Kuidas netis maksad? Vasta


üldkeeleteadus (10)

5 VÄGA HEA
 
Üldkeeleteaduse eksamiks kordamine
1. Keele mõiste
Keel on ühelt poolt autonoomne süsteem, teisalt sotsiaalne, kultuuriline, mentaalne,
bioloogiline ja kognitiivne nähtus. Keel on olulisimaid inimsust loovaid tegureid.
Keele all mõeldakse eelkõige inimeste poolt kasutatavaid loomulikke keeli, mis
tavaliselt teostuvad verbaalse suhtlemise vormis.
Loomulikul keelel on kolm põhiomadust:
· Ta on tekkinud ja arenenud loomulikul teel tuhandete aastate vältel ja tema
vahendid, eelkõige sõnavara bon kujunenud väljendama just seda. Mis
konkreetses keskkonnas on olnud vajalik.
· Inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma
õpetamiseta.
· Esimese keele omandamise järel kasutavad inimesed seda sidevahendina
igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks.
Prantsuse keeleteoreetik Ferdinand de Saussure eristas keelt ja kõnet ( langue et
parole). Kui räägitakse mingi eriala, rühma või isiku keelest, mõeldakse sellega erinevaid
keelekujusid ehk variante. Nendeks on näiteks ametikeeled, olukorrast ja eesmärgist tingitud
keelevariandid (släng)ning isikukeeled ehk idiolektid. Keel võib olla ka tähenduses
keelevõime.
Lisaks on võib keel tähendada ka kunstlikult loodud märgisüsteeme, näiteks formaalkeel,
mis on välja arendatud eelkõige teaduslikel ja tehnilistel eesmärkidel. Teist liiki tehiskeeled
on veel rahvusvahelised abikeeled, mida on loodud usus, et neist võiks saada universaalkeel.
Tavalises keelekasutuses esineb mõiste keel rohkem või vähem metafoorselt seoses
mitmesuguse suhtluskäitumisega, näiteks kehakeel , sealhulgas nii kõnekeelt saatvad estid,
kui ka näiteks viipekeel.
Objektkeel on üksikkeel, mis on uurimise objektiks.
Metakeel on kirjeldustes kasutatav keel, mõistete süsteem.
2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus
Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, see tähendab, et selle tähtsamad elemendid on
96% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
üldkeeleteadus #1 üldkeeleteadus #2 üldkeeleteadus #3 üldkeeleteadus #4 üldkeeleteadus #5 üldkeeleteadus #6 üldkeeleteadus #7 üldkeeleteadus #8 üldkeeleteadus #9 üldkeeleteadus #10 üldkeeleteadus #11 üldkeeleteadus #12 üldkeeleteadus #13 üldkeeleteadus #14 üldkeeleteadus #15
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
200 laadimist Kokku alla laetud
10 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
aphrozip Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Kuidas on keel esindatud inimese meeles ?
  • Milline oleks mentaalsete representatsioonide keel ?
  • Mis on grammatika ?
  • Mis on loomulik keel ?
  • Kuidas loomulik keel erineb teistest kommunikatsioonisüsteemidest ?
  • Millest kõik tänapäeva keeled on pärit ?
  • Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse ?
  • Mis on metakeel ?
  • Kuidas keel mõtlemist mõjutab. Kas teisekeelsed mõtlevad teisiti ?
  • Mida saab teha morfanalüsaatoriga ?

Mõisted

loomulikul keelel, keelekujusid, metakeel, keeleline suhtlus, eesmärkideks, verbaalne suhtlus, keelte kirjapanek, igas allsüsteemis, kategooriateks, substantiivide iseloomulike, elemendi distributsiooni, substantiivide jaotumusega, teoreetilist asendusoperatsiooni, vaadeldavad nähtused, prototüübid tavalised, prototüüpsus, kategoriseerimise hägusus, loomulik keel, keeleline sümbol, indeksi aluseks, keeleuniversaalide põhihüpotees, vastandiks, suhteliselt universaalne, olukorras käitumiseks, tähtsaim normisüsteem, kasulik info, bioloogilis, füüsilised protsessid, kinnitus, viimased, generatiivne grammatika, onomatopoeetiline sõna, keelkond, algkeel, võrdlev, häälikuseadused, isolaatkeel, substraat, superstraat, vähemuskeel, lingua franca, diglossia, keeletüpoloogia, grammatiline kategooria, häälik, tähistaja, tähistaja, kõneleja mõte, häällikuklassi abstraktsioon, foneem, foneem, foneemivariant, ipa, sut, morfeemianalüüs, morfeem, morf, seotudmorfeem, glossimine, reduplikatsioon, binaarne, mitmeliikmeline, sünteetilises väljendusviisis, polüsünteetilistes keeltes, fusioon, kumulatsioon, omadussõnadel, sõnajärg, süntaks, fraas, moodustaja, definiitsus, arv, polaarsus, modaalsus, maailma keeltes, nominatiiv, absolutiiv, neis keeltes, tasandilised seosed, lause kese, kogeja, eksistentsiaallause, semantika, tähistaja, referent, prototüüpanalüüs, kognitiivne semantika, semantilised primitiiv, ekstensioon, eesel ekstensioon, tähendusväli, polüseemia, sünonüümia, metafoor, kujundskeem, näitrkd õpik, tähenduse kujunemine, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs, viisakusstrateegia, positiivne nägu, konversatsioonianalüüs, sotsiolekt, idiolekt, allkeel, lausetele jm, introspektsioon, empiiriline keeleuurimine, diakroonia, preskriptiivne meetod, areaalilingvistika, psühholingvistika, paradigma, rekonstruktsioonid

Sisukord

  • Üldkeeleteaduse eksamiks kordamine
  • Keele mõiste
  • Objektkeel
  • Metakeel
  • Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus
  • Fülogeneetiliselt
  • Ontogeneetiliselt
  • Hääle
  • Ilmed, źestid, pilgud
  • Keel kui struktuur ( keele sümbolilisus, keele allsüsteemid, keelesüsteemi avatus.)
  • eristatav)
  • Kontrastiivsed struktuurivõrdlused
  • Prototüübid
  • Keele sümbolid
  • Ikoon
  • Indeksi
  • Keele allsüsteemid
  • Keelesüsteemi avatus
  • Keeleuniversaalide
  • Sotsiaal-kultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne (tunnetuslik) aspekt keeles
  • Keelelise relatiivsuse hüpoteesi
  • Teise astme sümbolisüsteemidesse
  • Mis on grammatika?
  • Grammatika
  • Keele süsteemi
  • Keele ehituse süsteemipärane esitus ja reeglite kogu (grammatika 2)
  • Loomulikud normid
  • Generatiivne grammatika
  • Generatiivne grammatika
  • Chomsky
  • Onomatopoeetiline sõna
  • Onomatopoeetiline sõna ehk deskriptiivsõna
  • Loengu materjal, küsimused loengute põhjal
  • Keeleteadus e lingvistika; üldkeeleteadus; teoreetiline keeleteadus
  • Keeleteadus e lingvistika
  • Üldkeeleteadus
  • Teoreetilise keeleteaduse
  • Keelkond
  • Võrdlev – ajalooline keeleteadus
  • Häälikuseadused
  • Rekonstruktsioon
  • Etümoloogia
  • Isolaatkeel
  • Keelekontakt
  • Substraat
  • Adstraat
  • Superstraat
  • Vähemuskeel
  • Lingua franca
  • Diglossia
  • Keeletüpoloogia
  • Grammatiline kategooria
  • Keeleuniversaalid vt ette poole
  • Häälik
  • Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus
  • Tähistaja
  • Kaksikliigendus
  • Kõnekommunikatsiooni ahel
  • Kõnekommunikatsiooni ahel
  • Kõnesüntees, -analüüs, nende rakendused
  • Foneetika (artikulatoorne, akustiline, taju-)
  • Foneetika
  • Artikulatoorne foneetika
  • Akustiline foneetika
  • Pertseptiivne e. tajufoneetika
  • Fonoloogia
  • Kõne produktsioon
  • Morfoloogia
  • Morfeemianalüüs
  • Morfeem, morf, allomorf
  • Morfeem
  • Allomorf
  • Vaba morfeem
  • Seotud morfeem
  • Markeeritus ja markeerimatus
  • Glossimine
  • Reduplikatsioon
  • Grammatiliste morfeemide omadusi
  • Binaarsed opositsioonid, mitmeliikmelised opositsioonid
  • Binaarne
  • Mitmeliikmeline
  • Sünteetiline ja analüütiline väljendusviis / keel; polüsünteetilised keeled
  • Sünteetilises väljendusviisis
  • Analüütiline väljendusviis
  • Polüsünteetilistes keeltes
  • Fusioon, kumulatsioon, muutumine
  • Fusioon
  • Kumulatsioon
  • Muutumine
  • Sõnaliigid on
  • Sõnaliigi ja lauseliikme seostest
  • Lauseliikmed on
  • Grammatiseerumine, grammatika ja leksika suhe keeles
  • Grammatiseerumine
  • Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse?
  • Substantiiviklasside süsteem
  • Klasse eristatakse kas
  • Kääne, käändekategooria, semantiline roll
  • Käänetekategooria
  • Semantilised rollid
  • Süntaks ja morfosüntaks
  • Süntaks
  • Lause
  • Fraas
  • Moodustaja
  • Pro-sõnad
  • Prosubstantiiv
  • Proadjektiiv
  • Proadverb
  • Deiksis
  • Definiitsus
  • Polaarsus
  • Aspekt
  • Modaalsus
  • Modaalsus
  • Ühildumine ehk kongruents
  • Käändemärgistus
  • Nominatiiv-akustatiivne
  • Absolutiiv-ergatiivsed keeled
  • Süntaktilised seosed
  • Tasandilised seosed
  • Morfoloogiliselt väljenduvad seosed
  • Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed
  • Generatiivse süntaksi
  • Valentsiteooria e. sõltuvusgrammatika
  • Käändegrammatika
  • Konstruktsioonigrammatika
  • Eesti keele lausetüübid on
  • Normaallaused
  • Kogeja-omajalause
  • Eksistentsiaallause
  • Tähistatu
  • Referent
  • Tähendus
  • Semantika teooriaid: komponentanalüüs,prototüüpanalüüs, kognitiivne
  • Prototüüpanalüüs
  • Kognitiivne semantika
  • Denotatsioon e intensioon
  • Ekstensioon
  • Tähendusväli
  • Polüseemia
  • Propositsioon
  • Sünonüümia
  • Metafoor
  • Metonüümia
  • Kujundskeem
  • Mis on metakeel? Too näiteid; tüpograafilised markeeringud
  • Metakeeled
  • Tähenduse kujunemine
  • Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs
  • Tekst
  • Diskursuse
  • Tekstilingvistika
  • Diskursuseanalüüs
  • Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad
  • Pragmaatika
  • Kõneakt
  • Viisakusstrateegia
  • Viiteahelad, anafoor
  • Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar
  • Konversatsioonianalüüs ehk vestlusanalüüs
  • Vooruvahetus
  • Naaberpaar
  • Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt)
  • Dialekt
  • Sotsiolekt
  • Idiolekt
  • Allkeel
  • Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika
  • Sotsiolingvistika on
  • Praktiline sotsiolingvistika
  • Kvantitiivne sotsiolingvistika
  • Psühholingvistika uurimisalad
  • Korpus, korpuste liigid, märgendatud korpus
  • Korpus
  • Introspektsioon keeleteaduse meetodina
  • Introspektsioon
  • Empiiriline keeleuurimine
  • Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid
  • Kvantitatiivne
  • Kvalitatiivne
  • Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid
  • Sünkroonilise
  • Diakrooniline
  • Sünkroonia on keele hetkeseisund
  • Diakroonia on keele ajalooline areng
  • Mida saab teha morfanalüsaatoriga? Morfianalüsaator
  • Tõlkeprogrammid
  • Eksperimentaalsed meetodid
  • Deskriptiivsed ja preskriptiivsed meetodid
  • Deskriptiise meetodi
  • Preskriptiivne meetod
  • Eesti keeleteaduse olulisemad väljaanded
  • Oma Keel, Keel ja Kirjandus, Emakeele Seltsi aastaraamat, Rakenduslingvistika
  • Ühingu aastaraamat
  • Tuntumad andmebaasid
  • Areaalilingvistika
  • Psühholingvistika
  • Paradigma
  • Keele ja murde eristamine
  • Rekonstruktsioonid
  • Indoeuroopa keeled
  • Uurali keeled vt keelepuu
  • Teised tähtsamad keelkonnad
  • Viipekeel

Teemad

  • Keele mõiste
  • variante
  • idiolektid
  • formaalkeel
  • rahvusvahelised abikeeled
  • keel
  • Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus
  • intentsionaalsus
  • agendid
  • mitmeti
  • interaktiivne
  • keelesidusus
  • Koodi
  • paralingvistilised
  • ekstraverbaalne
  • Pilk
  • Keel kui struktuur ( keele sümbolilisus, keele allsüsteemid, keelesüsteemi avatus.)
  • üksustest
  • kategooriatena
  • element
  • iseloomulike ehk inherentsete omadustega
  • distributsiooni ehk jaotumuse
  • suhteid ehk relatsioone
  • süntagmaatilistes suhetes
  • süntagma
  • pragmaatilistes suhetes
  • kommutatsiooniks
  • esinemisjuhuks
  • funktsionaalne ehk distinktiivne
  • opositsioonis
  • liiane
  • referendile
  • arbitaarne
  • motiveerimatusest
  • onomatopoeetilised
  • ikoonid
  • indeksid
  • alussõnu
  • Keeleuniversaalide
  • Universals of Human Language
  • implikatiivsed
  • mitteimplikatiivne universaal
  • absoluutsete
  • universaalne tendents
  • Sotsiaal-kultuuriline ja bioloogilis-kognitiivne (tunnetuslik) aspekt keeles
  • keelemäng
  • esimese astme sümbolisüsteeme
  • primitiivontoloogia
  • mälupikendus ehk kollektiivne mälu
  • mentaalse grammatika ja
  • sõnavara
  • body &
  • üldistusvõime
  • Mis on nimi?
  • Mis on grammatika?
  • mentaalsest grammatikast
  • korpuseks
  • introspektsiooni
  • grammatikateooriaid ja – mudeleid
  • reeglitest
  • Generatiivne grammatika
  • genereeriks
  • Noam
  • Aspects
  • Onomatopoeetiline sõna
  • Keeleteadus e lingvistika; üldkeeleteadus; teoreetiline keeleteadus
  • Vt. Konspekt
  • Algkeel
  • Häälikuseadused
  • Isolaatkeel
  • Keelekontakt
  • Keeletüpoloogia
  • Grammatiline kategooria
  • Keeleuniversaalid vt ette poole
  • Häälik
  • Tähistaja ja tähistatav, kaksikliigendus
  • tähistatavale
  • Kaksikliigendus
  • teine liigendus
  • Kõnekommunikatsiooni ahel
  • Kõnekommunikatsiooni ahel
  • Kõnesüntees, -analüüs, nende rakendused
  • Foneetika (artikulatoorne, akustiline, taju-)
  • Foneem
  • Foneemivariant e. allofoon
  • Kõne produktsioon
  • l, r, m, n
  • p, t, k, h, s, š, f, h
  • k, p, t
  • m, n
  • w, v, f, s, r, l, j, š, h
  • p, m, v, f, w
  • t, n, s, r, l
  • j, š
  • Morfoloogia
  • Morfeemianalüüs
  • Morfeem, morf, allomorf
  • Vaba ja seotud morfeem
  • Markeeritus ja markeerimatus
  • markeeritud
  • vorme
  • markeerimata liige on
  • ehituslikult lihtsam kui markeeritud
  • Glossimine
  • Reduplikatsioon
  • Grammatiliste morfeemide omadusi
  • Binaarsed opositsioonid, mitmeliikmelised opositsioonid
  • Sünteetiline ja analüütiline väljendusviis / keel; polüsünteetilised keeled
  • Fusioon, kumulatsioon, muutumine
  • Sõnaliigi ja grammatilise kategooria seostest
  • Sõnaliigid on
  • Sõnaliigi ja lauseliikme seostest
  • Grammatiseerumine, grammatika ja leksika suhe keeles
  • Mis on substantiiviklass ja kuidas seda maailma keeltes väljendatakse?
  • kategoriseerimiseks
  • Klasse eristatakse kas
  • la hija
  • el hijo
  • Kääne, käändekategooria, semantiline roll
  • semantilisi rolle
  • Semantilised rollid
  • Süntaks ja morfosüntaks
  • Pro-sõnad
  • Deiksis
  • Definiitsus
  • Arv
  • Isik
  • Polaarsus
  • Aspekt
  • Aeg
  • Modaalsus
  • Ühildumine ehk kongruents
  • Käändemärgistus
  • mittesihitisliku lause ainsat
  • osalist
  • Süntaktilised seosed
  • Morfoloogiliselt väljenduvad seosed
  • Eesti keele lausetüübid on
  • maja
  • Tähendus
  • Semantika teooriaid: komponentanalüüs,prototüüpanalüüs, kognitiivne
  • semantika
  • tähistatu
  • referent
  • komponentanalüüsiga
  • tähendusvälja
  • Semantilised primitiiv
  • Denotatsioon e intensioon
  • Ekstensioon
  • Tähendusväli
  • Polüseemia
  • Propositsioon
  • Sünonüümia
  • Metafoor
  • Metonüümia
  • Kujundskeem
  • Mis on metakeel? Too näiteid; tüpograafilised markeeringud
  • Metakeeled
  • Tähenduse kujunemine
  • Tekst, diskursus, tekstilingvistika, diskursuseanalüüs
  • Pragmaatika, kõneakt, viisakusstrateegiad
  • Viiteahelad, anafoor
  • Konversatsioonianalüüs, voor, vooruvahetus, naaberpaar
  • Variatiivsus, keele variandid (dialekt, sotsiolekt, allkeeled, idiolekt)
  • variatiivsus
  • Praktiline ja kvantitatiivne sotsiolingvistika
  • Psühholingvistika uurimisalad
  • Korpus, korpuste liigid, märgendatud korpus
  • Introspektsioon keeleteaduse meetodina
  • Empiiriline keeleuurimine
  • Kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed meetodid
  • Sünkroonilised ja diakroonilised meetodid
  • Mida saab teha morfanalüsaatoriga? Morfianalüsaator
  • Tõlkeprogrammid
  • Eksperimentaalsed meetodid
  • Deskriptiivsed ja preskriptiivsed meetodid
  • Eesti keeleteaduse olulisemad väljaanded
  • Tuntumad andmebaasid
  • www.emakeeleselts.ee
  • www.murre.ut.ee
  • www.filosoft.ee
  • www.linguistlist.org
  • www.keeleveeb.ee
  • Areaalilingvistika
  • Psühholingvistika
  • Paradigma
  • Keele ja murde eristamine
  • Rekonstruktsioonid
  • Indoeuroopa keeled
  • Uurali keeled vt keelepuu
  • Teised tähtsamad keelkonnad
  • Viipekeel

Kommentaarid (10)


Stjuupit: väga asjalik konspekt! Usun, et osutub väga kasulikuks ettevalmistuseks, et eksam edukalt sooritada!
14:03 22-11-2011

dtuulelohe: Hästi lahti seletatud ja tundub enam-vähem, et kõik vajalik on olemas.
18:04 14-01-2013

tim6: Väga hea materjal eksamiks õppimisel.
12:40 05-12-2010


Sarnased materjalid

21
doc
21
doc
21
doc
23
doc
16
docx
25
docx
40
docx
990
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto