SÔnu seletav sÔnaraamat

Ülekandeliinid on valmistatud elektrijuhist (metallist) ja omavad elektrilist takistust R. Elektrivoolu tugevusega I toimel eraldub juhist aja t jooksul soojushulk Q (JouleÂŽi-Lenzi seadus), mis on energiakadu (hajub ĂŒmbritsevasse keskkonda): Q = I 2 ⋅ R ⋅t . AjaĂŒhikus ĂŒlekantav elektrienergia (vĂ”imsus P) avaldub P = U ⋅ I , mistĂ”ttu sama vĂ”imsuse ĂŒlekandeks vĂ”ib suurendada pinget U , millega vĂ€heneb sama arv kordi voolutugevus ja seega soojuskadu ĂŒlekandeliinides.
ÜmbermÔÔdu vahe on 67,183 km. ‱ Maa diameeter (lĂ€bimÔÔt) on ekvaatoritasandil 12 756,270, poolusi lĂ€bival sirgel 12 713,500 km. Nende diameetrite vahe on 42,77 km. ‱ Maa kogupindala on 510 065 284,702 kmÂČ. ‱ Maa ruumala on 1 083 230 000 000 kmÂł. ‱ Maa ekvatoriaalraadius on 6378,135 km. ‱ Maa polaarraadius on 6356,750 km. ‱ Maa keskmine raadius 6372,795 km ‱ Maa ruumalaga sfÀÀri raadius oleks 6371,005 076 123 km. (Seda nimetatakse Maa keskmiseks raadiuseks.
Ühendatud vooluringis on voolutugevus kĂ”ikjal ĂŒjesugune I = I1 = I2 = ...In. Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk vĂ”rdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja Jadamisis ĂŒhendatud vooluringi kogutakistus on vĂ”rdne kĂ”ikide vooluringi korrutisega. Ühik on 1 dĆŸaul (1J) valem: A=U*I*t. ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS on fĂŒĂŒsikaline suurus, mis ĂŒhendatud juhtide summaga R = R1 + R2 + ...Rn. Jadamisis ĂŒhendatud vooluringis vĂ”rdub elektrivoolu tööga ajaĂŒhikus.

Üheks liidetavaks on inertsimoment(I0)telje suhtes,mis on p1+ϑgh1+ϑv12/2= p2+ϑgh2+ϑv22/2; v-kiirus. Torricelli parallelne antud teljega ning lĂ€bib keha inertsikeset seadus mÀÀrab anuma avast vĂ€ljavoolava vedeliku (raskuskeset) ja teiseks liidetavaks on keha massi kiiruse:v2=√2gh1.Turbolentne on keeriseline vĂ”i korrutis telgede vahelise kauguse ruuduga I=I0+ml2 pööriseline voolamine mis tekib ĂŒhel teatud kiirusel.
Ülikuumast - ja tihedast olekust plahvatusega sarnaneva paisumise teel Universumi evolutsioon- eraldus gravitatsioon, eraldus tugeva vastastikmĂ”ju, temepratuuri kasv ja langus, Eesti astronoomide panus astrofĂŒĂŒsikasse ja kosmoloogiasse- Paukson ennustab. Struwe ĂŒlikoolis , tĂ€hetorni direktor, mÔÔtis tĂ€hekauguse pĂ€ikesesĂŒsteemist PĂ”himĂ”isted: observatoorium- teadusasutus, kes tegeletakse astronoomia
Ühendatud vooluringis on voolutugevus kĂ”ikjal ĂŒjesugune I = I1 = I2 = ...In. Jadamisis ĂŒhendatud vooluringi kogutakistus on vĂ”rdne kĂ”ikide vooluringi ĂŒhendatud juhtide summaga R = R1 + R2 + ...Rn. Jadamisis ĂŒhendatud vooluringis on kogupinge vĂ”rdne ĂŒksikute lĂ”ikude pingete summaga U = U1 + U1 + ...Un RÖÖPÜHENDUS: KĂ”igil rööbiti ĂŒhendatud juhtidel on pinge ĂŒhesugune U = U1 = Elektrivoolu TEKKEMEHHANISM.

Ühes Ă”pikus on kirjutatud: “Vesi soojeneb aeglaselt ja jahtub aeglaselt”. Kuidas tĂ”lgendada seda lauset fĂŒĂŒsikaterminite abil? Pole nii hea soojusjuht 125. Miks auruv vedelik jahtub? Et vedelikult vĂ€ljuvad suurema ja alles jÀÀvad vĂ€iksema kineetilise energiaga molekulid, siis siis allesjÀÀnud molekulide keskmine kineetiline energia auramisel vĂ€heneb, st vedelik aurumisel jahtub.
Ülijuhtivus - fĂŒĂŒsikaline nĂ€htus, kus madalatel temperatuuridel muutub aine eritakistus nulliks ja magnetvĂ€li tĂ”rjutakse vĂ€lja; Materjale, mis lĂ€hevad teataval madalal temperatuuril ĂŒlijuhtivasse olekusse, nimetatakse ĂŒlijuhtideks Ohm'i seadus: Voolutugevus vooluringi lĂ”igus on vĂ”rdeline lĂ”igu otstele rakendatud pingega ja pöördvĂ”rdeline lĂ”igu takistusega(I=U/R)
Üle maailma on levinud tuumareaktorid, mis toodavad uraani vĂ”i plutooniumi aatomi tuuma lĂ”hustumisest kĂ”igepealt soojust ning seejĂ€rel enamasti elektrienergiat (tuumaelektrijaamad). Teised rakendused on nĂ€iteks vabade neutronite tootmine (nĂ€iteks materjalide uurimiseks) ning teatud radioaktiivsete nukliidide tootmiseks, nĂ€iteks meditsiinilisel otstarbel.

ÜlekandenĂ€htused – difusioon – ĂŒhe aine molekuli tungimine teise aine molekulide vahele, ained segunevad, sĂ”ltub temp, soojusjuhtivus – soojuse levik kĂ”rgema temp kehalt madalama temp kehale, sisehÔÔre – keskkonnas liikuvale kehale mĂ”juv takistusjĂ”ud, mis vĂ”imaldab gaasis vĂ”i vedelikus panna keha liikuma ilma kehade vahelise kontaktita.
Üldreeg - lina on vĂ”imalik ĂŒhel struktuuritasemel aset leidvaid protsesse edukalt kirjeldada, arvestamata kaugematel tasemetel toimivaid seaduspĂ€rasusi (maailma tasemelise struktureerituse printsiip). SupersĂŒmmeetria on maailmapilt, mis lĂ€htub Universumi kahe erinevalt kĂ€ituva pĂ”hikomponendi, bosonite ja fermionide – olemasolust.
ÜlejÀÀnud sagedused on selle tĂ€isarvkordsed. Neid nimetatakse ĂŒlemtoonideks eht harmoonilisteksristlainets levimiskiirus keeles on mÀÀratud seosega

Üli - Tavaline Pliiaku kondensaator kondensaator -3 -6 Laadimisaeg 1...5 h 0,3...30 s 10 ...10 s -3 -6 TĂŒhjendamisaeg 0,3...3 h 0,3...30 s 10 ...10 s Erienergia, Wh/kg 10...100 1...10 Wh/kg <0,1 Wh/kg LaadimistsĂŒkleid 1000 >500 000 >500 000 ErivĂ”imsus, W/kg <1000 <10 000 <100 000 TsĂŒkli kasutegur 0,7...0,85 0,85...0,98 >0,95
Ülijuhtivus – Eritakistus lĂ€heb nulli 6. Töö ja vĂ”imsus (DĆŸaul, Lenzi seadus) ‱ Elektrivoolu töö on fĂŒĂŒsikaline suurus, mis arvuliselt vĂ”rdub juhi otsetele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud jaja korrutisega ‱ Elektrivoolu vĂ”imsus on arvuliselt vĂ”rdne pinge ja voolutugevuse korrutisega.
ÜleslĂ”kkejĂ”ud – vedelikku sukeldatud kehale mĂ”juv jĂ”ud, mis on vĂ”rdne keha poolt vĂ€ljatĂ”rjutud vedelikule mĂ”juva raskusjĂ”uga.

ÜlekandenĂ€htused - difusioon, soojusjuhtivus ja sisehÔÔre Tahke aine- aine, mille vĂ”imet voolata me pealiskaudsel vaatlusel ei mĂ€rka
Üldisemalt on juhis tehtav töö vĂ”rdeline voolutugevusega I, pingega U juhi otstel ja ajaga t: A = I ⋅U ⋅ t Elektrivoolu vĂ”imsus on vĂ”rdeline voolutugevusega I ja pingega U: N = I ⋅U KĂŒtteseadme vĂ”i elektrilambi korral mehaanilist tööd ei tehta ja vĂ”imsus avaldub takistuse kaudu kujul: U2 N = I2 ⋅R ehk N= R
Ülijuhtivus - mĂ”nede ainete omadus, teatud temperatuuridel kĂ€ituda nii, nagu puuduks neil takistus tĂ€ielikult, kasutatakse kosmoselaevades (madalatemperatuuriline 1911 a. KĂ”rgtemperatuuriline 1986 a.) Elektrivool vedelikus- elektroviool vedelikus kujutab endast erinimeliste ioonide suunatud liikumist elektrivĂ€lja mĂ”jul

Üldrelatiivsusteooria on fĂŒĂŒsikateooria, mis seletab gravitatsiooni olemust aegruumi kĂ”veruse abil (gravitatsioon on aegruumi geomeetria tulemus). Üldrelatiivsusteooria jĂ€rgi on raske mass ja inertne mass ekvivalentsed: pole vĂ”imalik kindlaks teha, kas keha asub gravitatsioonivĂ€ljas vĂ”i kiirendusega liikuvas taustsĂŒsteemis.
Ülijuhtivus on vĂ”imalik ainult allpool kriitilist Temperatuuri Tk KĂ”rgtemperatuurilised ĂŒlijuhid on ained, mille ĂŒlijuhtivuse kriitiline temperatuur on tunduvalt kĂ”rgem, kui 25K. Aine siirdumine ĂŒlijuhtivasse olekusse toimub alati ĂŒhel ja kindlal ja ainult sellele ainele omasele kriitilisel temperatuuril Tk.
ÜleslĂŒkkejĂ”ud on vĂ”rdeline vedeliku tihedusega F = ρ V g . JÀÀ tihedus on 900 kg/m3, veel 1000 kg/m3 ja piiritusel 800 kg/m3. ‱ Kui teil on tĂ€pselt ĂŒks klaasitĂ€is mingit jooki, mida soovite sĂ”braga pooleks teha, kuidas talitada? Eeldame, et klaas, milles jook on, on silindri kujuline.

ÜleslĂŒkke parandus on seda suurem, mida lĂ€hedasemad on kaalutava keha ja vĂ€ljatĂ”ugatava Ă”hu tihedused, kuni selleni, et vesinikuga tĂ€idetud Ă”hupall omab hoopiski negatiivset kaalu, jĂ”ud on negatiivne, s.t. suunatud ĂŒles). Vees on ĂŒleslĂŒkke jĂ”ud vĂ”rdne vee kaaluga hĂ”ivataval ruumalal.
Ürt - s kasutatakse ekvivalentsusprintsiipi: gravitatsioon ja inerts on samavÀÀrsed (ekvivalentsed). 9 Vaatleja, kes tajub jĂ”u olemasolu, ei saa ilma lisainfota kindlaks teha, kas jĂ”ud on pĂ”hjustatud kiirendusega liikumisest (inertsist) vĂ”i gravitatsioonist.
ÜlerĂ”huga rehvid on sĂ”idul jĂ€igad ja ei leevenda tĂ”u- ratta sĂ”idustabiilsust, sest tagaratas muudab pidevalt vee- keid, samuti suureneb rehvi teravate esemetega vigasta- resuunda. Vea kĂ”rvaldamiseks tuleb ÔÔtshark lahti vĂ”tta mise oht. ja vahatada telje puksid.

Ühikute nimetused on antud vĂ€ljapaistvate kiirgusfĂŒĂŒsikute L. H. Gray, C. W. Röntgeni ja R. M. Sieverti auks. MittesĂŒsteemsete ĂŒhikute tĂ€histused rad ja rem tulenevad ingliskeelsetest vĂ€ljenditest "radiation absorbed dose" ja "roentgen equivalent of man".
Ülijuhtivus - fĂŒĂŒsikaline nĂ€htus, kus aine eritakistus muutub nulliks madalatel temperatuuridel Kirhoffi seadused-1. SĂ”lmes koonduvate voolude algebraline summa on vĂ”rdne nulliga ï€ŻIk=0 Ahela sĂ”lmeks nim punkti, kus koondub rohkem, kui kaks juhet.
Ühendis la - Sr-Cu-O. ● KĂ”rgtemperatuurilisteks ĂŒlijuhtideks nimetatakse aineid, mille ĂŒlijuhtivuse kriitiline temperatuur on tunduvalt kĂ”rgem kui 25 K. Kasutatud materjal: ● FĂŒĂŒsika Ă”pik XI klassile, elekter ja magnetism ● vikipeedia

ÜmbermÔÔt on piki ekvaatorit 40 075,004 km ja keskmine raadius 6372,795 km, ligikaudne mass on 5,9742×1024 kg. Veidi aga ĂŒle ĂŒhe kolmandiku massist moodustab 1,9×1024 kg kaaluv maa tuum, mis jaguneb omakorda vedelaks ning tahkeks sisetuumaks.
Üldlevinud laserimaterjal on sĂŒnteetiline rubiinvarras, mis sisaldab 0,05% kroomi (roosa toon). Need ĂŒhtlaselt, otsekui metalliauruna kristallis hajunud kroomiaatomid “on sĂŒĂŒdi” laserikiirguses. Rubiinivarda optiline kvaliteet peab olema esmaklassiline.
ÜlekĂŒllastunud olek on ebapĂŒsiv ja aur kondenseerub kergesti. Kondensatsioonituumadeks on ioonid, mida tekitab kambri tööruumis liikuv osake. Kui osake tungib kambrisse vahetult enne vĂ”i kohe pĂ€rast auru paisumist, tekivad osakese teel veepiisad.

Ühikuks si - s on 1 J (dĆŸaul) [U ] SI = 1 J Temperatuur T iseloomustab keha soojuslikku seisundit ja on mÀÀratud keha molekulide 3 J soojusliikumise kineetilise energiaga: E = ⋅ k ⋅ T , kus k = 1,38 ⋅10−23 on Boltzmani konstant.
Ülemineku piiriks on nn. kriitiline Reynoldsi arv. Reynoldsi arv avaldub v R =l ⋅ , kus l on keha mingi iseloomulik mÔÔde (nĂ€iteks toru lĂ€bimÔÔt vĂ”i ka lennuku tiiva laius), Îł v on voolamise kiirus ja gamma on kinemaatiline viskoossus.
ÜmberĂ”ppimine on raske. uue sĂ”iduki saamisel vaja teha mĂ”ningaid sobitustöid, s. o. PĂ”hiline, mida tuleb isteasendi juures silmas pidada, on muuta roolikangi, jalatoendite, piduri- ja kĂ€igupedaali jne. see, et kogu keha oleks pingevaba.

Ühes kiibis on reeglina terve elektroonikseade: nĂ€iteks vĂ”imendi, protsessor, muundur vms. Esimeste arvutite pĂ”lvkonnad pĂ€rinevad 1950-ndatest aastatest. Siis vĂ”tsid mitte eriti vĂ”imsad arvutid enda alla terveid korruseid hoonetes.
Üksiku molekuli - iselooomustamine). MakrokĂ€sitlus on aine iseloomustamine makroparameetrite jĂ€rgi (ainehulka kĂ€sitletakse, kui tervikut). MakrokĂ€sitluses iseloomustatakse aineid olekuparameetrite abil- rĂ”hk, temperatuur ja ruumala.
Ühikruudumeetod - Pindala mÔÔtmise meetod mille kĂ€igus kaetakse pind korrapĂ€rase vĂ”rgustikuga, mille ĂŒhe ruudu pindala on teada, seejĂ€rel leitakse keha pinda katvate ruutude arv ja korrutatakse see arv ĂŒhe ruudu pindalaga.

Üheks selliseks on biodiisel. Biodiisel on diiselmootorite kĂŒtusena kasutatav rasvhapete metĂŒĂŒlestrite segu, mida valmistatakse taastuvatest looduslikest allikatest, eeskĂ€tt taimsetest vĂ”i loomsetest Ă”lidest ja rasvadest.
Ühtlane liikumine - keha lĂ€bib mistahes omavahel vĂ”rdsetes ajavahemikes vĂ”rdsed teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine- liikumine mille puhul keha kiirus muutub omavahel vĂ”rdsetes ajavahemikes vĂ”rdsete suuruste vĂ”rra.
Ühik 1wb - veeber 7. SĂ”nasta Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus? Induktsiooni elektromotoorjĂ”ud on vĂ”rdeline magnetvoo muutumise kiirusega 8. Oska tuua nĂ€iteid induktsiooniseaduse rakenduste kohta.

Ühes fookuses on pĂ€ike osooni, neelab ta pĂ€ikese ultraviolettkiirgust ja kaitseb maa elusolendeid selle Kepleri II seadus-Planeedide raadiusvektorite poolt vĂ”rdse ajaga lĂ€bitud pindalad on kahjuliku toime eest.
Üldiselt pikemalaineliseks – valguseks).  Luminestentsi oluliseks tunnuseks on asjaolu, et vĂ€ljakiiratav energia on luminofooris mingiks ajaks salvestunud kĂ”rgemate elektronseisundite energiana  Luminestsentsi saamine :
Ühesugune kiirus – valguse kiirus vaakumis ehk absoluutkiirus c. (c=299 792 458 m/s) ‱ Aja definitsioon s1/v=s2/c=
=t ‱ Aeg on selline vaatleja kujutlus, mis tekitatakse liikumiste omavahelisel vĂ”rdlemisel.

ÜliĂ€ge reaktsioon e. hĂŒperakuutne. Toimub kiiresti, mĂ”ne minuti kuni 48 tunni jooksul pĂ€rast transplantatsiooni. See esineb patsientidel, kellel on juba antikehad transplantaadi vastu (HLA alleelide vastased).
Ühtlane ringliikumine – keha punktide liikumistrajektooriks on ringjooned, millede keskpunktid asuvad ĂŒhel sirgel- pöörlemisteljel . ĂŒhtlase ringliikumise korral on nii joonkiirus kui nurkkiirus konstantsed.
Ülijuhtivus - nĂ€htus, kus elavhĂ”beda eritakistus langeb jahutamisel 4,1 K juures jĂ€rsult 0-ni. Voolutöö vooluringi osas vĂ”rdub voolutugevuse pinge ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega.

Ühtlane liikumine on liikumine, kus keha lĂ€bib vĂ”rdsetes ajavahemikes vĂ”rdsed teepikkused. 6. MĂ”iste: Kehade vastastikmĂ”ju: Kehade vastastik mĂ”juks nim. seda, kui ĂŒhe kehaga juhtub midagi teise keha
Üldine Ă”huringlus ehk globaalne Ă”huringlus ehk atmosfÀÀri ĂŒldine tsirkulatsioon ehk ĂŒldtsirkulatsioon on suuremÔÔtmeliste Ă”huvoolude sĂŒsteem, mille jĂ€rgi toimub Ă”humasside liikumine maakeral.
Ühik si - s 1 oom (1Ω). Mahtuvustakistus. Suurus, mis iseloomustab mahtuvuskoormuse omadust piirata voolutugevust, kuid mitte muundada elektromagnetvĂ€lja energiat teisteks energialiikideks.

Üksnes pri - maarahela lahutamine voolu jĂ€rsult ei katkesta, sest kaduv magnetvĂ€li lĂ”ikab ka prirnaarmĂ€hist ennast ja indutseerib selles algvpolu sĂ€ilitada pĂŒĂŒdva endainduktsioonivoolu.
Üldlevinud laserimaterjal on sĂŒnteetiline rubiinvarras, mis sisaldab 0,05% kroomi (roosa toon). Need ĂŒhtlaselt, otsekui metalliauruna kristallis hajunud kroomiaatomid “on sĂŒĂŒdi” laserikiirguses.
ÜleslĂŒkkejĂ”ud on vĂ”rdne keha poolt vĂ€ljatĂ”rjutud vedelikule vĂ”i gaasile mĂ”juva raskusjĂ”uga. Valem: FĂŒ = ρhV MÔÔtĂŒhik: 1N Areomeetrit kasutatakse vedeliku tiheduse mÔÔtmiseks.

Üle ploki on pandud peenike niit, mille mĂ”lemas otsas on vĂ”rdse massiga m koormised C ja C’. Koormis on rauast, nii et seda vĂ”ib hoida fikseeritud asendis elektromagneti E abil.
Ülalöeldu on tĂ€pselt Ă”ige ainult juhul, kui aatomid on ĂŒksteisest isoleeritud (puudub vastasmĂ”ju aatomite vahel). Kui muutub aine olek, vĂ”ib muutuda ka kiirgusspektri tĂŒĂŒp.
Ühesugune on neil prootonie arv, kuid erinev vĂ”ib olla neutronite arv ja seega ka massiarv 7.Millised on stabiilse tuuma tingimused? 1. PĂŒsiva tuuma suurus peab olema piiratud.

Ülaossa on tĂ€htis roll pinnalt aurunud niiskusel, mis pilvedena vĂ€lja kondenseerudes annab ĂŒmbritsevale Ă”hule sama hulga soojust, mis kulus tema aurustamiseks aluspinnal.
Üha laialdasemalt on pĂ€ikeseenergiat hakatud kasutama ka arengumaades. Maailmapanga toetusel on juba tuhandetesse India kĂŒladesse rajatud pĂ€ikeseenergial töötavaid sĂŒsteeme.
Ühtlasel liikumisel on kiirus vĂ”rdne teepikkuse s ning selle lĂ€bimiseks kulunud aja t jagatisega : . Ühtlasel liikumisel on kiirus suuruse poolest vĂ”rdne ajaĂŒhikus lĂ€bitud tee

Ümbrus on vĂ€ga ilus: kĂŒnkaline maapind on kaetud metsatukkadega, orgudes on rohkesti allikaid kristallselge veega, lĂ€heduses, veidike ida pool voolab Withami jĂ”gi.
Ühendatud juhtides on kogutakistus vĂ”rdne nende juhtude takistuste summaga R=R1+R2+
+Rn 14. SĂ”nastada ja panna sĂŒmbolite abil kirja juhtide rööpĂŒhenduse seaduspĂ€rasused.
Ühik si - s. Valgusvoog Ί λ see on energia mis lĂ€bib pinnaĂŒhikut ajaĂŒhikus, aga arvestab spektraalsust ehk summa Poyntingi vektoritest erinevatel lainepikkustel.

Ülejuhtivus metallides - aine oomadus, mis vĂ€ljendub selles, et aine eritakistus muutub 0 lĂ€hedaseks, kui temperatuur langeb alla poole ainele iseloomuliku aine kriitilist piiri.
Üldrelatiivsusteooria jĂ€rgi on raske mass ja inertne mass ekvivalentsed: pole vĂ”imalik teha kindlaks, kas keha asub gravitatsioonivĂ€ljas vĂ”i kiirendusega liikuvas taustsĂŒsteemis.
ÜlekandenĂ€htused on pöördumatud protsessid, mille kĂ€igus toimud sĂŒsteemi eri osade parameetrite ĂŒhtlustumine. Protsessid toimuvad suurema tĂ”enĂ€osusega oleku suunas.

Ühikuks si - s 1dĆŸaul (1J). ‱ SisehÔÔre—nĂ€htus, mille sisuks on osakeste suunatud liikumise ĂŒhtlustumine gaasis ja vedelikus soojusliikumise tagajĂ€rjel.
Ühtlaseks liikumiseks on keha vĂ”i masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha lĂ€bib liikumise kestel mis tahes vĂ”rdsete ajavahemike jooksul vĂ”rdsed teepikkused.
Ülijuhid – koosnevad vaid vabadest laengutest, takistus puudub, juhivad ĂŒlihĂ€sti, plasma olekus (plasma e. ioniseeritud gaas, olekuks on vaja kĂ”rget temp.

Üheks probleemiks on see, et vĂ€ga kiirete lennukitre konstrueerimisel, on takistus vĂ€ga suur, kuna frontaaltakistus suureneb juba vĂ€ikeste kiiruste juures kĂ”vasti.
ÜhtlustusmĂ€hise amper - kontaktid ja kogu protsess kordub sagedusega 50 . . . 60 Hz. keerud on valitud nii, et sĂŒdamiku magnetvoog jÀÀb gene- See on I reguleerimisaste.
Ühes kiibis on reeglina terve elektroonikseade: nĂ€iteks vĂ”imendi, protsessor, muundur vms. Esimeste arvutite pĂ”lvkonnad pĂ€rinevad 1950. aastatest aastatest.

Ühtlane liikumine – liikumine kus kiiruse moodul ja suund on jÀÀvad Ühtlaselt muutuv liikumine – liikumine mille korral on kiirendusvektor on jÀÀv ja suund
Ülemaailmne gravitatsiooniseadus – Kaks punktmassi tĂ”mbuvad teinetesit jĂ”uga, mis on vĂ”rdeline nende masside korrutusega ja pöördvĂ”rdeline nende vaheliste kauguse ruuduga.
Ühtlane liikumine – sellise liikumise korral lĂ€bib keha vĂ”rdsetes ajavahemikes vĂ”rdse teepikkuse. V = S / t , milles v- kiirus (km/h), s- aeg ja t- teepikkus.

Ülikooli fĂŒĂŒsika - ja astronoomiaosakonnast kirjutasid ajakirjas Nature, et 2020. aastaks tekitatakse laseritega ĂŒlilĂŒhikest aega vĂ€ltavaid footonite purskeid.
Ühes kambris on survetakt,teises on imitakt  Diferentsiaalkolbpump  Rootorpump- imi ja survepooled on eraldatud pöörleva tööorganiga klappe ei ole
Ürl - e kiirenduse suund on igas trajektoori punktis risti kiirusvektori suunaga ning suunatud seega mööda raadiust ringjoone keskpunkti poole.

Üldtuntud on tĂ”siasi, et nn. kĂ”rge elutase on seotud ka suure energiakuluga. Mida rohkem ma kasutan energiat, seda rohkem tehakse minu heaks tööd.
Ürl on liikumine; mille puhul keha liigub Kesk. kiirus on f.s., mis nĂ€itab millise nihke mööda ringjoonelist trajektoori, sooritab keha kesk.
Ühik si - s. Hooke’I seadus – VĂ€ikeste deformatsioonide korral on elastsusjĂ”ud vĂ”rdeline kujumuutuse suurusega 1 N/m 31. Newtoni III seadus.

Ühendriikide apolli - missioonid ja NĂ”ukogude mehitamata Kuu-sondid on toonud Maale palju Kuu kivimite nĂ€idiseid, mille uurimine on osutunud ĂŒllatuslikuks.
Ühikusk on Siivert (Sv), mÔÔdetakse J/kg 13. Mis on biodoos? Biodoos ehk ekvivalentne kiirgusdoos iseloomustab kiirguse mĂ”ju elusorganismidele.
ÜlekandevĂ”imsus on 350 MW, alalisvoolu pingega +/- 150 kV. Kaabli kogupikkus on 210 (2 korda 105) km, sealhulgas 148 km merekaablit ja 62 km maakaablit.

Ülemaailmne gravitatsiooniseadus - kaks punktmassi tĂ”mbavad teineteist jĂ”uga, mis on vĂ”rdeline nende kehade massiga ja pöördvĂ”rdeline nendevahelise kauguse ruuduga
Ülemised pilved on metaanist ja ammoniaagist, alumised pilved vĂ”ivad olla jÀÀkristallidest, sest sĂŒgavamale minnes kasvab nii rĂ”hk kui temperatuur.
Ümbritseb maa - sisest tuumajaama ehk georeaktorit vedela vĂ€listuuma asemel tahkes olekus niklist ja rĂ€nist ehk nikkelsilitsiidist koosnev sfÀÀr.

Ühtlaselt kiirenev - Kiirus kasvab (lennuk stardirajal) 2. Ühtlaselt aeglustuv- Kiirus langeb (auto peatumine) Sellist liikumist iseloomustab kiirendus.
Ületab 30 - 60 korda suitsuta pĂŒssirohu oma. P. L. Kapitsa arvamus ● KeravĂ€lk tekib seal, kus elektromagnet kiirgus on kĂ”ige intensiivsem.
Ühe pĂ”hja - Ameerika kliima pehmendamise projekti kohaselt nĂ€hakse ette piirata Florida vĂ€in tammiga ja rajada piki Florida poolsaart kanal.

Ühendatudmaandamata ehk faasijuhtmega. Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220V. Faasijuhet saab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil.
Ülemised pilved on metaanist ja ammoniaagist, alumised arvatavasti jÀÀkristallidest, sest sĂŒgavamale minnes kasvab nii rĂ”hk kui ka temperatuur.
Ümbritsevale mentaalset ehk vaimset komponenti (kunsti, muusikat, arhitektuuri, kirjandusteoseid jne) sisaldavale keskkonnale, mida nimetatakse kultuuriks.

ÜlejÀÀnud kuud on korrapĂ€ratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest.
Ülaltoodud reaktsioonivĂ”rrandisse on kindlasti tarvis mĂ€rkida kaks alfaosakest, kuna vastasel juhul ei oleks vĂ”rrandi parema ja vasaku poole massid tasakaalus.
Ühtlaseks nimetatakse keha niisugust liikumist, mille korral keha lĂ€bib mistahes vĂ”rdsete ajavahemike jooksul ĂŒhesugused teepikkused.

Ülekandekanaliks on nĂ€rvikiud (aferentne nĂ€rv). VastuvĂ”tja on sĂŒnapsid kesknĂ€rvisĂŒsteemis ja kasutaja on tsentraalne sensoorne sĂŒsteem.
Ühele y - teljele valige metallitakistuse kogumuutusele vastav mastaap ja teisele pooljuhi takistuse kogumuutusele vastav mastaap.
ÜlesvĂ”te on tehtud USA planeetidevaheliselt automaatjaamalt "Mariner 4", mis pildistamise momendil oli Marsist 12 500 km kaugusel.

Ühtlaseks ringliikumiseks - nim. Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha lĂ€bib vĂ”rdsetes ajavahemikes vĂ”rdsed kaarepikkused.
Ülevaataja on liialt aldis arvama, et omadused viitavad asjaolule, kus kĂ”ik nanotehnoloogilised leiutised on olemuselt ebakindlad.
Ühik 1oc on saadud jÀÀ sulamispunkti ja vee keemispunkti temperatuurivahemiku jagamisel 100 vĂ”rdseks osaks normaalĂ”hurĂ”hul.

ÜmberkĂ€igusuund on vastassuunaline vooluallika polaarsusega (elektromotoorjĂ”u mĂ€rk) vĂ”i voolu suunaga takistil (pingelangu mĂ€rk).
ÜleslĂŒkkejĂ”ud - ÜleslĂŒkkejĂ”ud ehk Archimedese jĂ”ud on kehale vedelikus vĂ”i gaasis mĂ”juv raskusjĂ”ule vastassuunaline jĂ”ud.
Ühik si - sĂŒsteemis on paskal, . Kui vĂ€lisjĂ”ud mĂ”jub tahkele kehale, siis annab keha rĂ”hu edasi mĂ”juva jĂ”u suunas.

Ühtlane ringliikumine - keha punktide liikumistrajektooriks on ringjooned, millede keskpunktid asuvad ĂŒhel sirgel- pöörlemisteljel.
Ülesanneteks on uurida, millised jÀÀtmed kuuluvad elektrooniliste jÀÀtmete alla ja kui suur on eletrooniliste jÀÀtmete
Üldisemas mĂ”ttes tĂ€hendab see telgsĂŒmmeetriat - kĂ”ik murdvad-peegeldavad pinnad on pöördpinnad ning nendel on ĂŒhine telg.

ÜlejÀÀnud kuud on juhuslikult Jupiteri mĂ”jupiirkonda sattunud asteroidid, mida leitakse tulevikus suure tĂ”enĂ€osusega veel.
Üml - ks nim liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes vĂ”rdsetes ajavahemikes muutub vĂ”rdsete suuruste vĂ”rra.
ÜkskĂ”ikne tasakaal - tasakaal on ĂŒkskĂ”ikne, kui tema vĂ€ikesel kĂ”rvalekaldumisel tasakaaluasendist sĂ€ilib jĂ”udude tasakaal.

Ühtlasel ringliikumisel on keha kiirendus suunatud ringjoone keskpunkti poole ja v1 on arvuliselt vĂ”rdne a1 an= v2= w2×R R a3 a2
Ühtlane ringliikumine on liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha lĂ€bib vĂ”rdsetes ajavahemikes vĂ”rdsed kaarepikkused.
Ühe universumi - lĂ”pu stsenaariumi tinglik nimetus; selle jĂ€rgi varisevad kogu ruum ja aine kokku 54 singulaarsuseks.

Ühtlasel liikumisel on keskmine kiirus vĂ”rdne hetkekiirusega Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Liikumine 
Ülesandekogus on antud elektroni vĂ€ljumistööd (selle ainest vĂ€lja löömiseks vajalik energia) mitme aine kohta:
ÜleslĂŒkkejĂ”ud – ĂŒleslĂŒkkejĂ”uks nimetatakse jĂ”udu, millega vedelik vĂ”i gaas tĂ”ukab ĂŒles sinna asetatud keha.

ÜleslĂŒkkejĂ”uks nimetatakse jĂ”udu, mis ĂŒleslĂŒkkejĂ”ud FĂŒ FĂŒ= mg 1N tĂ”ukab keha gaasis vĂ”i vedelikus ĂŒlespoole.
Ühendatud juhtides on voolutugevus sama vÀÀrtusega) juhiga, milles voolutugevust mÔÔdetakse, jĂ€lgides voolu suunda.
Ümber maakera on umbes 1000km paksune Ă”hukiht, mida nimetatakse atmosfÀÀriks, see koosneb erinevatest gaasidest.

Ülijuht on aine, mille takistus on 0. Ülijuhte kasutatakse: ‱ Termotuumareaktorites ehk tehispĂ€ikestes.
Ülekandekanal on kaabel vĂ”i lained, vastuvĂ”tja on teise telefoni valjuhÀÀldi ning info kasutaja on kuulaja.
Üldrelatiivsusteooria – relatiivsusteooria ĂŒks osa, mis kĂ€sitleb aja, ruumi ja raskusjĂ”u (gravitatsiooni) seoseid

Ümbritseva elektro - magnetvĂ€lja. VastastikmĂ”ju tekib, kui uuritav keha satub antud keha ĂŒmbritsevasse vĂ€lja.
Ületamisele on inimestel vĂ”imalik tĂ€na rĂ€nnata kosmoses ja vĂ”ib-olla homme juba ÀÀretus galaktikas.
ÜleslĂŒkkejĂ”ud – vedelikus vĂ”i gaasis asuvale kehale mĂ”juv jĂ”ud, mis on vastassuunaline raskusjĂ”ule.

Ülekoormus – keha liigub maast eemale vĂ”i maa poole suurema kiirendusega, kui vabalangemise kiirus
Üldine protsess – alguses toimub isotermiline paisumine, seejĂ€rel isohooriline protsess (soojenemine).
Üleliigsed kaared on pisut eraldunud ning pastelsete vĂ€rviribadena ei sobitu vikerkaare tavalise mustriga.

Ümbermagneetumine on piisavalt tugeva magneetilise vĂ€lisjĂ”u mĂ”jul doomenide vĂ€lja eelisssunda muutmine.
Ülijuhtivus - nĂ€htus, kus vĂ€ga madalal to (0 kelvini (K) lĂ€histel) eritakistus praktiliselt kaob)
Ühtlases vĂ€ljas on vĂ€ljapoolt laetud kehale mĂ”juv jĂ”ud ka ĂŒhesugune kĂ”ikides punktides ja vĂ”rdne.

ÜleslĂŒkkejĂ”ud on raskusjĂ”ust suurem, kui vedeliku tihedus on suurem vedelikus oleva keha tihedusest.
Üldine reegel on selline, et Ă”hk hakkab liikuma kĂ”rgema rĂ”hu suunast sinna, kus rĂ”hk on madalam.
Ühtemoodi mÔÔtmine on ĂŒleriigiliselt oluline tegevus, sellepĂ€rast ongi kasutusel ĂŒhine mÔÔteseadus.

Üldjoontes on kĂ”ige Ă€ikeserikkamad troopilised alad, pooluste suunas Ă€ikese sagedus vĂ€heneb.
Üldine mall on selline: 1. Teha kindlaks, millisesse fĂŒĂŒsika valdkonda vĂ”iks seletus kuuluda.
Ülijuhtivuse kasutamisel on peamiseks probleemiks voolujuhtmete jahutamine allapoole kriitilist temperatuuri.

ÜleslĂŒkkejĂ”ud on vĂ”rdne keha poolt vĂ€ljatĂ”rjutud vedelikule vĂ”i gaasile mĂ”juva raskusjĂ”uga.
Ühtlane liikumine on liikumine kus mistahes vĂ”rdsetes ajavahemikes lĂ€bitakse vĂ”rdsed teepikkused.
ÜlejÀÀnust on enamus heelium, keemilisi ĂŒhendeid nagu ammoniaak ja metaan on alla protsendi.

Ülesandeks tsiviil - ja sĂ”javĂ€elise otstarbega atmosfÀÀri- ja kosmoselennundusuuringute tegemine.
Ühes kiibis on reeglina terve elektroonikseade: nĂ€iteks vĂ”imendi, protsessor, muundur vms.
ÜhetĂ€henduslikku keelt – fĂŒĂŒsika keelt; ‱ idealiseeritud nĂ€htuste kirjeldamiseks matemaatika abi.

Ühtlasel liikumisel on hetkiirus kogu aeg ĂŒhesugune ja vĂ”rdne ka kogu liikumise keskmise kiirusega.
ÜleslĂŒkkejĂ”ud on arvuliselt vĂ”rdne keha poolt vĂ€ljatĂ”rjutud vedelikule mĂ”juva raskusjĂ”uga.
Üldrelatiivsusteooria on fĂŒĂŒsikateooria, mis seletab gravitatsiooni olemust aegruumi kĂ”veruse abil.

Üheselt on mÀÀratud vaid entroopia muutus sĂŒsteemi ĂŒleminekul ĂŒhest olekust teise.
Üles keskkonna - soojuskandja viib soojuse vĂ€lja, jahutab+soojendab ĂŒlejÀÀnud kohti ĂŒles.
Ülijuhtivus on fĂŒĂŒsikaline nĂ€htus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub

ÜlejÀÀnud sagedused on selle tĂ€isarvkordsed. Neid nimetatakse ĂŒlemtoonideks ehk harmoonilisteks.
Ühtlane ringliikumine - Ühtlase ringliikumise korral on nii joonkiirus kui nurkkiirus konstantsed.
Ühikvektori konstrueerimine on tihti vajalik tegevus, et valmistada hetkel vaja mineva suunaga vektorit.

Ühtlaseks liikumiseks nim. liikumist kus keha lĂ€bib vĂ”rdsetes ajavahemikes vĂ”rdsed teepikkused.
ÜlejÀÀnu on heelium. Veel 5 miljardi möödudes on kogu vesinik muundunud heeliumiks.
Ümardamisel on otstarbekas kas arvu alguse nullide vĂ”i arvu lĂ”pu kirjutamata jĂ€tmine.

ÜleslĂŒkkejĂ”ud ehk Archimedese jĂ”ud mĂ”jub igale vedelikus vĂ”i gaasis paiknevale kehale.
Ühed teadlased on veendumusel, et mass on relatiivne ehk muutuv, Einsteini valemi jĂ€rgi.
ÜleslĂŒkkejĂ”ud on kehale vedelikus vĂ”i gaasis mĂ”juv raskusjĂ”ule vastassuunaline jĂ”ud.

Ühega 12 - st meteoriidist, mis suure tĂ”enĂ€osusega arvatakse pĂ€rinevat Marsilt.
Üldrelatiivsusteooria on ĂŒles ehitatud ekvivalentsusprintiibist olene taustsĂŒsteemi valikust.
ÜleslĂŒkkejĂ”uks nimetatakse jĂ”udu, mis tĂ”ukab vedelikku vĂ”i gaasi asetatud kehi ĂŒles.

ÜlekandenĂ€htused - a) Difusioon- Erinevate ainete segunemine soojusliikumise tagajĂ€rjel.
Ükl on selline liikumine, mille puhul keha tingimustes arvestamatta jĂ€tta.
Ümbritsevad spiraalid on energuaallikad ning paremal pool otsas asub poollĂ€bipaistev peegel.

Ühesugused on nii pöördenurk kui ka nurkkiirendus 2) Massikeskme arvutusvalem ?
Ühtlane liikumine – keha lĂ€bib mistahes vĂ”rdsetes ajavahemikes vĂ”rdsed teepikkused.
Ühtlane liikumine - liikumine, mille kiiruse suurus ei muutu, ehkki suund vĂ”ib muutuda.

ÜleslĂŒkkejĂ”ud on jĂ”ud, millega vedelik vĂ”i gaas tĂ”ukab ĂŒles sinna asetatud keha.
Üsna keeruliselt – samaaegselt pöörleb ĂŒmber oma telje ja tiirleb ĂŒmber PĂ€ikese.
Ülaltoodu on vĂ€ike osa sellest, mida olen fĂŒĂŒsikatundides lĂ€bi töötlenud.

ÜleslĂŒkkejĂ”ud – JĂ”ud vedelikes ja gaasides, mis on vastassuunaline raskusjĂ”ule.
Ühesuse puhul on igale ruumipunktile vastavusse seatud ĂŒks ja ainult ĂŒks vektor.
Ülemaailmne gravitatsiooniseadus on Newtoni poolt formuleeritud mudel gravitatsioonijĂ”u toime kohta.

Ühinemiseks on vajalik kĂ”rge temperatuur (10 000 000 ÂșC) ja ĂŒlikĂ”rge rĂ”hk.
Ühtlane liikumine on siis kui keha lĂ€bib vĂ”rdsetes ajavahemikes vĂ”rdse teepikkuse.
Üldine laadimisaeg on 10 . . . 20 Taseme langemisel valada juurde destilleeritud vett.

ÜleslĂŒkkejĂ”ud - jĂ”ud,mis mĂ”jub kehale vedelikus v gaasis ja tĂ”ukab keha ĂŒles.
Ümbritsevas keskkonnas on loomulik, mistĂ”ttu ĂŒks tingimus on tĂ€idetud peaaegu kĂ”ikjal.
Üldrelatiivsusteooria – kĂ€sitleb aja, ruumi ja raskusjĂ”u ehk gravitatsiooni seoseid.

ÜleslĂŒkke jĂ”uks nim. JĂ”udu, mis tĂ”ukab vedelikku vĂ”i gaasi asetatud keha ĂŒles.
Ühesugused kuulid on lĂŒkitud ĂŒhe ja sama niidi otsa ja riputatud statiivi kĂŒlge.
Ühtlasel ringliikumisel on kiirendus suunatud tĂ€pselt keskkpunkti ehk asetseb raadiusel.

Ülemineku ajal on kaaslane Jupiteril nĂ€ha heleda, tema vari aga tumeda laiguna.
ÜlejÀÀmud on ukrainalastest ja valgevenelastest töölised ja pĂ”llumehed.
ÜleslĂŒkkejĂ”ud – jĂ”ud, mis tĂ”ukab vedelikku vĂ”i gaasi asetatud keha ĂŒles.

Üldrelatiivsusteoorja - kĂ€sitleb aja, ruumi ja raskusjĂ”u ehk gravitatsiooni seoseid
ÜlejÀÀnud asteroidid on pistut vĂ€hem eredad ja koosnevad puhtast rauast ja niklist.
Ümbritseda kahe - kolme meetri paksuse betoonkestaga, nn bioloogilise kaitsega.

Ühised fookused on punktid O1 ja O2 . Seega tekib jĂ€rgmine interferentsipilt.
Üldistus – Mendelejev-Clapeyroni vĂ”rrand e universaalne gaasi seadus
Ühtlane ringliikumine on keha vĂ”i masspunkti ĂŒhtlane liikumine mööda ringjoont.

Ühtteist on ka juba vĂ€lja pakutud, kuid otsusele ei ole veel jĂ”utud.
Ühik gy – grei Biodoos iseloomustab kiirguse bioloogilist toimet.
ÜlejÀÀnud materjal on enamjaolt kevlarist niit, mis riidematerjali koos hoiab.

Üheaegselt tĂ”esed ehk ĂŒkski lause ei saa olla ĂŒheaegselt tĂ”ene ja vÀÀr.
Üldiseks seaduspĂ€rasuseks on gaaside erisoojuste suurenemine temperatuuri tĂ”usmisel
Ülesannete lahendamisel on vajaduse korral lubatud kasutada teatmematerjalide abi.

Ülijuhtivus on nĂ€htus, kus metallide takistus muutub peaaegu nulliks.
ÜkskĂ”ikne tasakaal - sĂŒsteemile mĂ”juv resultantjĂ”ud on igas asendis null.
ÜlehĂŒpped on peamised. 60. Seisvas Ă”hus levivad lĂ”hnad aeglaselt.

Ümbritsev keskkond – see vĂ”imaldab öise nĂ€gemise seadmete valmistamist.
Ühikvektori konstrueerimist on vaja, et valmistada hetkel vajaliku suunaga vektorit.
Ühtlases ehk homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt.

ÜksiktĂ€hed on sama haruldased, kui kaksikud ( mitmikud ) inimestel.
ÜlejÀÀnud elektriseadmetest on minu kodus ka bimetallkaitsmed vĂ”i automaatkaitsmed.

Üldiselt rÀÀkides tĂ€hendab see, et töötav keha tuleb viia algolekusse.
Üldjoontes öeldes on Pluuto ekvaatori ĂŒmbrus tume ja polaaralad heledad.
ÜlekandenĂ€htused – Difusioon, Soojusjuhtivus,SisehÔÔre. VT vihikust.

Ülaltoodud arutluskĂ€ik on rakendatav suvalise lĂ”igetepaari S 1 ja S2 puhul.
Üldrelatiivsusteooria on ĂŒles ehitatud ekvivalentsusprintiibist lĂ€htudes.
Üldse kokku on neid 336. Palja silmaga on nĂ€ha ainult meie kuud.

Ühendteooria – termin, mis on Ă€rritav enamikule fĂŒĂŒsikutest.
Üksiklased - osakesed, millele pole jĂ€tkunud vastaspartnereid.
Üldrelatiivsusteooria jĂ€rgi on aja kulgemise kiirus eri paikades vabalt valitav.

ÜlekandenĂ€htusteks on nt difusioon, mis esineb, kuid vĂ€hesel mÀÀral.
Üleminek juhtivustsooni tĂ€hendab sisuliselt ĂŒhe valentssideme purustamist.
ÜleslĂŒkkejĂ”ud - on = keha poolt vĂ€lja tĂ”rjutud vedeliku kaaluga.

Üsl on niisugune liikumine, mille puhul keha KĂ”verjoon.
Ühendatakse ms - ga. Em vĂ”nkumiste saamiseks vajalik vĂ”nkering.
Ühesuuruste vask - ja alumiiniumkuulide mahtuvused on ĂŒhesuurused.

Ühtlaseks liikumiseks - nimetatakse liikumist, kus keha kiirus ei muutu.
Ülaosas on kivimid suure rĂ”hu ja kĂ”rge temp tingimustes.
Üml on selline liikumine, mille puhul keha Meh. liiku.

Ühend universumis on ĂŒhend tavalise 1H aatomiga ehk 2H 1H vĂ”i DH.
Ühtlasel ringliikumisel on kiirendus suunatud ringjoone keskpunkti poole
Ülekandearv – haakuvate hammasrattaste hammaste arvu suhe.

Ülekoormus on see kui kaal ĂŒletab toereaktsiooni: F kaal>T
ÜleslĂŒkkejĂ”ud – mĂ”jub vedelikus vĂ”i gaasis olevale kehale.
Ühes raamis on palju juhtmekeerde ja jĂ”umomendid liituvad.

Üldteenus on kallim kui pakkujatelt sisse ostetud teenus.
ÜhttĂŒĂŒpi elementaarosakesed on oma sisemiste omaduste poolest eristamatud.

Üsl - i iseloomustatakse keha liikumise kiirusega.
Üheks vĂ”imaluseks on nad paigutada b tĂŒhimikesse B tasapinnal.
ÜleslĂŒkkejĂ”ud - jĂ”ud,mis mĂ”jub kehale vedelikus ja gaasis

Ümbritsevad vallid on moodustunud pĂ”rkel vĂ€ljaheidetud ainest.
ÜhikmÔÔduks on kuubilise vĂ”re elementaarraku mÔÔtmed.
Ül on uurida kĂ”ike, mis on seotud liikumisega.

Üldselt on aga planeedi sisemus vĂ€ga sarnane Maale.
ÜlekandenĂ€htused on difusioon, soojusjuhtivus ja sisehÔÔre.
Üheleainsale isikule - kolleegile patendiametist Michel Bessole.

Üheks osapooleks on kĂŒll tootja aga vajalik on ka tarbija.
Ühendatud juhtides on voolutugevus ĂŒhe ja sama vÀÀrtusega.

Ühikud on nii lainepikkuse kui ka energia omad.

ÜleslĂŒkkejĂ”ud on vĂ”rdne kehale mĂ”juva raskusjĂ”uga.
Ümbrusest on avastatud paarsada valget kÀÀbust.

Üsna lihtne - TĆĄernobĂ”lis ei kĂ€idud tervisvetel.
Ülemaailmne koostöö on olnud oluline, et midagi saavutada.

Ühelgi maa - sarnasel planeedil ei ole rĂ”ngaid.
Ühes kuupmeetris on 1000 kg puhast vett +4°C juures.

Ülekoormus - P>mg (kaal on suurem raskusjĂ”ust)
Ühtlasel pöördliikumisel on pöörleva keha punkti kiirendus

ÜlejÀÀnud kuud on korrapĂ€ratu kujuga kaljurahnud.
Ühendatud uhtides on voolutugevus sama vÀÀrtusega.
Ühtlasema jaotuse ehk suurema korrastamatuse suunas.

Ülekoorumus – kaal on suurem kui raskusjĂ”ud
Ülevalpool peajada on hiidude ja ĂŒlihiidude rĂŒhmad.
Ühinemiseks on vaja ĂŒlikĂ”rget temperatuuri.

Ühist telge nimetatakse sĂŒsteemi peateljeks.
ÜlejÀÀnu on tume energia, mis ei ole aine.



Ühesuguse kiiruse - ga vĂ”i jÀÀvad paigale.
Üldrelatiivsusteooria kohta on tehtud palju jĂ€reldusi.



Vote UP
-1
Vote DOWN
Üheks pĂ”hjuseks on nĂ€iteks see, et ufoloogia pĂ”hineb tĂ”enditel, mis, nagu eelpool mainitud, jagunevad kaheks ning tihtipeale ei ole usaldusvÀÀrsed.
UFO
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta ĂŒles lahtrisse(vĂ€hemalt 3 tĂ€hte pikk).
Leksikon pÔhineb AnnaAbi Ôppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mÔistet) pÔhineb annaabi Ôppematerjalidel, seetÔttu vÔib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord vÔid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mÔiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


30 pÀevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 pÀeva mureta

- Olen tingimustega nÔus

SEB Swedbank Mobiil

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto