100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-08-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
kati013
Õppematerjali autor
Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas. 2)Linnakindlus- Babüloni ringmüür- pühendatud jumalanna Istarile. Sinised glasuurtellised kujutati kuldseid mütoloogilisi loomi( härjad üksloomad, draakonid, lõvid). Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni. 3) Loss- Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid. Skulptuur ja reljeefikunst- Mesopotaamias oli oluline reljeef mitte skulptuur Paleede seinu kaunistasid saviplaadid eenduvate kujutistega inimestest , loomadest , taimedest või muust. Mõnel 6 paleel oli neid nn
asuvad just meie aladel. Kõige populaarsem petroglüüf Põhja-Euroopas on mingi linnu kujutis. / Eesti Muinastaide Selts / Kaljo Põld. Ta on tänapäevaste petroglüüfide kunstnik. Kasutab petroglüüfide motiive graafikas. Petroglüüfide motiive kasutab oma ehetes Summatavet Kärt. Kõige suurem petroglüüfide leiukoht on Lääne-Mongooli mägedes, mis on hiljuti leitud ning nad on kuni 10 000 a. vanad. Soome-ugri petroglüüfidel on tugevad aasia petroglüüfide mõjutused. / Soome-ugri rahvas on Uurali rahvas e. nad ei ole europiidsed ega mongoliidsed. / Sahaara kõrbes Tassili mägedes asuvad Tassili koopamaalid. Nad avastati natuke enne II ms.. Nende kohta on kirjutanud mitu raamatut H. [hanri] Lhote. Enamik on neist realistlikud loomad ning ka inimesed. Erinevad paleoliitilisest koopamaalist oma realistlikuse poolest.
Vogelherdi kujud hobusekujutis, väike, väga vana kuju. Materjal: mammutluu. Hakkas arenema ornamentika, mida kasutati tarbeesemete kaunistamiseks, eelkõige nugadel, savinõudel, väiksematel pindadel, väga läbi mõeldud. Egiptuse kunst: Püramiidid algselt lihtsa ehitusega, kasutati hauakambritena. Esimesed olid lamekatusega ja kaldkatusega püramiidid. Kolmnurksed kujunesid nii, et nendele ehitati järjest peale, kuni lõpuks moodustus püramiid. Väga hästi on nt säilinud Tutanhamoni haud, mida pole rüüstatud. Kõige suuremad olid cheopsi, chephreni ja mykerinose püramiidid. Tähtis püramiidide väli, kus on püramiidid koos sfinksiga. Egiptuse arhitektuur : Püramiidid ei olnud üksikehitised, vaid osa suurest kompleksist. Enamasti olid naabruses teiste tähtsate tegelaste mastabad, väikesed püramiidid ning templid. Templid jagati ülemiseks ja oru templiteks
inimest töötamas. Vaaraosid väljendati aga nii kujutati suurena, pilk otse, käed kõrval rusikas ning vasak jalg natukene eespool. Skulptuur istus või seisis. Maalikunst Sageli kutsutakse seda pinnamoeks sest egiptlased maalisid reljeefe. Väga palju kasutati igal pool hieroglüüfe ehk piltkirju. Inimesi maalidel kujutati aga järgmiselt pea ja jalad liikumise suunas, silm ja õlad otse vaates. Egiptuse kunst hääbus 30ndatel aastatel e. Kr. kui Rooma alistus Egiptusele. EGEUSE ehk KREETAMÜKEENE KUNST 30001200 e.Kr. Arhitektuur Arhitektuur on tuntuks saadud suurepäraste lossiehitistega Kreeta saarel. Loss oli mitme korruseline, aknad puudusid, valguse saamiseks olid avarused laes. Seetõttu arvatakse, et seal tuleb sõna laborrünt. Kummalised olid ka sealsed sambad, mis kitsenevad allapoole. Osati ilma seguta ehitata kaari ja kupleid. Maalikunst
kasutati seintes olevate avade (uste, akende) sildistamiseks. Kaare lihtsaim vorm on poolringikujuline kivirida. Ümmarguse ruumi katmiseks ehitati kuplid. Roomlaste tähtsaimad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon. Betooni saadi lubjast või vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa ja tellisepuruga. Betooni kasutati võlvide ja kuplite katmisel ja enamiku müüride ehitamisel. Betoon oli tugev ja odav. Riigi kooshoidmiseks ja sõjavägede liikumiseks rajati palju teid. Rooma kividega sillutatud teed on säilinud tänaseni. Kaarekonstruktsioonid võimaldasid ehitada kivist sildu üle jõgede. Vee juhtimiseks ehitati veejuhtmeid, mis toetusid orgude ja jõgede ületamisekohas kõrgetele kaaristutele. Ühiskondlikest hoonetest olid tähtsaimad saunad ja amfiteatrid. Termides olid erineva temperatuuriga higistamisruumid, basseinid ja suured saalid lõdvestumiseks, jalutamiseks ja suhtlemiseks. Roomas ehitati üle terve riigi areene, mida ümbritsesid tõusvad pingiread
* Milose Veenus. Etruski kunst (§ 15 Etruski kunst) 1) Kus ja millal levis etruski kultuur? Etruski kunst levis 8.-3. sajand e.Kr praeguge Itaalia keskosas, Arno ja Tiberi jõgede alal. 2) Millega tegelesid etruskid? Etruskid olid edukad põlluharijad, meresõitjad ja metallurgiad. Relvi ja tööriistu valmistasid nad rauast, kuid olid osavad ka pronksi ja kulla töötlemise. 3) Mis sai etruskidest Rooma vabariigi tekkides? 3.sajandi lõpuks oli kogu Etuuria Rooma võimu all. Etruskid sulandusid Rooma ühisonda. 4) Millised on tänapäevased seisukohad etruskide kujunemise kohta? Tänapäeval arvatakse, et etruski rahavas tekkis kohalike meresõitjate ja merd mööda tulnute segunemisel. 5) Milline on etruskide ja kreeka kultuuri suhe? 8.sajandil e.Kr hakkasid kreeka asunikud rajama linnu Lõuna-Itaalias. Etruskidel tekkisid nendega tihedad sidemed
Kunstiajalugu Tertia sotsiaal 2007/08 õ/a 3. periood 10.01.2008 Kunstivaldkonnad · Arhitektuur: o Sakraalarhitektuur pühamute arhitektuur; o Profaanarhitektuur ilmalik arhitektuur ehk kõik ülejäänud; o Kindlustusarhitektuur kuni keskaja lõpuni, kindlustused. · Skulptuur: o Plastika voolitud või vormis. Roomlased kasutasid plastikat, pronksist, kuid seda sai üles sulatada. Kuid nad tegid kreeklaste omadest koopiad marmorist o Raidkunst kivist välja raiutud, skulptorid ise ütlevad, et kõige raskem, Michelangelo ütles, et lihtne, ainult võta lihtsalt üleliigne kivi ära. Ainus marmor, millest saab skulptuure teha, on carrara marmor
· Tegemist oli naisekujuga, mis ei ole kuigi ilus: paks suurte rindadega punnis kõhuga (ilmselt rase) · Näo osa on täiesti väljatöötamata · Hiljem on sarnaseid kujusid leitud ka mujalt Euroopast ja Aasiast · Kujud on ilmselt seotud viljakusmaagiaga · Sarnaseid kujutisi võib leida ka reljeefidena II Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst · Mesoliitikum keskmine kiviaeg, algas Põhja-Euroopas u. 10 000a eKr ja kestis kuni üleminekuni paiksele eluviisile ja põlluharimise-karjakasvatuse tekkimiseni (eri paigus erinevalt) · Mõnel maal peetakse mesoliitikumi lõpuks ka keraamika ilmumist · Kunstiajaloos käsitletakse mesoliitikumi ja neoliitikumi enamasti koos · Neoliitikum kestis mesoliitikumi lõpust kuni metallide kasutuselevõtmiseni · Vask pronks raud (u. 1200a eKr Väike-Aasias) · Tänapäeval kestab rauaaeg
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid