Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Õppimis - ja töötamisvõimalustest Euroopas ning kõik seminari korraldamisega seotud organisatsioonid. Viimasteks on erinevad Eesti haridusautused ja ülikoolid, stipendiumifond ERASMUS ning koostööpartnerid välismaal (Euroopa ülikoolid, Hi! Hotels, Animafest jne). Huvigruppide huvid, toetamise tingimused ja osalemise mehhanism on välja toodud tabelis 2.
Õppimis - ja ustee kestus, vaesuse konna, mida Kaudne: tööhõive on koolitusprotse kvalifikatsioo leevendamise nähakse tervis, kõige parem ssi kaudu n,palk ks moodsa ühiskondlik garantii haritud ja parema võimaldades liberaalse aktiivsus sotsiaalse oskustega füüsilise ja näiteks demokraatia tõrjutuse majandusagen vaimse tervise paremat tarviliku vastu.
Õppimise keskmes on suhtlemine, rollide omandamine  Õppimises peetakse oluliseks sotsiaalseid situatsioone, pööratakse tähelepanu suhtlemisele ja üldjuhul on oluline ja vajalik õppijate enda poolt loodud teadmised  Kokkulepetest kinnipidamine, rühma õppimine, ühine eesmärk, kõik peavad saama välja öelda oma arvamust
Õppimise koht – õppimine istudes, kuid tool pole reguleeritav, samuti puudub tooli all matt, mis väldiks tooli libisemist.
Õppimisefekt – õiguskuulekuse harjutamine õiguskaitse organite tegevuse jälgimisega; usaldusefekt – mis ilmneb inimeste veendumuses, et õiguskaitseorganid oma ülesandeid tõepoolest täidavad; rahuldusefekt – mis avaldub rahulolus, et õigusrikkumistele reageeritakse ja konfliktidele antakse õiglased lahendused.
Õppimisprotsess on sensitiveerumine. Klassikalise tingimise puhul õpitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos ja tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi.
Õppimise eesmärkides on teadmiste omandamine, rakendamine, oskuste arendamine, jäljendamine, loomine, mõistmine ja mõtlemine, otsustamine, probleemide või ülesannete lahendamine. Eesmärkidest tuleneb praktikandi roll ja tema aktiivsus ning osalemine iseenda õppimise suunamises.
Õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdava osa teadmisi ja oskusi omandavad inimesed just viimati mainitud viisil.
Õppimise koolkond - Õppimise koolkonna käsitluses on strateegia õppimise tulemus ja strateegia kujuneb välja, kui inimesed, tegutsedes individuaalselt või kollektiivselt, õpivad tundma nii situatsiooni kui ka oma organisatsiooni võimet sellega toime tulla.
Õppimise põhisisuks on sellele vastavalt käitumises suhteliselt püsivaid muutusi põhjustavate uute kogemuste saamine. Õppimine haarab lisaks teadmiste ja vilumuste omandamisele ka suhtumise ja inimsuhete sfääri, tundeelu, eelarvamuste ja uskumuste kujunemise.
Õppimise tagajärjel on muutunud oskuse sooritamine (paremaks), siis aame rääkida oskuse omandamisest. Oskuse paranemine on seotud kehalisest arengust sõltuvate muutustega, omandamine ikka parema tehnika omandamise tagajärjel.
Õppimis - ja arendustegevus, mille eesmärgiks on tagada töötajate teadmiste, oskuste ja väärtushinnangute püsiv vastavus ametikohal esitatavatele nõuetele, asutuse vajadustele ja avaliku teenistuse ootustele.
Õppimise hüpotees – kuskil oli aga mis seal täpselt kirjas oli, ei mäleta Unustamise hüpotees – ununeb see, mida aju arvab, et tegelikult vaja pole Kõrvalprodukti hüpotees – ajurakkude juhuslikud loomingud
Õppimispedagoogika põhimõteteks on esiteks lähtuda lapsest ja laps on kui aktiivne õppija, teiseks isiksuste ja kasvukondade vastastikune toime ja koostöö ja kolmandaks õpetaja õpikeskkonna loojana ja õppimise suunaja.
Õppimisoskus tähendab soovi ning teadmist oma õppimist ise juhtida ja selle jaoks seadakse eesmärke tulemuste saavutamiseks. Õppima on võimalik õppida läbi motiveeritud soovi ja sihi seadmise.
Õppimis - ja töötamisvõimalustest, ametitest ja tööturu nõudlusest on karjääriotsuste tegemise seisukohalt asendamatu( http://et.wikipedia.org/wiki/Karj%C3%A4%C3%A4riplaneerimine )
Õppimise põhimotiiviks on õppija anda sisemine huvi ja sellest tulevnev aktiivsus, mille tulemusena ühendatakse uued ideed meie varasemate teadmistega. Õppimise tulemusena saavutame oma eesmärgid.
Õppimise kontekstuaalsus tähendab eelõpetuse seotust lapse enda kogemusmaailmaga ja kasvatuskeskkonnaga ja seda vaadeldakse eelõpetuse rakendamisr analüüsiva teoreetilise mudeli abil.
Õppimisel on kõik need olulised, kuna arvutamine toetub hulkade võrdlemisele ja loendamisele. Laps peaks omandama sellises järjekorras: Loendamine, hulgad, arvutamine
Õppimise ajal on vaja lugeda nii omaette kui ka valjusti, lasta teistel jutustada, ise jutustada jne. Ühesõnaga, tuleb kasutada kõiki võtteid, millest oli eespool juttu.
Õppimise mõõt - aktiveeruvad rakud piirkondades 9 ja 46 reaktsiooniaeg • Need kaks erinevat piirkonda saavad sisendi vastavalt kiiru- ja alumisest oimukoorest.
Õppimisel ajaloolis - kultuuriliselt positsioonilt seostub Võgotski teooriaga, et õppimine on päritolult sotsiaalne ja toimub konkreetses kultuurilises keskkonnas.
Õppimispsühholoogide arvates on ebausklik käitumine (vääruskumus, et teatud kujutlused, asjad, käitumised põhjustavad teatud sündmusi) seotud kinnituse põhimõtetega.
Õppimise paradigma - toob esile, et patoloogiline käitumine on õpitud nagu iga teinegi käitumise viis, minimiseeritakse füsioloogiliste faktorite osatähtsus.
Õppimisel on meie kultuuris oluline positsioon ning see seondub kujutlustega majanduslikust ja sotsiaalsest arengust ning sooviga parandada elutingimusi.
Õppimisel on erinevused Psühhobioloogia Donald Käitumine kui ajus toimuvate Hebb, Roger keemiliste ja bioloogiliste protsesside Sperry, Eric tulemus.
Õppimise seisukohalt on kasulik vaadelda mälu kolmeetapilisena: 1. ultralühiajaline mälu (nägemisel ka ikoonmälu, kuulmisel kõlamälu), saab alguse tajust.
Õppimisprotsessid – sageli räägitakse vermimisest kui erilisest õppimise vormist, mis on väga palju piiratud õpitava ja õppimise aja poolest.
Õppimisel on põhiliseks aktiivsuseks vaimne aktiivsus ,mis avaldub taju, tähelepanu, mälu ja mõtlemise , ka fantaasia osalemises selles.
Õppimise põhimotiiviks on õppija enda sisemine huvi ja sellest tulenev aktiivsus, mille tulemusena ühendatakse uued ideed meie varasemate teadmistega.
Õppimisprotsess on sensitiveerumine e füsioloogiliste reaktsioonide (ka tegevuse) tugevnemine mingi jõulise või kahjustava stiimuli toimel.
Õppimise seisukohalt on Krulli järgi olulisemad semantiline ja episoodiline mälu, mida ta defineerib toetudel samuti Tulvingule järgnevalt.
Õppimis - ja töötamisvõimalustest, ametitest ja tööturu nõudlusest on karjääriotsuste tegemise seisukohalt asendamatu.
Õppimisega on inimkond tegelenud aegade hämarusest, mida nad arvatavasti kunagi ei lõpeta, vähemalt mitte enne maailma lõppu.
Õppimises on kindlasti nii oma võlu kui ka valu, kuid on targem pingutada natuke rohkem arukuse nimel lapsepõlves kui hiljem.
Õppimise näol on tegemist elukestva protsessiga, mille tagajärjel muutub minu käitumisviis ning täiustub teadmiste süsteem.
Õppimise motiiviks on õppija enda huvi ja selle huvi aktiivsus, selle tulemusena ühendatakse uued ideed varasemate teadmistega.
Õppimisel on Bandura järgi olulised nn assotsiatiivsed mudelid: me õpime rohkem nendelt, keda näemem kellega lävime.
Õppimise eelduseks ON SUUTLIKKUS MEELDE JÄTTA SAADUD KOGEMUST; KÄITUMISE VALLANDAB VAJADUS REAGEERIDA KESKKONNA MÄRGUANNETELE
Õppimise aeg on eelkooliiga (laiemas mõttes kogu lapsepõlv), mil kujundatakse emotsionaalsed ja sotsiaalsed harjumused.
Õppimisel on ka pigem produtseeriv kui reprodutseeriv iseloom: rohkem kirjutatakse, sünteesitaks, analüüsitakse.
Õppimisasutustel on jäänud arusaam ,et nad peavad õpilasi edasi sundima koolis käima, kasutades erinevaid vahendeid.
Õppimise näol on teegmist keerulise psühholoogilise protsessiga, mida on aegade jooksul püütud korduvalt seletada.
Õppimispuudega lapsel on paljude elamistoimingutega seotud turvaliste ja osavate liigutuste sooritamise õppimine aeglasem.
Õppimise põhisisuks on sellele vastavalt käitumises suhteliselt püsivaid muutusi põhjustavate uute kogemuste saamine.
Õppimises on mul vaja erinevaid informatsiooniallikaid kodutööde tegemises ning lisamaterjaliga tutvumiseks.
Õppimise näol on tegemist keerulise psüühilise protsessiga, mida on püütud aegade jooksul korduvalt seletada.
Õppimises on püüdlikud. Raskused algavad hilises murdeeas. Avaldub tundlikkus, kaua sõltutakse vanematest.
Õppimisprobleemidele - kuidas käitumist omandatakse? Kasutatakse ka probleemkasti- katse ja eksituse meetodit.
Õppimisel on maksev sama põhimõte mis poistegi juures: mitte õppida seda, millest aru ei saada.
Õppimise käigus on olulisel kohal õpetajad, vane mad, eakaaslased, kes kõik on lapse jaoks olulised.
Õppimisest tähtsam on õpetamine, õpilane on passiivne vastuvõtja, kes oma töö eest ise ei vastuta.
Õppimis töö - ja õppimisharjutused ning mõtlemisoskus on sobivad rühmitamise alused.
Õppimise eest on lapsel, kuna õpetaja ei saa mõelda, arutleda ja õppida lapse eest.
Õppimise käigus on temast saanud inimene, kellesuguseid ühiskond vajaks sageli rohkem.
Õppimise hüpotees - Unes mängitakse läbi geneetiliselt tingitud käitumisprogrammid.
Õppimise puhul on tegemist keerulise ja mitmekülgse psühholoogilise nähtusega.
Õppimisega on samuti: kuioled huviga asja juures, õpid mitu korda kiiremini.
Õppimise koht on loodus, kus tekivad tundmused, areneb mõtlemine ja ilumeel.
Õppimis - , sportimis- ja vaba aja veetmise tingimuste parandamiseks.
Õppimise definitsioone on palju ja erinevaid ,olenevalt teoreetilisest käsitlusest.
Õppimise meetodeid on erinevaid, ei hakka siin neid kõiki üles loendama.
Õppimised on erinevates netikeskkondades laiali, raske jälgida.
Õppimisel on tähtis eristada eetilist käitumist ebaeetilisele.
Õppimis - ja enesearendusprotsesside mõistmine ja juhtimine.
Õppimisel on oluline funktsioon ka ostukäitumise suunamisel.
Õppimiseks hagiograafia ehk pühakute elulood, mis olid väga populaarsed.
Õppimises on püüdlikud. Raskused algavad hilises murdeeas.
Õppimise vastandprotsess on unustamine (vt peatükki Unustamine). (6: 608)
Õppimisel on aistingutest mulle kõige tähtsam nägemine.
Õppimis - ja töötamisvõimalusi väljaspool Eestit.
Õppimisprotsessis on olulised õppiva indiviidi oma kogemused.
Õppimise ajal on vaja lugeda nii omaette kui ka valjusti,
Õppimise eelduseks on suutlikus meelde jätta saadud kogemust.
Õppimisprintsiibid on normaalsega sarnased, seega saab muuta.
Õppimise eelsoodumus - valmis olek teatud tüüpi õppimiseks.
Õppimisel on kaks lähtekohta, avalik ja eraõigus.
Õppimiseta on need, kes ei suuda kuulda helisid.
Õppimisele 1 - 1,5 meetri kauguselt korvist.
Õppimis - ja arenemisvõime 0 10 20 30
Õppimis - ja lugemisstrateegiale.
Vote UP
-2
Vote DOWN
Õppimise vormid – 1. harjutamine e. habituatsioon – seisneb selle äraõppimises, et mõned korduvalt ettetulevad sündmused on ohutud ega vääri erilist tähelepanu.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun