Kuidas netis maksad? Vasta


õiguspsühholoogia (10)

5 VÄGA HEA
 
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid
Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia.
Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest
mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende
vahel on mitmeid erinevusi:
Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust;
Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline;
Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele;
Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav;
Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne;
Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline
Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise
mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Kriminaalpsühholoogia eesmärk on analüüsida kriminaalse aktiivsuse
varieerumist ning selgitada selle põhjuseid indiviidi tasandil.Kriminaalpsühholoogia objekt on sama mis psühholoogialgi,s.o
inimpsüühika ja ­käitumine oma terviklikkuses ja kriminaalpsühholoogia uurimisaineks on kriminaalne käitumine ja
kurjategijate isiksus.
Kriminoloogia rajaneb paljude teaduste saavutuste kombineerimisel ja kasutamisel.Kriminoloogia kuulumist õigusteaduste
hulka põhjendab kuriteo,s.o uurimisobjekti õiguslik määratlemine kriminaalseadusega.
Juristid on psühholoogidele ette heitnud täpsete,konkreetsete argumentide vähest esitamisevõimelisust(nt kriminaalmenetluse
käigus).Tõepoolest,psühholoogia oluline problem on sama,mis muudelgi inim- ja ühiskonnateadustel.Kriminaalpsühholoogia
ei ole siiani sarnaselt kriminoloogiale võimeline andma põhiotsuste tegijate selgeid juhendeid selleks,kuidas täpselt tuleks
tegutseda.
2.küsimus Psühholoogia ja kriminaal-justiitssüsteem
Kuigi tänapäeval jätkatakse katseid viia kokku inimnäo iseärasused ja psüühilised omadused,mis võiksid olla seotud
kriminaalse käitumisega,pole teaduslike üldistusteni jõutud.
1939.aastal demonstreeris G.Thornston 175 Nebraska ülikooli õpilasele fotosid 20 kurjategijat,kes olid süüdi mõistetud
erinevate tegude eest,paludes üliõpilastel identifitseerida,missuguse kuriteo on üks või teine isik nende arvates toime
pannud.Samasugustele järeldustele jõudis E.Kozeny 1962.aastal,tuvastades,et paljudel juhtudel osutus näo ja kuriteo
kokkuviimine edukaks.
Tänapäevased uuringud on olnud suunatud eelkõige niisuguste stereotüüpide kindlakstegemisele,mille alusel ühed inimesed
otsustavad teiste inimeste kriminaalsete kalduvuste üle.Selle kõige levinumaks eelarvamuseks on olnud uskumus,et kena
välimusega inimesed(atraktiivsed)on niisugused ka sisemiselt ja vastupidi.Probleemiks on olnud atraktiivsuse kui omaduste
objektiivne kirjeldamine,sest inimnägude tajumisel mängivad suurt rolli lisaks sünnipärastele morfoloogilistele tunnustele ka
niisugused tunnused,mida tajutakse intuitiivselt.
Mõnedes uuringutes on näidatud,et atraktiivseid lapsi eelistatakse täiskasvanute ja teiste laste poolt juhul,kui nad on toime
pannud mitte-atraktiivsete lastega identseid antisotsiaalseid akte.Füüsiliselt atraktiivsed lapsed võivad seetõttu noorena saada
rohkem positiivset tähelepanu ja toetust,mistõttu neil arenevad paremad sotsiaalsed oskused ja suurem eneseusk.
Vanglate kontingendi hulgas kohtab oluliselt sagedamini ebameeldiva välimusega indiviide kui üldpopulatsiooni
hulgas.Siinjuures ei tasu unustada,et kinnipeetavad elavad suhteliselt sagedamini läbi negatiivseid emotsioone ning
võimalused oma välimust meeldivaks teha on vanglakeskonnas samuti oluliselt piiratumad kui vabaduses.Pealegi võib
atraktiivse välimusega indiviid ühesoolises kinnises asutuses kogeda sagedamini kaasvangidepoolset seksuaalset
ahistamist,mistõttu atraktiivne olla võib suurendada seksuaalsete rünnakute ohvriks langemise ohtu.Lisaks on tõenäoline,et
kriminaalse populatsiooni hulgas esineb rohkem vigastatud füüsisega isikuid.
Mitmetes uuringutes on näidatud,et kothualuse atraktiivsus on hea ennustamisvõimega factor isiku süüditunnistamisel nn
mängukohtutes ning selles,kas kasutatakse nn mõistliku kahtlemise klauslit.Teatavaid näotüüpe seostatakse hindajate poolt
reeglina kõrgema sisendatavusega kui teisi.Siiski on nende uuringute tulemused sagely vastuolulised.Vandekohtunikel
kujuneb arvamus süüdistatava kohta pikaajalise,sagely nädalaid või rohkem ,mil süüdistatavat korduvalt jälgitakse ja
kuulatakse.Teises uuringus jõuti järeldusele,et vandekohtunike ideoloogia ja vastutuse hindamise eelistus seletab ainult
10%kohtuotsuse varieeruvusest.
97% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
õiguspsühholoogia #1 õiguspsühholoogia #2 õiguspsühholoogia #3 õiguspsühholoogia #4 õiguspsühholoogia #5 õiguspsühholoogia #6 õiguspsühholoogia #7 õiguspsühholoogia #8 õiguspsühholoogia #9 õiguspsühholoogia #10 õiguspsühholoogia #11 õiguspsühholoogia #12 õiguspsühholoogia #13 õiguspsühholoogia #14 õiguspsühholoogia #15 õiguspsühholoogia #16 õiguspsühholoogia #17 õiguspsühholoogia #18 õiguspsühholoogia #19 õiguspsühholoogia #20 õiguspsühholoogia #21 õiguspsühholoogia #22 õiguspsühholoogia #23 õiguspsühholoogia #24 õiguspsühholoogia #25 õiguspsühholoogia #26 õiguspsühholoogia #27 õiguspsühholoogia #28 õiguspsühholoogia #29 õiguspsühholoogia #30 õiguspsühholoogia #31 õiguspsühholoogia #32
5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
~ 32 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
587 laadimist Kokku alla laetud
10 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
flutist Õppematerjali autor

Lisainfo

õiguspsühholoogia konspekt õpiku põhal
vastused

Dokumendis esitatud küsimused

  • Kes temalt küsis: "Kas see on Teie ratas ?
  • Kes on head vale avastajad ?
  • Kuidas aga psühholoogiateadmisi süstemaatiliselt kasutada õiguspraktikas ?
  • Milline küsimus on relevantne ja milline mitte ?
  • Midagi varastanud ?
  • Miks üldse karistatakse kurjategijaid ?

Mõisted

keerulised, kriminaalpsühholoogia objekt, juristid, tänapäevased uuringud, mõnedes uuringutes, mitmetes uuringutes, sajandi algusest, hullumeelsed, küsimus õiguspsühholoogia, krafft, bjerre vestlusmeetod, madissooni uuring, kriminaalne käitumine, determineerituse korral, jäik determinism, kriminoloog, kurjategijatel, suureks nelikuks, koolivälised tegevused, koolieelsetel interventsioonidel, edukad programmid, käitumise puhul, vähesed sotsiaal, intelligentsusel, seostele, noorsoo, kuuluvusega, moraalne otsustamine, liikumine moraalisfääris, kuriteo toimepanek, kurjategijad, intelligentsuse mõiste, intelligentsusega, näideteks, kurjategijatel, viimased enam, 1 mz, 4 käitumisgeneetikas, lange uuringut, uuema meta, 13varasemalt, niisuguseid uuringuid, report, mehhiko mz, adopteerimiste uuringuid, samasugune lugu, psühhopaatia, psüühikahäiretega võõreldes, psühhopaate, andmete jörgi, kurjategijate puhul, sellistel temperamendi, aktsentueerituse mõiste, enesehinnang, 14 püsimatutele, psühhopaatide hulgas, leonhardi klassifikatsioonist, niisugused omadused, niisugused noorukid, ratsionaalse argumenteerimisega, noorukitega töötamisel, soovitatavad, sellised lapsed, hüpertüümidele, konformsus, tüüpe, enesehinnang, külmetus, seksuaalne aktiivsus, sellised noorukid, asteno, asteno, aktsentueeritus, orienteerumine, idi sisu, ego mehhanismid, elukuuni, eluaasta, eluaasta, seksuaalsuse arenguhäireid, kuritegelikku käitumist, ekstravertsus, ekstravertidel, introvertne inimene, neurotism, neurotismiha inimesed, skinneri arvates, rotteri järgi, kahest perspektiivist, frustratsioon, frustratsiooniseisund, kriminaalasjade eeluurimises, informatsioonil, tunnistused, ütluste saamiseks, vanuseperioodile, tajuprotsess, eksimused, kaks küsimust, progresserumise puhul, niisugused vastused, iv komponent, laiemalt, kogu problemaatika, postkriitlised, 30 osariigis, osariikides, 183, vastumeetmed, analoogilisi tulemusi, baseerub assotsiatsioonidel, teoreetiline põhjendus, essays

Sisukord

  • Project
  • Teiseks
  • S. Terman
  • Murchison
  • Hirschi ja Hindelang
  • Polügraafi kasutamise põhilised meetodid

Teemad

  • küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid
  • küsimus Psühholoogia ja kriminaal-justiitssüsteem
  • küsimus Eeldteaduslik,filosoofiline ja teaduslik etapp õiguspsühholoogia ajaloos
  • küsimus Füsiognoomika ja frenoloogia kui varased katsed kasutada psühholoogiat õiguse
  • sfääris(J.K.Lavater,F.J.Gall)
  • küsimus C.Lombroso teooria sünnipärasest kurjategijast
  • küsimus Õiguspsühholoogia-alase tegevuse elavnemine 19.sajandi lõpul
  • küsimus Õiguspsühholoogia Eestis(A.Bjerre,H.Madissoon)
  • küsimus Inimkäitumise determineerituse problem(eksternaalne,internaalne,jäik,pehme determinism)
  • küsimus Intelligentsus ja kuritegelik(kriminaalne)käitumine(A.Binet,H.Goddard) ja 12.küsimus Moraalse arengu
  • etapid(L.Kohlberg) ja kriminaalne käitumine
  • IV. Intelligentsus ja kriminaalne käitumine
  • Intelligence Quotient
  • Stanford-Binet Intelligence Test
  • hit and miss
  • self-report, unofficial
  • verbal
  • perfomance
  • The High/Scope Perry Preschool
  • marbles
  • costs
  • Moral Reconation Therapy
  • Task Force
  • Francis Galton
  • Hermann Ebbinghaus
  • Esiteks
  • Alfred Binet
  • Theodore Simon
  • Theodore
  • Goddardilt
  • küsimus Tänapäeva arusaam intelligentsuse ja kriminaalse käitumise seostest
  • küsimus Kaksikute uuringud kriminaalse käitumise pärilikkusest(Lange jt)
  • küsimus Adopteerimiste uuringud kriminaalse käitumise pärilikkusest
  • küsimus Psühhopaatia ja kriminaalne käitumine(ajalugu,üldised seisukohad)
  • küsimus Aktsentueeritud isiksused ja iseloomud(K.Leohard,A.Litshko)ja 18.küsimus Aktsentueerituse tüübid ja
  • kriminaalne käitumine
  • locus minoris resistentiae
  • haltlos”
  • mehr können als wissen
  • küsimus Psühhoanalüütiline kriminaalse käitumise käsitlus ja isiksuse struktuur(S.Freud)
  • Superego
  • küsimus Seksuaalsuse areng ja kriminaalne käitumine(S.Freud,W.Toman)
  • küsimus H.Eysencki isiksuse teooria üldmõisted
  • küsimus Isiksuse dimensioonid H.Eysencki järgi ja kriminaalne käitumine
  • extraversion,neuroticism,psychoticism
  • ekstraverdid
  • Introvertne
  • Ambiverdid
  • küsimus Kriminaalse käitumise õppimine(J.Watson,B.-F.Skinner)
  • küsimus Kriminaalse käitumise sotsiaalne õppimine(J.Rotter,R.Akers,R.Hogan,A.Bandura)
  • küsimus Agressiivsuse uuringud(frustratsioon,S.Milgrami ja P.Zimbardo eksperimendid)
  • Frustratsioon
  • küsimus Eksimine ja valeütlused
  • Valetamine
  • Eksimine
  • Vale tuvastamine sõnade ja 31.küsimus mitteverbaalsete karakteristikute analüüsi abil
  • Tabel
  • küsimus Ütluste tõeparasuse hindamine (Statement Validity Assessment-SVA)
  • Üldised karakteristikud
  • Spetsiifiline sisu
  • Motivatsiooniline sisu
  • Kuriteo spetsiifilised elemendid
  • Psühholoogilised karakteristikud
  • Intervjuu karakteristikud
  • Motivatsioon
  • Uurimuslikud küsimused
  • küsimus Teoreetilised alused vale tuvastamiseks
  • küsimus Praktilised juhised vale tuvastamiseks
  • Lõppjäreldus
  • küsimus Tunnistajate intervjueerimine: kognitiivne intervjuu
  • Udo Undeutsch
  • Ron Fisher
  • küsimus Neli kognitiivset ja kolm sotsiaalpsühholoogilist alust intervjuu läbiviimiseks
  • küsimus Emotsionaalsete seisundite instrumentaalne diagnostika(ajalugu,üldpõhimõtted,tänapäev ja perspektiivid)
  • Terminoloogia ja ajalugu
  • /, J
  • Klein
  • Karl Gustav Jung
  • C. Lombroso
  • V. Benussi
  • Marston
  • J. Larssoni
  • Aleksander Luria
  • L. Keeler
  • J. Reid
  • Polügraafi kasutamine tänapäeval
  • Detektori (polügraafi) töötamise põhimõte ja probleemid
  • vastumeetmed
  • füüsilised
  • psühholoogilised, mentaalsed
  • küsimus Otsene ja kaudne meetod emotsionaalsete seisundite instrumentaalses diagnostikas
  • küsimus Kurjategijate karistamise eesmärgid
  • restraint or incapacitation)
  • individual or specific deterrence)
  • general deterrence)
  • reform or rehabilitation)
  • moral affirmation or symbolism)
  • retribution
  • restitution or compensation
  • küsimus Vangla kui keskonna kahjulikkus(prisoniseerumine)
  • Erving Goffman
  • Donald Clemmeri
  • Vangide “sisemine” seadustik
  • Vangide spetsiaalsed rollid, mida kajastatkse shlängis
  • Prisoniseerumine

Kommentaarid (10)


Siiiri: Väga väga abistav oli, leidsin oma puuduvatele küsimustele ammendavad vastused : )
15:57 09-12-2012

b02172: Väga põhjalik ja hea konspekt. Aitähh!
20:49 05-01-2013

AleksandrV: Väga põhjalik konspekt! Tänud!
21:01 27-12-2012


Sarnased materjalid

937
pdf
990
pdf
477
pdf
343
pdf
83
doc
1072
pdf
106
pdf
161
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto