SÔnu seletav sÔnaraamat

Kuidas netis maksad? Vasta

Õpilaste arvates on alkoholi kerge kĂ€tte saada ning see pole viimaste aastatega keerulisemaks muutunud. VĂ”rreldes teiste Euroopa noortega, kes tarvitavad lahjemaid alkohoolseid jooke, paistavad Eesti lapsed silma kangete alkohoolsete jookide tarbimisega (Aasvee jt 2009: 45). Kui 2005. a sattus alkoholimĂŒrgistuse tĂ”ttu haiglasse ligi 100 peamiselt 13-17-aastast poissi- tĂŒdrukut, siis 2008. a oli haiglasse sattujate arv juba peaaegu kaks korda suurem, kusjuures poiste ja tĂŒdrukute suhe ei erinenud.
Õpitud optimism - learned optimism is the habit of attributing one's failures to causes that are external (not personal), variable (not permanent), and specific (limited to a specific situation). For example, an optimistic person attributes his/her failures to external causes (the environment or other people), to variable causes which are not likely to happen again, and to specific causes that will not affect his/her success in other endeavors.
Õppekava maht on 80 Ă”ppenĂ€dalat ning Ă”ppekava lĂ€bimise nominaalaeg on kaks aastat (neli semestrit). MĂ”lema Ă”ppeaasta lĂ”pus lĂ€bitakse kevadsemestril ettevĂ”tte praktika teoreetiliste baasteadmiste kinnistamiseks ning praktiliste oskuste omandamiseks, mille ĂŒldmaht moodustab kogu Ă”ppeaja 80 Ă”ppenĂ€dalast 25% ehk 20 Ă”ppenĂ€dalat (esimesel Ă”ppeaastal 9 Ă”ppenĂ€dalat, teisel Ă”ppeaastal 11 Ă”ppenĂ€dalat).

Õpikeskkond on nĂ€rviline. 2. Konfliktid kaasĂ”pilaste vahel (sotsiaalsete pĂ€devuste Ă”petamine on nĂ”rk, meie-tunne on nĂ”rk, pikaajalisel kiusamisel depressiooni tekkimine, koduses keskkonnas vĂ”ib Ă”pilane olla pĂ€evastest solvangutest rĂ€situd ja see mĂ”jutab kodust Ă”ppetööd). 3. KeskendumisvĂ”ime langus (kurnatus). Kool peab olema koht, kuhu Ă”pilane tahab minna ja kus ta tunneb ennast turvaliselt.
Õppekavadel on selged ja lĂ€bimĂ”eldud eesmĂ€rgid ja struktuur, ‱ on olulisel kohal sobivate kĂ€itumisviiside Ă”petamine (motivatsioon, tĂ€helepanelikkus jne.), see on palju lihtsam, kui ĂŒmberĂ”petada ‱ laps kogeb eduelamust ja tal kujuneb positiivne maailmapilt, Ă”ppimine peab olema meeldiv ja lapsele turvaline Nn. ĂŒksiklaskudega edu ei saavuta!
Õppetöö urb - jazz-tantsu Symposium Helsingis ‱ 2001 - Õppetöö Soome riikliku Balletschool - Õppetöö International summercourse aastal Kuopio tantsupidu, Soome ‱ 2002 - Soome riikliku balleti, Helsinki ‱ 2002-04 - Kuopio Muusika-ja tantsupidu, Soome ‱ 2003 - Turu konservatooriumis, Soome ‱ 2004 - Turu konservatooriumis, Soome

Õigus hellusele - Hellus jĂ”uab lasteni erinevate aistingute vahendusel: hella, sĂ”bralikus ja sooja pilguna, kĂ”netamise sĂ”braliku ja sooja hÀÀletoonina, hellade puudutuste ja silitustena ning lĂ€heduse, eriti just sĂŒle, sĂŒles olemise kogemuse kaudu, „isa pĂ”lvel, ema sĂŒles“. Helluse Ă”igust ei leia ĂŒhestki inimĂ”iguste loetelust.
Õpetamisviisid – st vajavad eriabi, eritoetust ‱ St: hariduslikud erivajadused ‱ MÀÀratlused erinevad ‱ (Hariduslike) erivajadustega on lapsed, kelle Ă”petamiseks- kasvatamiseks on vaja spetsiaalseid vĂ”tteid, programme jne. Erilisust vĂ”ib defineerida normaalkĂ”vera abil: tavalised keskel, erilised need, kes jÀÀvad ÀÀrtesse.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Õiglus on mulle vĂ€ga oluline Minu suhtumine mĂ”jutab seda, kuidas ma Ă”pin Sotsiaalse Ă”igluse teemad lĂ€hevad mulle korda Üksinda töötamine on niisama produktiivne kui töö grupis Ma pean teadma, miks ma pean midagi tegema, enne kui ma nĂ”us- tun seda tegema Kui ma usun millessegi, siis ma pingutan selle nimel vĂ”imalikult palju Mulle meeldib olla seotud millegagi, mis aitab teisi Mul on tahtmine protesteerida vĂ”i kirjutada alla nĂ”udmisele, et heastada halba SUMMA (Sektsioon 8)

Õppimisprotsess on sensitiveerumine. Klassikalise tingimise puhul Ă”pitakse tingimatute ja tingitud stiimulite vahelisi seoseid: tingimatu stiimuli korduval koosesinemisel algselt neutraalse stiimuliga tekib nende vahel seos ja tingitud stiimul hakkab esile kutsuma tingitud refleksi.
Õppimisega on tegemist siis, kui Ă”ppur pĂŒĂŒab teadlikult omandada uut informatsiooni vĂ”i tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva Ă”ppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdava osa teadmisi ja oskusi omandavad inimesed just viimati mainitud viisil.
Õpilaste moti - teised Ă”petajad? Me peame neile kĂŒsimustele vastamisel mĂ”tlema!“). KĂŒll ma olin esimese vatsiooni mĂ”jutab positiivselt see, kui Ă”petaja panustab veidikegi Ă”pilaste poolt töös ja veerandi lĂ”puks kurnatud! Aga teine veerand kujunes lahedaks.

Õpimotivatsioon on samuti kujundatav (seda on vĂ”imalik tekitada, aga ka kaotada). Õpimotivatsioon tuleneb Ă”pivajadusest, millele lisandub Ă”pieesmĂ€rk: me soovime midagi Ă”ppida ja pĂŒstitame endale vastava eesmĂ€rgi ning oleme motiveeritud seda eesmĂ€rki saavutama.
Õpilastes on vĂ”imalik tĂ”sta Ă”pimotivatsiooni huvitavate ja vaheldusrikaste tegevuste kasutuselevĂ”ttu koolis, kasutada nende individuaalseid vĂ”imeid, teadmisi ja oskusi Ă”ppetöös, anda Ă”pilastele vĂ”imalus teha midagi olulist ja tunnustust vÀÀrivat.
Õppimise pĂ”hisisuks on sellele vastavalt kĂ€itumises suhteliselt pĂŒsivaid muutusi pĂ”hjustavate uute kogemuste saamine. Õppimine haarab lisaks teadmiste ja vilumuste omandamisele ka suhtumise ja inimsuhete sfÀÀri, tundeelu, eelarvamuste ja uskumuste kujunemise.

Õppetunnis on iseseisev töö kasutatav nii uue materjali Ă”ppimiseks kui ka kinnistamiseks. Klassi- ja koolivĂ€lise iseseisva töö pĂ”hivormideks on kodutöö ettevalmistusena ainetundideks ja pikemaajalisemad tĂ¶Ă¶ĂŒlesanded iseseisvaks Ă”ppimiseks.
Õpimotivatsioon on sellest tulenevalt samuti protsess, mille eesmĂ€rgi saavutamiseks kasutatakse Ă”ppimist. Õpilased on individuaalselt erinevad, samuti on nende Ă”pimotivatsioon erinev, neil on erinevad vahendid oma eesmĂ€rgi tĂ€ideviimiseks.
Õppeeduku - seoseid, seostavad hĂ€sti sega seostuvad tugevalt huvi, loominguline suhtumine ja kohusetunne, teooriat praktikaga, vĂ€hem korreleeruvad vĂ€lised faktorid, nagu Ă”ppimise hĂ€davajalikkuse tun- nende teadmised on pĂŒsivad.

Õppeedukus on keskmine vĂ”i alla keskmise((www.terviseinfo.ee). ). Noored, eriti teismelised, inimesed alles alustavad avastama elu negatiivseid ja positiivseid kĂŒlgi. Neil tekib soov proovida midagi uut ning kuuluda kuhugi.
ÕigusemĂ”istetest on otseselt psĂŒhholoogiliste tahteprotsessidega seotud mĂ”isteks tahtlus , mida kĂ€sitletakse pĂ”hjalikumalt karistusĂ”iguses. (tavamĂ”istete vasteid: tahtlikult, teadlikult, meelega, omatahtsi, omavoliliselt,
Õppimise hĂŒpotees – kuskil oli aga mis seal tĂ€pselt kirjas oli, ei mĂ€leta Unustamise hĂŒpotees – ununeb see, mida aju arvab, et tegelikult vaja pole KĂ”rvalprodukti hĂŒpotees – ajurakkude juhuslikud loomingud

Õige lahendus on tĂ€ielikult sĂŒndida (???), ehk siis arendada oma tunnetust ja mĂ”istust ning armastusvĂ”imet sellise piirini, kus ĂŒletatakse egotsentriline piiratus ja saavutatakse uus ĂŒhinemine maailmaga.
Õigus kasvamisele - ja sĂ”prussidemete sĂ”lmimisele kogu lapse- ja noorpĂ”lve jooksul,ilma, et seda piirataks usuliste, poliitiliste, rassiliste ja sotsiaalsete eelarvamuste vĂ”i vanade mĂ”tteharjumuste töttu.
Õpitud abituseks - olukorras, kus loom on oma fĂŒĂŒsiliste ja vaimsete vĂ”imete poolest vĂ”imeline vĂ€ltima ebameeldivat olukorda, kĂ€itub ta abitult, loobudes isegi vĂ”itlemast oma elu eest, kui see on ohus.

Õppimisoskus tĂ€hendab soovi ning teadmist oma Ă”ppimist ise juhtida ja selle jaoks seadakse eesmĂ€rke tulemuste saavutamiseks. Õppima on vĂ”imalik Ă”ppida lĂ€bi motiveeritud soovi ja sihi seadmise.
Õpilasega klassis on mĂ”ned, kes suudavad Ă”petaja jutust meelde jĂ€tta umbes kolmandiku, mĂ”ned kes suudavad meelde jĂ€tta umbes kolmveerand ning enamik kes suudab talletada pisut rohkem kui poole.
Õppekava on tugevasti jĂ€rginud uskumusi, et parim tee Ă”ppimiseks on jagu saada vĂ€ikestest teadmiste kogustest ja seejĂ€rel ĂŒhendamine need tervikuks suuremate mĂ”istete kaudu.

Õpivalmidus on tĂ€htis omadus, mida paljud lĂ€henemisviisi iseloomustab arusaam, et Ă”ppida vĂ”ib mitmel erineval moel ja inimestele tööandjad ja koolitajad on valmis toetama.
Õppima Ă”ppimine on protsess, mille kĂ€igus Ă”pitakse tundma oma Ă”piprotsessi eripĂ€ra, iseenda tugevaid ja nĂ”rku kĂŒlgi ning rakendama saadud infot enda edaspidises Ă”pitegevuses.
Õpetajate vahel on ĂŒsna suur konfliktide tekitaja rivaalitsemine ja ka teineteisest mööda rÀÀkimine, mis tundub ka kĂ”ige halvem ja kĂ”ige suuremat kahju tekitav tegur olevat.

Õppijad on kognitiivse psĂŒhholoogia kĂ€sitluse kohaselt aktiivsed ja motiveeritud teadmiste otsijad, kes tunnetavad ise vastutust oma Ă”ppimise ja selle tulemuste eest.
Õppimise ajal on vaja lugeda nii omaette kui ka valjusti, lasta teistel jutustada, ise jutustada jne. ÜhesĂ”naga, tuleb kasutada kĂ”iki vĂ”tteid, millest oli eespool juttu.
Õpioskused on oskused teadmisi omandada (lisada, suurendada), struktureerida ja kasutada, teadmisi ja nendevahelisi seoseid mĂ”ista ja vajadusel ĂŒmberstruktureerida.

Õues olles on mĂ€rgata,et vahepeal mĂ€ngib ĂŒksinda,siis lĂ€heb rÀÀgib vahepeal teiste lastega, siis rÀÀgib omaette midagi , niimoodi korduvalt ja pĂ€evad lĂ€bi.
Õpitud abitus – ebameeldivas olukorras enese aitamisest loobumine, isegi siis, kui sellest oleks abi, kuna ĂŒhes olukorras kogetud passiivse ohvri roll ĂŒldistatakse
Õpetamis - ja kasvatamisviisid ‱ Leebe (minna-laskev) Ă”petaja ‱ Autoritaarne Ă”petaja ‱ Autoriteetne Ă”petaja ‱ Uskumused ja kĂ€itumine Leebe Ă”petaja

Õpioskused on oskused Ă”pitavat omandada ja mĂ”ista, seostada seda eelnevalt Ă”pituga, struktureerida ja kasutada, tedvustada ja vajadusel ĂŒmber struktureerida.
Õpetatav on kĂŒll hĂ€sti arusaadav tĂ€nu laiale sĂ”navarale, mida ĂŒritan igal vĂ”imalusel tĂ€iustada, kuid jÀÀb vĂ€hese aja tĂ”ttu sĂŒvitsi mĂ”istmata ning
Õppimise mÔÔt - aktiveeruvad rakud piirkondades 9 ja 46 reaktsiooniaeg ‱ Need kaks erinevat piirkonda saavad sisendi vastavalt kiiru- ja alumisest oimukoorest.

Õppimisel ajaloolis - kultuuriliselt positsioonilt seostub VĂ”gotski teooriaga, et Ă”ppimine on pĂ€ritolult sotsiaalne ja toimub konkreetses kultuurilises keskkonnas.
Õpetamine – kliendi vÀÀrtus kui individuaalne ja kohanenud sotsiaalne olend, terapeut julgustab klienti, et ta leiaks oma koha individuaalses maailmas.
ÕppimispsĂŒhholoogide arvates on ebausklik kĂ€itumine (vÀÀruskumus, et teatud kujutlused, asjad, kĂ€itumised pĂ”hjustavad teatud sĂŒndmusi) seotud kinnituse pĂ”himĂ”tetega.

Õppimise paradigma - toob esile, et patoloogiline kĂ€itumine on Ă”pitud nagu iga teinegi kĂ€itumise viis, minimiseeritakse fĂŒsioloogiliste faktorite osatĂ€htsus.
ÕtĂŒ on vĂ”imalus tegevteadlastest juhendajate kĂ€e all teha tutvust aka- deemilise maailmaga ning sĂŒveneda teadusliku uurimistöö vĂ”imalustesse.
Õppimisel on erinevused PsĂŒhhobioloogia Donald KĂ€itumine kui ajus toimuvate Hebb, Roger keemiliste ja bioloogiliste protsesside Sperry, Eric tulemus.

Õnnelikkus –  psĂŒĂŒhiline seisund ïź Haigus – psĂŒĂŒhiline seisund ïź Merehaigus – psĂŒĂŒhiline seisund (hirm) PsĂŒĂŒhilised omadused
Õppimise seisukohalt on kasulik vaadelda mĂ€lu kolmeetapilisena: 1. ultralĂŒhiajaline mĂ€lu (nĂ€gemisel ka ikoonmĂ€lu, kuulmisel kĂ”lamĂ€lu), saab alguse tajust.
Õigus hellusele – see Ă”igus jĂ”uab lapsele erinevate aistingute vahendusel: hella ja sooja pilguna, sĂ”braliku hÀÀletoonina ning silituste kaudu.

Õppeaasta kehtestamisfaas on hĂ€davajalik positiivse, toimiva suhte kujunemiseks Ă”petaja ja Juhtimise ja distsiplineerimise keel toimib dĂŒnaamilistes suhetes.
Õppides on mulle vĂ€ga tĂ€htis, et minu ĂŒmber on inimesed, kes minu saavutusi toetavad, hindavad, aitavad ning minu tegemistele kaasa elavad.
Õpioskusi on liigitatud jĂ€rgmiselt: alusĂ”pioskused, tunnetuslikud Ă”pioskused, organisatsioonilised Ă”pioskused ja sotsiaalsed Ă”pioskused.

Õppimisel on pĂ”hiliseks aktiivsuseks vaimne aktiivsus ,mis avaldub taju, tĂ€helepanu, mĂ€lu ja mĂ”tlemise , ka fantaasia osalemises selles.
Õppimise pĂ”himotiiviks on Ă”ppija enda sisemine huvi ja sellest tulenev aktiivsus, mille tulemusena ĂŒhendatakse uued ideed meie varasemate teadmistega.
Õppimisprotsess on sensitiveerumine e fĂŒsioloogiliste reaktsioonide (ka tegevuse) tugevnemine mingi jĂ”ulise vĂ”i kahjustava stiimuli toimel.

Õigupoolest on see, mida enamik inimesi meie ĂŒhiskonnas armastust vÀÀrivaks peab, midagi populaarsuse ja sugulise vĂ”lu vahepealset.
Õnnelikel inimestel on mĂ”ningaid ĂŒhiseid tunnusjooni - alljĂ€rgnevalt ongi esitatud eriti edukate inimeste iseloomulikud suhtumised ja tavad:
Õpetaja ĂŒlesandeks on luua Ă”ppimist soodustav keskkond, kus ta suunab Ă”ppija Ă”ppima, luues talle Ă”ppima Ă”ppimiseks vajalikud tingimused.

Õpistrateegiad on kaugemate eesmĂ€rkide saavutamise tegevuskavad, mis tuginevad Ă”pioskustele ja on kasutatavad Ă”pitegevuse juhtimiseks.
Õppeprogrammis on vasakukĂ€elistele lastele rasked, kuna isegi pedagoogidel on keeruline Ă”petada teise kĂ€elistele lastele kĂ€sitööd.
Õnnelikkus – subjektiivne heaolu (SHO) (Diener, 2000) Õnne emotsioon motiveerib planeerima, saavutades isikliku kontrollitunde

Õnnelikud inimesed on need, kel on hea, rahulik ja sĂŒgav uni, kes jÀÀvad kergesti ja kohe magama ning magavad sĂŒgavalt ja rahulikult.
Õed - vennad on sĂŒnnitatud samast kehast ning nad on ĂŒles kasvanud samas perekonnas, seega nende suhe on vĂ€ga eriline.
Õpilaste hulgas on kindlasti niisuguseid, kelle annet ei ole kas Ă”igel ajal mĂ€rgatud vĂ”i selle arenguks soodsaid tingimusi loodud.

Õpitud abitus on inimese vĂ”i looma Ă”pitud veendumus, et tal pole vĂ”imalik toimuvate sĂŒndmuste ĂŒle mingit kontrolli kehtestada.
Õppimisteooria – keele Ă”ppimine pĂ”hineb mudeldamisel, imiteerimisel, harjutamisel ja valikulisel sarrustamisel ehk kinnitamisel.
Õigesti tegutsemine on Sinu jaoks vĂ€ga oluline, seetĂ”ttu mĂ”tled hoolikalt kĂ”ikvĂ”imalikele tagajĂ€rgedele enne kui midagi otsustad.

Õpetaja ĂŒlesandeks on organiseerida, stimuleerida, motiveerida, nĂ”ustada arvestades kĂ”ikide Ă”pilaste erinevusi ja teadmistepagasit.
Õppimise nĂ€ol on tegemist elukestva protsessiga, mille tagajĂ€rjel muutub minu kĂ€itumisviis ning tĂ€iustub teadmiste sĂŒsteem.
Õnnelikkus - vĂ”ib tĂ€hendada nii rÔÔmu- ja harmooniatunnet, rahulolu iseenda ja oma eluga kui ka probleemide puudumist.

Õueala on lastel varustatud jĂ€rgmiste mĂ€nguvahenditega: liivakast, turnimisredel, ronimispool, kiigeplats, nukumaja.
Õhukesenahalise vastandiks on muidugi paksunahaline nartsissist, kes on hoolimatult kĂŒĂŒnarnukke kasvatav taktik ja kes teisi halvustab.
Õppekava on vastavalt igale klassile paindlik, muutudes tihti selle jĂ€rgi, millistele Ă”pilastele materjali pakutakse.

Õppimisel on Bandura jĂ€rgi olulised nn assotsiatiivsed mudelid: me Ă”pime rohkem nendelt, keda nĂ€emem kellega lĂ€vime.
Õppimisteooria seisukohalt on oluline motivatsioon, aga seda skisoidil sotsiaalsete vilumuste Ă”ppimiseks ei ole, ta ei soovigi suhelda.
Õlad on lĂ€ngus, nagu ĂŒritaks end vĂ€iksemaks muuta. Silmad on kaarjalt viltu ning nĂ€gu suhteliselt lĂ”tvunud.

Õpetaja esitus on enamasti tĂ”husam, eriti kui materjal on hĂ€sti struktureeritud ja kohandatud Ă”pilaste arengutasemele.
Õppimise pĂ”hisisuks on sellele vastavalt kĂ€itumises suhteliselt pĂŒsivaid muutusi pĂ”hjustavate uute kogemuste saamine.
Õige vastus on E, sest pildil F on nĂ€ha kuidas inimesed otsivad kindlust end katsudes ja vĂ€ltides silmsidet.

Õndsad on tasased. Õndsad nad on unustanud Tudorite ajaloo vĂ”i positiivsed ja negatiivsed tĂ€isarvud.
Õnnelikud lapsed on need, kelle enesetunne on hea, kes on avatud, sisemiselt rÔÔmsad, sĂ”bralikud ja rahulikud.
Õppimisteoorias on harjumuse tekitamine (nĂ€iteks potilkĂ€imise treenimine). Harjutamine, treenimine, kordamine.

Õptajal on olemas hea huumorimeel, sest kui tunnis vahest ka nalja saab on lĂ”busam ja toredam Ă”ppida.
Õppimisteooria kohaselt on kĂ”ige olulisem lastega palju ja Ă”igesti rÀÀkida ning nende juttu pidevalt parandada.
Õppimisprobleemidele - kuidas kĂ€itumist omandatakse? Kasutatakse ka probleemkasti- katse ja eksituse meetodit.

Õigluse teooria – Adams ĂŒtles, et inimene vĂ”rdleb oma tööd ja tasu teiste töötulemuste ja tasuga.
Õppetegevuste lĂ€biviimisel on vĂ€ga oluline Ă”petaja poolne ettevalmistus ja teadmiste edasi andmise oskus lastele.
Õppimise kĂ€igus on olulisel kohal Ă”petajad, vane mad, eakaaslased, kes kĂ”ik on lapse jaoks olulised.

Õpiraskustega ande - Andekuse mÀÀratlus on aluseks sellele, kuidas me tuvastame andekaid kaid lapsi.
Õppetööst on nĂ€ha,et 2-3 aastased lapsed ei oska tĂ€ita ĂŒlesannet suulise ĂŒlesande jĂ€rgi.
Õigupoolest on olemas ainult ĂŒks asi. Sellist seisukohta nimetatakseabsoluutseks idealismiks.

Õpioskused on rahuldatavad. Poiss suudav jĂ€ljendada, tal ei ole probleeme teatri tegemisega.
Õs on ka internetis olemas ja Ă”igekeelsusalaseid vastuseid tasub just sealt otsida.
Õpitud abitus – seisund, kui inimese pĂŒĂŒdlused ja kavatsused ei kanna pĂŒsivalt vilja.

Õndsad on halastajad. Õndsad on need, kellel nĂ€lg ja janu on Ă”iguse jĂ€rele.
Õnnelik olla - eeldades muidugi, et nende harjumused meie omi hĂ€irima ei hakka» (H.
Õppijale on omane pĂŒĂŒdmine ,et saada uusi teadmisi ja vilumuse suurendamine.

Õppimise hĂŒpotees - Unes mĂ€ngitakse lĂ€bi geneetiliselt tingitud kĂ€itumisprogrammid.
Õilistamine - ebasoovitud impulsside pööramine sotsiaalselt vastuvĂ”etavateks
Õppekava on kokkulepe, mille sisu oleneb ĂŒhiskonna ootustest ja soovidest.

Õppekava on dokument, kuhu on kirja pandud kokku lepitud haridusstandard.
Õppetöös on iseseisvad ja sĂ”ltumatud, on suutelised ennast vaos hoidma.
Õppekava on meil vĂ€ga tihe ja raske ning lastel on tamp pidevalt peal.

Õppimise definitsioone on palju ja erinevaid ,olenevalt teoreetilisest kĂ€sitlusest.
Õnnistatud on need vanemad, kelle lastel see aeg rahulikumalt möödub.
Õpioskused on elementaarsed, kitsamad ja konkreetsemate eesmĂ€rkidega.

Õues olles on selles vanuses poistel tekkinud huvi tĂŒdrukuid kiusata.
Õnnetusteks - termin, mida seostati juhuse, saatuse ja paratamatusega.
Õppekava on ĂŒlesehitatud ainevaldkondadele vastavate moodulitena.

Õppeaasta ttĂŒ - s. 6 6 12 6. Leida ĂŒlikoolist uusi tutvusi ja sĂ”pru.
Õpitud abitus - seisund, milles inimese pĂŒĂŒdlused ei anna tilemust.
Õpitulemuste mĂ”jutaja on Ă”pilane ise ja olulisel kohal on ka Ă”piharjumused.

Õppimise meetodeid on erinevaid, ei hakka siin neid kĂ”iki ĂŒles loendama.
Õppimised on erinevates netikeskkondades laiali, raske jĂ€lgida.
Õpitulemused on need eesmĂ€rgid, mida Ă”ppimisega tuleb saavutada.

Õpilasel on Ă”pitud, aga ta ei suuda kuidagi meelde tuletada.
Õhtusöögi ajaks on aga nĂ€lg nĂ”nda suur, et sĂŒĂŒakse liiga palju.
Õigusterminoloogias on saanud tavaks teha vahet kahe afektiliigi vahel.

Õppimise vastandprotsess on unustamine (vt peatĂŒkki Unustamine). (6: 608)
Õnnistatud on naised, kellele mehed kord kuus lilli toovad.
Õppimisel on aistingutest mulle kĂ”ige tĂ€htsam nĂ€gemine.

Õpilaste sisenemiseks – paludes mĂ”nel Ă”pilasel ust lahti hoida.
Õpetaja töö on Ă”petada ning Ă”pilase töö on Ă”ppida.
Õpetamine on nii afektiivne kui kognitiivne protsess.

Õppimise ajal on vaja lugeda nii omaette kui ka valjusti,
Õpilaste Ă”pi - ja kasvatustulemustele hinnangu andmine.
Õppimisprintsiibid on normaalsega sarnased, seega saab muuta.

ÕnnemĂ€ng - raha vahetamine mĂ€ngu tulemuste vastu.
Õppimise eelsoodumus - valmis olek teatud tĂŒĂŒpi Ă”ppimiseks.

Õpilasakadee - mia kursused kestavad ĂŒhe semestri.
Õige töökoht on ĂŒks tĂ€htsatest elu aspektidest.
ÕppejĂ”u jutt – slaid seinal – konspekt laual)

Õpitakse kĂ”ike – nii head kui ka mittevajalikku.
Õlidel on tugev mĂ”ju nĂ€rvisĂŒsteemile.
Õpitu vĂ€ljendamine tĂ€hendab sageli loo rÀÀkimist.

Õppetöös on nad iseseisvad ja sĂ”ltumatud.
Õiglusprintsiip – jaotamine vastavalt panusele

Õilis metslane – inimesed on loomult head.

Õpetajatega on suhtlemine reserveeritud.


Vote UP
-1
Vote DOWN
Õppimise vormid – 1. harjutamine e. habituatsioon – seisneb selle Ă€raĂ”ppimises, et mĂ”ned korduvalt ettetulevad sĂŒndmused on ohutud ega vÀÀri erilist tĂ€helepanu.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Õppestrateegia on kindlatest pĂ”himĂ”tetest vĂ”i ideedest lĂ€htuv, pikemaajaliselt rakendatav Ă”ppetöö korraldamise viis.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Õppimisraskused - kusjuures intellekt on normis, ĂŒle keskmise vĂ”i veidi alla keskmise.

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta ĂŒles lahtrisse(vĂ€hemalt 3 tĂ€hte pikk).
Leksikon pÔhineb AnnaAbi Ôppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mÔistet) pÔhineb annaabi Ôppematerjalidel, seetÔttu vÔib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord vÔid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mÔiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


30 pÀevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 pÀeva mureta

- Olen tingimustega nÔus

SEB Swedbank Mobiil

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto