SÔnu seletav sÔnaraamat

Kuidas netis maksad? Vasta

Ă„Ă€rmusolukorrad – „kehaline takistamine“ Vahel tuleb koolis ette vĂ€ga ÀÀrmuslikke olukordi, mil vĂ”ib vajalikuks osutuda mingis vormis EdasilĂŒkatud tagajĂ€rjed kehaline takistamine; mil Ă”pilane (vĂ”i Ă”petaja) vĂ”ib tĂ”siselt viga saada Kui tĂ”siselt korda rikkuvale kĂ€itumisele tuleb tagajĂ€rjed kohaldada koheselt vĂ”i kordarikkuva kĂ€itumise ilmnemisele ajaliselt lĂ€hedal, on ka juhtumeid, mil on vajalik kĂ€itumuslike tagajĂ€rgede Seda probleemi siin raamatus ei kĂ€sitleta.
Ärev - vĂ€ltiv - ei otsi emaga lĂ€hedust, last ei hĂ€iri vÔÔraga ĂŒksi jÀÀmine 3. Ärev-resistentne (1/3 Ă€revalt seotud) - laps on vĂ€ga hĂ€iritud, kui ema lahkub ega luba vÔÔral end lohutada, taaskohtudes otsib emaga kontakti, samas ei lase end lohutada, hoidub ema lĂ€hedusse ja on Ă€rev 4. Ebakindel desorganiseeritud - laps on emaga uuesti kohtudes segaduses, vĂ”ib „kangestuda” ĐŸŃŃ‚ĐŸĐ»Đ±Đ”ĐœĐ”Ń‚ŃŒ vĂ”i teha stereotĂŒĂŒpilisi liigutusi
Ärevus – rahustav, kinnitav kĂ€itumine 2. psĂŒhholoogilise kontakti loomine Meeletus – kui klient on med-lt stabiilne, siis 3. probleemi uurimine protsessi aeglustamine 4. tunnete vĂ€ljendamise julgustamine Kaos – struktuur, valmis plaan 5. varasema toimetuleku uurimine Irratsionaalsed emotsioonid – mĂ”tlemine 6. kognitiivse funktsioneerimise taastamine Frustratsioon ja pinge – katarsis ja 7. tagasiside.

Ärritatud inimene on pingestatud ja et pinge vajab maandamist, siis on inimene valmis leidma oma pinge maandamiseks ja emotsiooni vĂ€ljaelamiseks tĂ€iesti teisejĂ€rgulisi ja kĂ”rvalisi pĂ”hjuseid. Seejuures on inimene harva nĂ”us tunnistama, et tema emotsionaalse suhtumise pĂ”hjuseks on meeleolu, mitte aga objekt ise. Seega toovad emotsioonid muutusi ja kĂ”rvalekaldeid pĂ”hjuslike seoste tajusse.
Äge psĂŒhhotrauma on intensiivse negatiivse emotsiooniga seotud ĂŒhekordne elamus, nt. lĂ€hedase inimese kaotus, raske Ă”nnetusjuhtum, suur pettumus, lĂ€bikukkumine otsustaval hetkel, rĂ€nk solvang jms. Keeruka struktuuri ja suurte individuaalsete iseĂ€rasustega on intrapsĂŒĂŒhilised konfliktis st.inimese konfliktid iseendaga.
ÄraĂŒtlemise puhul on vajalik lisada ka konkreetse pĂ”hjus (ei, sest et 
.) Positiivsete lausetega antakse partnerile teada, mis tema kĂ€itumises on meeldiv. Seda vĂ”ib teha lihtsas vĂ”i kolmeosalises lausevormis (Mulle meeldib see, et sa
 tegid
.) Kolmeosaline vorm on analoogne konfronteeruva lause ĂŒlesehitusega.

Ärritaja kordumine – Enda maja juures mĂ€rkasin tavalise vĂ€limusega autot ning ei pööranud sellele ĂŒlemÀÀra palju tĂ€helepanu kuid kui hiljem nĂ€gin seda autot ka linnas, 80 kilomeetrit eemal enda kodukohast siis pöörasin sellele alles tĂ€helepanu ning nĂ€itasin kĂ”igile, et nĂ€gin sedasama autot ka VĂ€rskas.
Ärikeskkond - olulisim ettevĂ”ttekultuuri determinant, sest see mÀÀrab , mida ja kuidas edu saavutamiseks
Ärev - vĂ€ltiv Seotus ei otsi lĂ€hedust emaga last ei hĂ€iri vÔÔraga ĂŒksi jÀÀmine ‱ ‱ Ärev-resistentne seotus hoidub ema lĂ€hedusse ja on Ă€rev laps on vĂ€ga hĂ€iritud, kui ema lahkub ega luba vÔÔral end lohutada taaskohtudes otsib emaga kontakti, samas ei lase end lohutada

Ärevus – sisemine pinge ja rahutus, vĂ”imetus lÔÔgastuda, sageli pingetunne, kergesti ehmumine tĂŒhistel pĂ”hjustel, erutuvus ja Ă€rritatavus, hirm kaotada kontroll enese ĂŒle, surmahirm, sĂŒdame kloppimine, higistamine, hingamisraskus, Ă”hupuudus, iiveldustunne, lihaspinge, unetus.
ÄrevushĂ€ireid on vĂ€ga erinevaid, peamised neist on: ‱ ĂŒldistunud Ă€revushĂ€ire ‱ paanikahĂ€ire ‱ foobiad ‱ somatisatsioonihĂ€ire ‱ traumajĂ€rgne Ă€revushĂ€ire ÄrevushĂ€iresse vĂ”ib haigestuda igaĂŒks, selle eest ei kaitse haridus, jĂ”ukus vĂ”i arukus ega ka nende vĂ€hesus.
Äratundmine – tajudes mingit objekti, sĂŒndmust vms, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle Ă€ra. Nt valikvastustega KT-s ette antud teatud hulk vastuseid, kui oleme eelnevalt Ă”ppinud, siis ei tohiks nende hulgast Ă”ige vastuse Ă€ratundmisega probleeme tekkida.

Ă„Ă€dikakĂ€rbse x - kromosoomi rĂŒtmigeenide (per- geenid) mutatsioonide teke ja avastamine: supermutageeni toimel tekivad rĂŒtmigeenide mutatsioonid X-kromosoomis, avaldudes vaid isastel , sest normaalsete emaste asemel moodustuvad siin vaid kaksik- X-kromosoomiga emased.
Ärritajaks on endolĂŒmfi liikumine: liikuma hakkamisel ja liikumiskiiruse jĂ€rsul muutumisel jÀÀa kanalikestes asuv endolĂŒmf maha luulise kanali liikumisest ja pĂ”hjustab sensorirakkude karvakeste kĂ”rvalekaldumise, seejĂ€rel omandab sama liikumiskiiruse.
Ärevuse uurimiseks on kasutatud naha galvaanilise reaktsiooni registreerimise meetodit, Rorschachi testi, assotsiatsiooni jm. Paljud autorid, nt Harry Sullivan ja Raymond Cattell, kalduvad Ă€revust vaatlema kui kohanematust keskkonna vĂ”i situatsiooni nĂ”udmistega.

Ärevuse keskmeks on sundmĂ”tted isiklikust lĂ€bikukkumisest (Mikulincer, 1994). SundmĂ”tted on nagu soovimatud mĂ”ttedki – nad keskendavad tĂ€helepanu enese ebaadekvaatsusele, tekitades muuhulgas negatiivseid emotsioone ja ÔÔnestades enesehinnangut.
Ärevus on normaalne reaktsioon stressile, murele vĂ”i ohule, kuid kui Ă€revus muutub vĂ€ga tĂ”siseks vĂ”i kauakestvaks vĂ”i ei ole olukorraga proportsioonis, hakatakse seda nimetama Ă€revushĂ€ireks. (Baldwin 2005)
Ärieetika ĂŒlesanne on aidata ettevĂ”tjal lahendada moraalikonflikte, mis tulenevad Ă€ritegevusest. Ärieetika kohta mĂ€rgitakse: eetiline kĂ€itumine on Ă”ige kĂ€itumine vastavalt seadusetele ja ka ĂŒle seaduslike normide.

Ärevus - Ă€revust pĂ”hjustab mingi olukorra mÀÀramatus, info puudus, vĂ”imalikud ebameeldivused. Frustratsioon- psĂŒhhiline pinge seisund, kui inimene ei saa oma eesmĂ€rki saavutada mingi eesmĂ€rgi tĂ”ttu.
Äratundmine on kas tahtlik vĂ”i automaatne protsess, mille puhul mĂ€lu valdaja langetab otsustuse selle kohta, kas ta on praegu temale eksponeeritava nĂ€htuse vĂ”i faktiga kunagi varem kokku puutunud vĂ”i ei.
Ärevus on emotsionaalne reaktsioon ohutundele, mis signaliseerib, et inimese kinnistunud minakĂ€sitlust Ă€hvardab desorganisatsiooni oht, juhul kui tegeliku olukorra omaksvĂ”tt jĂ”uab teadvuse sfÀÀri.

Äratundmine – sellel etapil jĂ€lgitakse peamiselt ĂŒksiktunnuseid (N.nĂ€ovĂ€ljendused, liigutused, kehaehitus, riietus. Esmamulje loomisel on olulised fĂŒĂŒsiline vĂ€limus ning vĂ€limuse kujundatud kĂŒlg.
Ärevus on peamine motiveeriv jĂ”ud ja pinge allikas Isiksuse intergreerimiseks peab ego moonutama Ă€revust tekitavaid impulsse vĂ”i blokeerima nende vĂ€ljendusi normaalne isiksus - kaitsemehhanismid
Ärritaja liikumine – KĂ”ndisin tĂ€naval ning nĂ€gin noormeest, kes trikitas reklaamisildiga. Silma jĂ€i just see reklaam, sest teised reklaamis olid kohapeal ja igavad aga see reklaam oli energiat tĂ€is.

Ärevus – on emotsionaalne seisund, mida tekitavad vĂ”imalikud vĂ”i tĂ”enĂ€oliseks hinnatud ebameeldivused ja mis vĂ€ljenduvad kartuses, kartlikkuses, Ă€revuses, erutuses, rahutuses,
Äriedu on siiski ainult nĂ”rgalt korreleeruv IQ-ga. Wagner usub, et see tĂ”estab teatavat liiki praktilise intelligentsi olemasolu, mis ei tarvitse ilmneda intelligentsusetestides.
Ärritatavus on psĂŒĂŒhikaeelne reageerimisvorm, mis ilmen Ă€rritajate lĂ€henemisel vĂ”i eemaldumisel. Difuusne nĂ€rvisĂŒsteem koosneb ĂŒksikutest nĂ€rvirakkudest, omane ainuÔÔssetele.

Ärrituselokaliseerimisega –  vigade arv tĂ”useb Vibratsioonitundlikkus SĂ”rmedel jÀÀb pĂŒsivaks, varvastel vĂ€heneb. 90 a. vibratsioonitundlikkus peaaegu lakkab  MĂ€lu muutused.
Ärahellitamine tĂ€hendab seda, et vanemad teevad lapse eest kĂ”ik Ă€ra. Need on n-ö kanaemad, kelle jaoks on tĂ€htis, et laps jÀÀkski selliseks beebiks, seotuks, sĂ”ltuvaks emast.
Ärritatavus – loomadele omane psĂŒĂŒhikaeelne reageerimisvorm, mis ilmneb Ă€rritajale lĂ€henemisel vĂ”i sellest eemaldumisel, sĂ”ltudes Ă€rritaja (signaali) tĂ€hendusest.

Äge mĂŒrgistus - sĂŒdamepuudulikkus, kĂ”riturse jms ‱  Õnnetusjuhtumid - lĂ€mbumine, tulekahju ‱  Krooniline mĂŒrgistus - maksa, neerude, luuĂŒdi, aju kahjustused
ÄrevushĂ€ired on kĂ”ige sagedasemad psĂŒĂŒhikahĂ€ired Euroopas 2015a-16%.  Ärevus on ebamÀÀrane hirmutunne, muretsemine, hiljaks jÀÀmise tunne, halva eelaimus.
ÄrevushĂ€ire - haigus, kus on Ă€ngistus, muretsemine ja nĂ€rvilisus nii hĂ€irivad ja tĂŒĂŒtud, et te peate tegema oma elus muudatusi vĂ”i seadma endale piiranguid.

Ärevatel on vaja ka usku, et nad suudavad muutusi teha ‱ Heade toimetulekuoskustega inimesed on paljude uuringute andmetel palju vĂ€hem Ă€revad kui halbade
Ärevus - iseloomulik ootuse ja ebamÀÀrasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. 2. KĂ”rgemad tundmused: 1.kĂ”lbelised 2.intellektuaalsed 3.esteetilised
Ă„Ă€rmushinnaguist hoidumine – kui mingisugused omadused vĂ”i seosed on tajutava objekti suhtes liiga teravad, siis kiputakse hoiduma (kardate seda, mis on temapuhul eriline)

Ă„Ă€rmiselt kĂŒsitav on seisukoht, et poisid ja tĂŒdrukud Ă”pivad kogu suhtemise sookaaslastelt ja et vanemate roll suhtlemise omandamisel nĂ€ib Tanneni arvates lausa
Ärevus on negatiivne emotsioon, mis teadvustab meile potentsiaalselt Ă€hvardavaid situatsioone, mis seostuvad sotsiaalselt hinnanguliste stiimulitega.
ÄrevushĂ€ireid on vĂ€ga erinevaid, peamised neist on: ĂŒldistunud Ă€revushĂ€ire, paanikahĂ€ire, foobiad, somatisatsioonihĂ€ire, traumajĂ€rgne Ă€revushĂ€ire.

ÄratundmissĂŒsteem on ĂŒks populaarseimad omasugustest Ameerika Ühendriikides. SĂŒsteem kujutab endast paljude erinevate nĂ€gude kogu digitiseeritud kujul.
Ärevus – S. Freud kirjeldas seda emotsionaalse seisundina, mida iseloomustavad olulise sĂŒndmuse ootus, ebamÀÀrase taju ning abitusetunne.
ÄrevushĂ€ireid on mitut tĂŒĂŒpi, nĂ€iteks generaliseerunud Ă€revushĂ€ire, sotsiaalne Ă€revushĂ€ire, paanikahĂ€ire ja obsessiiv-kompulsiivne hĂ€ire.

Ärevus - ja hirmutunne, illusioonid vĂ”i hallutsinatsioonid, paranoia, meeleolu labiilsus, hĂŒperaktiivsus, tahhĂŒkardia, nĂ€gemishĂ€ired.
Äratundmine – Tajude mingit objekti, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle Ă€ra. Meenumine – materjal tuleb meelde iseenesest.
Äratundmine – passiivne mitteteadvuslik protsess, mis teadvustub tagajĂ€rjena – tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena.

Äratundmine on efektiivseim, sest reprodutseerimistunnused on antud hĂ€sti ja see vĂ”imaldab mĂ€lus jĂ”uda kergelt selle informatsioonini.
Äraminekuks on tihti vaja suuremat vaimujĂ”udu kui kohalejÀÀmiseks ning “vĂ”itmiseks”. Sellises vĂ”idus on vĂ€he vÀÀrikust.
Äratundmine on tajumine mingit objekti, sĂŒndmust, millega oleme varem kokku puutunud. Meenumine- materjal tuleb meelde iseenesest.

Ärevus on sageli kaasnev sĂŒmptom depressioonile ning vĂ€ljendub pidevas pinges, hirmus, nĂ€rvilisuses, isegi paanikahoogudes.
Ärevus - Kartustunne, mis on pĂ”hjustatud vĂ€lise vĂ”i sisemise ohu ootuses, s.t. reaalne ja teadvustatud ohustiimul puudub.
Ärritatavus – reageerimisvorm, mis ilmneb Ă€rritajale lĂ€henemisel vĂ”i sellest eemaldumisel, sĂ”ltudes Ă€rritaja tĂ€hendusest.

Ă„Ă€rmushinnanguist hoidumine – mingisugused omadused vĂ”i seosed on tajutaval objektil individuaalsed, pĂŒĂŒtakse neid lahterdada ja ĂŒldistada.
Ähvardamine - Ähvardus on lahendus, mida pakkudes rĂ”hutatakse karistusele, mida on oodata, kui lahendust tĂ€ide ei viida.
Ärevus – emotsionaalne seisund, millele on iseloomulik ootuse ja ebamÀÀrasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne.

Ärevus on ebamÀÀrane.  eksam , tĂ€pselt ei tea mida kĂŒsitakse, pole kindel kas olen end hĂ€sti ette valmistanud.
Ärevuse mÔÔtmisel on enesekohased kĂŒsimustikud peamiseks vahendiks nii kliinilise seisundi kui ka teraapia tulemuse mÔÔtmisel.
ÄrevushĂ€iretega tegelemiseks on palju tĂ”husaid ravimeetodeid ning pereliikmete ja sĂ”prade toetus on haiguse igas faasis vĂ€ga oluline.

Äratundmine – mĂ€luta mĂ”eldamatu ning seisneb hetkel vastu vĂ”etava paigutamises olemasolevate mĂ€lukujundite hulka
Ärritaja suurus – Olin parajasti bioloogia Ă”pikuga töötamas ning jĂ€rsku mĂ€rkasin suurt ja vĂ€rvilist hĂŒĂŒumĂ€rki.
ÄraĂ”ppimine on seotud inimese sihipĂ€rase tegevusega [1]. MĂ€lu peamine omadus on luua sidemeid ĂŒksikute elementide

ÄsjasĂŒndinul on see ca 50% magatud ajast (seega umbes 8 tundi!), 2-3 aastastel umbes 25%, tĂ€iskasvanul 20% ĂŒmber.
Ärahoidmatu – transpordist tulenevad asjaolud, mida inimene ise ei saa kontrollida; ka ntks tervise eripĂ€rad.
Äge paanika on ĂŒks Ă€revuse vorme, kuid ta on meile ohtlik ja kahjulik ning teeb meile rohkem halba kui head.

Äratundmine – tajudes mingit objekti, sĂŒndmust vms, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle Ă€ra.
Äratundmine – jĂ€lgitakse peamiselt ĂŒksiktunnuseid (N.nĂ€ovĂ€ljendused, liigutused, kehaehitus, riietus.
Ärritus - Siis tekib Ă€rritusseisund (Millised retseptorid hakkavad reageerima? Valuretseptorid jne).

Äratundmine – nĂ€iteks valikvastustega kontrolltöö. Meenumine – materjal tuleb meelde iseenesest.
Ärevus - ja hirmuhood ‱  Kehatemperatuuri tĂ”us ‱  PĂŒsivad meeleolu- ja tunnetushĂ€ired!
Ärritaja tugevus – KĂ”ndisin mööda kaubamaja ning kiirustasin sĂ”braga kokku saama ning olin hilinemas.

Äkk - kriisid. LennuĂ”nnetused, tulekahjud, juhtivtöötaja surm jms. ‱ SĂŒvenevad kriisid.
Ärevus – oht mina-struktuurile.  Subception – eelteadvuslik kogemuse kirjeldus, kaitsed.
Ähvardamine - lahendus, mida pakkudes rĂ”hutatakse karistusele, mis jĂ€rgneb, kui lahendust tĂ€ide

Ärevus on emotsionaalne seisund, millele on iseloomulik ootuse ja ebamÀÀrasuse elamused ja
Ärkvelolek - tavaline seisund, milles terve . tuvastada? inimene veedab enamuse oma pĂ€evast.
ÄÀrmushinnanguist hoidumine tÀhendab mÔningate tajutava objekti erandlikkusele viitavate omaduste eiramist.

ÄÀrmiselt kahju on muidugi, et igal inimesel maailmas selliseid vÔimalusi ja vabadust ei ole.
Ähvardamine – vĂ”imalik kasutada, aga effektiivsem on kasutada positiivset lĂ€henemist!
Ärevust on suudetud kasutada keskendumiseks ning selle ĂŒle on sĂ€ilitatud kontroll.

Ärritaja uudsus – Kui kohtud tuttavaga nign tal on uus auto, pöörad sellele tĂ€helepanu.
Ägeda algusega on tegemist, kui haiguse iseloomulikud sĂŒmptomid kujunevad vĂ€lja pĂ€evade
Ärkvelolekuteadvus – kui oleme Ă€rkvel ja piisavalt erksad ning tajume ennast ja keskkonda.

Ärritaja – iga aisting algab mingi eseme vĂ”i nĂ€htuse mĂ”jumisest meeleorganile.
Ärevus aste – liiga rahulik,ei jĂ€ta meelde; ĂŒlierutatud, ei suuda meelde jĂ€tta.
ÄrevushĂ€ire - PsĂŒhhiaatriline hĂ€ire, millega kaasneb pidev ja pikaajaline Ă€revus.

Ärevustunne ehk sĂŒnnipĂ€rane rahutustunne ongi kĂ”igis juba sĂŒnnimomendist alates.
Äratundmine - meeldetuletamise ajendist on ĂŒlesandes meeldetuletava koopia antud.
ÄhvarduskĂ€itumine - tekib siis, kui osapooled on avalikult ja pĂ”hjalikult vastandunud.

Ärevus on niivĂ”rd intiimne probleem, et seda on raske teistele tunnistada.
Ärevus – ebamÀÀrasus, enesehinnang, arenes sotsiaalseks ellujÀÀmiseks
Ärkvel - une tsĂŒkli regulatsioon – toitu haarati kogu kĂ€ega, ‱ Nucl.

Ärevus - ,stressiga seotud, dissotsiatiivsed ja somatoformsed hĂ€ired.
Äpardused on vĂ€ga taunitavad(Tele2-l on kĂ”ige suurem kĂ”nede katkevuse
Ärevus on emotsionaalne reaktsioon, millega me oleme kĂ”ik tuttavad.

Ärevus – Tajuhinnangud ja eristamisvĂ”ime muutuvad ebatĂ€psemaks.
Ärjatav vastus - kui kuulaja vastus ei nĂ€ita tĂ€pselt arusaamist teisest.
Ärahellitamine – Teisel eluaastal tekivad lapsel oma soovid, vajadused.

Ärritus – Ă€rritaja toimel meeleorganites kĂ€ivitunud protsess.
ÄÀrmuslikum Àhvardus on see, et ma ei taha enam elada, kui sa mind ei armasta.
Ärevus - kokkupuude ebamÀÀrase, eksistentsiaalse Ă€hvardusega

Ärevus - norm ja patoloogia I PsĂŒĂŒhiline energia ja vajadused
Ärritaja - > Ă€rritus (kui on piisavalt suur Ă€rritaja) ->erutus.
Äratundmine - esmalt toimub teise inimese Ă€ratundmine, eristamine.

Ärritaja kontrast – LĂ€ksin koertenĂ€itusele ning jĂ€i silma ĂŒks koer.
ÄÀrmuslikud vahendid on tavaliselt ebatÔhusamad keskpÀrastest vahenditest.
ÄÀrealased isendid on nÔrgemad ja nooremad ei ole veel piisavalt osavad.

Ärevus - ebamÀÀrane ebamugavustunne (Ă€revus=hirm=foobia).
ÄrevushĂ€irete pĂ”hjuseks on ajus leiduvate kemikaalide tasakaalu hĂ€irumine.
Ärritatavus – evolutsiooniliselt on tekkinud aisting sellest

Ärritus – Meeleorganites konkreetne kĂ€ivitunud protsess
Ärevusel on meisterlikkuse saavutamise seisukohalt oluline
Ärritaja – miski mis mĂ”jub otseselt meie meeleorganile.

Ärritajaks on raskusjĂ”ud. Tasakaalumeele tsentraalsed teed.
Ärritajaga kohanemine – retseptorid kohanevad Ă€rritaja muutumisega.

Ärevus on peamine motiveeriv jĂ”ud ja pinge allikas.
Ärevus - oht enesehinnangule hirm - oht olemasolule
Ärevad inimesed on reeglina reaktiivsemad kui mitteĂ€revad.

Äraarvamistestil on ka teatav osa juhuslikul Ă€raarvamisel.
Ärevus on vĂ€ga levinud tĂ€napĂ€eva ĂŒhiskonnas.
Ärritaja – SIGNAAL, MIS MÕJUTAB MEELEORGANEID.

Ärimaailmas ehk turul seega ringlevad tarbekaubad.
Ärritus – mĂ”juprotsessi nim Ă€rrituseks.
Ärevus on mĂ€rgatav vĂ€lisel vaatluselgi.

Ärrituv meeleolu – kergesti Ă€rrituv ja vihastuv.
Ärkvelolek – eneseteadvus kĂ”ige suurem.

Ärevus - Ă€hmane ebameeldivustunne.

Ärritaja – Meeleorganile mĂ”juja

Ärevus - ja meeleoluhĂ€iretega.
Ärevus – oht enesehinnangule.
Ärevus - oht mina-struktuurile

Ärevus – norm ja patoloogia.
Ärevusel on ka oma kasulik pale.
Ärindus – ja kaubandusosakond

Vote UP
-1
Vote DOWN
Äge valu on reeglina ilma kaasuvate probleemideta ja allub hĂ€sti valuvaigistitele.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta ĂŒles lahtrisse(vĂ€hemalt 3 tĂ€hte pikk).
Leksikon pÔhineb AnnaAbi Ôppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mÔistet) pÔhineb annaabi Ôppematerjalidel, seetÔttu vÔib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord vÔid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mÔiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto


30 pÀevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 pÀeva mureta

- Olen tingimustega nÔus

SEB Swedbank Mobiil

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto