Kadrioru Saksa Gümnaasium KADRIORU SAKSA GÜMNAASIUMI ÕPETAJAD VÕIMUKEERISES Uurimistöö Triinu Jaanhold 11b Juhendaja: õp. Reet Viikholm Tallinn 2010 1 ...
Armsad ja austatud õpetajad Tänase siinviibimise põhjus on minu arvates pühendatud kõige tähtsamatele inimestele ühiskonnas õpetajatele. On ju öeldud, et õpetaja on elukutse, mis õpetab kõiki teisi elukutseid, ja see amet pole kunagi kerge olnud. Vastutus, mis selle tööga kaasneb, on suurem, kui tavatsetakse mõelda. Õpetajad kujundavad oma tööga õpilaste mõtlemist ja sisemaailma, ning sellega loovad...
Jõgeva Ühisgümnaasium Kirjanduse õpetus Rühmatöö Jaan Kross ,,Wikmani poisid" Eisi Kõiv, Kadi Margens, Marinanne Milinevis, Sirle Erimäe Juhendaja: Inga Reinumägi Jõgeva 2010 Sisukord: Sisukord:...
Õpetajakutse eetikakoodeks Õpetajatega puutuvad kõik inimesed oma elu jooksul kokku, seepärast valisingi selle elukutse ja analüüsin tema eetikakoodeksit. Õpetaja elukutse juures on vajalik eetikakoodeks just seetõttu, et õpetajad suudaksid end analüüsida ja näha, kas nad on kõlbelised sellele elukutsele või mitte. Samuti aitab see neil näha, kas nad is...
Arutlus Kes kasvatab põhikooli õpilast Eestis - kool või kodu? Igal aastal astub Eestis esimesse klassi tuhandeid õpilasi täis ootusärevust, uudishimu ja ka pisut hirmu. Vanemad jätavad oma maimukesed koolipinki nühkima mitmeteks aastateks lootuses, et neist kasvatatakse koolis tublid ja eeskujulikud inimesed. Ent kas selle koha p...
18. sajandil 16. sajandi teisel poolel, peale Vene-Liivi sõda, toimusid suured muudatused Eesti alade territoriaaljaotuses. Põhja-Eesti jäi pooleks sajandik Rootsi võimu alla, Ida- Eesti aga Venemaa valdusesse, Saaremaa Taanile ning Lõuna-Eesti sai Poola, kus taastati katoliiklus. Protestantismi ja vastureformatsiooni omavaheline võitlus ja konkurent...
õpetajate streik jonn v õi vältimatu appikarje ? Eestis korraldati 7. 9. märtsil õpetajate streik , mõned koolid ja lasteaiad streikisid kolm , mõned aga ainult ühe või kaks päeva. Streigi ajal ei pidanud lapsed ei koolis ega lasteaias käima , lasteaedade uksed olid enamasti isegi suletud....
saj I Põhjasõja tulemus Eestile Põhjasõda tõi kaasa laastamise ja katku. Kogu maa oli laastatud. Polnud ei loomi ega inimesi. Ei olnud ka toitu ega riideid. Kirikud kasvasid metsa. Inimesed küüditati. Linnad tühjenesid. Masendav olukord. II Balti erikorra sisu Vene võimu alla minnes valitsemiskord ei muutunud. Linnaelanikud olid peamiselt sakslase...
Õpetajatel ja õpilastel on tahvelarvutid, mida saab kasutada õpikute, töövihikute ja vihikute asemel. Sellega muutub õpilaste koolikott juba väga kergeks, kuna ei pea enam raskeid raamatuid ja vihikuid kaasas kandma. Koolis ei peaks käima esmaspäevast reedeni, vaid toimuks paaril päeval koduõpe,...
Kooli lõpukõne Austatud vallavanem, kallid õpetajad ja direktor, head klassikaaslased, vanemad ning saalisviibijad. Täna on see päev kus lõppeb kool ning tuleb teha valikuid, tuleb astuda üle lävepaku. Üks elu etapp on läbitud. See hetk on samas magus ja ka kibe. Õpetajad on mõjutanud meie maailmavaadet ja kohelnud meid hästi isegi pärast lõhutud akent, katkist seina või pärast...
Soorollid tänapäeva ühiskonnas Millest see küll tuleb, et kõik on justkui pahupidi keeratud naised ei taha enam olla ainult sünnitusmasinad ja koduperenaised vaid trügivad sihikindlalt ärimaailma ning on seal edukad veel pealekauba? Viimase aastasaja jooksul on hakanud toimuma pea kõikjal maailmas drastilised muutused mehe naise soorollide vahel. Kas selline raskus...
Minu mõtted haridusest, õppimisest, õpetamisest Aari Vaino Kui ma veel väike olin ja minult küsiti, kes minust tulevikus saab, oli minu vastus alati konkreetne ja kindel. Tahtsin saada õpetajaks. Ehk näis see amet mulle nii armas ja õilis kuna nii mu ema kui ka vanaema olid õpetajad ja esimesed eeskujud tekivad lapsele ikka pereliikmete näol. Aasta...
Jens Bjorneboe "Jonas" Essee Aari Vaino Jens Bjorneboe "Jonas" oli minu jaoks väga kaasahaarav lugu. Oma meeleolu seda teost lugedes kirjeldaksin kui segu kaastundest, üllatusest, ärritusest, hukkamõistust ning heldimusest. Jonase tegelane oli ääretult südamlik ja kireva siseeluga poiss. Roma...
Koolimajad on avanud oma uksed nii vanadele tuttavatele nägudele kui ka alles esimest korda kooliteed ettevõtvatele lastele. Esimesel koolipäeval on raske öelda, kes rohkem elevil on lapsed või vanemad. Eriline tähtpäev on ta siiski. 1. september on teadmistepäev ning tähtis päev paljudele inimestele nagu õpilased...
Kuhu kaob koolirõõm? Kristiina Kallion, 12c Kindlasti on palju inimesi, kes sooviksid teada miks on nende lapsed või lähedased üha rohkem masenduses koolis käimisest. Kuhu on kadunud koolilaste sära silmadest ja naer huultelt ning mida teha, et lapsed tunneksid koolist taas rõõmu?...
Ühiskonnaõpetus Sissejuhatus ühiskonnaõpetusse Mis on ühiskond? Esimene definitsioon ühiskond on kollektiivsel identiteedil põhinev inimsuhtlus. Esiteks on meil kommunikatsioon, mis meid seob. Teiseks see kommunikatsioon põhineb millelgi, näiteks meie tundmustel või identiteedil. Identiteet võib põhineda rahvusel (eestlased), religioonil (kristlased), ajalooli...
Tammsaare käsitleb eelkõige keskkoolilõpetajate keeleoskust ja seda, kuidas keel muutub teadlaste tõttu. Professorite uuringud näitasid, et ehkki õpilased oskavad emakeelt halvasti, on õpetajate keeleoskus veelgi kehvem. Põhjuseks on teadlaste loodud reeglite üleküllus, mis keelt tapavad ja keeleosadest muumia...
SAJANDI KOOL Maailm meie ümber areneb igapäevaselt ning pidevad elumuutused hõlmavad pea igat valdkonda niisamuti ei jää ka puutumata haridusvaldkond. Vaatamata sellele, et järk-järgult toimub haridussüsteemis edasiminek, tundub aeg-ajalt siiski, et me oleme takerdunud eelnevate sajandite jooksul väljakujunenud haridusmudelisse ning ei kasuta maksimaalselt ära ar...
Naod olid musta-valge triibulised ja umbes 1,8m pikkused. Nad elasid hotellis. Ühel päeval läksid Naod koolist mööda ja mõtlesid minna kooli õppima. Kui nad kooli sisse läksid nägid nad palju enda sanaseid olendeid. Kui koolikell helises läksid Naod neljandale korusele ruumi 405. Selles klassis hakkas just eesti ke...
Juba ärkamisaegsed eesti kultuuritegelased seadsid eesmärgiks meie rahvale "saada suureks vaimult". Senini on see meil üpris hästi õnnestunud meie kirjanikud, heliloojad ja teadlased ei ole meile veel maailmas häbi teinud. Vastupidi, Eestit teatakse-tuntakse kui suurt laulumaad, kui mitme revolutsioonilise avastuse ja...