpunkte.

Abimehanismid

13

docx

RAFERAAT: LAEVA KÜTUSESÜSTEEM

kütusesse sattunud võõrkehade ja vee väljalaskmiseks mudatankidesse (sludge tanks) või lekkeõli (slipp oil tanks) tankidesse. Settetankidest toimub kütuse separeerimine kulutankidesse. - Kütuse kulutankid (päevatankid), mis tavaliselt asuvad masinaruumis, on varustatud täite- ja äravoolutorude ning armatuuriga, õhutoruga,  mõõteklaasiga, armatuuriga sette väljalaskmiseks. Mootori toitesüsteemi kulutankist lahutamiseks avarii korral on ette nähtud laeva ülemisel tekil kaugjuhtimisega kiirblokeerimisklapp. - Mootorlaeva raskekütuse süsteemid peavad olema varustatud eelsoojendusega. - Diiselmootori kütusesüsteemi juurde kuuluvad seadmed silindrisse antava kütuse soojendamiseks, puhastamiseks (separeerimine, filtreerimine) ja silindrisse pihustamiseks. Kütusesüsteemi tüüpiline ülesehitus:

Masinaelemendid

56

doc

JÕUSEADMETE TÜÜBID 2

liinga, mille juures segu on sama isesüttimistemperatuuriga, kui vaatlusall oleval kütusel. Praktikas määratakse tsetaanarv laboratoorsel teel. ( regulleeritava surveastmega)  tsetaanarv alla 40 – halb kütus, süttib kõrgel temperatuuril  tsetaanarv 40 – 50 – head kütused  tsetaanarv üle 50 – vägahead kütused  tsetaanarv 28 – 32 – raskedkütused nende isesüttimis näitajad on veel kõrgrmad VISKOOSUS See on vedeliku sisehöördumine voolamisel. Praktikas ta iseloomustab kütuse – õli voolamist filtrites torudes ja pihustamisel. Viskoosus oleneb temperatuurist so temperatuuri tõstmisel viskoosus väheneb ja vastupidi. TÜNAAMILINE VISKOOSUS See on hõõrdejõud, mis tekib 1Cm kaugusel kahe voolukihi 1Cm² pindade vahel. Kui kihid liiguvad üksteise suhtes kiirusega 1Cm/sek. Rahvusvaheliselt Pa●sek

Laevandus

58

doc

TÖÖOHUTUSNÕUDED TÖÖTAMISEKS LAEVAS MASINA - MEESKONNAS

Lisaks peab igaüks neist teadma laeva kohta järgmist: 3,1) oskama kasutada laeva siseside vahendeid; 3.2) väljapääsuteid masinaruumist; 3.3) masinaruumi alarmsüsteeme ja oskama vahet teha erinevate hoiatussignaalide vahel; eriti tähtis on ära tunda tulekustutussüsteemi hoiatussignaali; 3.4) masinaruumi tulekustutusseadmete ja avariivarustuse tüüpi, asukohta ja arvu ning oskama nimetatud seadmeid ja varustust kasutada. (4) Kui mõni mehhanism ei tööta nõuetekohaselt, oletatakse selle riket või see nõuab erihooldust, tuleb selle kohta teha kirjalik sissekanne masina päevaraamatusse, märkides ära kasutusele võetud meetmetest. Vajaduse korral koostatakse edaspidise tegevuse kava. (5) Kui masinaruumis on nõutav pidev vaht, peab vahimehaanik olema alati valmis peamasina juhtimiseks, täites korraldusi peamasina töörežiimi muutmise kohta. (6) Juhul kui masinaruum on perioodiliselt mehitamata, peab vahimehaanik

Laevandus

84

doc

Praktika aruanne - Tallinnk Star

temperatuuri. Pärast setitamist separeeritakse kütus päevatanki. Jäägid separeerimisest pumbatakse suruõhul töötava kolbpumbaga sludge tanki. Päevatankidest juhitakse kütus kütuse etteandesüsteemi. (buusterjaama, mis on pildil). Süsteemi sisenedes läbib kütus kolmikklapi (MDO/HFO), seejärel siseneb kütus pumpadesse. Pumbad pumpavad kütuse läbi filtrite ja kütuse kulumõõtja (flowmeeteri) deaeratsioonipaaki, kus toimub kütusest õhu eemaldamine ja segunemine tagasivoolukütusega. Deaeratsioonipaagist, pumpavad tsirkulatsiooni- pumbad kütuse soojenditesse ja sealt läbi viskosimeetrisse (töötab läbivoolava keskkonna tekitatud vibratsiooni põhimõttel) ning edasi masinate kütusemagistraali. Kahe peamasina jaoks on üks buusterjaam. Ülevoolav kütus läheb läbi pulseerimist summutava trakti tagasi deaeratsioonipaaki. Süsteemis

Merepraktika

25

doc

Tahmafilter

Katalüsaatori ülesandeks on CO ja HC ühendite järelpõletamine CO 2-ks ja veeks (H2O). Kui katalüsaatorisse tuleb palju põlemata kütuseosakesi, toimub katalüsaatoris intensiivne järelpõletus, mis tõstab tunduvalt tahmafiltrisse siseneva heitgaasi temperatuuri. Seda asjaolu kasutataksegi tahmafiltri temperatuuri tõstmiseks tahma järelpõletuseks: mootori juhtarvuti annab mootori pihustitele korralduse pihustada kütust silindrisse töötakti lõpus. See kütus aga ei jõua enam korralikult ära põleda ja nii satubki katalüsaatorisse palju põlemata kütuseosakesi. Tahmafiltri elemendiks on poorne ränikarbiid, mis peab kinni üle 0,1m läbimõõduga tahmaosakesed. Peale tahmaosakeste peab tahmafilter kinni ka õli põlemisprodukte, mootori  18 kulumisprodukte ja tseriiniosakesi. Kuivõrd paljud neist osakesest ei põle tahmapõletuse

Auto õpetus

16

docx

Laeva jõuseadmete ehitus motoristile

3.küttepind - pind katlas, mis üheltpoolt on kokkupuutes veega ja teiseltpooltkuumade gaasidega(m2) 4.aurustuspind - veepind katlas kust toimub auru eraldumine(vee ja aururuumivaheline peegelpind) (m2) 5.auru eritootlikus - auru kogus kg-des, mis toodetakse katlas ühel ruutmeetril küttepinnalt 1h jooksul (kg/m2h) 6.kasutegur - auru tootmiseks kulutatud soojushulga suhe selleks küttekoldes ära põletatud kütusest eraldunud soojushulgaga (%) 13.Katelde liigitamine auru, rõhu ja tööpõhimõtte järgi.Rõhu järgi: 1.Madalarõhuline katel töörõhuga 1,5-2 MPa (abikatel) leektorukatlad. 2.Keskrõhuline katel töörõhuga 2,5-3,5 MPa (mootorlaevadest võivad keskrõhulised katlad olla ainult suurtel diiseltankeritel)muidu peakatel. 3.kõrgrõhu(surve)katel töörõhuga üle3,5MPa (kasutatakse ainult auruturbiinlaevadel peakateldena). Kõik kesk-ja kõrgrõhukatlad on veetorukatlad

Laevamehhanismid

142

pdf

Aruanne mv TransDistinto

TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Laevanduskeskus Laevamehaanika lektoraat MEREPRAKTIKA ARUANNE Praktika algus: Kadett: Andrei Lichman Praktika lõpp: Rühm: MM42 Praktika koht: m/v Transdistinto Juhendaja: Jaan Läheb Tallinn 2016 2  3 SISUKORD 1.1. Üldandmed laeva kohta ................................................................................................... 6 1.2 Üldandmed laeva jõuseadme kohta .................................................................................. 7 1.2.1 Jõuseadmete tüüp ......................................................................................

Masinamehaanika

Meedia

Kommentaarid (0)