õigusnormid (5)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Peatükk III: Õigusnormid

1. Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina
Inimkäitumises kehtivad kindlad reeglid ning seal valitseb kindel kord. N. Luhmann käsitleb ühiskonda kui süsteemi, mis funktsioneerib sarnaselt iseseisva organismiga. Sotsiaalne reguleerimine on teatud süsteem, milles toimivad ühe elemendina õigusnormid. Täpsemalt: sotsiaalne reguleerimine on süsteem, mille elemendid on sotsiaalsed normid ja mis on üksteisega teatavas suhtes.
Iga süsteemi kaks omadust on mitteamorfsus ja terviklikkus . Mitteamorfsus – temas võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel teatud viisil seotud. Terviklikkus – ehk ühtsus viitab süsteemi eraldatusele teistest süsteemidest. Süsteemi mõiste rajaneb elemendi ja suhte mõistetel.
Süsteemi iseloomustatakse tunnuste järgi: hierarhilisus, iseseisvus , eesmärk, organiseeritus, isereguleerivus jne. Hierarhilisus – süsteemi element on ühest küljest süsteemi terviklik osa, teiselt poolt aga iseseisev madalamat järku süsteem. Sotsiaalse reguleerimise elemendid – sotsiaalsed normid – on seega süsteemi terviklikud osad, moodustades ise sotsiaalse reguleerimise süsteemiga võrreldes madalamat järku süsteeme. Süsteemid on paratamatult hierarhilised. Hierarhilisust saab jälgida süsteemis hierarhiat pidi ülespoole või allapoole. Igal süsteemil on oma struktuur. Struktuur rajaneb süsteemi elementidel.
Süsteem on seda liigendatum, mida rohkem on temas elemente. Struktuuri reguleerivate seaduspärasuste toimel kohanduvad isereguleeruvad süsteemid keskkonnatingimustele ja iseenda muutustele ning saavutatu optimaalsele lähedase hierarhilise struktuuri.
Sotsiaalse regulatsiooni liike ehk hierarhilisi süsteeme on mitmeid. Olemus sõltub nende üldiste ja üldkohustuslike käitumismastaapide iseloomust, on antu reguleerimise liigi normatiivseks aluseks, lähtepunktiks.
Suhete reguleerimine reeglite abil. Reeglitega määratakse käitumisvariandid nendele, kes satuvad reeglis kirjeldatud olukordadesse. Üldist reeglit tuleb mõista kui normi.
Paljusid inimestevahelisi suhteid reguleerivad tavanormid. Tavanormidest kinnipidamist ootab ühiskond tervikuna . Ühiskond koosneb mitmetest sotsiaalsetest kordadest: moraalikorrast, tavakorrast, korporatiivsest korrast, religioossest korrast jne. Tegemist on normatiivse reguleerimisega, kujunemise aluse moodustavad eriliigilised sotsiaalsed normid.
Normatiivse reguleerimise süsteeme iseloomustab ühtsus, süsteemi elemendid on omavahel seotud. Terviklikkuse tagab, et elementide vahel on arvukamad ja tugevamad suhted, kui näiteks mõne teise süsteemi vahel. Ühtsus, terviklikkus ja iseseisvus on süsteemide puhul väga lähedal asuvad mõisted.
Oluline on süsteemi organiseeritus ehk korrastatuse aste. Eeldab süsteemi arengut, kõrgemale astmele jõudmine tähendab kvalitatiivseid muutusi. Mida organiseeritum on süsteem, seda vähem saab seda mõjutada väljastpoolt.
Sotsiaalse korra hulka kuulub ka õiguskord kui hästi organiseeritud õigussüsteem. Õiguskorra normatiivse aluse moodustavad õigusnormid.
Õiguse normatiivne tõlgendamine näitab, et olemasolevast õigusest võib luua normi-reegli vaid juhul, kui olemasolevat õigust mõistetakse kui ühtset ja põhimõttelist alget.
2. Õigusnormi funktsioon
Õigusnormid ei ole lihtsalt olemisnormid vaid pidamisnormid. „Sein“ ja „sollen“ (olema ja pidama ) eristamine. Kirjutatud õiguses on õigusel lause vorm (nn. õiguslause). Õiguslaused on sellised laused, mis sisalavad tähendusi õiguse sisu või õiguse kehtimise kohta. Nad on pidamislaused. Õiguskord on ka sotsiaalse liigina pidamiskord. Tegusõna „paenduma“ eristab õigust teistest nähtustest. Õigusnormist saab teada, mida võib normi adressaat teha või kuidas peab ta antud olukorras otsustama. Selline teadaandmine
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
õigusnormid #1 õigusnormid #2 õigusnormid #3 õigusnormid #4 õigusnormid #5
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 386 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Elery Altmäe Õppematerjali autor

Lisainfo

Õiguse entsüklopeedia õpikust tehtud konspekt kolmanda peatüki kohta.
õigusnorm , regulatiivne norm , õigustkaitsev norm , eraõiguslik norm , avalikõiguslik norm , mittetäielik norm , juriidiline fakt

Mõisted

Sisukord

  • Peatükk III: Õigusnormid

Teemad

  • Õigusnorm süsteemi osana ja sotsiaalse normina
  • Õigusnormi funktsioon
  • sollen“
  • Õigusnormi mõiste ja struktuur
  • ius scriptum
  • Õigusnormide liigid
  • Avaliku- ja eraõiguse normid
  • Regulatiivsed ja õigustkaitsva normid
  • Mittetäielikud (spetsialiseeritud) normid
  • Juriidiline fakt
  • Sündmused
  • õigusvastased
  • Õigusvastaste
  • tegude
  • käitumise individuaalaktid
  • juriidiliseks tegevuseks
  • Õigustmoodustavad
  • õigustmuutvad ja õigustlõpetavad. Õigustmoodustavad
  • Õigustmuutvad
  • Õigustlõpetavad

Kommentaarid (5)

kiks1 profiilipilt
Kristjan Nõmmik: suur tänu sulle!
09:55 12-09-2013
galadriel profiilipilt
galadriel: Päris kasulik.
08:42 26-10-2010
juurajuura profiilipilt
juura juura: Oli kasuks!
12:45 29-05-2011


Sarnased materjalid

1
docx
Õigusnormide sisu
10
docx
Õigusnormi liigitus
1
docx
Õigusnormid
32
pdf
Raul Narits Õiguse Entsüklopeedia
2
doc
Õiguse olemus
269
docx
Õiguse alused eksami kordamisküsimused
214
docx
Õiguse alused kordamisküsimused vastustega
83
doc
Õiguse sotsioloogia





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !