SÔnu seletav sÔnaraamat

Üldmulje kujunemine - hinnanguline etapp, milles tajuja vÀÀrtustab enda jaoks teatud omadusi Sotsiaalsete tunnuste tajumine-rahvus,perekonnaseis, amet jne... Omavaheliste suhete prognoos- milliseks kujuneb suhe Meeldivus: VĂ€idetavalt 20 % inimstest meeldib meile, meie meeldime ka 20% inimestele, 60% jĂ€tab meid ĂŒkskĂ”ikseks, 20 % ei meeldi meile, ja meie ei meeldi 20-le %le . Tihti peame suhtlema inimestega, kes meile ei meeldi, me ei saa valida inimesi sĂŒmpaatia alusel.
Ülesande erakordsus on niisuguste tunnistuste puhul selles, et kasu pole sĂŒndmuse ĂŒldisest, pĂ”himĂ”ttelisest mĂ€letamisest – nagu enamuse asju tavaliselt meelde jĂ€etakse – vaid tĂ€htis on detailide absoluutne mĂ€letamine kĂ”igis ĂŒksikasjades). Paljud uurimused on nĂ€idanud, et sellised tunnistused on sageli ekslikud ja vĂ€ga tugevasti mĂ”jutatud juhuslikest detailidest ja kogu sĂŒndmuse kontekstist, samuti kĂŒsimuse vormist.
Ühe kns - i erutustaseme mĂ”ju vĂ€ljenduseks on Yerkesi ja Dodsoni seadus: 1)ĂŒlesande tĂ€itmine vĂ”i tegevuse tulemuslikkus on maksimaalne optimaalse(mitte liiga kĂ”rge ega madala) erutustaseme korral 2)optimaalne on seda kĂ”rgem erutustase, mida lihtsam on ĂŒlesanne ja tegevus.Selle seaduse rakendamisoskus eeldab vĂ€ga hĂ€id teadmisi selle kohta, millised tegurid muudavad erutusvĂ”imet kĂ”rgemaks, millised madalamaks.

Ühes suunas - (vĂ”nkumine ĂŒmber huvitava osa-aju loob 3-mÔÔtmelise kujutise) 37 –selle tĂ”ttu 4t pimedad pĂ€evas nĂ€gemiskoores deaktivatsioon Lateraalne pĂ”lvikkeha (LG) –aju loob pildi, et nĂ€eme (liikluses: kĂ”rvale jm vaatamised/pea pööramised- ohtlikud) Taalamuse tuumad LG: ‱LG 1 ja 2 rakukiht on magnotsellulaarsed st koosnevad suurtest rakkudest.
Üksikjuhtumi analĂŒĂŒs on sageli vÀÀrtuslikuks infoallikaks hĂŒpoteeside pĂŒstitamiseks kĂ€itumise kohta ja oluliseks tĂ€ienduseks teistele, rohkem kontrollitavatele meetoditele: vĂ”imaldab katsetada uusi vĂ”i uudsel viisil kasutada juba tuntud terapeutilisi tehnikaid; ĂŒksikjuhtumi analĂŒĂŒs vĂ”ib mĂ”ne teooria kahtluse alla seada vĂ”i teisi teooriaid oluliselt toetada.
Ülimina on vĂ€ga tĂ€htis suhtlemisel ĂŒhiskonnas sellepĂ€rast ei tohigi lastele kĂ”ike lubada, vaid siiski nĂ”uda osade piirangute jĂ€rgimist. Kuna Ülimina kontrollib libiidot suunab inimene tavaliselt selle energia mĂ”nesse teise objekti. Selleks vĂ”ib olla kas siis muusika, kirjandus, sport vĂ”i mĂ”nda muusse tegevusse, mis inimesele meeldib.

Üheks tehnikaks on veel ĂŒlesmĂŒĂŒk, ehk ĂŒhesĂ”naga pakutakse klientide ostetud kaubale juurde lisasid mis on vĂ€ga kallis, nĂ€iteks: saabaste ostu korral pakutakse kalleid hooldusvahendeid, auto ostmisel kalleid lisa seadmeid (telekad, bluetoothi jne). Ning kui klient ei ole veel kindel mida soovib osta/tellida siis pakutakse alati kallimat toodet.
Ütluste saamiseks on vaja, et: 1. inimene oleks midagi aistinud ja tajunud; 2. vastuvĂ”etu jÀÀks mĂ€llu; 3. ĂŒtluste andmise ajaks oleks mĂ€lus talletunu sĂ€ilinud; 4. inimene suudaks seda reprodutseerida; 5. inimene suudaks reprodutseeritavat sĂ”naliselt vĂ€ljendada; 6. ĂŒtluste vastuvĂ”tja mĂ”istaks ja fikseeriks seda adekvaatselt.
Üle 40 - aastane naine ĂŒtles, et mitte Ă”hutada viha erinevate ĂŒhiskonna gruppide vahel, mitte vastandada erinevusi, kasvatada ĂŒles vabal maal sĂŒndinud pĂ”lvkond, kus Ă”piks jĂ€lle oma kodumaad armastama ja oleks enesevÀÀrikas, aga mitte ei peaks ennast juba lootusetult kuskile sahtlisse kuuluvaks.

Üsna tavaline on ka vanematel hĂ€bi tundmine, kas siis sugulaste, kolleegide, naabrite vĂ”i sĂ”prade ees ning pettumuse tunne, sest lapsevanematest ei saa kunagi vanavanemad ning enne on oldud ootuses, et nende jĂ€rglane abiellub siiski vastassoost inimesega nagu nende arvates oleks tavaline ja aktsepteeritav.
ÜlejÀÀnud emotsioonid on kas pĂ”hiemotsioonide alamkategooriad (nt emotsioon kimbatus pĂ”hineb emotsioonil hirm ja sisaldab veel mingit mitteemotsionaalset komponenti, nagu olukorra taju) vĂ”i pĂ”hiemotsioonide kombinatsioonid (nt armukadedust vĂ”ib intepreteerida kui hirmu, viha ja kurbuse segu).
Ühised eesmĂ€rgid – mingi eesmĂ€rgi saavutamine vĂ”i ĂŒhise eesmĂ€rgi tajumine  rĂŒhma tĂ€htsus tĂ”useb ïŹ Ühine vaenlane ehk oht - vajatakse ĂŒksteist, et toime tulla ïŹ VĂ”istlus vĂ€liste rĂŒhmadega – toimib kui oht, teadvustub rĂŒhma hajumise vĂ”imalus Tugevust nĂ”rgendavad

Üldnimed - telekas, kapp, koer, pegasus(igasugust tiibadega hobust saab b) semioloogia: mĂ€rk ja mĂ€rgisĂŒsteem SĂŒntaktikal on morfoloogia (sisestruktuur), sĂŒntaks (mĂ€rkidevah nimetada pegasuseks) MĂ€rk on sĂŒsteemi osa ja teda saab iseloomustada lĂ€bi sĂŒsteemi struktuuri.
Üheks pĂ”hjuseks on kindlasti see, et oma isiksusliku eripĂ€ra ja tundliku meelelaadi tĂ”ttu vĂ”ivad andekad sageli sattuda kas isolatsiooni vĂ”i konflikti ĂŒmbruskonnaga, sest neile on iseloomulikud raskused kohanemisel keskpĂ€rasusega vĂ”i autoriteetide tingimusteta tunnustamisega.
Ülemustel on palju privileege, ideaalseks ĂŒlemuseks on selline "hea isa". VĂ”imu hierarhiaga kaasnevad mitmesugused vĂ€lised mĂ€rgid. Nt vĂ”ib mĂ”ne firma töötaja teatada uhkusega oma naabrile, et tema firma boss sĂ”idab uhkema autoga kui tema naabri firma boss.

Üheks osaks on kognitiivne kogemustele teadlikuks kultuurilisest ja Samuti ei soovitata triaad: inimeste negatiivne pĂ”hinedes annab saama,eeskĂ€tt lĂ€bi sotsioökonoomiseses orgaanilise nĂ€gemus iseendast, oma terapeut talle uusi enesejĂ€lgimisĂŒlesanne t taustast.
Üheks selliseks on Lev VĂ”gotski vaimse arengu kĂ€sitlus.Selles omakorda on justviimastel aastatel populaarsust vĂ”itnud lĂ€hima arengu tsooni kontseptsioon.LĂ€hima arengu tsoon on vahemaa tegeliku arengutaseme ja potentsiaalselt vĂ”imaliku arengutaseme vahel.
Ülioluline on suunata inimene psĂŒhhiaatri, nĂ”ustaja vĂ”i arsti juurde ning leppida temale kokku vastuvĂ”tuaeg vĂ”imalikult lĂ€hitulevikus, vĂ”tta ĂŒhendust patsiendi omaste, sĂ”prade ja töökaaslastega ning pĂŒĂŒda nendelt abi saada (Saveljev 2005).

Ühes 12 – 13-aastaste tavad rohkem aega lastega tehtud uuringus leiti, et kĂ”rgemate vaimsete vĂ”imetega lapsed la- teatud konkreetsetele hendasid ĂŒlesanded kĂŒll kiiremini, kuid kulutasid rohkem aega ĂŒlesande kognitiivse protsessi osadele.
Ülesande erakordsus on niisuguste tunnistuste puhul selles, et kasu pole sĂŒndmuse ĂŒldisest, pĂ”himĂ”ttelisest mĂ€letamisest – nagu enamus asju tavaliselt meelde jĂ€etakse -, vaid tĂ€htis on detailide absoluutne mĂ€letamine kĂ”igis ĂŒksikasjades.
Ümbritsevad kanamĂŒtsiini - , bleomĂŒtsiini- ja streptomĂŒtsiiini resistentsusgeene (kanr, bler, strr).  Tn10 koosneb kahest erisuunalisest IS10-elemendist (L ja R), mis ĂŒmbritsevad tetratsĂŒkliini resistentsusgeeni (tetr).  bp, nukleotiidipaari.

ÜldpsĂŒhholoogia - kĂ€sitleb universiaalseid, normaalse inimese psĂŒĂŒhika ja kĂ€itumise seaduspĂ€rasusi (see on n-ö psĂŒhholoogia ABC) 15. PsĂŒhhodiagnostika- pĂŒĂŒab mÔÔtmise teel kindlaks teha inimeste individuaalseid iseĂ€rasusi.
Ülesandesidus tegevus on seotud inimese oskuste ja asjatundlikkusega tulla toime ĂŒlesannetega, mis on seotud organisatsiooni ”tehnilise tuumaga”. Inimese panus vĂ”ib olla nii vahetu (tootmistegevus) vĂ”i vahendatud (juhtimistegevus).

Üleriigilis - se vooru pÀÀsevad piirkondlikes voorudes paremaid tulemusi saavutanud koolid (ĂŒks kool kuni 12 piirkondlikult vĂ”istelnud kooli kohta). PearĂ”hk on otsitava teabe mÀÀratlemisel ja selle kĂ€sitlemise oskustel.
Üheks selliseks on hirm, mis on meis sĂ€ilinud meie esivanematest, kellele see ellujÀÀmiseks hĂ€davajalik oli. Inimene on Ă”ppinud ka hirmu kuritarvitama. Kui meil puudub vĂ”imalus pĂ”geneda, vĂ”ib hirm muutuda agressiivsuseks.
ÜlesandetĂŒĂŒbis on seotud edukusega mĂ”nes teises ĂŒlesandetĂŒĂŒbis? ‱ Korrelatsioon 150 kĂŒsimusega vaimse vĂ”imekuse testi alltestide korrelatsioonid DIA- SÕNAVA LOOGIKA RUUMILIN INFOR- GRAMMI RA E MÕTLE- MEERITUS D MINE

Üldse mitte - 0p MÕNINGAL MÄÄRAL - 1p KÜLLALTKI PALJU - 2p VÄGA PALJU – 3p Kui kogusid alla 9 punkti siis suure tĂ”enĂ€osusega meeleoluhĂ€ired sind ei vaeva Kui saad ĂŒle 9 punkti vĂ”ib sul olla juba depressioon.
Üsna palju on uuritud eri kultuuridest pĂ€rit inimeste suutlikkust Ă€ra tunda piltidel kujutatud asju.On selgunud , et see vĂ”ib osutuda vĂ€ga raskeks niisuguste kultuuride esindajail , milles puudub pilditraditsioon.
Ühistunnet on jĂ€rjest vĂ€hem, seepĂ€rast ootavad paljud, et töökoht annaks neile tĂ€henduse ja kuuluvusetunde. Nad tahavad indiviidina tunnustust leida, vĂ”imalust end vĂ€ljendada ja selle eest tunnustatud saada.

Ühel pool on nt need inimesed, kes elavad oma rolli tĂ€iesti sisse, on vĂ€ga veendunud ja innustunud ja teisel pool on need inimesed, kes ei ole oma rolli omaks vĂ”tnud – seetĂ”ttu ei usu neid ka teised.
Ühiskondlik teadvus - individuaalsetes teadvustes antud ja nendest kantud vaated, ideed, seadumused, vÀÀrtused, sotsiaalsed normid, talletatud teadmised, mis on omased suurematele sotsiaalsetele rĂŒhmitistele.
Üliinimene – inimene, kes pĂŒĂŒab saavutada oma tĂ€it potentsiaali ‱ Hea elu definitsioon: pidevalt muutuv, vĂ€ljakutseid esitav, riskialdis, loov ‱ KĂ”ik mis meid ei hĂ€vita teeb meid tugevamaks.

Ülimaitsetundlikuid inimesi on 25%, keskmiseid 50% ja mittemaitsetundlikke 25%. Ülimaitsetundlikkus tĂ€hendab seda, et maitsenĂ€sade arv keelel on suurem kui teistel ja mĂ”ru/hapu vms maitsete tundmine on intensiivsem.
ÜheteistkĂŒmnes kĂŒsimus on kĂŒmnenda kĂŒsimuse jĂ€rg - :“Kui jah – siis millised?“, oli jĂ€llegi naistel ĂŒhesugune vastus, meestel jĂ€llegi jagunesid vastused kolme varianti, nagu on alloleval tabelil nĂ€ha.
Ülerahvastusefekt - on nĂ€htus, kus muidu hĂ€sti eristatav objekt muutub halvastieristatavaks juhul, kui ta esitatakse nĂ€gemisvĂ€lja keskkohast pisut eemal ning kui tema naabruses on teisi, segavaid objekte.

Üksikutel patsientidel on esmaseks hĂ€irivaks sĂŒmptomiks tasakaaluhĂ€ire. Parkinsoni tĂ”be ei diagnoosita kunagi ĂŒhe sĂŒmptomi jĂ€rgi, vaid vastavalt kogu haigusnĂ€htude kogumit arvestavatele kriteeriumitele.
Üpris sagedasti on lapsed rÔÔmsad avastatud sarnasuste ĂŒle. Nii nĂ€iteks kurvastas Kirill, kui oli juhuslikult hammustanud traktorilt ( tegelikult kĂŒpsis ) killu ja tema kujutletu ootamatult kadus.
Üheks vĂ”imaluseks on veel ka dialektiline kĂ€itumuslik teraapia, mis aitab inimesel reguleerida oma emotsioone, taluda stressi, endaga hakkama saamist ning teiste inimestega paremini suhtlemist.

Üldiselt spetsiifilisemaks - liigutused muutvad jĂ€rjest enam, kognitiivsed 4. Diferentseerumine/ eristumine – liigutused ( motoorika) hakkab omandama konkreetset ĂŒlesannet. Liigutusmustrid eristuvad.
Ümberpööramise ehk transpositsiooni korral vahetab kĂ”neleja kahe keeleelemendi jĂ€rjekorra (öeldes nĂ€iteks “Summasega suvilas ...” selle asemel, et öelda “Segasumma suvilas ...”).
ÜmbersĂ”nastamistehnika – oma olemuselt lihtne, tunnetena, vĂ€ljaĂŒtlemata (tunnete /partnerite öeldut peegeldatakse sellisena, mida ta pole vĂ€lja öelnud, kuid mis vĂ€lja paistab) 08.03.2012

ÜmbertĂ”lgendamist - s.t kliendi poolt astutud samme, probleemi esialgset mÀÀratlust, otsuse tegemise ajendeid, mÀÀravaid asjaolusid ja kĂ”iki vĂ€lismĂ”jusid, millel on olnud oma roll.
Ülimina on ka range tsensor, mille tĂ”ttu libiido ei saa vĂ€ljenduda oteseese seksuaalse kĂ€itumisena. SeepĂ€rast juhitakse libiido energia mujale(kunst, muusika, luuletused).
ÜmbersĂ”nastamine e. parafraseerimine on rÀÀkija sĂ”numi oma sĂ”nadega ĂŒle kordamine. LĂ€htutakse vaid suhtlemispartneri mĂ”tetest ja tunnetest, jĂ€ttes enda omad ajutiselt kĂ”rvale.

Üle 140 – tippandekus ‱ 90-110 – keskmine ‱ 75-90 – madal ‱ 50-75 – debiilsus ‱ 20-50 – imbetsill ‱ alla 20 – idiootsus Gardneri intelligentsuse teooria
Ülitsivilisatsiooni - teooria seost religiooniga nĂ€itavad maailmas sooritatud UFO-uuringud, mida pikemalt on kĂ€sitletud religiooniteoorias ja seega ei hakka me siin seda enam kordama.
Üheks viisiks on taaskord psĂŒhhoteraapia, mis aitab inimesel mĂ”ista paremini iseennast ja oma kĂ€itumise mĂ”ju teistele inimestele. (Clinical Reference Systems 24.04.2007). 12

Üleminekuil - heledat tajume heledamana ja tumedat tumedamana). Heleduskontrasti ja Machi ribade tekke eest vastutavad juba silmas toimuvad nĂ€gemisinfo töötlemise tasandid.
Ümberkujundavale eestvedamisele on iseloomulikud 4 komponenti: _ Individuaalne lĂ€henemine - juht on huvitatud töötajate individuaalsest arengust ning on teadlik nende soovidest ja vajadustest.
Ühiskonna tasandil on ĂŒha rohkem vĂ”imu koondunud naiste kĂ€tte ja selle vĂ”imuga on kaasnenud ka varem pĂ”hiliselt mehele iseomaste vÀÀrtuste ja omaduste kĂ”rgenenud hindamine.

Üldjoontes on transkriptsioon prokarĂŒootides ja eukarĂŒootides sarnane (mĂ”lema puhul vaja DNA ahelate eemaldumist ĂŒksteisest jms); eukarĂŒootidel on protsess keerulisem.
Ülehomseks 500 - sĂ”naline essee mĂ”nel „MĂ”tlemise“ loengus kĂ€sitletud teemal? Etapid: * Probleemi identifitseerimine- antud kĂŒsimuse puhul vĂ”ib see punkt Ă€ra jÀÀda.
ÜmbersĂ”nastamine – kliendi sĂ”numi sisu vĂ€ljendamine oma sĂ”nadega, mitte papagoilik/kopeeriv kordamine. Oluline on edasi anda kuuldud mĂ”te, mitte suhtumine vĂ”i hinnang.

Üldistatult on brĂ€ndi funktsioonid: ‱ Identifitseeriv funktsioon, eristumisfunktsioon, kaitsefunktsioon, ‱ kommunikatiivne funktsioon, vÀÀrtust andev funktsioon
Ülitundlikkus on kaasa sĂŒndinud kĂ”rgenenud vĂ”ime stiimuli vastuvĂ”- tuks ja sellele reageerimiseks, mida iseloomustab kĂ”rge tundlikkus, tead- likkus ja intensiivsus.
Üksikvanemapere on ĂŒhe vanemaga perekond, mis koosneb kas isast vĂ”i emast lapsega/lastega. Ükiskvanem vĂ”ib olla lesk, vallaline, lahutatud vĂ”i vabaabielu lĂ”petanud.

Üldistamine - ĂŒhendatakse mĂ”tteliselt esemed ja nĂ€htused nende ĂŒhiste ja oluliste tunnuste alusel n. KĂ”ik metallid juhivad elektrit 25.MĂ”tlemisvormid( kirjelda)
Üksikindiviidide uurimine on palju informatiivsem kui inimgruppide uurimine  Peamised jĂ”upingutused tuleks pĂŒhendada selle avastamiseks, mis inimkogemust avardab ja rikastab.
Ülekaalukas mĂ”te on inimese teadvuses domineerivam kujunenud mĂ”te, mis pole reaalse situatsiooniga seotud ja mis tĂ”rjub mĂ”tlemises tagaplaanile tegeliku elu kajastuse.

Üksikutel indiviididel on mĂ€lu nii omandamisvĂ”ime kui ka reprodutseerimisvĂ”ime osas tunduvalt ĂŒle tavalise keskpĂ€rase mĂ€lu taseme – tegemist on ĂŒlimĂ€luga inimestega.
Üle 40 - aastane mees ĂŒtles: “Temperamendil ja agressiivsusel ei ole seost kuna temperament on inimesel juba noorest peale aga agressiivsus tuleb aastatega.
Ülestunnistamine – minevik vĂ”etakse lĂ€bi, terapeut pigem kuulaja rollis, empaatiline, sĂŒĂŒtunde vĂ€hendamine, kliendil on vĂ”imalik avaldada varjatud emotsioone.

Üheks omaduseks on tulevikus sarnastele olukordadele samade pĂ”hjuste ja tulemuste asetamine, mida juba tuttavale juhtumile omistati (McKay, Davis ja Fanning 1995).
Üle maailma on Parkinsoni tĂ”vega patsiendid ĂŒhinenud seltsidesse, et suhelda inimestega, kel on sarnased probleemid ja olla paremini haigusest informeeritud.
Üheks riskiteguriks on pĂ€rilikkus. Haiguse vĂ”ivad vallandada jĂ€rsud muutused, nagu elukoha vahetus ja sotsiaalse kindlustatuse puudumine, samuti pikaaegne haigus.

Ühine taust – hĂ”lbustab kokku L4 grupeerimise grupeerimist, kui objektidel on midagi printsiipe. sarnast, siis grupeeritakse sama taustaga objektid kokku.
ÜldvĂ”imed - avalduvad mitmel alal ja koosnevad vĂ”imed, matemaatilised, matemaatikaline loogika, taju, kujundlik mĂ”tlemine, ruumiline kujundusvĂ”ime jne.
Üles vaatamine on visuaalne meenutus. Keskele vaatamine on auditoorne meenutus ning alla vaatamine on oraalne meenutus. Sel puhul vĂ”ib tuua selgitava nĂ€ite.

Üllatav on leid, et teise keele tĂ€iesti uusi foneeme on lihtsam Ă”ppida kui esimese keele foneemidega sarnaseid teise keele foneeme (Flege, 1991).
Ülesandele orientee - motiveeritud, nad koondavad tĂ€helepanu probleemide lahendamisele ja ritud inimesed on seesmiselt motiveeri- uute oskuste kujundamisele.
Üldinimlikud eetika - nĂ”uded pĂ”hinevad religioonil (nĂ€iteks 10 kĂ€sku). Formaalsed eetikanĂ”uded koosnevad nii mitteformaalsetest nĂ”uetest, kui ka muust.

Ühene seos – kehalised reaktsioonid erinevate emotsioonide korral on ĂŒksteisele sarnased ‱ Emotsioon sĂ€ilib ka kehalise reaktsiooni puudumise
Üllatav on aga see, et vĂ€ga suurt hirmu millegi pĂ€rast tunneb tervelt 11% noortest, see tĂ€hendab et iga kĂŒmnes vastanu kardab midagi eriti.
Üledoos – Kuigi tarvitaja ei pruugi seda soovida, on siiski liiga lihtne vĂ”tta kavatsetust suurem doos, tagajĂ€rgede eest kallilt makstes.

Üheks vĂ€ljendiks on see, et naiste jaoks ilus olemine ei ole tĂ”siseltvĂ”etav ĂŒlesanne isiksuse seisukohalt, vaid et kĂ”ik on ĂŒks suur maskeraad.
Ühe eesmĂ€rgi on uurijad juba saavutanud: see, kes osaleb programmis, peab andma garantii, et teraapia ajal ei pane ta seksuaalrĂŒnnakut toime.
Ülateadvus on inimese elu mootoriks ja selle kujundajaks on tugevad emotsioonid, mida saadakse kunstist, muusikast ja eriti ilukirjandusest.

Ühesuunaline on erutuse levik selletĂ”ttu, et sĂŒnnapsis antakse erutus edasi presĂŒnapsilt mediaatori vahendusel postsĂŒnapsimembraanile.
Ülemustel on palju privileege, ideaalseks ĂŒlemuseks on selline "hea isa". VĂ”imu hierarhiaga kaasnevad mitmesugused vĂ€lised mĂ€rgid.
Ülalt - alla(top-down) -tahtlik, aktiivne, endogeenne, (inimese) enda sisemiselt suunatud (vĂ€liste) stiimulite detekteerimine.

Üleolekukompleks – inimene satub keskkonda, kus tal vormitakse ĂŒliinimese ideestikuga inimese mĂ”te, siis tunneb end teistest paremana.
Ülesande struktuur - kui selge on eesmĂ€rk, kuivĂ”rd spetsiifiline on ĂŒlesanne, kui selgelt on jagatud grupiliikmete rollid ja ĂŒlesanded.
Ülekandeefek - tid Tavaliselt ei ilmne , sest inimesed ei ole erinevates 1)Juhuslik jĂ€rjekord (testimise jĂ€rjekord, tingimustes.

Ütleme - ta vihkab mind, kuid tegelikult vihkame ise. 5. Empaatia- teisesse sissetundmise vĂ”ime, mille abil tajume inimest.
ÜlitĂ€htis on kooskĂ”la selle vahel, mis on image’i kandjaks reklaamis ning kliendi poolt tunnetatud toote/teenuse olemuseks.
Ühiskondlik kapital on mingi rĂŒhma liikmete ĂŒhiste mitteametlike vÀÀrtuste vĂ”i normide kogum, mis vĂ”imaldab neil teha koostööd.

Üldisest kohanemis - ja Ă”ppimisvĂ”imest ‱ Personalivalik (eriti spetsiifilisi ametioskusi mitteomavate isikute puhul), akadeemiline
Üldistamine on loogilise mĂ”tlemise vĂ”te, mille abil mĂ”ttes ĂŒhendatakse ĂŒhesuguste objektide ĂŒldised ja olulised omadused.
Ümbrus on puhas [kĂ”nele lĂŒhidalt ‱ Et algatada lepitusprotsess Ă”pilastega, kes on tunni ajal konfliktselt kĂ€itunud.

Ülevaatlikkuse saamiseks on jĂ€rgnevalt mitteverbaalne kĂ€itumine jaotatud 6 erinevasse dimensiooni: 1) fĂŒĂŒsiline kontakt - puudutused.
Üsna tavaline on olukord, kus lapsed ehitavad enda ja vanemate vahele mĂŒĂŒri, keeldudes jagamast seda, mis peitub nende sees.
ÜldpsĂŒhholoogia - kĂ€sitleb universaalseid, normaalse inimese psĂŒĂŒhika ja kĂ€itumise seaduspĂ€rasusi ( nö psĂŒhholoogia ABC)

Üksikvanemapere - Pos:vanem saab rohkem lapse tĂ€helepanuNEG:last vĂ”idakse koolis vĂ”i kuskil norida et tl ĂŒhs vanemat pole.
Üheks etteheiteks on olnud kvantitatiivsete suuruste puudumine, nĂ€htusi, mida psĂŒhhoteraapias kĂ€sitletakse on raske mÔÔta.
ÜlejÀÀnud emotsioonid on nende: 1) Alamkategooriad: N. kimbatus pĂ”hineb hirmul + mille emotsionaalne komponent nagu olukorra taju.

ÜldistamisvĂ”tte kasutamine e. Ă”ppimine vĂ”tab aega, et see vĂ”ib kaasa tuua vigu olukorras, kus sarnased stiimulid vĂ”ivad segi minna.
Üliminasse on talletatud erinevad vÀÀrtused ja moraalireeglid, mida inimene on oma elu jooksul ĂŒhiskonnas omandanud.
ÜmberlĂŒlitatavus – uurimisel mitmesuguseid signaale ja kanaleid on rohkem kui ĂŒks ning isik peab lĂŒlituma ĂŒhelt teisele.

ÜmberlĂŒlitatavus – uurimisel on signaale mitmesuguseid vĂ”i kanaleid rohkem kui ĂŒks ja isik peab lĂŒlituma ĂŒhelt teisele
Üheks sillaks on potentsiaalse arengu tsoon, kus kultuur ja tunnetus puutuvad kokku ning teineteist vastastikku loovad.
Ülekandmine ehk projitseerimine. Teisele inimesele projitseeritakse alateadlikult iseenda iseloomujooni vĂ”i omadusi.

Ülemine tasand on stabiilsem, mida madalam aste, seda rohkem muutub see situatsioonist sĂ”ltuvaks ning ebastabiilsemaks.
Ülimina ehk Superego, ja Mina ehk Ego. KĂ”ik psĂŒĂŒhilised fenomenid on vastandlike jĂ”udude koosmĂ”ju tagajĂ€rg.
Üllatusli - kult oli olĂŒmpiaadi lĂ”ppvooru tippude puhul seos negatiivne ka avatuse ja olĂŒmpiaaditulemuste vahel.

Üldistamine – selle abil ĂŒhendatakse mĂ”tteliselt esemed ja nĂ€htused nende ĂŒldiste ja oluliste tunnuste alusel.
ÜmberlĂŒlitatavus – mitmesuguseid kanaleid ja signaale on rohkem kui ĂŒks ja isik peab lĂŒlitama ĂŒh(ted)elt teis(t)ele.
Ühistegevusteks on ka see, et sĂŒnnipĂ€evu ja muid tĂ€htsaid ĂŒritusi me peame alati vĂ”i siis vĂ”imaluste piires koos.

ÜleĂ”ppimine – materjali eksponeerimine pĂ€rast meisterlikkuse saavutamist – vĂ€hendas unustamist mĂ€rgatavalt.
Üsnagi ohtlikud on vĂ€ikesed, kuid pika aja jooksul esinevad lahklihatraumad, mida tuleb ette nĂ€iteks jalgratturitel.
Ühendav nide ehk corpus callosum kirurgiliselt lĂ€bi lĂ”igatud aitamaks kontrollida epilepsia raskekujulist vormi.

Üllatus - e imestus kestab teiste emotsioonidega vĂ”rreldes lĂŒhemat aega- avaldus selgesti nĂ€ovĂ€ljendustes
Üldine arvamus on selline, et subkultuur on vastukultuur, tĂ€henduse ja vĂ”imu kukutamisele/painutamisele suunatud.
Üldine olek on reibas. Siis asendub see seisund loidusega, tĂŒlpimusega, kus tundmused on minoorse vĂ€rvinguga.

Üksikahelaline t - DNA, seotakse kaitsvate valkudega ja transporditakse taimerakku konjugatsioonisarnasel meetodil.
Üksmeelne vastus – „mitte midagi“. Naiste vastused jagunesid kaheks ja need kĂ”ik on nĂ€ha allolevas tabelis.
Ülekaalulistel on kalduvus suurele vereplasma rasvhapete sisaldusele ja vĂ€ikesele DHL- kolesterooli sisaldusele.

Ülemine osa ehk vöötmekÀÀr osaleb kĂ€itumises, mis on seotud seksuaalse toimimise ja liigi sĂ€ilitamisega.
Üleminekuajal on inimene kergelt haavatav, sest tegemist mĂ”judega nii rollile kui ka ĂŒmbritsevale keskkonnale.
Ülitsivilisatsioonile on aeg ( ehk aja dimensioon ) teistsuguse kestvusega vĂ”i olemusega kui Maal elavatele inimestele.

Ülesanneteks on teooriakĂŒsimused, noodist lugemine ja Ă”pitud laulu esitamine, omalooming ja selle esitamine.
Üksmeele vĂ€ljendamisel on oluline mitte tĂ”lgendada vaikimist nĂ”usolekuna, kĂŒsimus tuleb 8. Peatamine ikkagi esitada.
ÜksikvĂ”imed - vĂ”imed, mida enam vĂ€iksemateks osadeks jaotada ei saa. Nt. lĂŒhimĂ€lu maht, taju kiirus jne

Ülimina ĂŒlesanne on jĂ€lgida, et inimese kĂ€itumine oleks kĂ”igi reeglite ja vÀÀrtushinnangutega kooskĂ”las.
Ühine saatus – tendents pidada ĂŒhtseks tervikuks sellised objekte, mis nĂ€iteks liiguvad ĂŒhes suunas.
Üldistav – taju on tervik, mis saadakse esemete ĂŒksikomaduste ja kvaliteetide integreerimise teel.

Ümbritsev keskkond - suhted peres, vanemate kasvatusstiil, majanduslik olukord, kooli mikrokliima, sĂ”pruskond.
Üldistamis - ja ĂŒlekandeoskuse Ă”petamisvĂ”imalused (alama ja kĂ”rgema astme ĂŒlekande tĂ€henduses).
Ülioluline on kommunikatsioon, kuhu on haaratud kĂ”ik töötajad ja kogu muudatuse protsessi jooksul.

Ühistel uskumustel on oluline tegelikkuse seletamise ja ĂŒhiskondlike ettevĂ”tmiste Ă”igustamise funktsioon.
Üksikjuhtumi uuring – unikaalse juhtumi igakĂŒlgne pĂ”hjalik uurimine mitmeid erinevaid meetodeid kasutades
ÜldpsĂŒhholoogia - kĂ€sitleb inimpsĂŒĂŒhika ja kĂ€itumise Kliiniline psĂŒhholoogia ĂŒldisi seaduspĂ€rasusi

Ükski vĂ”ime - oskus pole 1970 – lapsed lĂ€bivad erinevad arengu staadiumid, mis on kaasasĂŒndinud.
Üledoseerimise korral on vĂ”imalik kiire mĂŒrgistus, mis tekitab hingamiselundite halvatuse ja lĂ”peb surmaga.
ÜlejÀÀnud regioonid on ajamasinaga kaudsemalt seotud, kuid need regioonid on seotud eelnevate valdkondadega.

ÜmberlĂŒlitatavus – me saame tahtlikult oma tĂ€helepanu ĂŒhelt objektilt/tegevuselt teisele ĂŒle kanda.
Üksindus – eraldatus, mahajĂ€etus, teistest isoleeritus, lĂ€hedaste inimeste puudumise tunne.
Üksiktestide valik on pĂ”hjendatav ja tehtud intelligentsuse mingisuguse teoreetilise kĂ€sitluse alusel.

Ülekoormatus - liiga palju tuleb teha liiga lĂŒhikese ajaga vĂ”i vĂ€heste ressurside tingumustes.
Ühe seletusena on pakutud, et teismeeas muutub mĂ”tlemine kvantitatiivselt mitte kvalitatiivselt
Üldpildist - rattast vĂ”i ringist - ning seejĂ€rel keskendutakse konkreetsetele tegevustele.

Üle keskmise - on vĂ”imed ja oskused, kuid ei jĂ€tku motivatsiooni, on ebakindel oma otsustes.
Ühiskonnateadused – sotsioloogia, sotsiaalpsĂŒhholoogia, sotsiaalpoliitika, Ă”igusteadused jne.
Üldkehtiv reegel on selline, et lĂŒhimĂ€lus Ă”nnestub korraga hoida 7±2 jĂ€rjestikust elementi.

ÜldpsĂŒhholoogia - kĂ€sitleb normaalse tĂ€iskasvanud inimese psĂŒĂŒhika ĂŒldisi seaduspĂ€rasusi.
ÜldpsĂŒhholoogia – universaalseid, normaalse inimese psĂŒĂŒhika ja kĂ€itumise seaduspĂ€rasused
Ülimina on ĂŒlimoraalne ja seepĂ€rast vĂ€ga karm kĂ”igi suhtes, kes seda ei suuda olla.

Ülesaamiseks on tarvis vĂ”imutahe, mis annab teiste ĂŒleolemist ja arendada selleks oskusi.
ÜmberlĂŒlitatavus – ĂŒmbritsevast mĂŒrast pingetaluvus (suur töövĂ”ime) eraldumisvĂ”imetus.
Üsna vĂ€he on teoreetilisi kĂ€sitlusi selle kohta, kuidas inimesed lĂ€bi eluea muutuvad.

Ühiskonna suhtes on nad lojaalsed, ei soovi konflikti vĂ”i nii kĂ€ituda nagu enamus ei teeks.
Üldises plaanis on jĂ”ukamates ĂŒhiskondades inimesed oma eluga rohkem rahul kui vaesemates.
Üle 30 - aastane naine ĂŒtles, et pĂ”hjuseks on see, et ei saada iseendaga hakkama.

Ülekoormatuse mudel – midagi liiga palju: stimulatsiooni, teisi in, valgust, mĂŒra, liikumist.
ÜmbersĂ”nastamine on kontrollimisviis, mitte eeldamine, et te juba teate, mida taheti öelda.
ÜldpsĂŒhholoogia – uurib tĂ€iskasvanud ja terve inimese vaimseid protsesse ja kĂ€itumist.

Ülimaitsetundlik on inimene, kes tunneb maitset palju intensiivsemalt kui tavaline inimene.
Ülesannete lahendamine on vĂ€hemalt teatud mÀÀral sĂ”ltuv ikkagi mingist ĂŒldisemast vĂ”imest.
ÜhismĂ€li - iga lause,vihje vĂ”ib sisaldada peale nĂ€ilise ka varjatud tĂ€hendust.

Üldjoontes on ju igaĂŒhele selge, mida uimastitest tuleva kahju vastu tegema peaks.
Üldistamine – millegi mĂ”tteline ĂŒhendamine omavaheliste ĂŒhiste tunnuste alusel
ÜlejÀÀnud ajurakud on veel tegevuseta, kuid siiski valmis uute mĂ”jutuste vastuvĂ”tmiseks.

Ülestunnistamine – töötatakse lĂ€bi minevik, terapeut on empaatilise kuulaja rollis.
ÜleĂ”ppimine – Ă”ppimine mis jĂ€tkub pĂ€rast materjali esmakordset meeldejĂ€tmist.
Ühishuviks on rahva kestmajÀÀmine ja jĂ€rgnevate pĂ”lvkondade ĂŒleskasvatamine.

Ühisjoonte on erinevatel ruumilise ĂŒmberpaiknemise vormidel vĂ€he midagi ĂŒhist.
Üle 50 - aastane meesterahvas pakkus vĂ€lja idee, et luua rohkelt töökohti.
Ühiskonna silmis on surm ja lahutus kurvameelsuse ja depressiooni "lubatud" pĂ”hjused.

Üldisematest seadumustest on seletatav pĂ€rilikkusega, ca 20% mÔÔtmisviga ja 30% keskkonnast.
ÜlejÀÀnud unenĂ€od on tavaliselt hĂ€gusemad, rahulikumad vĂ”i halvemini meelde jÀÀvad.
Ülesannete puhul on vaja selgeks Ă”ppida tasakaal nende kahe vĂ”imaliku lahendi vahel.

Üldine pidurdus on nĂ€iteks une puhul – inimene ei reageeri tavaliselt ĂŒmbrusele.
Üllatus - ehk imestus kestab teiste emotsioonidega vĂ”rreldes lĂŒhemat aega.
ÜmbersĂ”nastamine on vastunĂ€idustatud: ‱ avariiolukordades, tugevas ajadefitsiidis;

Ühishuvid – kogu summa tasumine vĂ”imalikult vĂ€ikeste komplikatsioonidega.
Üldistamine on seda tĂ”enĂ€olisem, mida suurem on stiimulite vaheline sarnasus.
ÜlemÀÀrane kaasahaaratus – nĂ”ustaja omandab kliendi probleemid nagu need oleks tema omad.

Ümberpööramine - vĂ€hem otsene ja on vĂ€hemuse poolt enamuse mĂ”jutamise viisiks.
Üheks pĂ”hjuseks on naistele omane kaasaelamisvĂ”ime ning teiste tunnete tajumine.
ÜlejÀÀnud sĂŒmptomid on haigetel erinevad, neist juhindub seisundi konkreetne variant.

ÜksikvĂ”imed - spetsiifilised vĂ”imed, mida ei ole vĂ”imalik jaotada osadeks
Üheks vĂ”imaluseks on lihtsalt olukorraga leppimine, kĂŒll aeg asjad paika paneb.
Üldised iseloomujooned on mingisse kindlasse kultuuri kuuluvaile isikuile ĂŒldomased.

Ümbritseb ruumivöönd ehk ruumimull, mida nad peavad oma isiklikuks territooriumiks.
ÜkskĂ”iksus – kĂ”ne on aeglane, silmad poolsuletud, nĂ”jatub tahapoole.
Üheks mÀÀratluseks on nĂ€iteks Deutschi kĂ€sitlus koostööst ja konkurentsist.

Ülekantud tĂ€henduses on mentor kogenud nĂ”ustaja ja toetaja, eeskuju ja Ă”petaja.
Üldistav – toimub objekti rĂŒhmitamisena mingi suurema grupi hulka
Ülekandmine – Teisele inimesele kantakse ĂŒle oma enda iseloomu jooni

Ülemised esihambad - nii naeratatakse tavaliselt silmast silma kontakti puhul.
Üle 130 - punktise tulemusega inimesed aga vaimselt vĂ€ga andekad.
ÜmberĂ”petamise tĂ”ttu on neid mĂ€rgata ka primaarseid ja sekundaarseid hĂ€ireid.

Üldandekus on vaimne energia, mis on inimesel kaasasĂŒndides olemas.
Ütlemata filmimine on okei nĂ€iteks töövestlusel antud ĂŒlesannete puhul?)
ÜldpsĂŒhholoogia – tĂ€iskasvanud normaalse inimese psĂŒĂŒhika uurimine

Ütlus ise on ĂŒheaegselt nii vaatluse vili, kui vÀÀrtushinnang.
Ühendkuningriigis on hulk koolitajaid, ajal klassi oma vĂ”imu all hoida.
Ülemine piir on aga seotud ajupoolkerade funktsioonide eristumises.

Üllatus ehk imestus ‱ Kurbus ‱ Hirm ‱ Viha ‱ Vastikus
Ülesande selgus on enesestmĂ”istetav kuid ÀÀrmiselt oluline nĂ”ue.
ÜmbersĂ”nastamine tĂ€hendab partneri teksti talle nagu tagasi andmist.

Üheks ĂŒlesandeks on kontrollida infovoogude valikut ehk tĂ€helepanu.
Üldine arusaam – internaalsus oodatum, edenenum, tĂ€napĂ€evasem.
ÜldvĂ”imekus on asjadest arusaamine, vĂ”ime lahendada probleeme.

Üheks takistuseks on see, et pole teada kuidas lapsed metsa satuvad.
Üksteise mĂ”jutamine on vestluse kontroll ja teiste vestluse juhtimine.
Üle 50 - aastane naine teeks ennetustööd juba lapseeas.

Ülekompenseerimine overcompensation - isiksuse nĂ”rkuste (vigade) muutmine tugevuseks.
Ü egotsentrism - (vt arenguetapid) ebakĂŒps naiivne lĂ€henemine.
Ühes ÔÔnes on kuulmiselund ja teises ÔÔnes tasakaaluelund.

ÜmbersĂ”nastamine tĂ€hendab partnerile tema teksti tagasi andmist.
Üldine ligimesearmastus on eelduseks teistlaadi armastuste tekkimiseks.
Ülekuulamine - suurem osa inimestest on kĂŒsimusesĂ”ltlased.

Üllatus - tekib ootamatult ning kestab lĂŒhikest aega.
Üheks teeks on probleemi paigutamine nn. Gordoni aknasse.

Üldises mĂ”istes on igal keelel olemas ka viipekeelne vastand.
ÜlejÀÀnud viis on viha, rÔÔm, kurbus, ĂŒllatus, vastikus.
ÜkskĂ”ikne - mĂ€ngib lootusetut, ĂŒkskĂ”ikset inimest.

Ülahuul on kitsas, nina ja huule vahel ei ole vagu.
Ühesuunaline - one-tailed) vĂ”i suunamata (two-tailed).

Üheks toimetajaks on Endel Tulving (Tulving & Craik, 2000).
ÜleĂŒldine heaolutunne on psĂŒhholoogiliselt vĂ€ga mĂ”jutatavad.

Üsna levinud on konfliktide situatiivne kĂ€sitlemine.
Üheks riskiks on ka operatsioonijĂ€rgne depressioon.
Üksi olles on ta abitu ja valdab ebamugavustunne.

ÜlejÀÀnu on vaid ĂŒlejÀÀnu ja tuleb hiljem.
Ülimina ehk Superego. Loodud vanemate poolt.
Üsna sageli on konfliktil pikaajalised tagamaad.

Üleoleku pĂŒĂŒdlus on olnud kogu evolutsiooni vĂ€ltel.
Ühel inimesel on mitu eri tĂŒĂŒpi etalongruppi.

ÜkskĂ”ikne – ta pöörab pilgu kĂ”rvale.
Ülesande alustamist on tĂ€htsad edukaks lugemiseks.

Ühenduses 1000 – 10 000 teise nĂ€rvirakuga.
Üldistamine – oluliste tunnuste leidmine

Ülikooli filosoofia - ja psĂŒhholoogiadotsendiks.
Ülaltoodud eneseabitehnikad on aidanud paljusid inimesi.
Üldnimetus on glandotroopsed hormoonid.

Ülekandeainena on ta sarnane adrenaliinile.


Üldistamine on vĂ”rdlemise tulemuseks.

Ühes suitsus on 0,5–20 mg nikotiini.
ÜlivĂ€iksus - alavÀÀrsuskompleks.

Ütelda - Florence Nightingale.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Üldintelligentsus – seda vĂ€ljendit hakkas F. Galton kasutama omaduste, mille tĂ”ttu inimene on saanud silmapaistvaks, kohta.

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta ĂŒles lahtrisse(vĂ€hemalt 3 tĂ€hte pikk).
Leksikon pÔhineb AnnaAbi Ôppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mÔistet) pÔhineb annaabi Ôppematerjalidel, seetÔttu vÔib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord vÔid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mÔiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


30 pÀevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 pÀeva mureta

- Olen tingimustega nÔus

SEB Swedbank Mobiil

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto