õiguse olemus ja kriminaalseadus (3)

Sarnased õppematerjalid

4

doc

Relvaseadus Kaitseliidu liikmele

ÜLDSÄTTED § 3. Sõjaväe-, teenistus- ja tsiviilrelvad (1) Põhilise kasutusvaldkonna järgi jagunevad relvad järgmiselt: 1) sõjaväerelv 2) teenistusrelv 3) tsiviilrelv (2) Sõjaväerelvade käitlemise korra kehtestab kaitseminister määrusega. (3) Sõjaväerelvad kantakse sõjaväerelvade riiklikusse (4) Teenistusrelvade liigid ja nende käitlemise korra kehtestab siseminister määrusega. (5) Teenistusrelvad kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade riiklikusse registrisse § 9. Relva ja laskemoona leid (1) Isik, kes on leidnud relva ja laskemoona peab teatama sellest politseile (2) Politsei teatab leitud relvast ja laskemoonast ajalehes seitsme tööpäeva jooksul. (3) Kui leitud relva või laskemoona omanik ei ole kuue kuu möödumisel reageerinud, on leidjal õigus leitud relv ja laskemoon omandada juhul(kui relv/moon on korras). (4) Alates relva leidmisest on omanikul aega 1 kuu relvaluba saada või 3 kuud relv müüa. (5) Leitud, tsiviilkäibes keela

Riigikaitse

4

docx

KARISTUSÕIGUS

Põhikaristust on võimalik määrata vangistust ja rahalist karistust ning väärteo eest aresti ja rahatrahvi. Aresti on võimalik määrata mitte rohkem, kui 30 päeva. Rahalise karistuse määr võib olla 30-500 päevamäära. Vangistus võib olla 30 päeva kuni 20 aastat või eluaegne. Lisakaristus- tegutsemiskeeld kuni kolmeks aastaks, ettevõtluskeeld ehk keeld tegutseda majanduslikult vastutavatelt kohtadelt, sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, relva- ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine kuni viieks aastaks Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud Karistust kergendavad asjaolud on · Süütegude kahjulike tagajärgede ärahoidmine · Kannatanule abiandmine · Kahju vabatahtlik hüvitamine · Süü ülestunnistamisele ilmumine või süüteo avastamisele kaasaaitamine · Süüteo toimepanemine raske isikliku olukorra mõjul · Süüteo toimepanemine ähvarduse, sunni või sõltuvussuhte tõttu

Karistusõigus

23

doc

Karistuse mõiste ja selle liigid

mille karistusseadustiku eriosa norm näeb konkreetse kuriteo eest ette. Näide: Kui varguse eest karistatakse isikut vangistusega, siis on vangistus varguse eest põhikaristus. 14 Lisaks põhikaristusele võib füüsilist isikut karistada ka lisakaristusega. Lisakaristus on karistus, mida kohus võib mõista lisaks juba mõistetud põhikaristusele. Kui isikule mõistetakse mõni lisakaristus, siis tähendab see reeglina mõne õiguse ära võtmist. Füüsilisele isikule kuriteo eest kohaldatavad lisakaristused: · tegutsemiskeeld · sõidukijuhtimise õiguse äravõtmine · relva ja laskemoona omamise õiguse äravõtmine · jahipidamis-ja kalapüügiõiguse äravõtmine · riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmine · loomapidamise õiguse äravõtmine · varaline karistus

Õigusõpetus

23

xls

Karistusõiguse üldosa

riigi ja üksikisiku huvide kaitsel. Eesti karistusõiguse põhimõttelised alused on sätestatud põhiseaduses, mis määrab kindlaks põhiõigused ja vabadused, mida riik tagab, kaitstes neid ka karistusõiguslike sanktsioonidega. Ta määrab kindlaks samuti kohustused, mille täitmist riik nõuab vajaduse korral ka sanktsioonide ähvardusel. Karistusõiguse kehtestamisel ja kohaldamisel arvestatakse ka rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtteid ja norme, mis vastavalt põhiseaduse §-le 3 on Eesti Vabariigi õigussüsteemi lahutamatuks osaks. Karistusõiguse peamiseks allikaks on karistusseadustik (edaspidi KarS, RT I 2002, 86, 504; 2007, 11, 51). Karistusseadustiku väljatöötamise aluseks võeti 1975.a Saksa karistusseadustik ja 1994. a Prantsuse Code Penal ning selles võib leida ka Eestis varem kehtinud kriminaalseaduste, eelkõige kriminaalkoodeksi (edaspidi KrK, RT I 2001, 78, 452) sugemeid

Õigus

44

docx

Karistusõigus

riigi ja isiku vaheliste kokkulepete leidmisele. Karistusseadustiku eelnõu ettevalmistamisel lähtuti sellest, et regulatsioon peaks olema riigi seisukohalt võimalikult mõjus ning kasutoov. Karistusõigus määrab, mis on süütegu ning millised on nende eest kohaldatavad karistused. Karistusõigusega on paika pandud millised on õiguslikud alused kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuses ning määrab nende põhiprintsiibid. See on vajalik, et kaitsa isikut rünnete eest, mis ei ole õiguse ning kehtiva seadusega kooskõlas. Karistusõigust rakendades ei tohi sekkuda liigselt isiku eraellu. Kui mingi süüteoga on tekitatud kahju, aitab karistusõigus kaasa selle heastamisse. Karistusõigus peab olema toetav fakti suhtes, et kui õigusnorm on kehtiv, toob õigusnormi rikkumine endaga kaasa karistuse. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab karistusõiguse põhimõttelised alused. Riik on võimeline kaitsma isiku põhiõigusi ja vabadusi ka karistusõiguslike sanktsioonidega

Karistusõigus

41

pdf

RELVAEKSAM PIKK TEST JA VASTUSED

3) kes on sooritanud käesoleva seaduse § 35 lõikes 5 sätestatud eksami. [RT I, 04.03.2015, 5 - jõust. 01.04.2015] (2) Füüsilise isiku relvaluba annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona ning helisummuti ja lasersihiku käitlemiseks käesoleva seaduse ning selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras

Õigus

45

doc

Karistusõiguse Üldosa

KARISTUSÕIGUS 14.02.2008. a. Üldosa lõpeb kirjaliku arvestusega (10 küsimust, tuleb vastata laiemalt). Eksamil on ka 10 küsimust (51 punkti on miinimum). Kirjandus: ,,Karistusseadustik", Jaan Sootak, Priit Pikamäe. ,,Optiline karistusõigus", Jaan Sootak (üldosa on antud skeemidena). ,,Karistusõiguse üldosa skeemid". ,,Süüteomõiste ja delikti struktuur", Jaan Sootak. ,,Karistusõigus", Poigo Nuuma (konspekt). Kaasuste lahenduse metoodika. Analüüs, kas on need tunnused, mis on seaduses loetletud, kas on õigusvastane, kas on süüdi.....kuidas karistada. ,,Karistusõiguse kaasuseülesannete lahendamise metoodika", Jaan Sootak. 1. Sissejuhatus Õiguseallikas on õigusakt, mis paneb kohustusi või annab õigusi määramata hulga inimestele või väga suurele inimeste rühmale. Pretsedendiõigust ei ole meil. Meil annab kohus tõlgendusi. Aga menetlusõiguses Riigikohtulahendid on pretsedendid. Kaasus: pistise/allkäemaksu (ametniku seadusvastaseks teo

Õigus

9

docx

Õiguse alused KT 2

Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida hea usu põhimõttel. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil ja samuti selliselt, et tekitame teisele isikule kahju. Oluline on heausksuse eeldus. 67. Asja mõiste. Asi kui tsiviilõigussuhte objekt. Asi on kehaline ese. Ese on kehaline siis, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt valitsetav. Tsiviilõigussuhte objektideks on esemed ehk asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Õiguslikus mõttes on asjadeks ka taimed, loomi ei loeta asjadeks, kuid nende suhtes kohandatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 68. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asju liigitatakse:1) kinnis-ja vallasasjad 2) asendatavad asjad 3) äratarvitatavad asjad. Asja osad: reaal- ja mõtteline osa, oluline osa, maatüki olulised osad, ehitis ja selle olulised osad. 69. Kinnisasi ja vallasasi

Õigus alused

Kommentaarid (3)