Emma leidis, et ta abikaasa on loid ega huvitu põnevamast elust. Peas keerlesid juba mõtted, et miks ometi ta abiellus. Pisut rõõmu tõi Emma ellu kutse ballile, mille oli saatnud Charlesi üks patsientidest. Emma tundis ballil ennast kui kodus, taolist luksust ja jõukust ta ihaldaski. Loomulikult tundis ka häbi oma abikaasa pärast, kelle kohmakus ja mühakus just siis eriti silma torkas. Ballilt saabudes oli Emma kõigi ja kõige peale vihane, sest oli tagasi reaalsuses. Ta lukustas ennast oma fantaasia maailmasse, mis süvendas ta kurvameelsus ja viha, mis omakord viis välja depressioonini. Charles, märkades naise halba seisundit, otsustas, et kolimine teeks naise tervisele head. Enne Tostes'ist lahkumist avastas Emma, et ootab last. Yonville'i saabudes ootas Bovarysid terve linn. Nad einestasid kohaliku apteekri Homais'ga ja tema ametniku, noore Leoniga. Samal ajal kui Charles ja
gaasimaski, mis tema arust olid kõige hirmsamad asjad, ja asus hirmutama, Aime tahtis ka nüüd kaasa lüüa, kuid keeldus seda maskita tegemast, niisiis otsis tüdruk temalegi miskit näokatteks (hall kaabu marlilooriga) ja jätkati koos tegevust - järgmisena otsustas tüdruk kuke katusele visata, et teda vihaseks ajada ja teda lendamas näha, seda ta ka tegi, kuid kukk keeldus lendamast, vaid ainult kires ja jalutas mööda katust - siis otsustasid tüdrukud tuppa minna ja Aime asus minategelase raha lugema, kuna neiu seda ise ei osanud teha, seejärel võeti välja grammofon ja riietati koeri ning tantsiti nendega - Aime tahtis koju minna, kuid minategelane käsutas, et ta seda ei teeks, et tema on vanem ja Aime peab vanema sõna kuulama seni kuni ta ema tagasi tuleb, mispeale Aime minema jooksis ja lagendikul nutma hakkas, minategelane läks ta juurde ja nõustus teda koju saatma,
Nagu neid enne ei oleks olnud jah !? Igatahes. Ta proovis esimest korda kanepit ning see meeldis talle. Ma tahaks ka kanepit proovida, lihtsalt niisama, proovimise pärast. Sellega algasid aga suuremad probleemid. Rasmus palus Leleti abi ning tüdruk nõustus. Ega ta väga ei teadnudki, miks, või mida ta kohale toimetama peab. Ta pidi mängima narkodiilerit. Enda teadmata. Kuid sellest kuulis ka Alex ning ta oli Raku peale väga vihane, nad tülitsesid ning Raku kadus ära. Peale seda ei olnud keegi temast midagi kuulnud. Raku oli kadunud, kui tina tuhka. Ning see polnud veel kõik. Ühel hommikul oli Alex kadunud ning kaksikud tädi Ülle käest ära võetud. Alex oli poisid ära röövinud ning seejärel linnast kadunud. Lelet oli paanikas, ta üritas kõikidelt võimalikult palju infot saada, et vennad leida. Ta rääkis Gerriga ning poiss oli nõus teda aitama, Alex oli ju ikkagi ta parim sõber
Tema maja asub ranniku lähedal. Ümberringi on loodus ilus, rand ilus. Poiss Ekke elab koos oma emaga, Neenuga, isa tal pole. Kuid Ekke ema palkas töölise, kes teeb nende majas ära raskemad tööd, tööd mida tavaliselt teevad ikka mehed. Nende abilise nimi oli Aat Elme. Ühel päeval, kui Ekke otsustas kodust lahkuda, minna maailma avastama, oli tema elus suur pööre. Ta viibis kodus ära pikki aastaid, elas läbi palju erinevaid situatsioone, oli nii kurbust kui ka rõõmu. Kuid kui ta äkitselt otsustas koju tagasi pöörduda, sai ta alles õnnelikuks. Neenu Moor on kuri ja hell, tige ja pehme, vali ning nõrk. Kui Ekke oli hea poiss ja oskas korralikult käituda, siis Neenu käitus poisiga samuti hästi, kuid kui Ekke ei kuulanud ema sõna, tegi pättust või lihtsalt narritas teda, suutis Neenu väga karm ja tige ema olla. ,,Oota aga, poisinolk!" hüüab ema tigedalt. ,,Seekord sa ei pääse nii kergesti." Ekkel oli veel vendi, kes
ainult tütarlapsed, keda mehele panna ei saa ning tegi ka ettepaneku, et Kristiina võiks nunnaks hakata. Koju jõudsid nad siis, kui juba lumi maas oli ning üks või paar adventi selja taga olid. Metsa taluga läks nii, et Laurits loovutas selle oma vennale Asmundile. Kevadel sünnitas Ragnfrid tütre, kes sai nimeks Ulvhild. Ulvhild oli ilus ja rõõmsameelne laps ning tõi Jørundi tallu palju rõõmu. Kui Kristiina oli pigem oma isa laps ja silmarõõm, siis Ulvhild oli emale õnne ja naeru põhjuseks. Nii kesti see kolm aastat kuni neid külastas Väina Trond Ivaripoeg oma naise ja kolme väikse pojaga. Oli ilus päikesepaisteline päev, täiskasvanud ajasid omavahel juttu ja lapsed mängisid õue peal ning ronisid Lauritsa toodud palgivirna peal. Üks poeg oli Ulvhildi löönud ja Trond tuli kohale, võttis Ulvhildi sülle ja karistas poega. Samal ajal aga tuli üks mees oma suure musta sõnakuulmatu sõnniga, kes lõpuks end mehe käest lahti kiskus
nad uusimad riided selga ja õhtustavad kallis restoranis. Bianka sai viiskümmend kuus ja Johannes viiskümmend neli punkti. Kreete jõudis lõpuks välja Kreekasse. Johannes, Sasa, Bianka ja Kairi lähevad talle sinna varsti külla. Restorani jõudes on Bianka juba kohal, tal on seljas punane lõpukleit. Poiss hakkab juba istet võtma, kui äkki heliseb telefon. Ta vastab. Helistajaks on Paula. Tüdruk, keda ta juba ammu enam tunda ei taha. Ta kutsub poisi koos endaga Hiiumaale suvepäevi veetma. Tüdruk on aga Johannesel nii palju halba teinud ning ütleb talle väga ropusti ja lõpetab kõne. 1.1.3.1.Margus Karu Ta on sündinud 11. septembril 1984. aastal Tallinnas. Margus Karu on lõpetanud Tallinna Pedagoogikaülikoolis audiovisuaalse meedia eriala. Margus Karu on olnud ,,Kuukulgur Filmi" reklaami- ja filmiprodutsent. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rändas kaks aastat mööda võõramaa radasid. Sellel
Juhtum 1 on 22 aastane, sündinud ja kasvanud ühes endise liiduvabariigi pealinnas. Kui oli 8 - aastane, siis oli kogu pere sunnitud sünnilinnast põgenema. Põhjuseks rahvuste vaheline vaen ja vägivald. Kõigepealt põgeneti oma ajaloolisele kodumaale. Seal ei elanud nad enam kui paar aastat kuna sugulased isegi suutsid end vaevu ära elatada. Siis sõideti Moskvasse. Kuid sealgi tekkisid probleemid, mis seotud varjatud vaenuga tulnukate suhtes. Olles 11 aastane, tuldi kasuema sugulaste juurde Eestisse, - Ida - Virumaale. Tema meelest oli see kole - ta oli harjunud elama suurtes linnades, aga tolles linnas, ei ole isegi mitte trollibusse. "Linn on rõõmutu, talved on pikad ja külmad, sügised hirmniisked." Respondendi ema oli surnud siis, kui ta oli 2 aastane "Oma ema ma õigupoolest ei mäletagi. Põhiliselt kasvatas mind kasuema." Ilmselt ei meeldinud kasuemale see, et poiss ei vaevunud eriti varjama oma suhtumist uude elupaika
Ramsay'il mõtetes, maja korrashoidmine ja laste haridus. Lapsepõlv,millel on mõju emast ja isast mrs. Ramsay teadis, et isa negatiivne suhtumine tuletorni sõidust jääb Jamesile alatiseks meelde. Lastel on elus parim aeg, nad pole enam kunagi nii õnnelikud kui nüüd. 2.2. Teose idee, mida autor tahab teosega öelda Miski ei püsi, kõik muutub, kõik kaovad ja hajuvad, ainult värvid ja sõnad jäävad. Mõista elu tähendust, mitte surma, kurbust ja piina vaid inimesi enda õmber ja suhteid nendega. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Peategelasteks on mr. ja mrs. Ramsay. Mrs. Ramsay kaheksa lapse ema (lapsed Prue, Nancy, Rose, James, Andrew, Roger, Jasper,Cam), viiekümnendates naine. Ta on on südamlik ema ja abikaasa, kes on pühendunud oma perele ja sõpradele tema on see, kes tegeleb peres lastega, hoiab kodu korras ning toetab ja rahuldab oma
Alkeemik Paulo Coelho Tegelased: Santiago - poiss, peategelane, lambakarjus Kaupmees - tüdruku isa Tüdruk Andaluusia neiu, pikkade ronkmustade juuste ja silmadega,ei oska lugeda Santiago isa Vana naine- unenägude seletaja Melkisedek- Vanamees,Tarifa elanik, jutukas,nägi välja nagu araablane, sündinud Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda Araablane-petis, varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees mees, kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle. Inglane tahab kohtuda Alkeemikuga. Alkeemik mees, kes aitab Santiagol Oma Loo järgi elada. Ja kes suudab muuta kõik metallid kullaks. Fatima kõrbenaine, Santiago eluarmastus Munk ESIMENE OSA Jutt algab sellega, et õhtu läheneb, väljas hämardub, kui poiss oma lambakarjaga vana mahajäetud kiriku juurde jõudis, millel katus oli ammu sisse langenud. Ta veetis seal öö. Ta magas mantli peal põrandal ja pea alla pani alati raama
Rochester kutsub enda juurde seltskonna, kus viibib ka Blanche Ingram, kes on silmapaistvalt ilus ja Jane'i meelest ideaalne. Blanche aga mõnitab Jane, kuna ei salli guvernante. Jane avastab, et on mr Rochesteri armunud, kuid levivad kuulujutud et Blanche ja mr Rochester abielluvad. Kui külalised Thornfieldis viibivad, saabub sinna ka salapärane mr Mason ,kes väidab, et on Edwardi tuttav, kuid viimane on vihane teda nähes. Öösel ärkab Jane karjete peale ja joostes välja avastab, et ka teised külalised on üleval. Edward väidab, et ju nähti halba unenägu. Jane jääb oma tuppa ootama ja sinna tulebki natukese aja pärast mr Rochester, kes ütleb, et vajab Jane abi. Ta viib Jane'i varjatud uksest sisse, trepist üles, kus on verine mr Mason. Edward palub Jane'i abi, et too hoolitseks Masoni eest, kuna ta arsti läheb kutsuma. Masonil keelab ta midagi rääkida
Värska Gümnaasium ALEKSANDR PUSKIN Koostaja: Reelika Ruunik Klass: 12. klass Juhendaja: Ilme Hoidmets Värska, 2010 2 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 Uurimustöös ,,Aleksandr Puskin" vaatlen Puskini lapsepõlve, tema õpinguid lütseumis, elukäiku Peterburis, luuletajat pagenduses Lõuna-Venemaal ja vanematemõisas Mihhailovskojes, Puskinit pärast pagendust, Aleksandr Puskini abielu Natalja Gontsarovaga, kirjaniku surma, Puskini luulet, poeeme, muinasjutte, draamateoseid, proosat ja pikemalt värssromaani ,,Jevgeni Onegin"........................................................................................................................................ 4 Puskin lütseumis.......................................................................................................................... 9 Puskin Peterburis...........
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
- Leemet ja Hiie lahkusid tagasi vanaisa saarele 24. - saarele tagasi jõudes nähti esiti võõrast paati, Hiie tundis selle kohe ära, see oli Tambeti oma, tüdruk sattus paanikasse ja tahtis Leemetiga mujale põgeneda, ka Leemetis oli väike hirm, kuid ta otsustas saarele jääda ja vanaisa Tambetile märkamatult üles leida, siis oli turvaline - jõuti ilusti vanaisani ja anti talle tuulekott, selgus, et vanaisa oli Tambeti kahjutuks teinud ja nüüd kees mees pajas, Hiie isa surma pärast kurbust ei tundnud, oli väsinud ja läks magama - vanaisa tundis Tambeti kontidest suurt rõõmu, need olid suured ja head tema tiibade jaoks, lisaks oli Tambetil suur uhke kolp, sellest pidi saama vanaisa võidupeeker - vanaisa näitas Leemetile oma tiibu, poisi arust olid need täiuslikud, kuid vanaisa osutas kohtadele, mis tema arust veel kohendamist vajavad, seejärel hakkas taat kähistama ja Leemet otsustas ka magama minna
Nad abiellusid 1536.aastal kuid Jane suri kuninga kurvastuseks pärast poja sündi. Cleve Anna oli Henry neljas naine. Nad abiellusid 1540. aastal, kuid samal aastal abielu juba lahutati. Henry viies naine oli Carherine Howard. Henry abiellus temaga samal aastal, mil lahutas end Cleve Annast, kuid järgmise aasta lõpus anti Catherine abielurikkujana ja reeturina kohtu alla ja tal raiuti pea maha. Catherine Parr oli Henry kuues ja seega viimane naine. Catherinest sai Henry lastele kasuema. Kuningas Henry VIII Kroonimispidustuste ajal haigestus Henry teine suurim mõjutaja, vanaema Margaret. Auväärse Margareti siitilmast lahkumine katkestas Henry viimase sideme minevikuga. Henry läbitud elus domineerinud kaks võimukat kuju, isa ja vanaema, pühiti teineteise järel mõne kuu jooksul tema elust. Nüüd oli ta iseenda peremees. Kahjuks hakkas võim kohe värskele kuningale pähe. Henryl oli palju igasuguseid huvialasid ja nii
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõgiromaan: tegelased kattuvad erin
" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta naeratas, aga silmadest paistis kurbust. Noormees pööras aeglaselt fotot,et vaadata foto tagaküljel olevat kuupäeva, ta ei uskunud oma silmi ent see oli tõsi-foto tagaküljel olevad numbrid näitasid kuupäeva, millal juhtus tema vanemate saatust otsustav õnnetus: 03.06.2008. Ethani peas rändas üksik küsimus:"Oli see kokkusattumus või midagi muud?" Poiss läks aeglaselt trepist alla otse kööki,et näidata Marianile pilti, aga naine jõudis temast ette enda küsimusega:" Kas leidsid oma särgi üles?"
tema oma ei toonud ega enda omagi laenanud, jõuproov jäi tegemata IV - Pearu pole ikka koju jõudnud, reedel läks ja käes oli teisipäev, oli siiani kõrtsis - Pearu naine vajas peremeest kodus, tundis end kui orja, kuid oli õnnelik, et on abieluorjuses, mitte mõnes teises - Teisipäeval otsustas naine mehe kõrtsist koju tuua, saagu või peksa, kuid kui oli valmis minekuks, kuulis oma meest lauluga hobusevankri kolinal kodu poole sõitmas, mees kihutas hobusega värvasse - Pearu vihane, et ei saanud naabritele oma suurustust näidata, läks naisele kallale, Ämmasoo Villem püüdis teda takistada, mis peale sai Villem ise peksa, Pearu surus pöidlad silma, naine läks külalisele appi, Villem jooksis koju - Pearu süüdistas naist abielurikkumises Villemiga, mis peale naist peksis ja märatses, naine vaikis, lapsed karjusid, naine põgenes aita, Pearu järgnes talle, naine keeldus väljumast
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Tegelased:Rehe-Sander e. Rehepapp, nõid, kubjas Hans, Räägu Rein ja Liina, sulane Jaan, Koera-Kaarel, Õuna Endel, vana Moosel, Muna Ott, Luise, Vanapagan, Imbi ja Ärni, Aida Oskar Sisust: Algus: Koera Kaarli sulane Jaan sööb mõisast varastatud seepi, kutsutakse rehepapp, et ta Jaani raviks. Liina ostab Luiselt vana parunessi surikleidi ja maksab selle eest pere varandusest võetud hõbeprossiga. Rein kahtlustab kohe mõisamehi, kiltrit ning läheb kohe kiltri juurde ning surmab ta. Kaarel oli hädas halltõvega ning rehepapp soovitas tal haiguse vastu viina võtta, ning Kaarel hakkas iga päev kõrtsis käima, et mitte uuesti haigeks jääda. Külla tuleb katk ja kõik olid hirmul, kuid tänu rehepapi kavalusele, saadakse ka katkust jagu. Kubjas Hans armub mõisapreilisse ning käib talle iga õhtu akna alla lausumas kui väga ta teda armastab. Lõpuks otsustab Hans endale Krati teha ja läheb Vanapagana jutule. Vana
Ta oli meister muusikant, hõbedase vibu peremees, laskurite jumal, tervendaja, valgusejumal, tõejumal. Puu loorberipuu, talle on pühendatud delfiin ja ronk. Artemis (Diana) Artemis oli Apolloni kaksikõde, Zeusi ja Leto tütar. A oli metsloomade emand, kõrgeim kütt jumalaist, neitsiliku nooruse kaitsja. Temas ilmneb kõige elavamalt piiritelu hea ja kurja vahel. Pühendused küpress, kõik metsloomad ja eriti põder. Aphrodite (Venus) A oli armastuse- ja ilujumalanna, naeru armastav jumalanna. A on Zeusi ja Dione tütar. Hiljem seletatakse, et ta sündis merevahust. Tema ees puhusid tuuled ja sõudsid tormipilved. Puu mirt, lind tuvi (mõnikord ka varblane ja luik). Hermes (Mercurius) Hermese isa oli Zeus ja ema Maia. Oli Zeusi käskjalg. Oli kõigist jumalaist nutikaim ja kavalaim, meisterlik varas, kaubanduse- ja turujumal, näitas hingedele teed allilma. Ares (Mars) Sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg, kes mõlemad teda põlgasid, verejanuline, surelike
Saunatädi sai rihma. Saunatädi arvamus pererahvast. Maril ja Andresel sündis poeg. XXV (237-252) Eespere laste nimed. Nõrk Indrek sünnitab palju kurvameelsust ei saa mängida, puhata, magada. Lastel oma Vargamäe. Andrese ja Pearu rahavõistlus kõrtsis. Pearu eit pidi mehele viima kapukad taldriku ja kinnastega. XXVI (252-266) Vargamäe Andres ehitas uut rehetuba ja rehealust. Maret ja Liisi viivad Joosepile ja Karlale saepuru, koort, liiste aga ainult natukene. Kasuema Mari lubab nende saladust hoida. Poisid mängisid Türki ja Venet. Andres oli hädas uute kividega - tööd pidevalt. XXVII (266-285) Mari soovib uut lauta, mitte aita. Antsu ristsed ja nendeks valmistumine (loomade tapule kaasnev vaikus, Pearu püksid, Tiidu kõne). XXVIII (285-303) Vargamäele tuli suur haigus, mis viis paljud lapsed hauda, ka Eespere Mari lapsed. Peale tuisus hullamist suri ka Anni. Maret ja Liisi rääkisid noorematele vanadest headest aegadest (külmaga õue, kõik vaba)
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
Isa Charlesiga ei saa lapsed läbi ja seda eriti peale venna Michaeli enesetappu. Tyler ei salli oma isa Charlesi seetõttu, et viimane ignoreerib Caroline ning ei ole aldis temaga tihedalt suhtlema. Ühel õhtul lähevad Tyler ja tema toakaaslane Aidan peole ning satuvad pahandustesse Ally isa Neiliga, kes töötab politseinikuna. Aidan saab teada, et Neili tütar Ally käib nendega ühes koolis ning arvab, et Neilile võiks kätte maksta murdes Ally südame. Tyler hakkab Allyga aega veetma ning noored armuvad. Peale seda, kui Ally jääb ühel ööl Tyleri juurde ööseks, vihastab Neil ning lööb tütart. Ally kolib mõneks ajaks Aidani ja Tyleri juurde. Ühel päeval saab Ally isa Neil teada, kus Ally ööbib ning murrab Tyleri ja Aidani korterisse sisse. Neil käsib Tyleril Ally koju saata ning annab asja tõsidusest kägistamisega märku. Tyler saab aru, et Neil mõtleb seda tõsiselt ning räägib Allyle kõik ära. Ally on haavunud ning kolib tagasi isa juurde
ülesandeks sai vahekäigus nr2 hügeeniosakonna korrastamine. Ta pani kuulari pähe ja asus tööle. Laost andi talle deodorandid kastiga ja juhend - väljapanekuks. Tibby avastas juhendit uurides et selleks läheb vaja lausa inseneridiplomid, need tohutud skeemid olid masendavad. Kaheksandast vahekäigust hangitud teibi ja enda suust saadud teibi abil sai ta selle imeliku püramiidi valmis. Ta oli unustanud enda kuulari tööle panna ja juba marssis vihane Duncan vahekäiku. Tibby pidi minema kassase nr3. Kui Tibby hakkas koju minema soovis Duncan ta taskuid näha. Tibby oli unustanud selle teibi oma taskusse. Duncan pidas teda vargaks ja võttis ta tema 15% soodustuse ära. Kallis Carmen Ma arvan , et sul on lähedasi veresugulasi, keda sa kunagi kohanud pole, siis sa kipud neis mõttes paratamatult idealiseerima. Nii nagu adopteeritud lapsed usuvad alati, et nende päris isa oli professor ja ema modell
MARIA LAPSEPÕLV Perekond Freta tänav asus Poola linna Varssavi vana osa südames. Maja number 16 oli kena hoone, mille esiküljel asetses metallrõdu. Majas töötas väike, väga mainekas tütarlaste erakool. Kõik imetlesid selle noor direktissi, sama kooli kunagist õpilast Bronislawa Sklodowskat. Bronislawa ja tema abikaasa Wladyslaw Sklodowski elasid klassitubade taga asuvas korteris ning koolitundide ajal kostis sinna alati tüdrukute jutuvada ja naeru. Ka nende oma lapsed tegid üsna suurt kära. Vanim laps oli 1862. aastal sündinud Zofia, hüüdnimega Zosia, tema vend Josef ehk Jozio oli aasta noorem. Järgnesid kaks tüdrukut - Bronislawa ja Helena. Kõik olid heledapäised ning väga elavad ja targad lapsed. Kõige noorem tütar sündis 7. novembril 1867 ja vanemad panid talle nimeks Maria Salomea. Nagu teisedki lapsed sa ka Maria hüüdnime - Mania. Maria vanemad olid köitvad ja intelligentsed inimesed
ott ei teeks seda ja läheb tiinaga tülli. Tiinal meenuvad inderku sõnad et heategu sünnitab vaid kurja.Kui aga Elli järgmisel päeval küsib oti käest ise mis toimub ja kus ta käib siis ott ei aja tagasi et ta käib orul ja isegi öösel aga ta võib selle kohe lõpetada kui elli tahab. XVI Elli saab aru et teda on petetud ja pärib otilt aru kas kõik mehed on sellised mitmeniasepidajad ja ott vastab et küllap vist. Kuid ellie on ikka vihane tiina peale kuna kui ta poleks vahele seganud oleks kogu lugu lahenendud ellile soodsalt ja ta poleks pidanud alla jääma. Tekkib järjekrodne kokkupõrge kui tiina seob oma aknatrippe ni iet sealt saaks keegi sisse tulla ja elli nähvab et sa seod neid aknaid eedi jaoks et ta sisse saaks we... Kuid tiina vastab et ei eedi saa siia kuna mulla on akna all valvamas tiinat. Mile peale elli vihaseks saab ja ütleb et tiina võiks ta hoompis kaissu võtta
Diana Leesalu on 24-aastane ja kes õpib keskkonnakaitse magistrantuuris Eesti Maaülikoolis ning töötab SA-s Keskkonnainvesteeringute Keskus programmispetsialistina. Ta lõpetas 2001 hõbemedaliga Põlva Keskkooli. Samal aastal pälvis ta Arno Tali Sihtkapitali kevadise ArnoTeele konkursi stipendiumi. Leesalul on ilmunud kaks raamatut: «2 grammi hämaruseni» (2005) ja «Mängult on päriselt» (2006). Tema romaan "Kaks grammi hämaruseni" ("2 grammi hämaruseni") märgiti ära 2004. aasta romaanivõistlusel. Raamat ilmus 2005 kirjastuse verb väljaandes. See on noorsooraamat, mis jutustab väikelinna neiust, kes pärast mitme perekonnaliikme hukkumist satub vastamata armastuse pärast kannatades alkoholi ja narkootikumide küüsi ning lõpuks teenimatult vanglasse. Oma viimase noorsooromaani "Mängult on päriselt" eest sai ta noorsooromaanide konkursil
edasi elada. Prillup ei hoolinud Marist, kuna ta oli nõus ära andma Mari, et saada piimaäri endale. Ehk siis Prillupi jaoks oli raha tähtsam kui naine. Ennem tehingu tegemist elasid Prillup ja Mari koos pigem kohustusest kui armastusest, sest Prillup ei oleks saanud ise hakkama laste kasvatamisega, kuid Mari oli lastele suurepärane kasuema. Ma arvan, et Prillup hoolis Marist, kuid ta ei saanud sellest ennem aru kui ta oli andnud Mari mõisahärrale. NB! Lisa kindlasti väiteid toestavad näited! 4. Analüüsi Mari olemust ja käitumist. Mari oli suhteliselt turtsakas ja endasse tõmbunud naine. Samas ta oli sõbralik ja heatahtlik, näiteks see kui Prillup ütles, et tapa see koiliblikas ära, kuid selle asemel lükkas Mari koiliblika aknast välja. Mari ei
siis kohtas Mende seal teisi orjatare ning hakkas ühe hirmunud tüdrukuga rääkima. Laps rääkis mis tema perekonnaga juhtus ning hakkas nutma, ka Mende nuttis, kuid pühkis ruttu pisaraid, et Rahab aru ei saaks. Mende räägib tüdrukule, et käskjale ei tohi vastu hakata muidu saab peksa. Rahab räägib Joahiriga, orjakaupmehega, et ta saadab Mende ära ning ta tahab uut orja. Kahekümne kuuendas peatükis räägib Mende, et Rahab oli väga vihane, kui ta tähele pani, et mehed Mendet vaatavad. Mendel oli selle üle isegi natuke hea meel. Rahab viib Mende passi ning viisat tegema. Rahab käskis Mendel jälle valetada, ta käskis öelda, et ta läheb tööle Ali Bashit Gadalla juures. Kui Mende sisse läheb, siis hakkavad mehed ta käest küsimusi küsima ning Mende ei oska nendele vastata, talle antakse ankeet, mille peab ära täitma. Kui see
laulnud enam. Ta ei saanud aru miks nii on et Vargamäe naised kõik kurvad on. Andres oli selle lorilaulu unustanud kuid ühel korral tuletati seda talle kõrtsis meelde ja ta sai teada et Pearu tellis selle ja lasi Lullil minna nende pulma ette kandma. Seal kuulis ta, et saunanaisel oli ka oma osa selles (rääkis mis toimunud oli), ja et Maril peaks see laul olema. Nad jõid selle raha eest mille Andres oli Pearult ükskord saanud. Mees oli vihane et ta naisel on tema ees saladusi kuigi tema kõik oma hingelt ära oli rääkinud. Koju jõudes oli mees pahane ega rääkinud Mariga. Hommikul küsis aga kurjal häälel et kus see on. Naine ütles algul et seda pole, hiljem et keegi on ära võtnud. Andrese hääles ja toonis kõlas halastamatus ja julmus. Ta tahtis oma kätt juba perenaise vastu tõsta kuid lapsed tulid ette ja ta loobus sellest. Hiljem ütles et talle
Ta ei saanud aru miks nii on et Vargamäe naised kõik kurvad on. Andres oli selle lorilaulu unustanud kuid ühel korral tuletati seda talle kõrtsis meelde ja ta sai teada et Pearu tellis selle ja lasi Lullil minna nende pulma ette kandma. Seal kuulis ta, et saunanaisel oli ka oma osa selles (rääkis mis toimunud oli), ja et Maril peaks see laul olema. Nad jõid selle raha eest mille Andres oli Pearult ükskord saanud. Mees oli vihane et ta naisel on tema ees saladusi kuigi tema kõik oma hingelt ära oli rääkinud. Koju jõudes oli mees pahane ega rääkinud Mariga. Hommikul küsis aga kurjal häälel et kus see on. Naine ütles algul et seda pole, hiljem et keegi on ära võtnud. Andrese hääles ja toonis kõlas halastamatus ja julmus. Ta tahtis oma kätt juba perenaise vastu tõsta kuid lapsed tulid ette ja ta loobus sellest. Hiljem
Teel koju laulavad vennad metsa lehte, looduse vilju täis(vili, puuviljad, õied) ja linnud metsa(45-46).Vennad otsivad Lindat ning peale sööki lähevad vanemad magama aga noorim otsib edasi(46-51) Neljas lugu (Kalevipoja ujumisreis. Saare piiga. Laul merest. 52-66) Kalevipoeg ujub ema otsima ja jõudes saarele(52-54) kuuleb Saarepiiga laulu(54-56). Piiga nutu peale tulid vanemad. Piiga hüppab merre saades teada, kes on Kalevipoja vanemad(57-61). Piiga laulab, et tema koduks on meri. Kalevipoeg tappis käega Tuuletuuslari. Viies lugu (Kalevipoeg Soomes. Suur tamm. Kättemaks tuuslarile. 67-77) Kalevipoeg jõudis Soome(67-68). Rannapiiga vanemad lähevad otsima inimest, kes tamme maha võtaks(70). Kalevipoeg tapab Soome tuuslari ning kahetseb seda hiljem, unenäo põhjal saab teada, et Linda on surnud(77). Kuues lugu (Mõõga ostmine. Liigud ja taplus. Tamme raiumine. 78-93) Kalevipoeg otsustab Soome sepa üles otsida ja saab tugevaima mõõga(83-84)
lõppu. Paralleelselt räägitakse sellest, mis toimub tema kodusaarel Ithakal. Teos algab sellega, kuidas jumalad kokku tulevad ning Athena avaldab muret Odysseuse, kes on juba 7 aastat veetnud nümf Kalypso saarel, olukorra üle. Otsustatakse, et Odysseusel tuleb lasta minna. Kalypso juurde saadetakse Hermes, kes teatab talle, et jumalate käsul peab ta Odysseust vabaks laskma. Odysseus ehitab endale parve ja asub teele. Poseidon, kes on oma poja pimestamise pärast Odysseuse peale väga vihane, tekitab tormi ning Odysseus satub faiaakide saarele. Seal võetakse ta lahkelt vastu ning lastakse jutustada oma seiklustest. Alles nüüd räägitakse sellest, mis on Trooja sõja ja antud teose alguse vahel toimunud. Peale lahkumist langenud Trooja alt ekslesid Odysseus ja tema kaaslased mere peal, kuni jõuti kükloopide saarele, kus nad olid sunnitud ühe kükloobi, Polyphemose, pimestada, et saarelt minema pääseda. Sellega vihastasid nad Poseidonit, kelle poeg see kükloop oli.
vajadusel ka võitleja Pärtel (peeter)- Veidi lühikese temperamendiga, algseslt ssõber pärast võõrastav ja reetlik nong meelest nõrk munkade ja raudmeeste mõjudele. Hiie- Algselt arglik, on kasvanud üles majas paksult täis põhimõtteid, hiljem kui vabastatud füüsiliselt ja psüühiliselt on kindlam ja rõõmsam- lausa niipalju kindlam, et raiub maha püha hiie koos Leemetiga Tambet- Hiie isa, ultra konservatiivne, vihane ja eba mõistlik, meele mürgitatud tasemini kus oma enda tütre elu ei ole hind mis oleks liiga kallis maksta. Hiietark Ülgas- Hull, kõhn ja löödud elust, kuri ja nõrk. Meeme- Endine vägede juhataja, nüüd hedonistlik, Salme- Lihtne inimene, veidi skeptiline kõigest. Külapealik Johannes- Kohaliku Kristliku tegevuse ja külastamis protsessi eestvedaja, lojaalne oma põhimõttetele kuid lühinägelik, eba solidaarne ja vastuvõttmatu tesiste arvamuste suhtes.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
