õlletegu (2)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

12

ppt

Õlu

süsihappegaasiks. Õlu kääris 18 ­ 48 tundi. · Õlletegemine oli traditsiooniliselt meeste ülesanne. Igas Eesti maanurgas olid oma õlletegemisvõtted ja retseptid, erinevad maitse-, kangus- ja värviomadused. Õllevirdele lisati ka kadakaleovett, soos kasvanud kasevihtu, leiba, toorest rukkijahu, tubakat ja isegi soolakilude keeduvett. · Õllel oli külaühiskonnas tähtis koht, õlletraditsioone hoiti au sees. Tavaliselt toimus õlletegu mitu korda aastas talgute, suuremate pühade ja pidude ajaks. Õlut viidi näiteks naabertalu peremehele suhete parandamise eesmärgil, ka kuulus õlu esivanemate hingedele toodavate ohvriandide hulka. Eesti rahvapärimuses on õllega seotud väga mitmed kombed, tavad, ennustused, naljandid. · Õllepruulimine kandus sajandite jooksul mõisatesse ja linnadesse, kus õllekoja omanikeks olid Saksa soost linnakodanikud. Linn võttis

Bioloogia

4

odt

Eesti rahvatoitude liigitus ja põhitoorained

Eesti rahvatoitude liigitus ja põhitoorained Supid Küpsetised Magustoidud Kastmed Köögiviljatoid Joogid ud Kalatoidud Lihatoidud Pudrud Hoidised Leib Salatid Suupisted Põhilised toorained olid teraviljad puu ja juurviljad Aedviljadest olid ammu tuntud kapsas, naeris ja kaalikas Alates põlluharimise levikust olid tähtsaimaks toiduseks kujunenud mitmesugused teraviljatoidud ­ puder, rokk, kört, leem jt. Põhiline rahvusjook oli kama Kalja valmistamine Pere kalja- ja õllepulber (6-8L kalja/õlut) Koostis: jahvatatud rukkikuivik, rukkilinnasejahu, jahvatatud humal, kuivpärm. Päritolu: Eesti Kogus: 400g (pulber) Valmistamine: 6-8L kalja/õlle valmistamiseks tuleb võtta keedetud 30 kraadine vesi ja lisada kalja- ja õllepulber. Lisada 200-300g suhkrut ja segada hästi. Pärmi eraldi lisama ei pea, see on juba juba pulbri sees. Hoida toa temperatuuril 12-24 tundi. Õllekangus saavutatakse pikema käärimisajaga. V�

Toidukultuur

25

docx

Jookide tehnoloogia - alkoholivabad joogid ja õlu

Mahlade ja karastusjookide tehnoloogia 1. Mahlade liigitus Mahl on puuviljadest, marjadest või köögiviljadest erinevate tehnoloogiliste võtetega eraldatud vedel toiduaine, milles säilib tooraine toiteväärtus suures ulatuses. Valmistatakse kas ühest või mitmest liigist puhastest, küpsetest, värsketest või külmutatud viljadest. Tehnoloogiliselt kasutatakse kas füüsikalist või ensümaatilist töötlust. Naturaalmahlad sisaldavad keskmiselt 82...90% vett, 10...16% süsivesikuid, 0,4...1,7% orgaanilisi happeid, lämmastikühendeid, mineraalsooli, vähemates kogustes vitamiine, parkaineid, pigmente, eeterlikke õlisid jne. Mahla saadakse ka mahla kontsentraadist, millele lisatakse mahla kontsentreerimisel eraldunud koguses vett ning millel taastatakse lõhn ja maitse Toormahl (ei ole kuumtöödeldud, ei sisalda lisandeid) Tarbe- ehk joogimahl Joogimahlale on lisatud kas vett või suhkrut. Maitsmismeelele on kõige sobivam mahl, milles on happeid 0,7...0,8% ning mille su

Tehnoloogia

7

docx

Õlu

Paljud neist olid maagilise tähendusega ja otseselt seotud õlleteoga. Käibel olid mitmesugused kavalad võtted ja lausumised. Mõned näited. Kui õlu ei tahtnud käärima hakata, toodud laudast vana emis. Üks hakanud emise kõrvust kinni, teine utsitanud malakaga tagant. Nii veetud siga kolm korda päripäeva ümber õlletõrre ja suitsutatud seakarvadega tõrre alumist serva niikaua, kuni õlu käima hakanud. Kui õlletegu hästi ei läinud, otsiti süüd ikka mujalt. Olid need siis nõiad või muidu kadedad, kes õlle ära silmanud. Seepärast tavatseti õlut pruulida rohkem öösiti, mil võõraid vähe liikvel. Suur kannapööre õlle ajaloos toimus 1070. aastal kui prantslased hakkasid õlut uutmoodi valmistama, kasutades humalakäbisid. Võib öelda, et esimese kaasaegse õllepruulimiskoja rajasid prantsuse mungad 1074. aastal. Esimesed kvaliteetsed laager-tüüpi õlled toodeti 15. sajandil. 18

Bioloogia

2

docx

Kääritatud jookide kodused ülesanded

Veinitootmise ,,kuldaeg" lõppes 19.sajandi seitsmekümnendatel aastatel. Põhjuseks oli Ameerikast Euroopasse sisse toodud viinapuutäi. Vaid kolmkümmend aastat kulub sellel kahjuril, et hävitada kogu Euroopa viinamarjaistandused. 13. Kuidas meskiti Muinas-Eestis linnaseid? Kuumaks aetud kividega. 14. Millised pühad muutusid meil 'Õllepühadeks'? Õlut valmistati üle Eesti alati pulmadeks ja varrudeks, mõnevõrra harvemini matusteks. Alati püüti õlut teha jõuludeks. Siis toimus suur õlletegu, millest võttis osa nii vaene kui rikas. Sellest tulenevalt hakati jõulusid kutsuma ka õllepühaks. Tehtavad kogused olid niivõrd suured, et pidi jätkuma ka uusaastaks ning isegi kauemaks (17. jaanuarini). Teine püha, kus õlut kindlasti tehti oli mihklipäev. Selle päevaga tähistati talus välitööde lõppu, suiline sõi sel päeval talus viimase kõhutäie. Mihklipäeva loeti mitmes kohas ka aasta viimaseks pühaks.

Joogiõpetus

14

doc

Saku õlletehas

Turismi õppetool Referaat Saku Õlletehas 2010 Sisukord...........................................................................2 Ettevõtte ajalugu ..............................................................................3 1. Saku mõisa õlleköök...................................................................................3 2. Saku Õlletehase aktsiaselts...............................................................4 3. Uue ajastu algus............................................................................5 4. Saku ­ maailma õlletootjate kõrgliigas.................................................7 Saku tootevalik.................................................................................7 Mis on õlu?................................................................................................................8 Millest õlut tehakse?................................................................................................

Turism

6

doc

Joogiõpetus

Õlu Õlu on süsihappegaasi sisaldav alkohoolne jook, mida valmistatakse linnastest, humalast, veest ja pärmist . Teraviljadest kasutatakse kõige rohkem otri. Linnased jahvatatakse ja segatakse aurukatlas veega, tekkinud massi nimetatakse meskiks . Meski temperatuuri tõstetakse 75 kraadini. Seejärel meski filtreeritakse , ning saadakse selmoel virre, mida keedetakse. Hiljem jahutatakse 5 kraadi C-ni , ning lisatakse kultuurpärmi. Algab käärimine 5 ­ 10 päeva jooksul muutuvad käärivad suhkrud süsihappegaasiks ja alkoholiks ning pärm kas vajub põhja või tõuseb pinnale. Õlled jaotatakse põhja- või pinnapärmiõlledeks, vastavalt pärmi tüübile , mida õlle kääritamisel kasutatakse. Käärimise lõppedes lastakse heledal õllel 8-12 ööpäeva ja tumedal õllel kuni 70 ööpäeva laagerduda. Laagerdumine kujutab endast pikaajalist õlle valmimise ja stabiliseerumise protsessi püsivates tingimustes ( 4 ­ 8 C ) juures , mille jooksul saavutab õlu õige maitse ja

Joogiõpetuse

31

odt

Joogiõpetus

VESI Pakutakse mineraal, allika ja lauavett. Puhas kraani vesigi võib osutuda õigel serveerimisel väga tulusaks müügi artikliks (sidrunivesi). Euroopa standardite kohaselt peab mineraalne naturaalne vesi olema püsiva mineraalide koostisega, pumbatud looduslikult kaitstud maa-alusest allikas, mille juures toimub ka villimine. Villitud vett, mis ei vasta nendele nõuetele, kuid peab samuti olema puhas ja bakterioloogiliselt ohutu, tuleb Euroopa standardite kohaselt nimetada allikaveeks (springwater) või laua veeks (table water). Naturaalse mineraalvee koostis sõltub pinnasest, läbi mille vesi filtreeritakse. Soola sisalduse järgi jaotatakse mineraalveed kolme rühma: 1. väga madala mineraalide sisaldusega (mineraal soolade sisaldus alla 50 mg 1 liitri kohta. 2. madala mineraalide sisaldusega (oligo mineral) (mineraal soolade sisaldus alla 500 mg 1 liitri kohta. 3. kõrg

Joogiõpetus

Meedia

Kommentaarid (2)