SÔnu seletav sÔnaraamat

Ühismeetme tĂ€henduses on kuritegelik ĂŒhendus teatud ajavahemiku jooksul toimiv struktuuriline ĂŒhendus, millesse kuulub rohkem kui kaks inimest ning mis tegutseb kooskĂ”lastatult, panemaks toime kuritegusid mille, eest on ette nĂ€htud vĂ€hemalt nelja aasta pikkuse maksimummÀÀraga vabadusekaotus vĂ”i vabadust piirav julgeolekumeede vĂ”i sellest rangem karistus, kusjuures need kuriteod on eesmĂ€rgiks omaette vĂ”i materiaalse kasu saamise vahendiks ning kahjustavad vajaduse korral ametivĂ”imude tegevust.
Üldnormid on   kohaldatavad  jĂ€rgnevates Ôigusharudes:  asjaĂ”igus  perekonnaĂ”igus  pĂ€rimisĂ”igus  vĂ”laĂ”igus  autoriĂ”igus  rahvusvaheline Ôigus ‱ ÄriĂ”igus – reguleerib juriidiliste isikute tegutsemist(tekkimine, muutmine, lĂ”petamine) ‱ TööÔigus   –   reguleerib   tööandja   ja   töötaja   vahelisi   töösuhteid(töösuhte   alustamine,   muutmine,   lĂ”petamine,   töö  tasustamine, puhkus, töö­ ja puhkeaeg).
Ülesehitatud vastuolule – ĂŒhelt poolt eeldab pĂ”hiĂ”iguste olemasolu ja teisel poolt vastandubneile. 1.RahvasuverÀÀnsus ja esindusdemokraatia a) RahvasuverÀÀnsuse pĂ”himĂ”te on sĂ€testatud §1 lg1 me peame eristama sellest mĂ”istest arusaamiseks seda, mis tĂ€henduses see rahvas on. 1) Pouvoir constituant – rahvas kui pĂ”hiseadusandlik vĂ”im 2) Pouvoir constituĂ© – tĂ€histab rahva suverÀÀnsust,rahvas on ps-ga konstitueeritud, ta peab kehtivat ps jĂ€rgima, ei tohi ĂŒle astuda.

ĂœĂŒrnik on kohustatud: 3.4.1. tegema Eluruumis vĂ”i Sisustuse osas parendusi vĂ”i muudatusi ĂŒksnes ĂœĂŒrileandja eelneval kirjalikul nĂ”usolekul; 3.4.2. kasutama Eluruumi ja Sisustust vastavalt selle sihtotstarbele ja hoolikalt, sh hoidma Eluruumi ning Sisustust hĂ€vimise vĂ”i kahjustumise eest; 3.4.3. hĂŒvitama ĂœĂŒrileandjale Eluruumi vĂ”i Sisustuse hĂ€vimisest, kaotsiminekust vĂ”i kahjustumisest tuleneva kahju, kui ta ei tĂ”enda, et ta ei vastuta selle tekkimise eest.
ÜldjĂ€rgluse pĂ”himĂ”te tĂ€hendab Eesti pĂ€rimisĂ”iguses sedagi, et pĂ€rijatele lĂ€hevad ĂŒle ka pĂ€randaja ole piiratud seadusjĂ€rgse pĂ€rimise reeglistikuga, vaid hĂ”lmab ka vĂ”imalust oma vara nii Ă”iguslikult ĂŒleantavad varalised kohustused ja pĂ”himĂ”tteliselt vĂ”ib pĂ€randaja ise oma viimse tahtega kindlaks kui majanduslikult jagada, samuti vĂ”imaldab see nimetada mitu pĂ€rijat, nende pĂ€randiosi oma mÀÀrata, millise kohustuse ĂŒks vĂ”i teine tema Ă”igusjĂ€rglane tĂ€itma peab.
Üldistatud lausearvutust nimetatakse tĂ€napĂ€eval predikaatloogikaks vĂ”i predikaatarvutuseks (predicate calculus). Vaatleme nt sarnaste lausete hulka: 2 on algarv, 3 on algarv, 4 on algarv jne. Traditsioonilise loogika pĂ”hjal saab öelda, et kĂ”igis neis lausetes on subjektideks mingi konkreetne naturaalarv n naturaalarvude hulgast N (n∈ N), ning subjektile preditseeritakse kuuluvus algarvude hulka P, vĂ”i teisiti öeldes, subjektile preditseeritakse algarvuks olemise

Üro 56 - st tolleaegsest liikmest hÀÀletas ĂŒlddeklaratsiooni vastuvĂ”tmise poolt 48 liiget, erapooletuiks jĂ€id NSV Liit, TĆĄehhoslovakkia, Poola, Valgevene, Ukraina, Jugoslaavia, Saudi Araabia ja LĂ”una-Aafrika. See formaalse pĂ”hjusena ĂŒhelt poolt, sisuliselt aga deklaratsioonis sisalduv "ohtlikkus" totalitaarsele vĂ”imule oli pĂ”hjuseks, miks ĂŒlddeklaratsioon jĂ€i eestlastele nagu ka teistele NĂ”ukogude Liidu tolleaegsetele rahvastele tundmatuks.
Ühiskondlikud suhted on Ă”iguse ĂŒldobjekt, konkreetse Ă”igusnormi objektiks on nĂ”ue subjektidele kĂ€ituda ĂŒksnes teatud viisil (vt nt KrK § 100 - norm on, et tappa ei tohi, vastupidisel juhul jĂ€rgnebki osundatud sanktsioon). Seega Ă”igussuhte ĂŒldobjekt on Ă”igussubjektide Ă”igusnormis sĂ€testatud kĂ€itumine (vastav kĂ€itumiseeskiri). Kui Ă”igusnorm Ă”igussuhetes realiseerub, ongi tagatud isiku Ă”iguspĂ€rane ehk Ă”igusnormis prognoositud kĂ€itumine.
Üksiktermineid on pĂŒĂŒtud liigitada kaheks liigiks: pĂ€risnimi (proper name), nt ,,Jaan Kross", ja tĂ€henduslik ĂŒksiktermin (significant singular) ehk mÀÀratud kirjeldus (definite description), nt „kĂ”ige raskem inimene“. „Eesti entsĂŒklopeedias“ defineeritakse pĂ€risnimi ehk prooprium kui mingi objekti (nt inimese, inimrĂŒhma, looma, koha, eseme, asutuse) individuaalne, teda muudest sama kategooria objektidest eristav keeleline tĂ€his.

Üldseadused –  kehteala hĂ”lmab kogu kkkaitse sfÀÀri (sÀÀstva arengu­, planeerimis­, KMH­, kk­ jĂ€relevalve­, kkseire­, saastuse kompleksse vĂ€ltimise ja kontrollimise­, saastetasu­, GMOde kk  viimise   seadused).  Valdkondlikud   seadused  –   jÀÀtme­,   pakendi­,   LK­,   vee­,   vĂ€lisĂ”hu   kaitse­,  kiirgus­, kemikaali­, jahi­, kalapĂŒĂŒgi­, maapĂ”ue­, metsaseadused.
Üldjuhul austria - Kelseni sĂŒsteemis instantsikohtud ise ei tohi jĂ€tta seadust pĂ”hiseadusega vastuolu tĂ”ttu kohaldamata, vaid kui neil tekib kahtlus, kas seadus on kooskĂ”las pĂ”hiseadusega, peab ta kohtumenetluse peatama ja kĂŒsima konstitutsioonikohtult eelotsustust (s.t. kas kohaldamisele kuuluv seadus on kooskĂ”las pĂ”hiseadusega). Instantsikohus saab asja arutamist jĂ€tkata alles pĂ€rast konstitutsioonikohtult seisukoha saamist.
Üldaktid – Ă”igustloovad aktid ĂŒksikaktid – Ă”igusrakendavad aktid PĂ”hitunnusena alusel, millise institutsiooni poolt nad on antud riigi sĂŒsteemi primaarsete vĂ”i sekundaarsete elementide struktuuris: seadusandliku riigivĂ”imu Ă”igusaktid e legislatiivaktid (seadused) tĂ€idesaatva riigivĂ”imu Ă”igussaktid e haldusaktid (mÀÀrused, korraldused, kĂ€skkirjad) kohaliku omavalitsuse Ă”igusaktid loetakse samuti haldusaktideks.

Üldakt on mÀÀrus (KOV volikogu, valitsuse) Üksikaktid: 1). KOV volikogul otsused; 2). KOV valitsusel korraldused; 3). vallavanemal ja linnapeal kĂ€skkirjad; 4). Osavalla ja linnaosa vanem korraldused (ĂŒldkĂŒsimused) ja kĂ€skkirjad (ametkonnasisesed) 15.6. KOV tegevuse kontroll 1). Internne kontroll: a) teenistuslik jĂ€relevalve; b) revisjonikomisjoni kontroll; c) Ă”igusaktide tĂ€itmise kontroll; d) poliitiline kontroll.
Ühisomand on kahele vĂ”i enamale isikule ĂŒheaegselt kindlaks mÀÀratavetes osadeks ĂŒhises asjas kuuluv omand (nt abielu jooksul abikaasdeoolt soetatud vara). Omandi sarnane piiratud asjaĂ”igus – hoonestusĂ”igus, mis annab isikule, kelle kasuks see on seatud vÔÔrandatava ja pĂ€randatava tĂ€hiajalise Ă”iguseomada kinnisasjal sellega pĂŒsivalt ĂŒhendatud ehitist (tĂ€htajaline Ă”igus, kuid mitte kauem, kui 99 aastat).
Üldreeglina on isikuandmete töötlemine lubatud ainult tarbija vabal tahtel pĂ”hineva teadliku nĂ”usoleku korral (IKS §10). NĂ”usolekus peavad olema selgelt mÀÀratletud andmed, mille töötlemiseks luba antakse, andmete töötlemise eesmĂ€rk ning isikud, kellele andmete edastamine on lubatud, samuti andmete kolmandatele isikutele edastamise tingimused ning tarbija Ă”igused tema isikuandmete edasise töötlemise osas.

ĂœĂŒrileping – Leping, millega kohustub ĂŒks isik (ĂŒĂŒrileandja) andma teisele isikule (ĂŒĂŒrnikule) kasutamiseks asja ja ĂŒĂŒrnik kohustub maksma ĂŒĂŒrileandjale selle eest tasu (ĂŒĂŒri). // Rendileping – Leping, millega ĂŒks isik (rendileandja) kohustub andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning vĂ”imaldama talle rendilepingu eseme korrapĂ€rase majandamise reeglite jĂ€rgi saadava vilja.
ĂœĂŒrilepingu mĂ”iste - ĂœĂŒrilepinguga kohustub ĂŒks isik (ĂŒĂŒrileandja) andma teisele isikule (ĂŒĂŒrnikule) kasutamiseks asja ja ĂŒĂŒrnik kohustub maksma ĂŒĂŒrileandjale selle eest tasu (ĂŒĂŒri) (VÕS § 271).
Ühendamise korral on eristatav jĂ€rgmine toimingute struktuur: 1) ĂŒhinevate ĂŒhingute esinduskogud vĂ”tavad vastu reorganiseerimis(ĂŒhinemis)otsused. Nendes otsustes fikseeritakse reorganiseerimise tĂ€psem kord, toimingute jĂ€rgnevus ja tĂ€htajad, ĂŒhinemise tulemusena tekkiva ĂŒhingu tegevuse ja organisatsiooni pĂ”himĂ”tted, Ă”igusjĂ€rgluse teke, antakse hinnang tekkiva ĂŒhenduse pĂ”hikirja projektile.

ÜhinguĂ”iguse moderniseerimisega on viimastel aastatel oma Ă”iguskeskkonna rahvusvahelise konkurentsivĂ”ime suurendamiseks tegelenud ka paljud teised riigid, nt 2003. aastal Itaalia ja Hispaania, 2005., 2008. ja 2009. aastal Saksamaa89, 2006. aastal Suurbritannia, Rootsi, Soome ja Island, 2007. ja 2011. aastal Norra, 2008. aastal Prantsusmaa ja Ć veits, 2010. ja 2012. aastal Taani90 ning 2012. aastal Holland ja Kreeka.
Üksikisikul on keskne kohta; tema vÀÀrikus domineerib grupi ja riigi huvide ĂŒle
 inimĂ”igusalaste Ă”igusaktide kehtestamise ĂŒheks eesmĂ€rgiks oli indiviidi kaitsmine riigivĂ”imu omavoli vastu [Piechowiak 2001, lk 14]. Poliitiline liikumine – inimĂ”iguste tunnistamisele ja arendamisele sai alguse Teist maailmasĂ”jajĂ€rgsete aastates, mis viis loomuĂ”iguse ideed paljudesse Ă”igusaktidesse.
ĂœĂŒrilepingu - ĂŒks isik (ĂŒĂŒrileandja) kohustub andma teisele isikule (ĂŒĂŒrnikule) kasutamiseks asja ja ĂŒĂŒrnik kohustub maksma ĂŒĂŒrileandjale selle eest tasu (ĂŒĂŒri). Rendilepinguga kohustub ĂŒks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning vĂ”imaldama talle rendilepingu esemest korrapĂ€rase majandamise reeglite jĂ€rgi saadava vilja.

Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9% Esmatasandi haigetel 6%(15,4%) Statsionaarsetel haigetel 11%-l PĂ”hitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rÔÔmutus, energiapuudus Lisatunnused: KeskendumisvĂ”ime alanenud, enesehinnang alanenud, sĂŒĂŒ- ja vÀÀrtusetusetunne, pessimistlik suhtumine tulevikku, elutĂŒdimus- vĂ”i suitsiidmĂ”tted, unehĂ€ired, isumuutused
Ühendavaks tunnuseks on normatiivsus- Ă”iguse samastamine normisĂŒsteemiga, olgu siis vastavate ideaalide, vÀÀrtuste vmt vormis (loomuĂ”iguslik) vĂ”i kirjutatud seaduste ja teiste Ă”igusaktide kujul (Ă”iguspositivistlik). Objektivistlik normikĂ€sitlus - Ă”igus on sĂŒsteem, mis peegeldab ĂŒhiskondlikule olemisele loomuomast korrastatust, ĂŒhiskonna toimimise ning arengu seaduspĂ€rasusi.
ÜlesĂŒtlemise alused - hoiatusest hoolimata tööandja korralduste eiramine/töökohustuste rikkumine; tööl joobes viibimine -varguse, pettuse toimepanemine -3. isiku usaldamatuse pĂ”hjustamine tööandja vastu -olulise kahju tekitamine tööandjale . Töötaja peab tĂ€itma tööandja kohustusi lojaalselt, tööandja kasu silmas pidades ja töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega.

ÜlesĂŒtlemine - kestvuslepingute puhul(pĂŒsivad, korduvad kohustused), korraline ĂŒlesĂŒtlemine(etteteatamistĂ€htajaga), erakorraline( nt lepingu muutmine) -fĂŒĂŒsilisest isikust vĂ”lgniku surm, kui kohustust ei saa tĂ€ita tema isikliku osavĂ”tuta -fĂŒĂŒsilisest isikust vĂ”lausaldaja surm, kui kohustus tuli tĂ€ita vĂ”lausaldajale -muu seaduses vĂ”i lepingus ettenĂ€htud juht.
ĂœĂŒrileandja on andnud ruumi ĂŒĂŒrile, ĂŒĂŒr saab lĂ€bi, ĂŒtleb ĂŒĂŒrnikule, et ruume on ruttu vaja – olgu jĂ€rgmine pĂ€ev kĂ”ik tĂŒhi; ĂŒĂŒrnikul on Ă”igus nĂ”uda, et ĂŒĂŒrnik lĂ€heks vĂ€lja, kui ĂŒĂŒrnik ei lĂ€he, siis kas jĂ”uga vĂ”ib valduse ĂŒle vĂ”tta? – ei vĂ”i, Ă”igusi ei tohi teostada seadusvastasel viisil). Hiljem vĂ”ib vĂ€lja tĂ”stma hakata kohtutĂ€itur.
Üldine pĂ”hivabadus ehk vabaduspĂ”hiĂ”igus on sĂ€testatud PS § 19 lg-s 1 (vt § 19 komm 2). PĂ”hivabaduste ehk vabaduspĂ”hiĂ”iguste kĂ”rval esineb PS II peatĂŒkis ka nĂ€iteks vĂ”rdsuspĂ”hiĂ”igusi. Üheks sÀÀraseks on eelkĂ”ige § 12 lg 1 esimene lause, mis sĂ€testab igaĂŒhe vĂ”rdsuse seaduse ees. VĂ”rdsuspĂ”hiĂ”igused ei ole PS II peatĂŒki pealkirjas eraldi vĂ€lja toodud.

Üldine hinnang on tal aga selline, et valitsemine on alati stabiilsem, kui ka rahvas valitsemises osaleb, ta eelistas valimisi pĂ€rilikkuse teel vĂ”imule tulekule, kĂ”ige halvemaks pidas aristokraatiat, see on halvem nii monarhiast kui vabariigist, aadlid olid tema arvates nii keskklassi kui kuninga vastu (nii ĂŒtleb ta Arutluses Titus Liviuse esimese kĂŒmne kirja
Ülim Ă”iglus on ĂŒlim ebaĂ”iglus 11. KĂ”ige rikutumas riigis on kĂ”ige rohkem seadusi 12. Testamentidel peab olema kĂ”ige laiem tĂ”lgendus 13. Inimeste seas ei ole tihedamat sidet kui vanne 14. VĂ€ikseim kehaline karistus on suurem kui mistahes rahaline karistus 15. Suurim ja parim Jupiter 16. Looduse jĂ”ud on suurim 17. Parim seaduste tĂ”lgendaja on harjumus
Üts - is on tollivĂ”la tekkimist vĂ€listavad asjaolud seotud eelkĂ”ige: 1) Kauba hĂ€vimise, pöördumatu kahjustumise, ettenĂ€gematute asjaolude, vÀÀramatu jĂ”u ning eksportimise ja re-eksportimisega; 2) Teatud kaupade keeldude ja piirangutega; narkootilised ja psĂŒhhotroopsete ainete sissevedu 3) Kohustuste ja tingimuste eiramise vĂ€hese mĂ”juga.

Üldobjektiks on omandisuhted ning vastavad objektid ja subjektid (kas vĂ”ime hĂŒpoteetiliselt vĂ€ita, et omand eksisteeris pĂ”himĂ”tteliselt juba inimese eellasel:nt jahirelv ning jahisaak?). Juba rooma Ă”iguses oli kujunenud arenenud tsiviilĂ”iguse normistik ning teoreetiliste kĂ€sitluste sĂŒsteem - omaette valdkond ehk rooma eraĂ”igus - jus dominium.
Üldohtlikud sĂŒĂŒteod on sĂŒĂŒteod, mis on seotud ĂŒliohtliku mĂŒrgitamisega, sĂŒĂŒtamise ja plahvatuse tekitamisega, elutĂ€htsa sĂŒsteemi ja rajatise kahjustamisega ja eluohtliku ehitamisega, samuti ebaseaduslik kiirgustegevus, lĂ”hkematerjali ja -seadme ebaseaduslik kĂ€itlemine, tulirelva ja laskemoona ebaseaduslik kĂ€itlemine ning tulirelva lohakas hoidmine.
Üksikisik on oma huvide saavutamiseks liialt nĂ”rk, seepĂ€rast koondutakse poliitilistesse ĂŒhendustesse (erakond, partei). Üldiset poliitiliste huvide eriliik on riiklikud huvid, mis tulenevad rohkem riigi seisundist rahvusvahelises ĂŒhiskonnas ja riikidevahelistest suhetest ning seetĂ”ttu vĂ”ivad riiklikud huvid sattuda muude huvidega vastuollu.

Üldkohtuna on Rootsis esimeseks astmeks piirkonnakohtud (tingisrĂ€tter). Sealt vĂ”ib apellatsiooni korras edasi kaevata kohtuasja teise astme kohtusse, milleks on apellatsioonikohtud (hövrĂ€tter). Kolmandaks astmeks on Ülemkohus (Högsta Domstolen). Apellatsioonikohtute juures ja Eesti puhul ringkonnakohtute juures on siinkohal ĂŒks suur erinevus.
Ülimuslikkuse pĂ”himĂ”te on EL Ă”iguse pĂ”himĂ”te, mille kohaselt vastuolu korral Euroopa Ă”iguse ja liikmesriigi Ă”iguse vahel kohaldatakse Euroopa Ă”igust  Otsekohaldatavus ehk vahetu kohaldatavus on Ühenduse Ă”igusakti rakendamise siseriiklikku Ă”igusesse, ilma et oleks vaja vastu vĂ”tta siseriiklik rakendusakt  EL sisene kompetentside jagunemine
ÜhekĂŒlgne on ka leping, milles olemasolev kohustus muudetakse uueks kohustuseks lubadusega teha mingi tegu – uuendamine e novatsioon (VÕS § 89 lg 2). NĂ€iteks, kui pooled lepivad kokku, et esialgne kohustus asendatakse uue kohustusega (mĂŒĂŒgilepingust tulenev kirjutuslaua ĂŒleandmise kohustus asendatakse nt kahe tooli ĂŒleandmisega).

Ülesanneteks on riigi regionaalpoliitika elluviimine, maakonna piires asuvate riigiasutuste tegevuse koordineerimine, kohaliku omavalitsuse ĂŒksuste tegevuse koordineerimisele kaasaaitamine, jĂ€relvalve kohaliku omavalitsuse ĂŒksuste Ă”igusaktide seaduslikkuse ĂŒle. Maavanemate ja maavalitsuste staatus tuleneb Vabariigi Valitsuse seadusest.
Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ĂŒhe isiku tahteavaldus (nt testament). Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe vĂ”i enama isiku tahteavaldus. Tehingu vormid: ‱ Suuline ‱ Kirjalik ‱ Kirjalikku taasesitamist vĂ”imaldav ‱ Elektrooniline ‱ Notariaalne kinnitamine ‱ Notariaalne tĂ”estamine
Üldosas on kesksel kohal ĂŒldised pĂ”himĂ”tted, tehinguĂ”petus, normid isikute kohta, normis subj Ă”iguse teostamise kohta, normid aegade (tĂ€htaegade kohta) PARADNDATUD hakkas kehtima 01.07.2002 2) AsjaĂ”igus-01.12.1993- AÕS- AsjaĂ”igus on eelkĂ”ige normi kinnisasjade ja vallasasjade kohta, samuti normid piiratud asjaĂ”iguste kohta.

Üheks pĂ”hjuseks on seadused. Kui te nĂŒĂŒd arvate, et sellega soovin öelda, et seadused muudavad maailma ebaĂ”iglaseks ning ĂŒhiskond toimiks paremini kui neid ei eksisteeriks, siis nii see siiski pole. KĂŒll aga arvan ma, et kuigi maailmas pĂŒĂŒeldakse selle poole, et seadused oleksid Ă”iglased, siis selle saavutamine on pea vĂ”imatu.
Üksikuteks lepinguliikideks on siin kĂ€sund, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, tööleping, arveldusleping, raviteenuse osutamise leping, töövĂ”tuleping, veoleping, hoiuleping,jne. Erinevus seisneb selles, et kas lepinguga on kohustus saavutada teatud tulemus vĂ”i on kohustus lihtsalt teatud töö tegemiseks vĂ”i teenuse osutamiseks.
Üheltpoolt on kĂŒll tarbijal Ă”igus ise valida VÕS § 101 lĂ”ikest 2 tulenevalt kasutatav Ă”iguskaitsevahend, teiselt poolt vĂ”ib aga puuduse kiire kĂ”rvaldamine vĂ€hendada tekkivat kahju. Vastavalt VÕS § 23 lĂ”ikele 2 peab tarbija tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuse tĂ€itmiseks.

Üldnorm –  arvutatakse kuule, mil  keskmise palga arvutamise  vajadus tekkis, eelnenud 6 kuu palga kogusummast ïŻ Arvesse vĂ”etakse kĂ”ik palgana kĂ€sitletavad summad ïŻ Arvesse ei vĂ”eta: ïź puhkusetasu ïź ravikindlustuse hĂŒvitist ïź teisi hĂŒvitisi ja summasid, mida ei loeta palgaks
Üldreeglina on menetlus alati kirjalik (nn EL asjade puhul). Suuline menetlus toimub ainult erandkorras, kui Riigikohus nii otsustab (alati nn ametiisikute kestva vĂ”imetuse asjad). 143. Abstraktse ja konkreetse normikontrolli vahe Abstraktne jĂ€relvalve on normikontrolli protseduur, mis on suunatud kaalul oleva normi vastu.
Ühepoolne tehing - tuleb kĂ”igepealt selgitada milliste tehingute suhtes pole tema teovĂ”ime piiratud Kehtetu tehingu tagajĂ€rjed: kui tehing on veel tĂ€itmata ei saa kumbki pool seda nĂ”uda, kui aga tehingu pool leiab et tehinguks vajalik esindaja nĂ”usolek oli olemas on vĂ”imalus pöörduda kohtusse, nĂ”udes tehingu tĂ€itmist.

Ümbertöötaja on heauskne enda Ă”iguse suhtes asja ĂŒmber töötada ja uut asja omandada 3. töö on vÀÀrtuslikum esialgsest asjast ‱ Segamine ja ĂŒhendamine ‱ Igamine Kohtupraktika:  Tartu Ringkonnakohtu 9. detsembri 1996.a. tsiviilasi nr II-2-268/96 Kere ja mootori kokkupanek > ĂŒhendamine, kaasomand uuele asjale.
Üldjoontes on siiski leskmehe ja lesknaise kohta kĂ€ivad sĂ€tted enam-vĂ€hem sarnanevad, vĂ€lja arvatud Liivimaa maaĂ”iguses, kus leskmehe pĂ€rimisĂ”igus on kitsendatud (vĂ”rreldes lesknaisega). Lese valitsemise alla jÀÀva vara ulatus sĂ”ltub laste vanusest; kui lapsed on tĂ€isealised, siis vara lĂ€heb kohe jagamisele.
Üldise tolli - ja Kaubanduskokkulepe tĂ€hendus oli mĂ”istetav kaheti: esiteks kui kaubandust ning intellektuaalomandi Ă”igust reguleeriv leping, seadustik, mis II MaailmasĂ”ja jĂ€rel suure rahvusvahelise kandepinnaga sĂ”lmiti, teisalt kui hiljem loodud institutsioon, mis eelpoolmainitud lepingu elluviimist pidi toetama.

Ühendusesisene kĂ€ive on tekkinud vĂ”i kaup on ĂŒhendusesiseselt soetatud kauba lĂ€hetamise vĂ”i kĂ€ttesaadavaks tegemise kuule jĂ€rgneva kuu 15. kuupĂ€eval vĂ”i kauba eest arve vĂ€ljastamise pĂ€eval, kui kauba arve vĂ€ljastatakse enne kauba ostjale lĂ€hetamise vĂ”i kĂ€ttesaadavaks tegemise kuule jĂ€rgneva kuu 15. KuupĂ€eval.
ÜlevĂ”tmise sisu on aga jĂ€rgmine: kui tĂ€isĂŒhingul on kaks osanikku ja kui ĂŒks neist lahkub vĂ”i arvatakse teise osaniku vĂ”i tema vĂ”lausaldaja nĂ”udel ĂŒhingust vĂ€lja, siis vĂ”ib kohus teise osaniku nĂ”udel otsustada, et see osanik jĂ€tkab tegevust fĂŒĂŒsilisest isikust ettevĂ”tjana tĂ€isĂŒhingu Ă”igusjĂ€rglasena.
Üksikasi on asi, mis koosneb â€žĂŒhest tĂŒkist“ (nt kivi, viljatera). Kuid asi vĂ”ib olla kokku pandud ka mitmest osast, mis on omavahel tugevamalt vĂ”i nĂ”rgemalt ĂŒhendatud (nt auto). Asjade kogumi korral saavad asjaĂ”iguse esemeks olla vaid kogumi ĂŒksikasjad, millel vĂ”ivad olla ka erinevad saatused.

Ühisomand on inimese loodud hĂŒvised vĂ”i loodusvarad, mille kasutamine on mĂ”jutatud ĂŒhe poole ĂŒletarbimisest – selle vĂ”rra saavad teised pooled vĂ€hem tarbida[1]. Avalik hĂŒvis erineb ĂŒhisomandist selle poolest, et selle tarbimine inimeste poolt ei vĂ€henda kogust, mis jÀÀb teistele tarbimiseks
Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud ĂŒldiste tunnuste alusel kindlaksmÀÀratud isikutele vĂ”i asja avalik-Ă”igusliku seisundi muutmisele. Asja avalik-Ă”iguslikku seisundit reguleeriva ĂŒldkorraldusega, s.t halduse ĂŒksikaktiga on tegemist vaid siis, kui see puudutab ĂŒhte vĂ”i mitut konkreetset asja.
Üldisest piirangust on tehtud aq 1 erand, mille kohaselt alaealisel on lubatud töötada 20.00- 24.00, kui ta teeb kerget tööd tĂ€iskasvanu(alaealise seduslik esindaja) jĂ€relvale all kuluuri, kunsti, spordi v. Reklaami tegevuse ala. Selle erandi mĂ”te: vĂ”imaldada alaealistel osaleda etendusasutustee töös.

Üldnormi kĂ€itumiseeskiri on reeglina impesonaalne, hĂ”lmab kĂ”iki subjekte, kuid kĂ”igi raames vĂ”ib konkretiseeruda teatud kategooriale: pensionĂ€rid, yliĂ”pilsed jne. Üldnormid loovad objektiivse Ă”iguse ning sellest tuleneva subjektiivse Ă”iguse, kuid ĂŒldnorm ei realiseeru konkreetse juhu korral iseenesest.
Ülereguleerimisest – kuhu maani peab seadus ulatuma ja kust maalt kehtivad teised sotsiaalsed normid? Üha paisuv normatiivne sĂŒsteem paralĂŒseerib ĂŒhikonda: - lahendused kujuteldavatele probleemidele, mitte tĂ”elistele - ĂŒlereguleerimine lĂ€mmatab inimeste kui sotsiaalsete subjektide aktiivsust.
Ühingud on ĂŒks ja lahutamatu osa demokraatliku ĂŒhiskonna struktuurist, ĂŒhingute Ă”iguslik staatus aga iseloomustab otseselt demokraatlike mehhanismide olemasolu ja tegusust. Ühinguid saab karistada, sealhulgas tegevust lĂ”petada vĂ”i peatada seadusega mÀÀratud Ă”iguserikkumiste eest.

Ühiskonnaajaloo - alane kirjandus lausa kubiseb uurimustest, milles kĂ€sitletakse madalama keskklassi esindajaid, kelle jaoks soov kuuluda “lugupeetud” inimeste hulka nĂ€ib olevat muutunud peaaegu kinnisideeks; seda tĂŒĂŒpi inimesi on oma esimestes romaanides hĂ€sti kirjeldanud ka G. Orwell.
ÜhendusevĂ€line kaup - kaup, mis ei vasta ĂŒhenduse kaubale esitatavatele tingimustele.Ühenduse kaubast saab ĂŒhendusevĂ€line kaup, kui see viiakse ĂŒhenduse tolliterritooriumilt tegelikult vĂ€lja va juhul, kui vĂ€ljaviimine toimub ÜTS art 163 ja 164 kohaselt (so sisetransiidi protseduuri alusel).
ÜlesĂŒtlemiseks on VÕS § 325 ette nĂ€htud kohustuslikud vorminĂ”uded (ĂŒlesĂŒtlemisavaldus peab olema teatud vormis ja sisaldama endas ettenĂ€htud andmeid). Kui elu- vĂ”i Ă€riruumi ĂŒĂŒrilepingu ĂŒlesĂŒtlemisel seaduses sĂ€testatud ĂŒlesĂŒtlemisnĂ”udeid ei jĂ€rgita, on ĂŒlesĂŒtlemine tĂŒhine.

Ühetaolisus - ĂŒhetaolise arvu hÀÀlte olemasolu kĂ”igil valijail; valijate hÀÀltel on vĂ”rdne kaal; kandidaate koheldakse ĂŒhetaoliselt mandaatide jaotamisel; kandidaadi esitamise Ă”igust omavaid isikuid koheldakse ĂŒhetaoliselt valimisalgatuse Ă”iguse vormistamisel ja tunnustamisel.
ÜhishĂŒpoteek – kui laenu tagamiseks ei piisa ĂŒhest kinnisasjast, vĂ”ib koormata mitut.
Üksikakt - Üksikakt annab subjektiivsed (ainult subjektile kuuluvad) Ă”igused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile vĂ”i tĂ€pselt mÀÀratletud subjektide ringile. Üksikaktid ei sisalda Ă”igusnorme, vaid rakendavad neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks kĂ€itumiseks.

Üldklauslile on seadusandja kasutanud mitmete pĂ”hiĂ”igusi piiravate haldustoimingute Ă”iguspĂ€rasuse kontrolli korraldamiseks, seades toimingu sooritamise sĂ”ltuvusse halduskohtu eelnevast loast vĂ”i kohustades asutust pöörduma viivitamatult pĂ€rast toimingu sooritamist kohtu poole.
Üleelanud abikaasa on kui eelpĂ€rija, s.t. 1. Üleelanud abikaasa on tĂ€ispĂ€rija ja tema suhtes ei TĂ€napĂ€eval, mil inimeste keskmine eluiga jĂ€rjest pikeneb, suureneb tĂ”enĂ€osus, et ĂŒks abikaasadest piiratud kĂ€sutusĂ”igusega kehti mingeid kĂ€sutuspiiranguid elab teisest palju kauem.
Üksikaktid - mÀÀratakse kindlale hulgale inimestele (nt relvaluba). PS§4 Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus on korraldatud vĂ”imude lahususe ja tasakaalustatuse pĂ”himĂ”ttel. RiigivĂ”im peab olema jaotatud erinevate institutsioonide vahel.

Ühiskonnal on suur hulk fundamentaalseid vajadusi, mille normaalsest rahuldamisest on kasu nii ĂŒhiskonnale kui ĂŒksikisikule . Vastupidine olukord tooks kaasa hiigelkahju, hĂ€da ja viletsust ning konflikte. PĂ”hilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on jĂ€rgmised:
Ühisvara - Abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ĂŒhisvara.
Ühendused on lihtsamad (nĂ€iteks perekond, sugulaskond, korteriĂŒhistud) vĂ”i keerukamad (nĂ€iteks kirik, vald, riik). Mistahes ĂŒhendus saab aga siis pĂŒsima jÀÀda, kui tal on omad korraldavad reeglid, mis nĂ€itavad Ă€ra iga ĂŒhenduse liikme positsiooni selles ĂŒhenduses.

ÜlevĂ”tmise terminoloogia - D kohane ĂŒlevĂ”tmine ei seisne selle sĂ€tte sĂ”nalises kordamises eraldi ÕAktis vĂ”i normis, piisab kĂŒllaldase ĂŒldise Ă”igusliku konteksi loomisest, mis vĂ”imaldab isikutel neile D-i alusel tekkivaid Ă”igusi maksma panna ja nende Ă”iguste kohtulikku kaitset.
Üle 100p on 40%), 2% kogumispensionimakse 21% tulumaks (144 eur) TA maksab: sotsiaalmaks 33% (20% pens, 13% ravikindlustus) 1% töötuskindlustusmakse Töö alammÀÀr 320 EUR kuus Makse- on konkreetselt kellelegi esitatud Leppetrahv on karistus kohustuse rikkumise eest.
Ühiskonna looduslik - loomulikust seisundist, kus valitseb „kĂ”igi sĂ”da kĂ”ikide vastu“ (bellum omnium contra omnes), selle lĂ”petamiseks sĂ”lmitakse ĂŒldine kokkulepe suverÀÀnse vĂ”imu loomiseks, mis peab tagama korra ning koos sellega tekib anarhiast tsiviilĂŒhiskond.

Ühine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sĂ€testatud teisiti.
Ühise vĂ€lis - ja julgeolekupoliitika suhtes kohaldatakse erimenetlusi ja -eeskirju. Kui aluslepingud ei nĂ€e ette teisiti, mÀÀravad ĂŒhise vĂ€lis- ja julgeolekupoliitika kindlaks ja rakendavad seda Euroopa Ülemkogu ja nĂ”ukogu, kes teevad otsuse ĂŒhehÀÀlselt.
Üldkoosoleku pĂ€evakorras on majandusaasta aruande kinnitamine, pĂ”hikirja muutmine vĂ”i lepinguga nĂ”ustumine, tuleb ĂŒldkoosoleku kokkukutsumise teates nĂ€idata koht, kus on vĂ”imalik tutvuda majandusaasta aruandega, pĂ”hikirja projektiga vĂ”i lepinguga vĂ”i selle projektiga.

Üldtunnustatud pĂ”himĂ”tted ehk printsiibid > A 5. + tavanormid > A 6. + kanooniline Ă”igus; lepingud > A 7. + doktrinÀÀrsed tĂ”lgendused > A 8. + korporatiivsed normid ------------------------------------------------------------ A1 kuni A8 = Ă”igussĂŒsteem maksimaalses mahus
ÜlesĂŒtlemisavalduses on oluline pĂ”hjendada ĂŒlesĂŒtlemist ja tuua vĂ€lja kĂ”ik rikkumise asjaolud, pĂ”hjenduse esitamata jĂ€tmine ei mĂ”juta ĂŒlesĂŒtlemise kehtivust, kuid pĂ”hjenduse esitamata jÀÀnud pool peab hĂŒvitama teisele poolele selle tĂ”ttu tekkinud kahju.
Üldtuntud on Rooma juristi Ulpianuse (170- 228 e.m.a.) tsitaat: publicum ius est guod ad statum rei Romanae spectat, privatum guod ad singulorum utilitatem - avalik Ă”igus on see, mis lĂ€htub Rooma riigi huvist, eraĂ”igus, mis puudutab ĂŒksikisiku kasu.

Ülduse Ă”igusvĂ”imega on nii, et on vĂ”imalik öelda, et juriidilisi isikuid on 2 suurt gruppi: EraĂ”iguslikud jur isikud – neil on ĂŒldine Ă”igusvĂ”ime teha igasuguseid tehinguid, olla igast kohustuste ja Ă”iguste kandja va nee, mis on omased ainult inimestele.
Ülenev mobiilsus – liikumine vĂ€hem prestiiĆŸikalt (vĂ€hem hĂŒvesid pakkuvalt) positsioonilt rohkem prestiiĆŸikale (rohkem hĂŒvesid pakkuvale). Alanev mobiilsus (vertikaalne mobiilsus) – liikumine rohkem prestiiĆŸikalt positsioonilt vĂ€hem prestiiĆŸikale.
Üksikkanal – ettevĂ”ttes esindab töötajaid ametiĂŒhing (AÜ).Üksikkanali sĂŒsteemi idee seisneb selles, et enamik töötajaid kuulub ametiĂŒhingutesse ning seetĂ”ttu pole töötajate informeerimise ja konsulteerimise jaoks vaja luua lisakanaleid.

ÜlevĂ”tmist nimetatakse retseptsiooniks. TĂ€htis on aga see, et ĂŒhtse Ă”ppekeelega – ladina keelega – Euroopas jĂ”udisid ladina keeles kirjutatud seaduseraamatud Ă”petatud juristideni ning arenes vĂ€lja ĂŒhise Ă”iguse ehk ius commune traditsioon.
ĂœĂŒrileandja on juba maikuus edasilĂŒkkava tingimusega ĂŒĂŒrilepingu sĂ”lminud aga nĂŒĂŒd vahepeal keegi teine inimene pöördus sama ĂŒĂŒrileandja poole, aga ĂŒĂŒrileandja ei saa seda teha, sest ta on juba edasilĂŒkkava tingimusega lepingu sĂ”lminud.
Üleriigilisi norme – kehtivad kogu riigi territooriumil ja kehtestatakse riigi keskorganite Ă”igusaktides(seadustes, valitsuse mÀÀrustes). b. lokaalseid norme – kehtestatakse ka ĂŒleriigiliste organite poolt, kuid ainult riigi teatud paikkonna jaoks.

ĂœĂŒrnikul on ĂŒĂŒrikomisjoni vĂ”i kohtusse pöördumiseks aega 30 pĂ€eva alates pĂ€evast, mil lĂ”ppes ĂŒĂŒrileandja 30 pĂ€evane vastamise tĂ€htaeg vĂ”i pĂ€evast, mil ĂŒĂŒrileandja andis ĂŒĂŒrnikule ks tĂ€ielikult vĂ”i osaliselt negatiivse vastuse.
Üheaastane tĂ€htaeg on seadusest tulenev maksimaalne piirang, mida pooled ei saa kokkuleppel suurendada. Tööandja peab konkurentsipiirangu kokkuleppimisel kaaluma, kas maksimaalne 1-aastane piirang on pĂ”hjendatud vĂ”i piisab lĂŒhemast tĂ€htajast.
Üldisemalt on aga huvitatud kĂ”ik maksumaksjad ja finantseerimise osas kĂ”ik riigi- vĂ”i kohaliku omavalitsuse asutused ja ettevĂ”tted - maksud ja eelarve ei jĂ€ta hĂ”lmamata praktiliselt kedagi, keda kohustuse, keda aga soodustuse nĂ€ol.

Ülipositiivne Ă”igus ehk loomuĂ”igus (Ă”iglus) – rajatud Ă”igluse ja eetika tiheda seose tunnetamisele, lĂ€htub ideest “igaĂŒhele oma”, mitte “igaĂŒhele vĂ”rdselt”. Õigus tervikuna – suunatud korra ja julgeoleku loomisele ĂŒhiskonnas.
Üldreegel on selline, et ka siin on piiratud vastutus, ĂŒhistu liikmed ei vastuta; samas aga TulundusĂŒhistu seadus §1 lĂ”ige 2 ĂŒtleb, et liikmed vastutavad ĂŒhistu kohustuste eest solidaarselt vĂ”i pĂ”hikirjas ette nĂ€htud ulatuses.
Ühiskondlik prestiiĆŸ - sĂ”ltub sotsiaalsest vajadusest ja ĂŒhiskondlikust nĂ”udlusest konkreetse töö ja vastavate töötajate jĂ€rele 2. Individuaalne prestiiĆŸ- hinnang, mille indiviid vĂ”i sotsiaalne grupp ĂŒhele vĂ”i teisele ametile annab.

ĂœĂŒrileping on omapĂ€rane leping veel selle poolest, et elamuseaduse kohaselt tekivad lepingu alusel Ă”igused ka neil isikutel, kes ei ole ĂŒldse lepingu poolteks, kes ei ole lepingule alla kirjutanud ja pole seda vĂ”ib-olla nĂ€inudki.
Üksiktermin ehk singulaarterm (singular term) on termin, mille sisust tuleneb, et seda terminit saab samas tĂ€henduses rakendada ĂŒhele ja ainult ĂŒhele objektile, nt vĂ€ikseim naturaalarv, VĂ”ru linn, pĂ”hjapoolseim punkt Maa pinnal.
Üldine pĂ”himĂ”te on kehtestatud tsiviilseadustiku ĂŒldosa seaduse §s 36, mille kohaselt juriidilise isiku vĂ”ib asutada teatud liiki juriidilise isiku kohta kĂ€iva seaduse alusel vĂ”i otse selle juriidilise isiku kohta kĂ€iva seadusega.

Ühel poolel on sĂŒĂŒteole Ă”hutavad motiivid, nt kĂ€ttemaks, viha, ahnus vms, teisel pool aga pĂ€rssivad motiivid nagu sĂŒnnipĂ€rane vastumeelsus igasuguse vĂ€givalla vastu vĂ”i kavatsusega omandatud kalduvus oma kirgi alla suruda.
ÜldjĂ€rgluse pĂ”himĂ”te tĂ€hendab Eesti pĂ€rimisĂ”iguses sedagi, et pĂ€rijatele lĂ€hevad ĂŒle ka pĂ€randaja ĂŒleantavad varalised kohustused ja pĂ”himĂ”tteliselt vĂ”ib pĂ€randaja ise oma viimse tahtega kindlaks 31. TesteerimisvĂ”ime mĂ”iste.
Ühendriikide 60 - 70%-st83 Ka 2006. aastal kandis vaid 13% kinnipeetavatest karistust esimest korda. Umbes pooled kinnipeetavad olid karistatud ĂŒle nelja korra ning ĂŒlejÀÀnud olid kinnipidamisasutuses teist vĂ”i kolmandat korda.

Üldkoosolek on ĂŒhistu Osanik ei vastuta isiklikult kĂ”rgeim organ, otsused TulundusĂŒhistu 2500 kaks tulundusĂŒhistu kohustuste eest, tehakse hÀÀletusel, kus igal kui pole kokku lepitud teisiti ĂŒhistu liikmel on ĂŒks hÀÀl.
ĂœĂŒrileandja remondi - vĂ”i puuduse kĂ”rvaldamise kohustus; 3.4.11. Lepingu viimasel kehtivuspĂ€eval ĂŒle andma ĂœĂŒrileandjale Eluruumi koos Sisustusega seisundis, mis vastab LepingujĂ€rgsele kasutamisele, arvestades harilikku kulumist.
Ühine julgeoleku - ja kaitsepoliitika 1. Ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika on ĂŒhise vĂ€lis- ja julgeolekupoliitika lahutamatu osa. See tagab liidule operatiivse tegutsemise vĂ”ime, kasutades tsiviil- ja sĂ”javĂ€elisi vahendeid.

Ühisautorsus – teos moodustab ĂŒhe jagamatu terviku  Kaasautorsus – teos koosneb iseseisva tĂ€hendusega osadest (vĂ”imalik kasutada sĂ”ltumatult teistest teose osadest), mille loojad on igaĂŒks eraldi identifitseeritavad.
Üksikisikul on riigi suhtes kolme liiki huvisid: huvi riigi valitsemisest ja avalikust elust osavĂ”tuks, huvi riigi tegevuse vastu, mis on suunatud ĂŒksiku heaks, huvi individuaalse tegevusvabaduse vastu riiklike rĂŒnnete eest.
Üksikkodanikul on riigi suhtes kolme liiki huvisid: huvi riigi valitsemisest ja avalikust elust osavĂ”tuks; huvi riigi tegevuse vastu, mis on suunatud ĂŒksiku heaks; huvi individuaalse tegevusvabause vastu riiklike rĂŒnnete eest.

Üheks pĂ”hjuseks on nĂ€htus, mida nimetatakse anoomiaks (mis teisisĂ”nu tĂ€hendab „reguleerimatust“). Selle nĂ€htuse olemust selgitades rĂ”hutas ta, et inimeste elu reguleerimisel on tĂ€htis roll sotsiaalsetel ettekirjutustel.
Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik uhe isiku ̈ tahteavaldus 2. Mitmepoolne; n: mĂŒĂŒgi-, ĂŒĂŒri-, kinkeleping jne. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe vĂ”i enama isiku tahteavaldus.
Ülesanne ĂŒhiskondliku - ja eraelu suhteid detailidena reguleerida oli liiga pretentsionikas ja lahendamatu, ehkki seadusele pĂŒĂŒti anda nii suur ulatus (19 160 §) kui vĂ”imalik ja pedantse jĂ€rjekindlusega tĂ€psustada kĂ”ik detailid.

Ümbertöötamisel – kui keegi heauskselt töötas ĂŒmber vÔÔra vallasasja, siis on uueks omanikuks heauskne ĂŒmebrtöötaja, kui uue asja vÀÀrtus on suurem eelneva asja omast, vastasel juhul on aga omanikuks esialgne omanik.
Üksikuteks lepinguliikideks on siin kĂ€sundusleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping,tööleping, arveldusleping, raviteenuse osutamise leping, töövĂ”tuleping, veoleping, speditsioonileping,pakettreisileping ja hoiuleping.
Ühinemisdirektiiv maksuĂ”iguslik – maksuneutraalsuse tagamine ĂŒhinguĂ”iguslike tehingute korral (printsiibis mitterahalised tehingud). Eesti OÜ ĂŒhineb teise Eesti OÜga Jukul osalus 50 %, 1. Ă€riĂŒhing jaguneb-> maksuneutraalne toiming.

Üheks meetodiks on Venni diagrammid, mille leiutas inglise loogik J. Venn (1834–1923). Nii Venni diagrammid kui ka Euleri diagrammid (ringid) illustreerivad terminite mahtude vahelisi suhteid, ent kĂ€sitlused on erinevad.
Üldkoosoleku toimumine on nĂ€itajaks, kas selts juriidiliselt tegutseb vĂ”i mitte, ning ĂŒldkoosoleku mittetoimumine tĂ€hendab juriidiliselt tegevuse lĂ”ppu (ka inimene loetakse surnuks alates hetkest, mil lĂ”peb tema ajutegevus).
Vote UP
-1
Vote DOWN
Ületunnitöö - tööandja saab nĂ”uda vaid ettevĂ”tte vĂ”i tegevusega seotud ettenĂ€gematute asjaolude tĂ”ttu, eelkĂ”ige kahju tekkimise Ă€rahoidmiseks; - hĂŒvitamine vaba aja andmisega vĂ”i rahas (1,5 x töötasu); - tööandja annab töötajale, kes töötab 24-tunnise ajavahemiku jooksul rohkem kui 13 tundi, vahetult pĂ€rast tööpĂ€eva lĂ”ppu tĂ€iendavat vaba aega vĂ”rdselt 13 töötundi ĂŒletanud tundide arvuga.

Üldkorraldusi on kaht liiki: 1) isikutele suunatud ĂŒldkorraldus; seejuures peab isikute ring olema kindlaks mÀÀratav ĂŒldiste tunnuste alusel. Üldaktidest eristab ĂŒldkorraldust see, et reguleeritakse ĂŒksikjuhtumit.
Üldkogu otsus on kĂ€ttesaadav aadressil www.advokatuur.ee/39dm_riigitasu.htm. Kaitse Ă”iguse printsiip tĂ€hendab ka seda, et isikul on Ă”igus taotleda kaitsja mÀÀramist juurdleja, uurija vĂ”i kohtu poolt riigi kulul.
Üksikaktid - *KONKREETNE – vĂ€ga kindlalt piiritletud juhtumi suhtes *PERSONAALNE – suunatud kindlale persoonile *ÕIGUSTRAKENDAV – rakendab olemas olevat Ă”igust mingis kindlas olukorras nt. SĂŒnnitunnistus.

Üldine reegel on see, et soodustatu saab asjaajajalt nĂ”uda kahju hĂŒvitamist, kui asjaajaja oli hooletu. § 1022 lg 1 tulenevalt peab ka selline asjaajaja, kes tegutseb Ă”igustatult, olema asjaajamise kĂ€igus hoolas.
ÜlesĂŒtlemiseks - VÕS § 315). See ei vĂ€lista ega piira allkasutaja vastutust ĂŒĂŒrniku ees ega allkasutaja vastutust omaniku ees. Omaniksaab esitada allkasutaja vastu nĂ”udeid reeglina tulenevalt asjaĂ”igusseadusest.
Üldine iseloom – suunatus isikute huvidele vĂ”i ĂŒhiskonna ĂŒldhuvidele (prognoositud kĂ€itumismall Ă”igusnormis). 2. Üldkohustuslikkus – imperatiivsus ning vajadusel konkreetse sanktsiooni rakendamise vĂ”imalus.

ĂœĂŒrnikul on ĂŒĂŒri alandamise Ă”igus. See tuleneb pĂ”himĂ”ttest, mille kohaselt ei pea ĂŒĂŒrnik maksma ei ĂŒĂŒri ega kandma kĂ”rvalkulusid aja eest, mil ta ei saanud sihtotstarbeliselt kasutada ĂŒĂŒritud asja.
Üleandmine on tĂ€htsaim vallasomandi tekkimise alus – vallasomand tekib vallasasja ĂŒleandmisega, kui vÔÔrandaja annab asja valduse ĂŒle omandajale ja nad on kokku leppnud, et omand lĂ€heb ĂŒle omandajale.
Ületunnitöö on keelatud: - alaealistel - rasedatel - kes ei tohi arsti otsuse tĂ”ttu ĂŒletunde teha Tohib teha nĂ”usoleku alusel: - kuni 12. aastased lapsed peres - puudega laps - hooldab invaliidistunud isikut

Ühisomandi puhul on isikud reeglina rohkem isiklikult seotud (abikaasad), kui kaasomandi puhul. Peamine erinevus: kaasomandi puhul on omanike vaheline osade jaotus selge (mĂ”ttelised osad), ĂŒhisomandi puhul mitte.
Ühisomand on kahele vĂ”i enamale isikule ĂŒheaegselt kindlaksmÀÀramata osades ĂŒhises asjas kuuluv omand (abielu jooksul soetatud vara). ĂŒhine omand on kaasomand, kui seaduses ei ole sĂ€testatud teisiti.
Ühisosakd on ÄS § 274 lg 1. See on selles mĂ”ttes huvitav norm, sest on ĂŒritatud leida lahendus kĂ”ikidele erinormidele. Kui rikutakse nĂ”uet, et kapitali ei tohi tagastada, siis on tegemist erinormiga.

Üksikakt ehk mittenormatiivne akt(e individuaalne Ă”igusakt) on selline akt, mis annab subjektiivsed(antud kuuluvas) Ă”igused ja paneb kohustused subjektile vĂ”i tĂ€pselt mÀÀratletud subjektide ringile.
Ühiskondliku suhteta on vaid instinktiivne, teatud kalduvustega loom (Rousseau), vĂ€givaldne ja fanaatiline, terrorist ja ateist (nagu juhtus Prantsuse revolutsiooni jĂ€rel). Tal pole kohustusi, staatust ega midagi.
Üldtermin ehk ĂŒldterm (general term, universal term) on termin, mille sisust tuleneb, et seda saab samas tĂ€henduses jaotuvalt (distributively) rakendada mitmele objektile, nt maja, inimene, naturaalarv.

Üldine hoolsuskohustus tĂ€hendab parimal viisil ja heas usus aktsiaseltsi huvides tegutsemist (vt ka VÕS § 620 lg 2), hĂ”lmates majanduslikult kĂ”ige otstarbekamal viisil aktsiaseltsi huvides tegutsemise kohustust.
Üldises Ă”igussĂŒsteemis on karistusĂ”iguse ĂŒleanne mÀÀrata karistus tegude eest, mis on seadusevastased. KaristusĂ”igus peab kaistma isiku kui Ă”igussubjekti hĂŒvesi, tegema kindlaks, et ei piirataks isikuvabadusi.
ÜldpĂ”himĂ”tted on kindlaks mÀÀratud pĂ”hiseaduses, konkreetne normistik sisaldub seadustes, seadusjĂ€rgsetes Ă”igusaktides, peamiselt seaduse alusel ja tĂ€itmiseks antavates Vabariigi Valitsuse mÀÀrustes.

Üheks eriliigiks on referatooriumid. Nende puhul hoitakse andmebaasis ainult Ă”piobjektide metaandmeid. Õpiobjekt vĂ”i Ă”ppematerjal ise paikneb sel juhul kas mĂ”nes repositooriumis vĂ”i avalikult internetis.
Ühendriikide sĂŒsteemil on 13 inimest, kes langetavad otsuseid ning kui ĂŒhel inimesel on tuttav, siis 12 liikme vastu tema ei saa. Lisaks sellele laskub Eestis kohtunikule suur raskus kuna tema peab alati karistusi
Üksikakt – Ă”igustrakendav akt, ĂŒksikjuhtumite rakendamiseks antav akt, mis ei sisalda Ă”igusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile vĂ”i konkreetse ĂŒksikjuhtumi lahendamisele.

Ülimuslikkuse pĂ”himĂ”te ehk Euroopa Liidu Ă”iguse esmasus tĂ€hendab, et siseriiklik norm jĂ€etakse rakendamata siseriikliku ja Euroopa Liidu normi sellise vastuolu korral, mida ei saa tĂ”lgendamise kaudu lahendada.
Üldise tahe on esiplaanil. ÜkskĂ”ik, milline ei oleks riigis ka valitsusvorm (monarhia, demokraatia vms), kĂ”ige tĂ€htsam on, et riiki valitsetaks vastavalt ĂŒldisele tahtele, mis on seadustes kirjas.
Ühinemise regulatsioon on ÀÀrmiselt komplitseeritud ning protsess ise suhteliselt pikaajaline, kuna ĂŒhinemisel pĂ”rkuvad mitmete erinevate gruppide huvid (töötajad , aktsionĂ€rid/osanikud, vĂ”lausaldajad).

Ülesandel on kaks lahendust: a) matemaatika on 1. tund, keemia 2. ja ajalugu 3.; b) ajalugu on 1. tund, matemaatika 2. ja keemia 3. Nii lihtsat ĂŒlesannet saab muidugi lahendada ka proovimise teel.
ÜlesĂŒtlemine on erakorraline. (4) Kui töötajal ei ole tĂ€htajatu töölepingu erakorraliseks ĂŒlesĂŒtlemiseks alust, loetakse ĂŒlesĂŒtlemine korraliseks seaduses sĂ€testatud etteteatamistĂ€htajaga.
Ühiskonna areng on seotud tootlike jĂ”udude arenguga, mis teatud ajamomendil satuvad olemasolevate tootmissuhetega vastuollu ja pĂ”hjustavad revolutsiooni, mis viib uue ĂŒhiskondliku korra tekkimiseni.

Üldist maksu - , lĂ”ivu- jm rahalist kohustust (§ 113), tuleb arvestada § 3 lg 1 esimese lausega, mille jĂ€rgi tohib riigivĂ”imu teostada ĂŒksnes PS ja sellega kooskĂ”las olevate seaduste alusel.
ÜlesĂŒtlemishĂŒvitised - koondamise tĂ”ttu maksab 1 kuu keskmise töötasu ulatuses ning koondamise korral on töötajal Ă”igus saada kindlustushĂŒvitist töötuskindlustuse seaduses ettenĂ€htud tingimustel.
Üsna tĂ”enĂ€oliselt on alaealise Ă”igusrikkuja perekond, isegi siis, kui ta ise tegeleb mingi ebaseadusliku tegevusega, respektaabli ĂŒhiskonnaga nĂ”us selles, et hĂ€lbiv kĂ€itumine on negatiivne nĂ€htus.

ĂœĂŒrniku seisund on selles mĂ”ttes vĂ”rdlemisi kindlustamata, et ta, esiteks, pole valdaja vaid pidaja ja, teiseks, ĂŒĂŒrileping lĂ”peb ĂŒĂŒri objekti mĂŒĂŒgi puhul ka enne lepingu tĂ€htaja saabumist.
Ühinemise juures on nĂ”ue, et tuleb vĂ€ga rangelt jĂ€lgida pankadele kehtestatud usaldatavusnormatiive. Ühinemise puhul on tĂ€htis see, et finantsinspektsioonile on kohustus mÀÀrata ĂŒks audiitor.
Üheks selliseks on kindlasti prokuröride palgasĂŒsteemi tĂ€psem reguleerimine seaduse tasandil, teise prob- leemina vĂ”ib vĂ€lja tuua riigi peaprokuröri korduvalt ametisse nimetamise vĂ”imaluse.

ÜlesĂŒtlemine katseajal - TLS §86 tĂ”ttu TLS §111 lepitav. Pooled ei pea teineteist Lubatud mĂ”lemal osapoolel nii tĂ€htajalise TLS §81 FĂŒĂŒsilisest isikust tööandja surma teavitama TL lĂ”ppemisest.
Ühepoolne tehing – ĂŒhepoole tahteavaldus et tuua kaasa Ă”iguslik tagajĂ€rg (testament) ‱ mitmepoolne tehing – vaja 2 vĂ”i enama poole tahteavaldus et tuua kaasa Ă”iguslik tagajĂ€rg (leping)
Üldine tĂ€htaeg on 2 nĂ€dalat, mis ĂŒĂŒrniku jaoks hakkab kulgema alates lepingu tĂ€htaja möödumisest ja ĂŒĂŒrileandja jaoks alates ajast, mil ta sai teada, et ĂŒĂŒrnik jĂ€tkab asja kasutamist.

Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased alanejad sugulased on nende lapsed ja jĂ€rglased, kui isikud pĂ”lvnevad samast isikust, kuid ei ole sugulased otsejoones on nad sugulased kĂŒlgjoones.
Ületunnitöö piirnormid - nĂ€dalas kogu tööaeg 48 t, 4-kuulises arvestusperioodis TĂ€iendavalt vĂ”ib töötajat tema nĂ”usolekul rakendada ĂŒ/tunnitööle arvestusega 52 tundi 7 pĂ€evases ajavahemikus.
Ümberkujundamine on protsess, mille kĂ€igus Ă€riĂŒhing vahetab oma Ă€riĂŒhingu liiki, ilma et ĂŒhing tuleks likvideerida ja asutada uus ĂŒhing ning seniste osanike ja aktsionĂ€ride osalus sĂ€ilib.

Ühenduse isikud - FĂŒĂŒsilised isikud, kelle alaline ja peamine elukoht asub ĂŒhenduses; - Juriidilised isikud, kelle registrijĂ€rgne asukoht, peakontor vĂ”i pĂŒsiv tegevuskoht asub ĂŒhenduses.
Ülaltoodu taustal on oluline rĂ”hutada, et seaduse reservatsiooni olemasolu, selles sisalduvad erinĂ”uded vĂ”i selle puudumine on ainult ĂŒks osa pĂ”hiĂ”iguse piirangu Ă”iguspĂ€rasuse eeldustest.
ÜlesĂŒtlemine on lubatud ĂŒksnes siis, kui kĂ”iki asjaolusid ja lepingupoolte huvisid arvesse vĂ”ttes ei vĂ”i oodata, et lepingut ĂŒles öelda sooviv pool jĂ€tkaks kĂ€sunduslepingu tĂ€itmist.

Ühingu vara on jagamatu, ĂŒhingust vĂ€ljaastumisel liikmele ei tagastata tema poolt siseastumis- vĂ”i liikmemaksudena makstud summat, ĂŒhingu likvideerimisel vara ei jagata liikmete vahel.
Ühiskondlikud suhted on suhted isikute vahel mis tekivad ĂŒhise praktilise vĂ”i vaimse protsessi kĂ€igus ja Ă”igussuhted on ĂŒks ĂŒhiskondlike suhete alaliik ja nad tekivad koos riigi ja Ă”igusega.
Üksikkodanikul on riigi suhtes kolme liiki huvisid: subjektiivsed avalikud Ă”igused avalikust elust psavĂ”tuks; ĂŒksiku Ă”igused ĂŒhisolemisele; nn vabadusĂ”igused. 2.2. Juriidiline kohustus.

ÜlejÀÀnud avalik - Ă”iguslike isikute puhul on pilt nĂ€htavasti kirju, sest avalik- Ă”iguslikud isikud on enda iseloomult ja funktsioonilt tĂ€iesti erinevad ja loodud erinevateks eesmĂ€rkideks.
Ühiskond neile on peale surunud ‱ Naiste sĂ”ltuvus meest ja nĂ”rkus tuleb suuresti (meeste domineeritavast) haridusest ‱ Naised ei peaks end enam nĂ€gema olenditena, kes alluvad meestele
ĂœĂŒrnikule on soodne elamuseaduses sĂ€testatud ĂŒĂŒrniku eesĂ”igus sĂ”lmida ĂŒĂŒrilepingu tĂ€htaja lĂ”ppemisel uus ĂŒĂŒrileping, st sisuliselt pikendada seaduse toetusel oma ĂŒĂŒrisuhet.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Ühiskonna areng – ĂŒhiskond areneb madalamatelt kĂ”rgematele vormidele; ĂŒhiskond muutub ĂŒha organiseeritumaks, mitmepalgelisemaks, jaguneb erinevateks osadeks, segmentideks (institutsioonid). Osad kujutavad endast suhteliselt iseseisvaid ja terviklikke moodustisi, millel on kindel struktuur, juhtimisaparaat, funktsioonid ja neist segmentidest lĂ”pp-kokkuvĂ”ttes ĂŒhiskond moodustubki.
Ühisturg – kaupade vaba liikumine ja nende tootmiseks vajalik st tööliste vaba liikumine, kapitali vabaliikumine ja ettevĂ”tete vaba asutamine lisatakse tolliliidu pĂ”himĂ”tetele.
Üksikakt on Ă”igusakt, mis on kindla ĂŒksikjuhu reguleerimiseks vĂ”i adresseeritud kindlale isikule (nt. Preemia maksmine). Ei sisalda ĂŒldkohustuslikke kĂ€itumisnorme e. Õigusnorme.

Üleeuroopaline Ă€riĂŒhing – kaupade ja teenuste liikumine peab olema vaba, piiranguid ei tohi olla. Tuleneb EU Ă”igustest ja kui see seadus midagi lubaba, siis peab olema liikmesriigile kohustuseks.
Üheselt - ĂŒhele vĂ”i mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning vĂ€ljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks.
Üldkogu on arvamusel, et eeltoodut arvestades tuleb karistusjĂ€rgset kinnipidamist pidada materiaalses mĂ”ttes karistuseks ning sellele laieneb PS § 23 tulenev mÀÀratletusnĂ”ue.

ÜlevĂ”tmine on protsess, millega direktiividega vĂ”i direktiivide alusel isikutele antud Ă”igused ning isikutele pandud kohustused on ĂŒle kantud LR Ă”igusesse vĂ”i loodud LR Ă”iguses.
ĂœĂŒrnikul on Ă”igus temaga koos elavate tĂ€isealiste perekonnaliikmete kirjalikul nĂ”usolekul kĂ€esolev leping lĂ”petada, teatades sellest ĂŒĂŒrileandjale vĂ€hemalt kolm kuud ette.
Ühepoolselt on Ă”igussuhe individualiseeritud juhul, kui on kindlaks mÀÀratud vaid ĂŒks suhte pool, teiseks suhte subjektiks on aga iga isik, kes temaga vastavasse seosesse astub.

Ülaltoodud nĂ€idetes on lĂ€htutud jĂ€rgmistest kriteeriumidest: suurte stardikulude puhul on eelistatavad kapitaliĂŒhingud(osaĂŒhing vĂ”i aktsiaselts) oma kapitali kaasamise vĂ”ime poolest.
ĂœĂŒrnikul on Ă”igus igal ajal Leping ennetĂ€htaegselt ĂŒles öelda temaga koos elava abikaasa kirjalikul nĂ”usolekul, teatades sellest ĂœĂŒrileandjale kirjalikult ette kolm kuud.
Ühel korral on selleks DISPOSITSIOON (nt. vĂ”laĂ”igus), vĂ”i Ă”igustkaitsvate normide puhul, kust leiame samuti Ă”igusliku tagajĂ€rje, vaid juba riikliku sunni kujul - SANKTSIOON.

ÜliĂ”pilas - vĂ”i Ă”pilasstreik: Ă”pilased vĂ”i ĂŒliĂ”pilased streigivad Ă”ppeasutuse vĂ”i Ă”ppetingimuste vastu; Organiseeritud streik: ametiĂŒhingu poolt organiseeritud streik.
Ühepoolsed tehingud - piisab ĂŒhe poole tahteavaldusest (testament). Peab olema seadusliku esindaja nĂ”usolek. Ilma seadusliku esindaja eelneva nĂ”usolekuta on ĂŒhepoolne tehing tĂŒhine.
Üldaktid ehk normtiivaktid ning Ă”igusrakendavad ĂŒksikaktid). Seega: Ă”igusnorm on kĂ€itumisreegel inimese teadvuses; Ă”igusnorm on samas reegel dokumenteerituna Ă”igusaktis.

Üldine iseloom – selle aspektist iseloomustab Ă”igusnorme sihitlus isiku huvidele vĂ”i ĂŒhiskonna ĂŒldhuvidele ning kĂ€itumise prognoositud mall Ă”igusnormis sisalduvas eeskirjas.
Ümberkujundamine – 1 liik kujundatakse teiseks liigiks (va TÜ, SA, MTÜ). KĂ”ige laiemad vĂ”imalused AS, OÜ, TÜ, UÜ. SA ja MTÜ saab ĂŒhineda ainult teisega ja jaguneb omakorda.
Üheks vĂ”imaluseks on see, et riigi ĂŒlesande saanud eraĂ”iguse subjekt nt notar, peab oma ametitegevuse kindlustama teiseks vĂ”imaluseks oleks kahjunĂ”uete esitamine otse riigi vastu.

Üksikisikul on pĂ”hiseadusega tagatud piiramatu vabaduse sfÀÀr (§ 19 lg 1). RiigivĂ”im tohib seda kitsendada ĂŒksnes siis, kui ta suudab oma rakendatavat abinĂ”ud Ă”igustada.
Üksikisikul on rahvusvahelises Ă”iguses nii Ă”igused kui kohustused (vastutus). Üksikisiku rahvusvahelisi Ă”igusi ja kohustusi saab mÀÀratleda nende kohtuliku tagamise kaudu.
Üro esiorganisatsioonid on iseseisvad rahvusvahelised organisatsioonid, millest mĂ”ned eksisteerisid juba enne ÜRO asutamist ning mis nĂŒĂŒdseks on ÜROga seotud koostöölepingute kaudu.

Ühisomand - Ühisomandi puhul on ĂŒhisomanike osad kindlaks mÀÀramata nii asjas kui omandis. Ühisomandi puhul eeldatakse erilise isikliku suhte, nt abielusuhte olemasolu.
ÜhisvĂ”lgnikud – kui mitu isikut peavad tĂ€itma sama kohustuse, mille nad saavad tĂ€ita ĂŒksnes ĂŒhiselt, vĂ”ib vĂ”lausaldaja nĂ”uda neilt kohustuse tĂ€itmist ĂŒksnes ĂŒhiselt.
Üksikud Ă”igusnormid on kohustavad niivĂ”rd, kuivĂ”rd on nad kooskĂ”las ĂŒleĂŒldise loodusĂ”igusega. Positivistlikud teooriad Tunnustatakse ĂŒksnes positiivset ehk sĂ€testatud Ă”igust.

Ülemkohtu tööst on apellatsiooniline. Sealjuures on kohtunikei Ă”igus valida, milliseid vaidlusi nad arutlusele vĂ”tavad. See annab vĂ”imaluse vĂ€ljendada oma poliitilisi vaateid.
ÜhisvĂ”lausaldajad – kui mitu vĂ”lausaldajat vĂ”ivad nĂ”uda kohustuse tĂ€itmist ĂŒksnes ĂŒhiselt, on vĂ”lgnikul Ă”igus kohustus tĂ€ita ĂŒksnes kĂ”igile vĂ”lausaldajatele ĂŒhiselt.
Ülimuslik on rahvusvaheline Ă”igus osas, millega Eesti ĂŒhinenud on rahvusvaheliste kokkulepete rarifitseeritud vĂ”i liikmelisuse kaudu rahvusvahelistes organisatsioonides.

Ühisomandi aluseks on seadusel vĂ”i tehingul pĂ”hinev ĂŒhissuhe (nt abikaasade vĂ”i pĂ€rijate ĂŒhisus). Ühisomand jÀÀb eelkĂ”ige perekonnasuhetesse (PKS abikaasade ĂŒhisomand).
Üllatav on siinkohal aga asjaolu, et Leedu kohus asus seisukohale, et sĂ€te on konstitutsiooniga kooskĂ”las ning vĂ”iks ka edaspidi jÀÀda justiitsministri pĂ€devusse.
Üldakt - normatiivakt- Ă”igustloov akt. On alati legislatiivaktid. PĂ”hitunnused: Sisaldavad ĂŒldnorme, mis loovad kĂ€itumiseeskirja kĂ”igiks jĂ€rgnevateks juhtudeks.

Ületunnitööle on keelatud rakendada alaealist ja töötajat, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaeg on sellest tulenevalt seaduse alusel lĂŒhendatud.
Ülistatud on halastus, armastus, sallivus, inimlik sĂŒmpaatia, kohusetunne, mĂ”istuspĂ€rase tunnetamine, usuline innukus, maiseid-ajutisi asju peeti pĂ”lastusvÀÀrseks.
Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ĂŒhe isiku tahteavaldus. Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe vĂ”i enama isiku tahteavaldus.

ÜlevĂ”tmine on Ă”iglase kohtumĂ”istmise huvides; kohtuotsuse tĂ€itmine taotluse saanud riigis tĂ”enĂ€oliselt parandab sĂŒĂŒaluse sotsiaalse rehabilitatsiooni vĂ”imalusi.
Üldisemas tĂ€henduses on aga turuga tegemist alati ja kĂ”ikjal, kus kohtuvad ostjad ja mĂŒĂŒjad - majandusteoorias nimetatakse nĂ”udjad ja pakkujad, ning toimub hĂŒviste vahetus.
ĂœĂŒrileping on sĂ”lmitud vĂ€hemalt kolmeks aastaks ja kui ĂŒĂŒritasu suureneb mitte rohkem kui kord aastas, kusjuures suurenemise summa peab olema tĂ€pselt mÀÀratud.

Üldreeglina on parlamentide ĂŒlemkodade volituste aeg tavaliselt 5-7 aastat, Ühendriikides nĂ€iteks 6 aastat, kusjuures iga 2 aasta tagant uuendatakse 1/3 Senatist.
Ülipositiivne Ă”igus ehk loomuĂ”igus (Ă”iglus) – rajatud Ă”igluse ja eetika tiheda seose tunnetamisele, lĂ€htub ideest “igaĂŒhele oma”, mitte “igaĂŒhele vĂ”rdselt”.
Üksikakt – annab subjektiivsed (ainult subjektile kuuluvad) Ă”igused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile vĂ”i tĂ€pselt mÀÀratletud subjektide ringile

ÜldĂ”igusjĂ€rglasele on kohustuslikud kĂ”ik enne tema menetlusse astumist tehtud menetlustoimingud samal mÀÀral, kui need oleksid olnud kohustuslikud tema Ă”iguseelnejale.
Üksikisikutel on nii Ă”igused kui ka kohustused. Ühenduse normid on suunatud vahetult töötajatele, tööturu osapooltele vm ĂŒhiskondlikele organisatsioonidele.
Ühine vĂ€lis - ja julgeolekupoliitika, - justiits- ja sisekĂŒsimused, s.h politseikoostöö, varjupaigaĂ”igus, vĂ€lispiiride kontroll ja immigratsioonipoliitika.

ÜlesĂŒtlemine on tĂŒhine, kui ĂŒĂŒrnikul oli Ă”igus ĂŒĂŒrinĂ”ue tasaarvestada ja ta teeb tasaarvestuse avalduse viivitamata pĂ€rast ĂŒlesĂŒtlemisavalduse saamist.
Ühinemisvabaduse abil on kaitstud vabatahtlikud organisatsioonid (mitte riigiasutused). Et tegemist oleks â€žĂŒhinguga“, peab sellel olema teatud pĂŒsivam ĂŒlesehitus.
Üldtunnustatud on ĂŒlaltĂ€hendatud juhul rahvusvaheliselt levinud printsiipid ehk pĂ”himĂ”tted (vrdl PS § 3), mis omakorda on actus contrarius printsiibi sisuks:

ĂœĂŒritĂ”stmise vaidlustamiseks on vĂ”imalik esitada avaldus 30 pĂ€eva jooksul ĂŒĂŒritĂ”st- mise teate kĂ€ttesaamisest kas Tallinna ĂœĂŒrikomisjoni vĂ”i Harju maakohtule (Tallinna
Üheltpoolt on olemas ĂŒhiskond ja teisalt normid ning kolmandaks kĂŒljeks metsik rahvamass keda on tarvis mingit moodi ĂŒhiskondlikus keskkonnas ohjes hoida.
Ühisomand - mitmele isikule kuuluv kindlaksmÀÀramata osadel ĂŒhises asjas kuuluv omand Ühine omand on kaasomand kui seaduses ei ole sĂ€testatud teisiti.

Üksikakt ehk mittenormatiivne akt annab subjektiivsed Ă”igused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile vĂ”i tĂ€pselt mÀÀratletud subjektide liigile.
Üldakt ehk normatiivakt(e Ă”igustloov akt) on suunatud objektiivse Ă”iguse kehtestamisele, ta sisaldab ĂŒhiskondlikke kĂ€itumisreegleid ehk Ă”igusnorme.
Üldkorraldus on ĂŒldmĂ”iste, nagu seda on ka haldusakt, ning ĂŒldkorralduse tunnustega akt vĂ”ib kanda ja praktikas ilmselt kannabki hoopis teistsugust nime.

Üleujutus - on harilikult veega katmata maa-ala ajutine kattumine veega, kaasa arvatud selline ĂŒleujutus, mis on pĂ”hjustatud veekogu veetaseme tĂ”usust.
Ühekordsed lepingud – lepingust tulenev kohustus on koheselt tĂ€idetav; kestevlepingud, mille sisuks on mingi kestva kohustuse tĂ€itmine vĂ”i soorituse tegemine.
Üheselt - aktsionĂ€ri surma korral lĂ€heb aktsia ĂŒle tema pĂ€rijale (§ 231) ning seega on tegu varaga, mis kuulub pĂ€randvarasse tavapĂ€rases korras.

ÜhingutegevusalajaĂŒhingulĂŒhema - japikemaajalisieesmĂ€rke;  juhtorganitemoodustamisekorda;  vĂ€ljumisevĂ”imalusi (Exit);  uuteaktsinĂ€ridekaasamisegaseotudkĂŒsimusi.
Üldkorraldus – ĂŒlekĂ€igurada, liiklusmĂ€rk Millised on diskretsiooni Ă”iguslikud piirid? Kohtu Ă”iguspĂ€rasuse kontroll – tĂ€iesmahus vĂ”i piiratud –
Ületunnitöö on töötamine ĂŒle kehtestatud aja. Tohib teha: - mitte rohkem kui 4h pĂ€evas - mitte rohkem kui 8h nĂ€dalas - 200h aastas tohib lisaks teha.

Ülipositiivne Ă”igus - mĂ”istuseĂ”igus ehk loomuĂ”igus kujutab endast vĂ”rreldes positiivse Ă”igusega ĂŒlimat korda ehk pĂ”hinorme, mis vastavad inimese loomusele.
Ühisomand - kahele vĂ”i enamale isikule ĂŒheaegselt kindlaksmÀÀramata osades ĂŒhises asjas kuuluv omand (nt. abikaasade vara). Omand tekib tehinguga.
Üldkord – RTS ja PS ĂŒtlevad, et seadus jĂ”ustub 10. pĂ€eval pĂ€rast Riigiteatajas avaldamist, kui seadus ise ei nĂ€e ette teist jĂ”ustumise korda.

Ülesseatud peaministrikandidaat on esitanud talle kĂ€esoleva seaduse § 3 1. lĂ”ikes tĂ€hendatud valitsuskoosseisu vĂ€hemalt selle lĂ”ike punktides 1-13 nimetatud ministrite
Üsnagi tĂ”enĂ€oline on see, et alguses moodustas see kahe staadiumiga protsess kĂŒll vaid ĂŒhe, kuid hiljem arenes sellest tĂŒĂŒpiline kahe staadiumiga protsess.
Ühisest asjast – seega ei ole kaasomanikul omandit asja konkreetsele osale, vaid osa omandiĂ”igusest kogu asjale ehk nn mĂ”tteline osa (pars indivisa).54

Üldprintsiip – linkimine on autori nĂ”usolekuta lubatud, kui see ei kahjusta lingitava teose Ă”iguste valdaja huvisid vĂ”i pĂ”hjusta muul alusel kahju.
Ühetaolised valimised – kĂ”igil valijatel on vĂ”rdne arv hÀÀli ning nendel hÀÀltel peab olema vĂ”rdne kaal valitava kogu kohtade jaotuse ĂŒle otsustamisel.
Ümberjaotus – ei jaotata ĂŒmber mitte hĂŒviste fĂŒĂŒsilisi koguseid, vaid sissetulekut, mille tulemusena muutub tarbimiseelarve ja hĂŒviste nĂ”udlus.

Ühine omand on kaasomand vĂ”i ĂŒhisomand d. kahele vĂ”i enamale isikule ĂŒheaegselt kuuluv omand kahele vĂ”i enamale isikule ĂŒheaegselt kuuluv omand.
Ülemkoja roll on erinevates riikides erinev, osades riikides on ĂŒlemkojal vĂ”imalik seaduste vastuvĂ”ttu aeglustada ning kasutada edasilĂŒkkavat vetot.
Ühed ajalooteadlased on kirjeldanud Prantsuse talupoja elu revolutsiooni eel kĂ”ige tumedamaid vĂ€rvides, tĂ€hendades, et see vĂ€he lahku lĂ€inud looma elust.

Ühist vĂ€lis - ja julgeolekupoliitikat teostavad liidu vĂ€lisasjade ja julgeolekupoliitika kĂ”rge esindaja ja liikmesriigid vastavalt aluslepingutele.
Üldised faktorid on aga sellised, mis avalduvad vĂ€ga laias inimese tegevuste ja reaktsioonide spektris, olles kĂ€itumise ĂŒldiseks suunavaks tendentsiks.
ÜlejÀÀnud ĂŒk - l on kahetasandiline sĂŒsteem, milles vastutus on jaotatud kahe erineva nĂ”ukogu – ringkonnanĂ”ukogude ja krahvkonnanĂ”ukogude vahel.

ĂœĂŒrnik on viivituses kolmel ĂŒksteisele jĂ€rgneval maksetĂ€htpĂ€eval tasumisele kuuluva ĂŒĂŒri, kĂ”rvalkulude vĂ”i nende olulise osa maksmisega;
ÜhekĂŒlgsed lepingud - vaid ĂŒks pooltest on Ă”igustatud ja teine kohustatud KahekĂŒlgsed lepingud- mĂ”lemal poolel on vastastikused Ă”igused ja kohustused.
Üksused lahinguvalve - (Ă”huseire), kiirreageerimis- (Ă”huturve) ja tĂ”rjeĂŒksusteks (Ă”hukaitse). MerevĂ€gi vastutab kĂ”igi mereoperatsioonide eest Eestis.

ÜlejÀÀnuid on B keeldunud tasumast, vĂ€ites, et selles nimetatud tööd on osaliselt tegemata, osaliselt tehtud puudustega ja osaliselt hilinenud.
ÜldpĂ”himĂ”tted on kĂŒll praktikas sekundaarse tĂ€htsusega, kuid aitavad tĂ€ita rahvusvaheliste tavade ja lepingute rakendamisel tekkivaid tĂŒhikuid.
Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud ĂŒldiste tunnuste alusel kindlaksmÀÀratud isikutele vĂ”i asja avalik-Ă”igusliku seisundi muutmisele.

Ühingulepinguga on kehtestatud ĂŒhine esindus, peavad avaldusele kirjutama alla kĂ”ik need osanikud, kes on ĂŒhiselt Ă”igustatud ĂŒhingut esindama.
Ülalpidamisekohustused peres – vanemad peavad ĂŒlal pidama alaealisi, tĂ€isealisi töövĂ”imetuid lapsi vĂ”i kui laps Ă”pib keskastme vĂ”i kutseĂ”ppeasutuses.
Üldkorraldusi on kaht liiki: 1) isikutele suunatud ĂŒldkorraldus; seejuures peab isikute ring olema kindlaks mÀÀratav ĂŒldiste tunnuste alusel.

Ületunnitöö on keelatud alaealistele, rasedatele jne. Ületunnitöö hĂŒvitamine vĂ”ib toimuda eraldi vaba aja andmisega, kui on kokku lepitud.
Ühisomand on kahele vĂ”i enamale isikule ĂŒheaegselt kindlaksmÀÀramata osades ĂŒhises asjas kuuluv omand, nt abielu jooksul soetatud vara.
Üldakt – Ă”igustloov akt ehk normatiivakt on Ă”igusakt, millega antakse ĂŒldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid Ă”igusnorme.

Üldeeskirjade alusel on kohalikul omavalitsusel Ă”igus kehtestada turgudel ja tĂ€navatel kauplemise rakenduslik kord vastavalt kohalikele tingimustele.
Üldkohustuslik iseloom on endastmĂ”istetav ( ei teki kĂŒsimust, miks peab seda tĂ€itma). Positiivne aspekt- tavade jĂ€rgimine tagatakse harjumuse jĂ”uga.
Üldkohustuslikkus - see ei ole sund, vaid kui inimene satub Ă”iguslikku tĂ€hendust omavasse situatsiooni, siis see situatsioon ongi ĂŒldkohustuslik.

ĂœĂŒrileping on muutunud tĂ€htajatuks, kui ĂŒĂŒrileandja vĂ”i ĂŒĂŒrnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nĂ€dala jooksul teistsugust tahet.
Ühene tasakaalupunkt – jaotus, mille korral mĂ”lema majandussubjekti poolt soovitud koguste summa ĂŒhtib olemasoleva kogusega mĂ”lema hĂŒvise puhul.
Ühingu juhtimisel on vĂ”imalik ka selline variant, et juhtima Ă”igustatud osanikud annavad juhtimisĂ”iguse ĂŒle kolmandale isikule nt prokuristile.

Üldise kohtualluvusega - mÀÀratakse kohus, kuhu isiku vastu vĂ”ib esitada hagisid, kui seaduses ei ole sĂ€testatud, et hagi vĂ”ib esitada muus kohtus.
Üldjaatav vĂ€ide on osajaatava suhtes allutav (superaltern). Samasugune vahekord on osaeitava vĂ€ite (alluv) ja ĂŒldeitava vĂ€ite (allutav) vahel.
ĂœĂŒrnikul on Ă”igus tehtud parendusvĂ”i muudatus ĂŒĂŒrilepingu lĂ”ppedes Ă€ra vĂ”tta ĂŒksnes juhul kui see on asja kahjustamata vĂ”imalik.

Ühepoolsed aktid on enamjaolt loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 288: mÀÀrused, direktiivid, otsused, arvamused ja soovitused.
Ümberkujundamine on lubatud kĂ”igi Ă€riĂŒhingute puhul peale tulundusĂŒhistute, mille ja milleks ĂŒmberkujundamine toimub vastavalt § 478 lg 1.
ĂœĂŒrnikul on ĂŒĂŒrilepingu lĂ”petamine lihtne, ta peab lihtsalt kolm kuud ette teatama ning siis lĂ”peb leping ja ĂŒhtlasi ka ĂŒĂŒrisuhe.

Üldarusaadavus – sĂ€tted tuleb sĂ”nastada selliselt, et neid mĂ”istaksid ka isikud, kes ei oma igapĂ€evast kokkupuudet Ă”igusdokumentidega.
ÜldsĂ€tteks on siin VÕS § 116, mis sĂ€testab ĂŒldise lepingust taganemise Ă”iguse lepingust tuleneva kohustuse olulise rikkumise korral.
Ühiskonnal on aga vabadusega vĂ€he pistmist, kuna enamik inimesi on oma pahede orjad ning ei ole kaugeltki vabad oma valikuid kujundama.

Üldjoontes on riigipeal piiratud poliitiline vĂ”im, tal on esindusfunktsioon ning ta on vahekohtunik ehk vĂ”imude tasakaalustaja rollis.
Üldkehtivus - norm peab oma rakendusala piirides hĂ”lmama kĂ”ike ja kĂ”iki, ja sĂ€testab kogu riigi territooriumil toimuvat samal viisil.
Üldmenetlus – vabatahtlik - sundlĂ”petamine 2. pankrotimenetlus – sundlĂ”petamine (kui ei jĂ€tku vara kĂ”ikide nĂ”uete rahuldamiseks)

ÜlesĂŒtlemine on oma olemuselt, nii nagu seda on lepingust taganemise Ă”igus, lepingulise vĂ”lasuhte lĂ”petamisele suunatud kujundusĂ”igus.
Üldised kĂ€ibekohustused on sellised kohustused, mida seaduses kirjas ei ole. Üldiste kĂ€ibekohustuste vĂ€ljatöötamise ĂŒlesanne lasub kohtunikel.
Ühekordsed maksud – ĂŒksikute tehingute ja toimingute maksustamine – teede sulgemise-, tolli- ja mitteresidentidelt kinnipeetav tulumaks.

Üksikakt - annab subjektiivsed Ă”igused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile vĂ”i tĂ€pselt mÀÀratletud subjektide ringile.
Ületunnitööd – ei saa kokku leppida ka töötajaga, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguritega ja kellel on lĂŒhendatud tööaeg.
Üldkohustlikke kĂ€itumisreegleid ehk Ă”igusnorme. Õigusnoemide sialdumine Ă”iguaktis ongi normatiivakti mittenormatiivsest eristamise esimene kriteerium.

Ütluste andmine on keelatud kas mingi isikuga seonduvalt, sel juhul saab nn. soodustatud isik anda loa ĂŒtluste andmiseks vĂ”i seadusega.
Üksikasjalikult on vĂ€lja toodud nĂ”uded tubakatoodetele ning nende kĂ€itlejatele, samuti tubakatoodete tarbimise keelud ning piirangud.
Üldakt - normatiivakt - Ă”igustloov akt. Üldaktid ĂŒldkohustuslikke Ă”igusnorme loovas tĂ€hendsuses on alati legislatiivaktid.

Ühiskondlik praktika on nĂ€idanud, et kĂ”igist sotsiaalsetest normidest on kĂ”lblusnormid kĂ”ige vĂ€hem sĂ”ltuvad jĂ”u ning vĂ”imu alustest.
Üldtuntud on ka seisukoht, et hilisem Ă”igusakt ei tohi tagasiulatuvalt piirata subjekti Ă”igusi, kĂŒll vĂ”ib neid aga laiendada.
Üldvalitsus – seadusandlikud asutused (Riigikogu), Keskvalitsus (ministeeriumid), kohalikud omavalitsused ja muud institutsioonid

Üleviimise kohta on ta kohustatud hĂŒvitama tööandjale sellega tekitatud kahju, kuid mitte rohkem kui ĂŒhe keskmise kuupalga ulatuses.
Üheks pĂ”hjuseks on mitme terminitraditsiooni – traditsioonilise loogika, sĂŒmbolloogika ja matemaatika traditsiooni – kokkupĂ”rge.
Ühiskondlikud suhted on Ă”iguse ĂŒldobjekt, konkreetse Ă”igusnormi objektiks on subjektidele esitatud nĂ”ue kĂ€ituda ĂŒksnes teatud viisil.

Ühtviisi jĂ€igad on Jaapani, Saksamaa, Itaalia K-id. Jaapani oma pole praktiliselt muudetud; Saksamaa ja Itaalia oma on palju muudetud.
Üldistest normidest on osa, mille eesmĂ€rgiks on kaitsta isikud ja Ă”iguskorda isikuvastaste rĂŒndate eest. RĂ”hutatakse karistusĂ”iguses.
ÜlesĂŒtlemine on kujundusĂ”igus, mis on teostatav ĂŒhepoolse tahteavaldusega, kui ĂŒlesĂŒtlemise materiaalsed eeldused on tĂ€idetud.

Ümmarguselt nimetatakse seda rahvusvaheline Ă”igus, baseerub lepingutel, millega on ĂŒhinenud riigid nĂ€iteks: Viini konventsioon.
Üldaktid on seega haldusaktid, mis sisaldavad obligatoorselt Ă”igusnorme ehk abstraktseid ĂŒldkohustuslikke kĂ€itumiseeskirju.
Ülinormi – see vĂ”ib tĂŒhistada ka seaduses sĂ€testatu, kui viimane viiks range jĂ€rgimise tulemusena ebaĂ”iglase lahendini.

ĂœĂŒrikulud on jÀÀnud kostja poolt tasumatta, kuid mina (Kaari Maasikas) olen pidanud raha kĂ”rgemale Ă€ra maksma Ă”igeaegselt.
Ühisomandi puhul on ĂŒhisomanike osad kindlaks mÀÀramata asjas kui omandis. Eeldatakse erilise isikliku suhte olemasolu, nt abielu.
Ühtsuse pĂ”himĂ”te - Ühe aruandeperioodi tulud ja kulud peavad olema kajastatud ĂŒhes eelarves, mitte olema hajutatud mitmes eelarves.

Üldakt – akt, millega haldus loob Ă”igust, ĂŒldkehtiva mĂ”juga, adressaate pole, kĂ”ik peavad akti kehtivusega arvestama.
Ülekandekulud – hĂ”lmavad hĂŒviste fĂŒĂŒsilise kĂ€ttetoimetamise kulusid ning mitmesuguseid vĂ€liskaubanduspoliitilisi meetmeid.
Ühiskondlikud suhted on mÀÀratud sugulussidemetega, prevaleerivad gruppide sisemised sidemed, kusjuures grupid on vĂ”rdlemisi suletud.

Üldine valimisĂ”igus - Üldisuse pĂ”himĂ”tte jĂ€rgi peab olema tagatud kĂ”igi tĂ€isealiste teovĂ”imeliste kodanike osavĂ”tt valimistest.
Üldkohustuslikkus – selle aspektist iseloomustab Ă”igusnorme imperatiivsus ning vajaduse korral konkreetse sanktsiooni rakendamine.
Ühisasutus – eesmĂ€rk on avalike teenuste osutamine (kool, lasteaed, raamatukogu vms). Ühisasutus ei ole juriidiline isik.

ÜldjĂ€relevalve – tĂ€itevkomitee istungitel osalemine ja jĂ€lgimine, et vastu vĂ”etud mÀÀrused jm otsused vastaksid seadusele.
Ülekaalukas mĂ”te – domineeriv mĂ”te, pole reaalse situatsiooniga seotud, tĂ”rjub mĂ”tlemises tagaplaanile tegeliku elu kajastuse.
ÜlesĂŒtlemine on erakorraline. tĂ€htajalise puhul, algataja TL muutub tĂ€htajatuks kui EtteteatamistĂ€htaeg 30 kp. pole oluline.

Ühiskondlik Ă”iguskultuur on mĂ”eldud ĂŒhiskonnale seadusandja poolt Ă”igusloome Ă”iguse rakendamises kontrollima nende korrektsust kohtud?
Ülaltoodud pĂ”hjusel on kohane enne demokraatia printsiibi iseloomustamist peatuda sellega tihedalt seonduval Ă”igusriigi printsiibil.
Üldakt – suunatud objektiivse Ă”iguse kehtestamisele, ta sisaldab ĂŒldkohustuslikke kĂ€itumisreegleid ehk Ă”igusnorme.

Üldiseks eelduseks on et ĂŒhe Ă”igusharu normid avaldatakse normatiivaktides, milles leidub eelnevalt ainult selle Ă”igusharu norme.
Üldist tahet on vĂ”imalik realiseerida, kui inimesed on sellest teadlikud, nad on teadvustanud selle, mis on kogu ĂŒhiskonnale
ÜlemuslikkuspĂ”himĂ”te on ju keeld siseriidis, selliste Ă”igustaktide vastuvĂ”tmiseks, milles nad oleksid vastuolus ĂŒhenduse sĂ€tetega.

Üksikaktid - (ĂŒksikaktid) - (need jĂ”uavad vastava ja iga ĂŒksiku isikuni, kuid Ă”igust V realiseerivate toimingute kaudu)
Üldkorraldus - haldusakt, mis on suunatud ĂŒldiste tunnuste alusel isikule vĂ”i asjale avalik-Ă”igusliku seisundimuutumisele.
Ületunnitöö piirnormid - Koos ĂŒletunnitööga ei vĂ”i tööaeg nĂ€dalas ĂŒletada keskmiselt 48h neljakuulise arvestusperioodi jooksul.

Ühepoolsed - vĂ”ib teha seadusliku esindaja eelneval nĂ”usolekul, kui eelnevat nĂ”usolekut ei ole, siis tehing on tĂŒhine.
Ühingu juhtimisel on vĂ”imalik ka selline kord, kus juhtima Ă”igustatud osanikud annavad juhtimisĂ”iguse ĂŒle kolmandale isikule.
Üldjaatav on vÀÀr, siis ĂŒldeitav vĂ”ib olla tĂ”ene, aga ka vĂ”ib olla vÀÀr, sest nad vĂ”ivad olla mĂ”lemad vÀÀrad.

Ülimuslikkus – vĂ€ljastpoolt ei saa teha ettekirjutusi Riigi peamisteks tunnusteks on: avalik vĂ”im, rahvas, territoorium.
Üro liikmeteks on suverÀÀnsed riigid, kes on vĂ”imelised tĂ€itma ÜRO pĂ”hikirjas fikseeritud eesmĂ€rke ning pĂ”himĂ”tteid.
ĂœĂŒrileping on kestvuleping, kuna lepingu eesmĂ€rk on suunatud pĂŒsivate kohustuste vĂ”i korduvate kohustuste tekkimisele.

Ühises asjas on vĂ”rdsed, vastupidine peab olema kindlaks mÀÀratud kas siis vastava lepinguga vĂ”i sĂ€testatud seaduses.
Üheks pĂ”himĂ”tteks on ikkagi kohaliku omavalitsusĂŒksuse tugevdamine, siis mina olen igatahes selle abikaasade osade vĂ”rdsust.
Üleannetuse reegel ehk tekst jĂ€etakse kĂ”rvale olukorras kus selle rakendamine tooks kaasa ĂŒhiskondlikult nagtiivse tulemuse.

Üldine tolli - ja Kaubanduskokkulepe (GATT), mille alusel 1995.a hakkas tegutsema Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO).
Üldisus e. Üldistatus , abstraktsus; Ă”igusnorm pole loodud ĂŒksikisiku jaoks, vaid on abstraktne kĂ€itumisetalon.
Üldpreventsiooni puudused – tĂ€napĂ€evane psĂŒhholoogia ĂŒtleb, et eelnevat kaalutlemist ei toimu, on afekti- ja veendumuskuriteod.

ÜlevĂ”ttev pĂ”hjus on kahjule jĂ€rgnev selline tegu, mis olnuks vĂ”imeline tekitama sama kahju, mille pĂ”hjustas varasem tegu.
Ühendkuningriigis on prokuröride ja kohtunike karjÀÀrisĂŒsteem tĂ€iesti erinev, millest tuleneb ka mitmekordne palgavahe.
Üldreegel e. printsiip. Õigusteadlaste ja juristide osa on tehiolude hoolikas eristamine iga ĂŒksiku kaasuse kaupa.

ĂœĂŒrileandja on kohustuse tĂ€itmisega viivituses, siis kui ta mĂ”istliku aja jooksul ei ole suutnud midagi ette vĂ”tta.
Üldosa sĂ€tted on kĂŒllaltki abstraktsed ja ĂŒldised ja loota, et iga eesti keelt valdav inimene aru saab, pole reaalne.
Ümberkujundamine - A st saab B AS, OÜ, tĂ€is- ja usaldusĂŒhing vĂ”ivad ĂŒhineda, jaguneda ja vastastikku ĂŒmber kujuneda.

ĂœĂŒrnikul on Ă”igus kohaldada ĂŒĂŒrileandja suhtes Ă”iguskaitsevahendeid, kuid viimane rikub omapoolseid kohustusi.
Ühiskondlik jĂ€relevalve – siin mitmesugused struktuurid, kes annavad oma panust selleks, et hoida situatsiooni kontrolli alla.
Üksikaktid on individuaalaktid. Õigusakte iseloomustavad erinĂ”uded nende vormistamisel: struktuur ja rekvisiidid.

Üksikvolitus - konkreetsele tehingule suunatud vĂ”i ĂŒldvolitus- tekib Ă”igus teha kĂ”iki tehinguid esindatava nimel.
Üldakt – Ă”igustloov ,sellega antakse ĂŒldnorme (Ă”igusnorme), mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid.
Üldreeglina on kehtestatud alla 15-aastase koolikohustusliku alaealise töötamise keeld vastavalt EL direktiivile.

ÜlesĂŒtlemisĂ”igus on ainuke vĂ”imalus mÀÀramata tĂ€htajaga lepingut lĂ”petada peale kokkuleppelise lepingu lĂ”petamise.
Ületunnitööle on keelatud rakendada: 1) rasedat; 2) alaealist; 3) töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega.
Ühiskonna jĂ€rk - jĂ€rguline muutmine on aga loomulik, nt Inglismaa vanimaks reformatsiooniks peab Burke Magna Hartat.

Ühistul on ĂŒle 200 liikme vĂ”i kui osakapital on ĂŒle 25 000 eurot vĂ”i kui see on ette nĂ€htud pĂ”hikirjaga.
Üsna selge on see, et riik saab pĂ”hiĂ”iguste kandjaks olla ainult kohtumenetlust puudutavate pĂ”hiĂ”iguste osas.
ÜhekĂŒlgsed lepingud - contractus unilaterales- selline leping, kus vaid ĂŒks pooltest on Ă”igustatud ja teine kohustatud.

Ühel istungil on ĂŒhel Riigikogu liikmel samas pĂ€evakorrapunktis Ă”igus kahele kĂŒsimusele ja ĂŒhele sĂ”navĂ”tule.
Üldine iseloom – suunatus isikute huvidele vĂ”i ĂŒhiskonna ĂŒldhuvidele (prognoositud kĂ€itumismall Ă”igusnormis).
Üldine pĂ”himĂ”te – vĂ”etakse arvesse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuuel kalendrikuul teenitud töötasu.

ÜlejÀÀgi korral on tootel kĂ”rge hind ja tootjad on nĂ”us mĂŒĂŒma suurtes kogustes, kuid tarbijad ei ole nĂ”us ostma.
ĂœĂŒrileandja on kohustatud hoidma asi lepingu kehtivuse ajal lepingujĂ€rgseks kasutamiseks vĂ”imaldavas seisundis.
Üheks olulisemaks on intellektuaalse omandiga seotud probleemide mĂ€rkamine, nendest aru saamine ja nende lahendamine.

ÜhishĂŒvis - kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ning jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta
Üldreeglina on kĂ”ik sĂŒĂŒteod tahtlikud, kui ei ole seaduses öeldud, et karistamiseks on vaja ettevaatamatust.
Üldkohustuslikkus – kĂ€itumise viimine vastavusse Ă”igusnormiga, milles on ka ĂŒhiskond kokku leppinud nt. liiklus.

Üleandjale ehk MĂŒĂŒjale vĂ”i MĂŒĂŒja esindajale kirjalikus vormis 3 pĂ€eva jooksul peale kauba kĂ€ttesaamist.
ĂœĂŒrnikul on Ă”igus VÕS § 278 ja VÕS § 298 alusel hoiustada, kui ĂŒĂŒrileandja on oma kohustusi rikkunud.
ÜhekĂŒlgseks lepinguks on ka vĂ”lalubadus (VÕS § 30) e leping, mille sĂ”lmimisel luuakse lubadusega iseseisev kohustus.

Üldjuhul 2 - 3 tööpĂ€eva ja ettevĂ”tlusportaali kaudu saab asutamistoimingud teostada paarikĂŒmne minutiga.
Üheks allikaks on Rooma Ă”igus, sellisena nagu ta on CICÂŽis. 2. Rooma Ă”iguse retseptsiooni kahetine tĂ€hendus:
Ühisomand on kahele vĂ”i enamale isikule ĂŒheaegselt kindlaksmÀÀramata osades ĂŒhises asjas kuuluv omand.

Üksikakti on aga halduskohtus vĂ”imalik vaidlustada igaĂŒhel, kes leiab, et aktiga on rikutud tema Ă”igusi.
Üksikasjalikumalt on reguleeritud vindikatsiooninĂ”ude (rei vindicatio) esitamine kui tĂ€htsaim omandi kaitse vorm.
Üksmeel on vajalik selles, et kĂ”ik inimesed on valmis alluma avalikule, seaduslikule, vĂ€lisele sunnile.

Üldiseks suundumuseks on kasutada seda reguleerimisvahendit seal, kus on tegemist suurte ja ilmsete keskkonnariskidega.
ÜlevĂ”im on protsess, mille kĂ€igus eliidid valitsevad aktiivsel nĂ”usolekul nendega, kes on alla surutud.
Ühiskonnas olemas – milline peaks olema Ă”iguslik ja Ă”igusvĂ€line normistik, mis oleks kooskĂ”las ĂŒhiskonnaga.

Ümbrik on just niipalju avatud, et Ă”petaja vastas istuv Ă”pilane saaks aru, et ĂŒmbrikus on hulk raha.
Üro on kĂ€sitlenud keskkonnamĂ”ju hindamist oma keskkonnaprogrammi (UNEP) vastavasisulises juhendis.
Üksikaktid – otsused, kĂ€skkirjad/ presidendi poolt nt otsused amnestia andmise kohta- Ă”igustmĂ”istev).

ĂœĂŒrileping on oma olemuselt kasutusleping, mis on igapĂ€evaselt ĂŒks levinumaid kasutusalaga lepinguliike.
Ühiskondlikud suhted on suhted isikute vahel, mis tekivad/kujunevad ĂŒhise praktilise vĂ”i vaimse tegevuse kĂ€igus.
Ülipositiivne Ă”igus ehk ka loomu- vĂ”i mĂ”istuseĂ”igus pĂ”hineb jumalikul ilmutusel, inimloomusel vĂ”i mĂ”istusel.

Ühekojalises parlamendis on eelnĂ”u pĂ€rast kolmanda lugemise lĂ”pphÀÀletust kas vastu vĂ”etud vĂ”i tagasi lĂŒkatud.
Üksikjuhtumi reguleerimine – konkreet-individuaalne iseloom, mis on mÀÀratletav ajalis-ruumilise kriteeriumi alusel.
Üldine kohtualluvus - kriminaalasja arutamine allub maakohtule, kelle tööpiirkonnas on kuritegu toime pandud.

Üldkasulikuks tööks on nĂ€iteks abistamine mĂ”nes asutuses koristajana, tĂ€navapuhastus, lehtede riisumine jne.
Üro pĂ”hikiri ehk Ühinenud Rahvaste Harta 24.oktoobril 1945. Seda kuupĂ€eva tĂ€histatakse ÜRO pĂ€evana.
ÜhekĂŒlgne – kohustatud isik on ĂŒkspool (nt laenusuhe – vĂ”lgnikul on kohustus vĂ”lausaldajale).

Ühisvaraks on varaĂŒhisuse varasuhte kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised Ă”igused.
Ühepoolsed pĂ€rimislepingud on lepingud, milles teeb surma puhuks ĂŒhe vĂ”i mitu korraldust ainult ĂŒks lepingu pool.
Üksikvolitus on ette nĂ€htud pĂ”hiĂ”iguse piiramiseks teataval juhul, normis kirjeldatud ohuolukorras.

Ülemus on teda Ă€ra kasutanud kuna ta on maalt ja ei oskagi parematki tahda ja ei tunne seadusi.
Üheks erandiks on vaid eelkĂ”ige pĂ€randaja lĂ€hemate isikutega, see tĂ€hendab sugulaste ja abikaasaga.
Ühendnormid on need, mis sisaldavad nii diskretsioonivolitust kui ka mÀÀratlemata Ă”igusmĂ”isteid.

Ühiskondlikud suhted on suhted isikute vahel, mis kujunevad ĂŒhise praktilise ja vaimse tegevuse protsessis.
Üldosas on instututsioon nagu hĂ€daseisund. HĂ€daseisundiga on huvitavaid mĂ”ttearendusi olnud.
Üldpreventsioon - Ă”iguskorra kaitsmine- ennetatakse ĂŒhiskonna liikmeid kuritegusid mitte toime panema

Ümberkorraldused on lĂ€bi viidud jne. Tulujaotus muutub ebavĂ”rdsemaks riigi tootmisstruktuuri muutudes.
Ühine julgeoleku - ja kaitsepoliitika hĂ”lmab liidu ĂŒhise kaitsepoliitika jĂ€rkjĂ€rgulist kujundamist.
Ühine omand - kahele vĂ”i enamale isikule ĂŒheaegselt kuuluv omand, kas kaasomand vĂ”i ĂŒhisomand.

ÜhisvĂ”lgnikud - mitu isikut peavad tĂ€itma sama kohustuse, mille nad saavad tĂ€ita ĂŒksnes ĂŒhiselt.
Üldkogul on 17 liiget, kuid ta on otsustusvĂ”imeline ka siis, kui kohal on vĂ€hemalt 11 liiget.
Üldtuntud mĂ€rk - vĂ”ib kasutada ja keelata teisi kasutada (paljudel juhtudel siiski registreeritakse)

ÜlevĂ”tmise otsus on vastu vĂ”etud, kui selle poolt on vĂ€hemalt 95/100 aktsiatega esindatud hÀÀltest.
ĂœĂŒrnik on teavitanud Ă”igeaegselt kui ta tĂ”endab, et varasem teavitamine ei olnud vĂ”imalik.
Ülemkohus on pĂ€dev kontrollima Kongressi poolt vastuvĂ”etud seadsute vastavust pĂ”hiseadusele.

Ümbertöötamisega – kui keegi heauskselt töötas ĂŒmber vallasasja kuulub see ese ĂŒmbertöötajale.
ĂœĂŒrnikul on Ă”igus majutada Eluruumi abikaasat, alaealisi lapsi vĂ”i töövĂ”imetuid vanemaid.
Ühisomandi aluseks on seadusel vĂ”i tehingul pĂ”hinev ĂŒhissuhe (nt abikaasade vĂ”i pĂ€rijate ĂŒhisus).

Üldine reegel – kui poolte vahel on leping, siis peab lahendama juhtumeid lepinguĂ”iguse alusel.
ĂœĂŒrnik on kohustatud tasuma ĂœĂŒri ĂŒks kord kuus jooksva kuu kaheksandaks (8) kuupĂ€evaks.
Ühepoolne tehing - vajalik ĂŒhe isiku tahteavaldus (TsÜS §67). Nt testament, lepingust taganemine.

Üldaktid on liikmesriikides vahetult kohaldatavad ja ĂŒhenduse Ă”igus on liikmesriigi suhtes
Üldreegel on see, et ... WWWWWTTTTFFFFFF! o ERAND – vĂ”ib olla tegemist vigade identsusega.
Üldteada on USA Esindajatekoja komisjonide roll “ameerika vaenuliku” tegevuse uurimisel.

Ülevaatamine on vajalik asja sĂ€ilitamiseks, vÔÔrandamiseks vĂ”i ĂŒĂŒrimiseks teisele isikule.
Ühiskonna reformeerimine on keeruline ning nĂ”uab seadusandjate head ettevelmistust, mis tavaliselt puudub.
Üksikisikul on Ă”igus ise otsustada, kas ja kuidas ta kujundab Ă”igussuhteid teiste isikutega.

Üldobjekt on Ă”igussubjektide Ă”igusnormis sĂ€testatud kĂ€itumine (vastav kĂ€itumiseeskiri).
Üldosa normid on kĂ”ik tavaliselt regulatiivsed (sh ka legaaldefinitsioonid) ning H - D tĂŒĂŒpi.
ĂœĂŒrisuhted – on Ă”igus ilma ĂŒĂŒrileandjale teatamata kolida sisse oma abikaasa ja lastega.

Üldaktid - seadused- kĂ”rgema juriidilise jĂ”uga teiste riigiorganite Ă”igusaktide suhtes.
Üldises plaanis tĂ€hendab demokraatia rahva vĂ”imu, ehk siis seda, et riigivĂ”im lĂ€htub rahvast.
Üldkoosolekul on ainuĂ”igus otsustada dividendi maksmine ja selle suurus lihthÀÀlteenamusega.

Üldreeglina on tarbijal Ă”igus lepingust taganeda ainult olulise lepingurikkumise esinemisel.
Ühisvara kasutamine – seda kasutatakse ja kĂ€sutatakse koos teineteise teadmisel kokkuleppeliselt.
Üksikakt on ĂŒldakti suhtes eksekutiivse, st kohaldava, tĂ€itmisele allutatud iseloomuga.

Üldine Ă”igusjĂ€rglus – kui Ă”igused ja kohustused lĂ€hevad komplektselt ĂŒle. Nt testamendi alusel.
Üldiseks pĂ”himĂ”tteks on seatud, et vili kuulub asja omanikule, vĂ”imalik on aga ka teisiti mÀÀrata.
Üldkorraldus on ĂŒks haldusakti liike, kas reguleeritakse ĂŒksikjuhtumit, siis ĂŒldkorraldus.

Üldreeglina kars - is on tahtlikud, kuid on ettevaatamatusest toimepandud ka mĂ”ned karistatavad.
Üleminekuga on tegemist juhul kui ĂŒle lĂ€heb majandusĂŒksus, mis sĂ€ilitab oma identiteedi.
ÜhinguĂ”iguse objektiks on ka Ă€riregistri ning mittetulundusĂŒhingute ja sihtasutuste registri Ă”igus.

Üldaktina on kĂ€skkiri haldusakti teooria seisukohalt mÀÀrus, vaatamata oma nimetusele.
Üldkoosolek on aktsiaseltsi kĂ”rgeim juhtimisorgan, kus aktsionĂ€rid teostavad oma Ă”igusi.
Ülim on aktsionĂ€ride ĂŒldkoosolek, ĂŒldkoosolekud on korralised vĂ”i erakorralised.

ĂœĂŒrilepingute puhul on tagatisraha maksmise kord ja tagatisraha suurus poolte kokkuleppe mÀÀrata.
Ühine testament – kahe vĂ”i rohkema isiku poolt ĂŒheskoos surma puhuks korralduste tegemine.
Ühistu on juriidiline isik, tal on oma v ara, iseseisev bilanss ja nimetuseta pitsat.

Üldaktide ĂŒlesanne on anda ĂŒldnorme (Ă”igusnorme), mis reguleerivad abstraktset hulka juhtumeid.
Üldkohustuslikkus – imperatiivsus ning vajadusel konkreetse sanktsiooni rakendamise vĂ”imalus.
Üldkosooleku pĂ€devus - § 38 – kattub osaĂŒhingu juures § 69 lg 1. pĂ”hikirjaga vĂ”ib laiendada.

ÜldpĂ”himĂ”tted on kindlaks mÀÀratud pĂ”hiseaduses, konkreetne normistik sisaldub seadustes.
Ülekandmine liigile – spetsitsism) 2. Sooritusteooria: inimvÀÀrikus kui potensiaalne sooritus.
Üleminekuperiood – selle aja jooksul koondatud inimestele sĂ€ilib 4 kuuline koondamishĂŒvitis

Ülipositiivne Ă”igus – ĂŒldinimlike vÀÀrtuste sĂŒsteem, millele peab positiivne Ă”igus vastama.
ÜhekĂŒlgseteks nimetatakse lepinguid, millest tekivad kohustused ainult ĂŒhe osapoole jaoks.
Ühendatud ĂŒhtivus - JA ERINEVUSMEETOD Juhtum Antetsedentsed Fenomenid asjaolud 1 ABEF a 2 ACD a

Üldakt on Ă”igusakt, mis sisaldab ĂŒldkohustuslikke kĂ€itumisreegleid / Ă”igusnorme.
ÜldnĂ”ukogu – EKP president, asepresident, kĂ”ik EL liikmesriikide pankade presidendid.
ÜldtĂ€htaeg –  4 kuud ïŻ Töölepingu lĂ”petamise Ôiguse vaidlustamine – 1 

ÜldvĂ€ide on vÀÀr alati, kui osavĂ€ide on vÀÀr, ning lisaks veel mĂ”nedel juhtudel.
Ühel ajaperioodil on justkui hĂ€lbiv on mĂ”nel teisel ajal vĂ€gagi aktsepteeritud ĂŒhiskonnas.
Ühes obligatsioonis on mitu kreeditorit ja mitu deebitori, siis nimetatakse seda segakaasluseks.

Üldiselt ĂŒksikule – otsitakse vĂ€lja vastavad Ă”igusnormid ja tehakse Ă”igusnormi analĂŒĂŒs.
Üldosas on kirja pandud ĂŒldised pĂ”himĂ”tted kĂ”igi sĂŒĂŒtegude ja karistuse kohta.
Ülipositiivne Ă”igus – Ă”iguse ĂŒldpĂ”himĂ”tted, vÀÀrtused, mis on kooskĂ”las meie Ă”igusega.

Üldise Ă”igusperekonnad on lĂ€henenud. JĂ€relikult on sotsiaalse informatsiooni kasutamise vajadus.
Üldkoosolekud on korralised (1 kord aastas) ja erakorralised, mille kutsub kokku juhatus.
Ümberkasvatamise suund – nĂ”ustamine jne – sellega siiski vĂ€ga palju tĂ€napĂ€eval ei saavuta.

Ühiskonnas tervikuna on hĂ€sti palju erinevaid suhteid, ĂŒhiskond on kompleksne ja jĂ€rjepidev.
Üldhaldus - Erihaldus- FinantsĂ”igus PĂ€rimisĂ”igus < MajandusĂ”igus > Ă”igus Ă”igus
Üldtuntumad on kolm teooriat: huviteooria, subordinatsiooniteooria ja subjektiteooria.

ÜlesĂŒtlemise vajadus on tingitud ĂŒlesĂŒtlemist taotlevast lepingupoolest tulenevast asjaolust.
Ühinenud vĂ”i on neist lahti öelnud (NĂ€iteks: genotsiidi keelustavad konventsioonid).
Üksikasjalikult on vĂ€lja toodud nĂ”uded perekondlike suhete loomisele ja katkestamisele.

Ülddeklaratsioon on suhteliselt lĂŒhike ning sisaldab 30 ĂŒsna hĂ€sti sĂ”nastatud Ă”igust.
Üldjoontes on reguleeritud valdaja kasutus Eesti Ă”iguses nii nagu eelpool mainitud.
Ülduse Ă”igusvĂ”imega on nii, et on vĂ”imalik öelda, et juriidilisi isikuid on 2 suurt gruppi:

Ühepoolsed – vaja eelnevat nĂ”usolekut, kui seda pole, siis on see leping kehtetu
Üldkoosolek - Üldkoosolekul vĂ”ivad oma esindaja kaudu osaleda kĂ”ik liidu liikmed.
Üldkoosoleku toimumiskohaks on reeglina AS asukoht, kui pĂ”hikiri ei nĂ€e ette teisiti (ÄS § 295).

Üle 7 - aastase alaealise ĂŒhepoolseks tehinguks on vaja eelnevat nĂ”usolekut.
ÜlesĂŒtlemisavalduses on „vÀÀnatud” seadust, on avaldus vastuolus hea usu pĂ”himĂ”ttega.
Ülimuslikkus – Euroopa Liidu Ă”igus ei ole lihtsalt otsekohaldatav vaid ĂŒlimuslik.

Ümbertöötamine – materjali segamine ja ĂŒhendamine, nt riidetĂŒkist tehakse ĂŒlikond.
Ühiskonnad on alati teistest arenenumad, see loob eelduse nĂ”rgemate alistamiseks.
Üksikakt – Ă”igustrakendav akt, lahendatakse Ă”iguslikus elus ĂŒksikjuhtumeid.

ÜldpĂ”himĂ”te on dispositiivsus, siis ĂŒhinguĂ”iguse ĂŒldpĂ”himĂ”te on imperatiivsus.
Ühepoolsed tahteavaldused - tehingu tegemiseks piisab ĂŒhe isiku tahteavaldusest 2. Mitmepoolsed
Ühiseks tunnuseks on seega vĂ”lgniku kohustus anda vĂ”lausaldajale ĂŒle asi vĂ”i Ă”igus.

Üldosaks on tsiviilĂ”igus, mis korraldab ĂŒldiseid Ă”igussuhteid isikute vahel.
Üldvolitus - kus seadusandja annab edasi ĂŒhe osa oma pĂ€devusest mĂ”nele teisele
Ülemkoda on samaaegselt nii seadusandlik organ kui ka riigi kĂ”rgem kohtuorgan.

Ülemkohus – kehtestab töökorra mitte ainult kohtutele vaid ka advokaatidele.
ÜlesĂŒtlemine on ĂŒks Ă”iguskaitse vahend, mida rakendatakse kestvuslepingute puhul.
Ühistranspordi seadus – sĂ”idupileti hinna kehtestab vastav riigi- vĂ”i omavalitsusorgan.

Ühistu on vabatahtlikkuse alusel EESTI TARBIJATEÜHISTUTE KESKÜHISTU liige.
ÜldpĂ”himĂ”tete allikaks on tavad vĂ”i Ă”iguse ĂŒldpĂ”himĂ”tted ning rahvusvahelised lepingud.
Üldreegli kohaselt on Ă€riregistri kandel Ă”iguslik tĂ€hendus kolmandate isikute suhtes.

ÜlejÀÀk – selle hinna pihul pakutakse rohkem kui nĂ”utakse (nt kĂ”rge hind)
Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad on lapsed ja nende jĂ€rglased.
Üros on antud NGOdele konsultatiivstaatus – nad vĂ”ivad kaasa rÀÀkida.

ĂœĂŒrileping on lĂ”ppenud. Sellisel juhul § 44 ja 45 tulenevad nĂ”uded lĂ”ppevad.
Ühiseks jooneks on juba selgelt nĂ€ha suhete reguleerimine, lihtsalt tase on erinev.
Üldmenetlus – TsĂŒS ja ĂŒksikute liikide seadused 1. vabatahtlik 2. ĂŒldkorras

Ühingud – mida juhitakse enamuse poolt ja mida juhitakse hÀÀletamisega.
Ühiskonnas olemas on ja mis vĂ”ivad takistada ĂŒhe vĂ”i teise institutsiooni arengut.
Ületunnitöö - töötamine ĂŒle selle aja, mis oli töölepinguga kokku lepitud.

Ühiskonna terviku ehk suurema osa tahtele) ning reguleerivad ĂŒhiskonnas sotsiaalset
ÜldjĂ€rglus - successio universalis-lĂ€hevad ĂŒle kĂ”ik Ă”igused ja kohustused
Üldobjektiks on just omandisuhted ning sellega on seotud objektid ja subjektid.

Üleandmine on kokku lepitud vĂ”i see on töö omadustest tulenevalt tavaline)
Ülekanded on andnud televisiooniĂŒlekannetele ulatuse, mis on pretsedenditu.
Ümberkujundamine on Eestis lubatud ainult Ă€riĂŒhingute (va tulundusĂŒhistu) puhul.

Üro eesmĂ€rkideks on (artikkel 1): 1. SĂ€ilitada rahvusvahelist rahu ja julgeolekut.
Ühistu juhtimisorganid on liikmete ĂŒldkoosolek, volinike koosolek, nĂ”ukogu ja juhatus.
Üldkogu on nĂ”uandev kogu, kellel on seadusest tulenev otsustuspĂ€devus.

ĂœĂŒrnikul on ĂŒlesĂŒtlemiseks vaja temaga koos elava abikaasa nĂ”usolekut.
Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ĂŒhe isiku tahteavaldus.
Ühepoolsed suhted – toetub ĂŒhe poole tahteavaldusele, nt testamendi koostamine

Ühisel kuuluvusel on AS jaoks tĂ€hendus vaid siis, kui sellest on AS-le teatatud.
Üldkogu otsus on kĂ€ttesaadav aadressil www.advokatuur.ee/39dm_riigitasu.htm.
Ülesandeid clp - mÀÀruse artikli 45 kohaselt; [RT I, 30.12.2010, 1 - jĂ”ust.

Ühekohalised paarisarvud on 2,4, 6 ja 8. Sel juhul on termin tĂ€ielikult mÀÀratletud.
Ühinevad ĂŒhingud on ĂŒldmĂ”iste, ĂŒhendatav ĂŒhing on see, keda ala neelatakse.
ÜldpĂ”himĂ”te – töölepingut saab muuta ainult POOLTE KOKKULEPPEL (TLS §

Ületatud on kuue kuuline tĂ€htaeg, mille jooksul peab avaldust esitama.
Ületunnitöö – ĂŒletunnitööks on töö ĂŒle kokkulepitud tööajanormi.
Ületunnitöö piirnorm on 200 tundi kalendriaastas, pĂ€evas mitte rohkem kui 4 tundi.

Ülipositiivne Ă”igus ehk pĂ”hineb jumalikul ilmutuse, inimloomusel vĂ”i mĂ”istusel.
Üheks vĂ”imaluseks on liigitada nad seletavateks, viitavateks ja kitsendavateks.
Ühepoolne on tehing, mille tegemiseks on vaja ĂŒhe isiku tahteavaldust.

Ühiskondlikelu on seaduste poolt juhitud, seadused on inimeste poolt loodud
Ühisomand - Ühisomandi korral kuulub asi kĂ”igile omanikele ĂŒhiselt.
Üksikakt – Ă”igustrakendav akt. Sellega reguleeritakse ĂŒksikjuhte.

Üldine vabadusĂ”igus on hoopis PS § 19, kuigi seal rÀÀgitakse eneseteostusest.
Üldisus - abstraktsus e ĂŒldistatus - M-E sĂŒsteemi peamine essents.
Ühine omand - Mitmele isikule ĂŒheaegselt kuuluv omand on ĂŒhine omand.

Ühinguhuvi on see, et vĂ”imalikult vĂ€he aktsionĂ€ridele vĂ€lja maksta
ÜldnĂ”ukogu – ĂŒleminekuorgan, kuhu kuuluvad EKP juhatus ja kĂ”ikide.

ÜlemÀÀraste kuludega – kui need ĂŒletavad oluliselt isikule tekitatavat kahju.
Üldkogu on otsustusvĂ”imeline, kui selles osaleb kohtunike enamus.
Üldkohustuslikud kĂ€itumisnormid - „etalonid“. Üldist reeglit tuleb mĂ”ista kui normi.

Ületunnitööks nimetatakse töötaja töötamist ĂŒle kokkulepitud normi.
Ühinema – kui ratifitseerimine on möödas, siis saab ĂŒhineda.
Ühiskonna reaktsioonid on hilinenud ning paljudel juhtudel ei reageerita ĂŒldse.

Üldvolitusnorm - volitus kestvaks mÀÀrusandluseks vastavas valdkonnas.
Ületunnitööks on igasugune töötamine ĂŒle kokkulepitud tööajanormi.
ÜlevĂ”tmine on ĂŒhingu lĂ”petamise vorm, mille aluseks on kohtuotsus.

Ühine omand on kahele vĂ”i enamale isikule ĂŒheaegselt kuuluv omand.
Ühinemise kanne – 2 ĂŒhingut ja tehakse 2 kohta 2 reg kaardile kanded.
Üldaktid - *ABSTRAKTNE – ehk ĂŒldine, tĂŒĂŒpiline, ĂŒldistatud.

Üldkasutatav sĂ”na on hagi aegumine, aga Ă”igen oleks vist nĂ”ude aegumine.
Üldreegel on see, et oa lĂ€heb ĂŒle pĂ€rijale, kui ei ole teisiti.
ÜlesĂŒtlemisavaldus on tĂŒhine. Tööandja peab ĂŒlesĂŒtlemist pĂ”hjendama.

Ühinguvorm on osanike kĂ”rge riskifaktori tĂ”ttu vĂ€he kasutatav.
Ühisvara - ĂŒheaegselt kahele vĂ”i enamale isikule kuuluv vara.
Üksikregulatsiooni adressaadid on aga kas teada vĂ”i hĂ”lpsasti kindlaksmÀÀratavad.

Üldakte nimetatakse erialakirjanduses harilikult mÀÀrusteks.
Üldkohustusliku jĂ”u ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus)
Üldriiklikul tasandil on rahvaalgatus lubatud mitte eriti paljudes riikides.

ÜhekĂŒlgne Ă”igussuhe – ĂŒhel poolel on vaid kohustused, teisel Ă”igused.
Üldaktid ehk aktid, mis sisaldavad obligatoorselt Ă”igusnorme.

Ühiskonnaliikmete vajadused on alati suuremad kui on nende vajaduste rahuldamise
Üleandmine – vÔÔrandaja annab asja valduse ĂŒle omandajale.
ÜlemmÀÀrad on vastavalt 1200 krooni ja 2000 krooni ööpĂ€evas.

Ülevaatlik vana - heebrea Ă”iguse Ă”igusajaloolist kĂ€sitlus puudub.
Ühepoolne – vajalik ĂŒhe isiku tahteavaldus (nt testament).

Üksikaktide liigid – otsused, kĂ€skkirjad, korraldused, ettepanekud.
Üksikdeputaadil on oma abipersonal Austrias, Argentiinas, Itaalias.

ÜlejÀÀnud halduses on proportsionaalsus ĂŒlemÀÀrasuse kriteeriumiks.
ÜlesĂŒtlemise pĂ”hjuseks on tööandjapoolne oluline töölepingu rikkumine.

Ühine aktsia – kuulub mitmele ja otsuseid saab teha ĂŒhiselt.
Ühingu missiooniks on tagada igaĂŒhe kodu ja naabruskonna turvalisus.
Üksikisikud - kodanikud, kodakondsuseta isikud, vĂ€lismaalased

ÜksikkĂŒsimustes on esialgselt tehtud valikuid sisuliselt muudetud.
Ülalmainitu on kirjas ka töölepingu seaduse 190 paragrahvis.
ÜlesĂŒtlemise vaidlustamine - 30 kalendripĂ€eva;  töötasu nĂ”ue-3 aastat.

Ületunnitöö on reguleeritud praktiliselt nii, et raha ei anta.
Ühte lepingupoolt nimetatakse vĂ”lausaldajaks ja teist vĂ”lgnikuks.
Üldaktid – ĂŒldkohustuslikud, abstraktne ja Ă”igustloov.

Üldine tööaeg - riiklik norm ei vĂ”i ĂŒletada 40 tundi nĂ€dalas
Üldsus on   aktiivselt   ja   sisuliselt   kaasatud.
Ülestunnistus on tĂ”endite kuninganna. SĂŒĂŒtuse presumptsioon.

Ühiskonna areng – iga jĂ€rgnev formatsioon on eelmisest parem.
Üksikakt - Individuaalne, konkreetne ja Ă”igust rakendav.
Üksikaktideks on nĂ€iteks otsused, korraldused ja kĂ€skkirjad.

ÜldpĂ”himĂ”tted on kindlaks mÀÀratud pĂ”hiseaduses, konkreetne
Üldreeglina on veto sustensiivne, erandiks on nn. taskuveto.

Üldsubjektne – norm on adresseeritud kĂ”igile ja igaĂŒhele.
ÜhestkĂŒljest – riik ei pea lubama vĂ€lismaalasi oma riiki.
ÜksikjĂ€rgulisus - successio singula-kui lĂ€heb ĂŒle osa Ă”igusi

Üldisus - viitab rahva kĂ”igi liikmete osalusĂ”igusele.
Ühingute puhul on liikmeskonnale piiranguid seatud seadusega.

Ühisturg – Euroopa majanduse ĂŒhenduse algne nimetus.
Üldosa 1 - 87 sisaldab ĂŒld ja reflektiivseid sĂ€tteid.

ĂœĂŒrnikul on vĂ”imalus esitada kahju hĂŒvitamise nĂ”ude.
Ühiskondlikku Ă”igust – Ă”igus kui inimĂŒhenduste organisatsioon.
Üksikasjalikud sĂ€tted on esitatud Euroopa Liidu toimimise lepingus.

Üldkoosolekud on korralised (kord aastas) ja erakorralised.
ÜlesĂŒtlemine – § 195, 196 + erinormid - kestvuslepingud

ÜhishĂŒpoteek - hĂŒpoteegiga on koormatud mitu kinnisasja.
Üldosas on nad kĂ€sitlust leidnud pĂ”himĂ”tteliselt.
Üleandmine – poolte kokkulepe omandi ĂŒlemineku osas.

Ületunnitöö - töö tegemine ĂŒle kokkulepitud tööaja.
Ühisomandi aluseks on seaduselvĂ”i tehigul pĂ”hinev ĂŒhissuhe.
ÜlevĂ”tmine - ĂŒhe ettevĂ”tte ĂŒlevĂ”tmine teise poolt.

Ühine omand on kaasomand, kui pole tĂ”estatud teisiti.
Ühiskonna tasandil – formaalne kui mitteformaalne kontroll.
Ühistu liikmel on Ă”igus avalduse alusel ĂŒhistust vĂ€lja

Üldkasutatavate ruumid on Ă€ra toodud ruumide plaanil lisas nr.3.
Ületunnitöö – töö ĂŒle kokkulepitud tööajanormi.
Üsna vana on kindlasti ka moraal sotsiaalse normina.

ÜhekĂŒlgsed – 1 pool kohustatud, teine Ă”igustatud.
Üldtingimused on panga puhul vĂ€ga tĂ€htsad dokumendid.
Üleandmine on tĂ€htsaim vallasomandi tekkimise alus.

Ülekandmise kokkulepe on kehtivad? Vt TsMS § 389 ja AÕS § 95
ÜhekĂŒlgsetes tehingutes on kohustused vaid ĂŒhel tehingu poolel.
Üldine tahe on tĂ”eliselt moraalne. Kehtib kĂ”igile.

Üldnormiks on kaasomanike kokkulepe/ enamuse otsus.
Ülekaalukad on siin poolte kokkuleppel Avalik Ă”igus

ĂœĂŒrileping on oma olemuselt tasuline kestvusleping.
Ühepoolne Ă”igussuhe – Vaja vaid ĂŒhe isiku tahteavaldust.

ÜldpĂ”himĂ”tted on midagi muud kui PS aluspĂ”himĂ”tted.
Üldreegel – vÔÔramaine seadus kohustas juute.

Ületunnitöö – töötamine ĂŒle kokkuleitud normi.
Ühel pool on ĂŒhiskond, teisel pool on indiviid.
Ühepoolseid tehinguid on tehingute hulgas suhteliselt vĂ€he.

Üksikakt - Ă”igustkohaldav akt- individuaalakt.
Üldvolitus – piiramatu arvu volitamiseks antud.

Ümberkujundamine – ala AS muutub OÜ-ks ja vastupidi.
Ümberkujundatavas ĂŒhingus on ainult ĂŒks osanik vĂ”i aktsionĂ€r.
ÜheparteisĂŒsteemi puhul on pidevalt vĂ”imul ĂŒksainus partei.

ÜldpĂ”himĂ”tted on kindlaks mÀÀratud pĂ”hiseaduses.

Üldreeglina on uue asja omanikuks peaasja omanik.

Ületunnitöö - töötaja tööamist ĂŒle tööaja.

Üldaktid - mÀÀratlemata hulgale inimestele.
Ülipositiivne Ă”igus on loomuĂ”igus vĂ”i mĂ”istuseĂ”igus.

Üldakt – Ă”igustloov akt = normatiivakt.
ÜlesĂŒtlemine on vastuolus hea usu pĂ”himĂ”ttega.

Ühingu lĂ”petamine on sama. § 157 lg 1 – 276 lg 1.
Ühtsem on regulatsioon avalikus sektoris.

ÜliĂ”pilase e - posti aadress: lippeliisa@hot.ee
ĂœĂŒrileping on oma olemuselt kestvusvĂ”lasuhe.
Ühisomand – osade suurus pole mÀÀratud.

Üldistatud – elu on liiga keeruline muuks.
Üheks alaliigiks on kohaliku omavalitsuse ĂŒksus.

Ühelasulised e. lihtrelvad ‱ automaatrelvad
Üksnes inimesele – juriidilise isiku teovĂ”ime.

Ülerahvastuse efekt - tĂ€pp ja K, tĂ€pp ja AAVIKSOO.
Ühing ise on teisel kohal, tugistruktuur.

Ühisvara on abielu kestel soetatud vara.
Üksikaktid on korraldused ja kĂ€skkirjaad.

Üldkoosolek – 2/3 hÀÀlteenamuse nĂ”ude.
Üro harta on liikmesrikidele kohustuslik.

ÜhinguĂ”iguse tava – hea ĂŒhingujuhtimise tava.
Ühiskonnaliikmetele ehk see toimub kellegi suhtes.

Üksus avalik - Ă”iguslik juriidiline isik.

Ülipostiivne on vÀÀr mĂ”iste tegelikult.


Üldaktid on alati legislatiivaktid.

Ülekohtu korral on Ă”igus saada hĂŒvitist.


Ülimuslik on pĂ”hiseadus ja seadus.

ÜlejÀÀnud euroopas on see jĂ€rkjĂ€rgulisem.

Ühikul on vastav sunniaparaat.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Üldakt on riigi poolt kehtestatud, erilises korras vastu vĂ”etud dokument, mis sisaldab ĂŒldkohustuslikke kĂ€itumisreegleid ja kehtib laiale ja tĂ€pselt piiritlemata isikute ringile.
Vote UP
-1
Vote DOWN
ÜhekĂŒlgne tehing – kohustatud isik on ĂŒks pool, nt laenusuhe, vĂ”lgnikul on kohustus maksta laen tagasi, vĂ”lausaldajal on Ă”igus saada vĂ”lg tagasi
Vote UP
-1
Vote DOWN
Üldpreventsioon – Ă”iguskorrakaitsmise huvid, mis peavad kindlustama inimestes usku Ă”iguskorra toimimisse ja riigi kaitsesse.

Vote UP
-1
Vote DOWN
Ülalkirjeldatud era ehk koduste testamentide kĂ”rval kujunesid ka avalikud testamendid , mis tehti riigivĂ”imu organiite kaasabil:
Vote UP
-1
Vote DOWN
ĂœĂŒri hoiustamine tĂ€hendab seda, et ĂŒĂŒrnik ei tasu ĂŒĂŒrileandjale ĂŒĂŒri, mille saamiseks oleks ĂŒĂŒrileandja Ă”igustatud.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Ühiskassa on lĂ€bi varifirmade rahastanud nĂ€iteks Tallinna Vangla sateliittelevisiooni installeerimise.

Vote UP
-1
Vote DOWN
ÜksikĂ”igusjĂ€rglus on tavaliselt kas legaatide vĂ”i fideikomisside puhul.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Ühendtoode - ĂŒhte pole vĂ”imalik toota ilma teiseta
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta ĂŒles lahtrisse(vĂ€hemalt 3 tĂ€hte pikk).
Leksikon pÔhineb AnnaAbi Ôppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mÔistet) pÔhineb annaabi Ôppematerjalidel, seetÔttu vÔib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord vÔid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mÔiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


30 pÀevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 pÀeva mureta

- Olen tingimustega nÔus

SEB Swedbank Mobiil

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto