Õisik mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Õisiku kuju on kerajas, Artišokk on väga kaloririkas Õisikut süüakse keedetult ja Söödavat osa on artišokil kooniline,lameümarik,ovaal köögivili, aga vitamiinide ja hautatult mitmesugustes vaid u 20%. Toortoiduks ne, soomuste värv varieerub mineraalsoolade sisaldus on kastmetes ning artišokk ei sobi.

Kapsad

Õisikud on lühiraolised, longus, mitmerealise viltkarvase üldkatisega. Korvõisiku keskel on mõlemasugulised putkõied, serval ühesugulised putkjad emasõied, keelõisi pole.

Maitse- ja ravimtaimed

Õisik 4 - 8 cm pikk, alusel harunenud, tähkjas-pöörisjas; koosneb paljudest isas- ja emasõisi sisaldavatest pähikutest; värvuselt punakas või kollakaspruun, hiljem pruun.

Metsabotaanika

Õisik – liht- või liitpea või mitmeõielistest, harvem üheõielistest pähikutest koosnev liitõisik. Tolmukkond reeglina üheringiline, kolmest tolmukast.

Botaanika Eksam

Õisikuvarrel on lai tiibjas kollane kandeleht Ravimine ja kasutamine  RAVIMINE  Külmetushaiguste ja gripi korral  Palavikualandaja  Põletikuvastane toime

Õisikupõhi on iseloomulikult kuhikjas, seest õõnes, 3-realise üldkatisega. Õisiku serval on 10...15 valget keelõit 5...9 mm pikkuse küllaltki kitsa naastuga.

Maitse- ja ravimtaimed

Õisikul on kuni 2 cm pikkune hallikas- kuni puhasrohelistest süstjatest lehtedest (neist osal kilejas ääris või vööt) koosnev üldkatis.

Harilik võilill

Õisikuid on l või 2, õietupp on karvane, hele- või tumepunased, vahel ka lillakad ja väga harva valged õied moodustavad tiheda nuti.

Ravimtaimed

Õisikuks on sarikõisik. Õunapuu õiel on õievars, viis tupplehte, viis kroonlehte, hulgaliselt tolmukaid ja üks viie suudmega emakas.

haljastu majandamise plaan

Õisikunakkus - Nõgieosed satuvad õitsemise ajal emakasuudmele , idanevad seal seeneniidiks mis tungib sigimikku ja nakatab noore seemne

Agronoomia kordamine KT

Õisik on 0,6-1,0 cm pikk, põisikud aga 3-4 mm pikad, elliptilised, pruunid, läikivad, järsult lühikeseks nokaks ahenevad.

Metsabotaanika

Õisikud on 1,5-3,5 cm läbimõõduga • Õitseb juuli-september • Kasvab rannaniitudel ja hõredates roostikes.

Korvõielised

Õisik 8 - 15 õiega, õied valged või roosakad, ümarad, lõhnavad, emakas ulatub “londina” õiest välja.

Metsabotaanika

Õisikul on pea, lüliline peatelg ja üheõielised 3-kaupa asetsevad pähikud, mille alusel paiknevad 2 liblet.

Rahvuslik toidukultuur

Õisik 2 - 8 cm pikk, 5-8 pähikuga; pähikud 0,5-1 cm pikad, ülemised ligistikku, alumised üksteisest eemal.

Metsabotaanika

Õisikud 2 - 3 cm läbimõõduga • Õitseb juuli-september • Kasvab inimtegevusest mõjustatud aladel.

Korvõielised

Õisikus 3 - 5 hõredalt asetsevat pähikut, pähikud on üksteisega väliselt sarnased, mõlemasugulised.

Metsabotaanika

Õisiku loomine – õisiku loomist tähistab moment kui või varte ülemise lehe kaenlast ilmub õisik.

Taimekasvatus

Õisik on varre tipus, õied väikesed 4-6 mm läbimõõdus, valged, neljahõlmalise krooniga.

Metsabotaanika

Õisiku tipus on õielehti viis, allpool aga neli! Tipmised õied on sageli alumistest ka suuremad.

Botaanika Eksam

Õisikul on pea, lüliline peatelg ja kaheõielised pähikud, mille alusel paiknevad 2 liblet.

Rahvuslik toidukultuur

Õisik - õite kogum Inimene kasutab õisi: kaunistamine, toit, vürts, ravim, parfüüm

Bioloogia: Taimed

Õisikute ärakorjamine on karuputke hävitamisel esimene samm sellega peatatakse taime edasine levik.

SOSNOVSKI KARUPUTK

Õisik on liitsarikas, õied väikesed, valged ning risttolmnevad putukate abil.

PORGANDIKASVATUS

Õisik on pööris, harva tähk, jäigad õiekobarad varisevad koos terisega.

Lillekasvatus lävendipõhised taimed

Õisikut nim. pööriseks. Kaera pähik on mitmeõieline – 2-4 õit pähikus.

Teravilja praktikumide konspekt 2011

Õisiku isasosa on hoopis vähem tähelepandav ja sellest tavaliselt juttu ei tehta.

Bioloogia iseseisev tartu khk

Õisikud on hästi suured ja ilusad, temal aga ei tule vilju ühestki õiest.

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

Õisikul on alati näha rohkearvuliselt tolmeldajaid, eriti kahetiivalisi.

Botaanika (süstemaatika)

Õisikutes on väikesed valged õied, mida ümbritsevad väikesed lehekesed.

Maitse- ja ravimtaimed

Õisikuks on rohekaskollane tõlvõisik, mis on ruljas, 1,5-2 cm pikk.

Metsabotaanika

Õisik on rohelise värvusega,teravatipuline ja püramiidi kujuga.

Köögivilja õpimapp

Õisiku puhkedes on keelõied risti õisikuteljega, hiljem käänduvad alla.

Maitse- ja ravimtaimed

Õisikuvarred on püstised ja hargnevad. Õied väikesed ja kuldkollased.

Brassica rapa rapa - Naeris

Õisik on piipheintel siiski teistsugune ja vili on hoopis kupar.

Bioloogia iseseisev tartu khk

Õisikud on valged, viljakobarad samuti valged või isegi sinised.

Ilutaimede hooldusjuhend

Õisik - igal normaalselt areneval taimel moodustub õisik.

Taimekasvatus

Õisikköögiviljad – brokkoli, lillkapsas, artišokk, itaalia hernes.

Toidukauba õpimapp

Õisik on pikk pööris, viljumise ajal enamasti punakas.

Maitsetaimed

Õisikud on heliotroopsed: nad pöörduvad päikese suunas.

Huulhein

Õisik tip - mine, pöörisjas ja laiuv, 10-20 cm pikk.

Metsabotaanika

Õisikuks on kõige sagedamini pööris või sarikas.

Lillekasvatus lävendipõhised taimed

Õisik on valgete tähekujuliste õitega sarikas.

Ohustatud liigid

Õisikus on väga väikesed ilma õiekatteta õied.

Metsabotaanika

Õisikud 1 - 2 cm läbimõõduga ja kahvatukollased.

Korvõielised

Õisikuks nimetatakse õite kogumikku taime varrel.

Õistaimed referaat 10lk

Õisik - pisikesed õied koondunud õisikusse.

EESTI TAIMESTIK

Õisik on ühel varrel paiknev õite kogumik.

Taimede Paljunemine

Õisik – ebamännase mitmesugused tüübid.

Botaanika Eksam

Õisik – tähk- jate harudega pööris.

Kõrrelised

Õisikud on rohekaskollased ja lõhnavad.

Lillekasvatus lävendipõhised taimed

Õisik on tavaliselt kaarjalt longus.

Eesti Maaülikool Ilutaimede õpimapp

Õisik - inflorescence Õis – fleur

Prantsuse keeles lilled

Õisik on kuni 20 cm pikkune tähk.

Suur-teeleht

Õisiku alusel on üks paar rootuid lehti.

Kõrrelised

Õisikuraod rõht - sate näärmekarvadega.

Metsabotaanika

Õisik – kobar või pööris.

Botaanika Eksam

Õisikud on õite kogumid varrel.

Lühikokkuvõte - õis

Näita kõiki

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

külmasillad on kohad piirdetarindis, kus soojusjuhtivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojusjuhtivusest.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti