Žanr ja vorm muusikas (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

9. klassi Muusika teoste kokkuvõte

Võeti kasutusele Protestantlik koraal ,mille eesmärk oli saavutada koguduse suure osalemise jumalateenistusel. Selleks loobuti Ladina-keelsest tekstist, selle asemele tuli Saka keel. Suurimas protestantliku koraali loojaks peetake saksa heliloojat. Backi kandaat nr 80. on kirjutatud Lutheri ühe tuntuma koraali teemal ja kannab ka sama pealkirja ,, ÜKS KINDEL LINN JA VARJUPAIK " 3.Organum Organumi nimetust kasutati algselt instrumentaal muusika tähenduse . TEGEMIST EI OLE ORELIGA . Organum on üks vanemaid mitmehäälsuse liike . Põhihääleks on tavaliselt Gregoriuse laul . Teist häält lauldakse kvardi , kvindi või oktavi võrra kõrgemalt või madalamalt . Sellist paralleelset laulmisviisi nimetatakse ,,Paralleel organumiks" , mis võeti kasutusele 9ndast-19nda saj 1 pooleni. 11 saj 2 poolel tekkis vaba organum kus põhihääl oli tavaliselt alumine ehk teises hääles . 4.Passioon

Muusika

1

doc

Žanr ja vorm muusikas (mõisted, 9. klass)

Zanr ja vorm muusikas (mõisted, 9. klass) Zanr ­ muusikateose liik Vorm ­ muusikateose ülesehitus Ambrosiuse hümn ­ värsstekst, vabaltvoolav, kaunistustega meloodia Gregoriuse koraal ­ korrapärane meetrum puudub, proosatekst, ühehäälne, saateta, ladinakeelne Organum ­ mitmehäälne (põhihääleks Gregooriuse laul, teine hääl laulab kõrgemalt/madalamalt) Motett ­ mitmehäälne, pillid saatsid, tekstid olid sageli eri keeltes Missa ­ katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm, keeruline ülesehitus Reekviem ­ surnute mälestuseks kirjutatud missa Protestantlik koraal ­ ümberseatud tekstidega saksa rahvalaulud, ladina keelest tõlgitud ja kohandatud Gregoriuse koraalid Oratoorium ­ ulatuslik kontserdteos solistidele, koorile ja orkestrile, sisu edastatakse ilma lavastuseta Passioon ­ koorile, solistidele ja orkestrile kirjutatud teos, mille sisuks on Kristuse kannatused Kantaat ­ mitmeosaline teos koorile ja solistidele või ainult koorile

Muusika

1

doc

9. klassi muusika mõisted

Muusika mõisted keskajast Ilmalik muusika ­ igapäevane muusika nt töölaulud Vaimulik muusika ­ religioosne muusika Liturgiline muusika ­ kirikutes kasutatav muusika Hümn ­ 7. sajandil tekkinud värsstekstiga liturgiline laul nt Ambrosiuse hümn Gregoriuse koraal ­ 7.-9. sajandil tekkinud proosatekstiga korrapärase meetrumita ladina keelne ühe häälne kirikulaul Luteri koraal ­ värsstekstiga kindla meetrumiga ema keelne mitmehäälne kirikulaul Missa ­ jumalateenistus; muusikaline zanr, mis on välja kasvanud jumalateenistusest ning koosneb 5 osast: Kyrie eleison (Issand, halasta), Gloria in excelsis Deo (Au olgu

Muusika

7

docx

Keskaja muusikaajalugu

saj) Keskajal kinnitas Euroopa Kanda kristlus, mis tõi suure pöörde inimeste mõttelaadi. Oluliseks muutus usk ainujumalasse. Kristlik kirik mõjutas ka kunsti ja kultuuri. Peamiseks vaimuvaraks Keskajal olid piiblilood. Jumalasõna kuulutamiseks ehitati palju kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks oli pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga inimene, kes palvetades ja paastudes, maise elu rõõmudest loobudes, valmistas ennast ette igavesele õndsusele, mis peab tulema pärast surma. Keskaja muusika jaguneb kaheks: · Professionaalne muusika (vaimulik muusika) · Rahvamuusika (ilmalik muusika) Professionaalne muusika oli võimude poolt tunnistatud, muusika keskusteks olid kloostrid ja kirikud ning professionaalseteks muusikuteks olid vaimuliku seisuse esindajad (mungad, preestrid, paavstid). Euroopa muusika alusmüüriks oli ühehäälne Keskaegne kirikulaul ­ Gregoriuse koraal (ehk laul)

Muusikaajalugu

5

doc

Keskaja muusika konspekt

eeskujuks rahvalikud tantsulaulud(tänapäeval levinud 20 stroofi pikkune surnumissa) Psalmoodia ­ psalmi tekstid vaba ehitusega värssides Antifoon ­ refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisel Hümn ­ kultuslaul Responsoorium ­ keerulised, algselt koorirefrääniga soololaulud Keskaegsed põhihelilaadid Dooria Früügia Lüüdia Miksolüüdia Mazoor ja minoor helilaadid kujunesid välja rahvalikus muusikas ja vararenesanssi mitmehäälsuses Gregooriuse koraale hakati üles kirjutama Frangi suurriigis, et ühtlustada liturgilist laulu suurel territooriumil. NOODIKIRJA ARENG Vajadus tekkis 8-9 sajand Frangi suurriigis kirikulaulu ühtlustamiseks NEUMA ­ noodikiri, meloodia liikumise suunda näitav noodijupp NOODIJOONED, TÄHT- JA SILPNIMETUSED, GUIDO AREZZOST(joonte süsteem) Tänapäeva noodikiri - Kölni Franco LITURGILINE DRAAMA

Muusikaajalugu

1

doc

Muusika mõisted

Koraal ­ vaimulik ühehäälne laul ilma saateta. Gregorius ­ suurim keskaja muusik, kirjutas palju koraale, puudus taktimõõt. Tema koraale noodistati, olid algses noodikirjas. Missa ­ oli ja on üx tähtsamaid liturgilse muusika anre. M tähendas algselt katoliku kiriku jumalateenistust. M 3 põhiosa: preestri sisenemine; leiva ja veini ohverdamine altarile; armulaud kogudusele. 4-5 saj hakati neid toimingui saatma lauluga. M-l on kindel ülesehitus, lõplikult kujunes välja 14 saj-x. Muutumata M osad: Kyrie Eleison (issand halasta) ­ palve, missa vanim osa; Gloria in excelsis deo (au olgu Jumalale) ­ kiidulaul; Credo in unum deum

Muusika

4

doc

Muusikaõpetuse kordamine

Muusikaõpetuse KT kordamine · Ambrosiuse hümn o Aurelius Ambrosius o 4. sajandil o Vabalt voolav, kaunistustega meloodia o Värsstekst · Gregoriuse koraal o Laul o Korrapärane meetrum rütmis puudub o proosatekst o Gregorius I Suur o 6-7. sajandil · Missa o Ulatuslik liturgilise muusika zanr o Koosneb kahest osast Ordinarium · Kyrie · Gloria · Credo · Sanctus · Agnus Dei Proprium o G.P. da Palestrina ,,Missa Papae Marcelli" o Bach, Mozart, Schubert · Reekviem o Surnute mälestuseks kirjutatud missa o Mozarti viimane teos ­ ,,Reekviem" · Protestantlik koraal o Martin Luther

Muusika

7

docx

10. klassi muusika tunni konspekt

· Rütm- korrapärane vaheldumine või kordumine · Meloodia ­ helide kaunikõlaline järjestus · Tempo - kiirus · Dünaamika - kõlajõud · Tämber ­ hääle või pilli eriomane kõla laad · Harmoonia ­ kooskõla · Faktuur ­ helitöö tehnika omapära · Heterofoonia ­ mitmehäälsuse tüüp, kus kõlavad koos ühe meloodia pisut erinevad variandid · Homofoonia ­ ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas · Polüfoonia ­ mitme iseseisva meloodia kõlamine üheaegselt · Burdoon ­ väheliikuv saatehääl · Parafoonia ­ sama meloodia dubleerimine mingi Intervalli võrra kõrgemalt/madalamalt · Liturgia ­ jumalateenistuse läbiviimise kord · Missa ­ igapäevane peamine jumalateenistus 1) eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia. 2) peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud. · Ordinaarium ­ kirikus missa või tunnipalvuse muutumatu tekstiline osa

Muusika

Kommentaarid (0)