Facebook Like
Hotjar Feedback

Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine (1)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks on vajalik kuuluda eriala liitu ?
 
Säutsu twitteris
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool




ÜLIÕPILASTÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE


Metoodiline juhend
2005/2006









Tallinn 2005













Koostajad: Ulvi Jõgi, Tiina Juhansoo
Keeletoimetajad: Helgi Ummus, Helju Remmel , Tiina Müürsepp, Siret Piirsalu
Vormindaja: Riina Orumaa
Konsultandid: Marika Asberg , Riina Orumaa, Karin Lilienberg, Ülle Ernits , Elina Reva, Tiina Klettenberg – Sepp , Lilian Ruuben, Mare Tupits, Ulvi Kõrgemaa, Silja Mets, Kristi Voll, Vootele Tamme, Reine Kadastik, Reet Tammes

 Väljaandja: Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
SISUKORD
1
SISSEJUHATUS 8
8
8
1. ÜLIÕPILASTÖÖDE TEADUSLIKKUST TAGAVAD NÕUDED 9
2. KIRJALIKU TÖÖ LIIGID JA EESMÄRGID NING NENDE KOHT ÕPPEKAVAS 10
2.1. Seminaritööd 10
2.1.1. Essee 10
2.1.2. Referaat 12
2.1.3. Mõistekaart 13
2.1.4. Portfoolio 13
2.1.5. Miniuurimistöö 15
2.2. Praktikatöö 15
2.3. Kursusetöö 15
2.4. Diplomitöö 16
3. KIRJALIKE TÖÖDE STRUKTUUR JA VORMISTAMINE 17
3.1. Üldnõuded 17
3.2. Tiitelleht 19
3.3. Kokkuvõte 20
3.4. Sisukord 21
3.5. Sissejuhatus 22
3.6. Töö põhiosa 23
3.6.1. Uurimistöö metoodika 24
3.6.2. Uurimistulemused 24
3.6.3. Arutelu 24
3.7. Järeldused 25
3.8. Kasutatud kirjandusallikad 25
3.8.1. Raamatud 26
3.8.2. Ajakirjad 27
3.8.3. Dokumendid 28
3.8.4. Elektroonilised allikad 28
3.8.5. Õigusaktid 29
3.8.6. Konverentsi materjal 29
3.8.7. Avaldamata allikad 29
3.8.8. Arhiivimaterjalid 30
3.8.9. Muud juhud 30
3.9. Teksti viitamine 31
3.10. Tabelid 35
3.11. Joonised 36
3.12. Lisad 38
4. TEADUSTÖÖ KEEL 39
4.1. Loetelud 39
4.2. Lühendid 41
4.3. Arvud 41
4.4. Valemid 42
5. EETIKA NÕUDED 43
6. KURSUSETÖÖ TEOSTUSE ÜLDINE KÄIK JA KAITSMINE 45
6.1. Kursusetöö koostamine ja esitamine 45
6.2. Kursusetöö kaitsmine ja hindamine 46
7. DIPLOMITÖÖ TEOSTUSE ÜLDINE KÄIK JA KAITSMINE 48
7.1. Diplomitöö koostamine 48
7.2. Diplomitöö esitamine ja kaitsmisele lubamine 49
7.3. Kaasüliõpilase diplomitöö oponeerimine 51
7.4. Diplomitöö retsenseerimine 51
7.5. Diplomitöö kaitsmine ja hindamine 52
7.5.1. Diplomitöö kaitsmine 52
7.5.2. Diplomitöö hindamine 53
8. UURIMISTÖÖ PROJEKTI KOOSTAMINE 55
8.1. Uurimistöö projekti sisu teoreetilise uurimuse korral 55
8.2. Uurimistöö projekti sisu empiirilise uurimuse korral 56
9. KURSUSE- JA DIPLOMITÖÖ KAITSMISEKS VALMISTUMINE 58
10. ÜLIÕPILASE JA JUHENDAJA KOOSTÖÖ 60
KASUTATUD KIRJANDUS 62
Lisa 1 64

LISAD:
Lisa 1. Füüsiline treening kui enesehooldus...................................................................................62
Lisa 2. Kirjalike tööde struktuur.....................................................................................................63
Lisa 3. Tiitelleht..............................................................................................................................65
Lisa 4. Sisukord..............................................................................................................................67
Lisa 5. Kasutatud kirjandus (näidis)...............................................................................................68
Lisa 6. Diplomitöö retsensioon ......................................................................................................70
Lisa 7. Diplomitööde hindamine....................................................................................................72
TABELID:
Tabel 1. Õendusprotsessi ja uurimisprotsessi võrdlus. 35
Tabel 2. Osakonniti anketeeritud patsientide sooline jaotus. 36
Tabel 3. Kirjalike tööde liigid, koostisosad, töö maht ja hindamine. 66
JOONISED:
Joonis 1. Anketeeritud patsientide jaotus osakonniti. 37
Joonis 2. Palga määramine. 37

SISSEJUHATUS


Kõrgharidusstandardist, Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppekorralduse eeskirjast ja õppekavast tulenevalt moodustab auditoorse õppe maht õppeaine mahust mitte rohkem kui 50%, ülejäänud on üliõpilaste iseseisev töö, mille käigus tuleb ka koostada kirjalikke töid ühe õppeaine raames. Nõuded on sätestatud aineprogrammis ning vormistamisel tuleb lähtuda käesolevast juhendist.
Õppeaja vältel koostatud kirjalikud tööd aitavad üliõpilasel kinnistada õpitavat materjali, rakendada saadud teoreetilisi teadmisi praktikas, arendada väljendusoskust ja annavad oskuse uurimistöö tegemiseks. Üliõpilastööde kaudu avaldub üliõpilaste orientatsioon mingis teadusvaldkonnas. Nendes töödes selgub üliõpilaste oskus iseseisvalt probleeme püstitada ja neid lahendada ning anda soovitusi oma eriala praktiliste küsimuste lahendamiseks.
„Sügava ja täpsema mõtlemise ja õppimiseni jõuad enam kirjutamise kui vaid lugemise ja kuulamise abil.“ ( Longa 1987; tsit. Lindberg 2001 järgi).
Õppeperioodi vältel koostatakse järgmisi kirjalikke töid: seminaritööd ( esseed , referaadid, mõistekaardid, portfooliod, miniuurimistööd, praktikatööd jms), praktika aruanne, kursusetöö ja diplomitöö.
Käesoleva juhendi eesmärk on anda üliõpilastele ja õpilastele (edaspidi üliõpilased) ülevaade kirjalikele töödele esitatavatest rahvusvaheliselt tunnustatud teadustöö vormistamise nõuetest kui ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli nõuetest.
Üliõpilastööde koostamise ja vormistamise juhendi väljatöötamisel on aluseks võetud Ameerika Psühholoogia Assotsiatsiooni (American Psychological Association -APA) välja töötatud kirjalike tööde vormistamise ja viitamissüsteem. Samuti on kasutatud Tartu Ülikooli õendusteaduse osakonna, Tallinna Tehnika Ülikooli, Audentes Mainor Ülikooli ja teisi avaldatud juhiseid.

1. ÜLIÕPILASTÖÖDE TEADUSLIKKUST TAGAVAD NÕUDED


Teadus põhineb teaduslikul uurimisprotsessil, mis kinnitab ja arendab olemasolevaid teadmisi ja loob uusi, mis otseselt või kaudselt mõjutavad praktikat. Teadusele on omane faktide sihipärane kogumine, süstematiseerimine ja üldistamine. Uurimistööl on tõeline teaduslik ja praktiline väärtus vaid siis, kui selle tulemuse saab edukalt realiseerida praktikas. Uurimistöös tuleb kasutada neid meetodeid , millega tagatakse võimalikult tõepäraseid andmeid uuritava nähtuse kohta.
Teaduslikku tööd iseloomustab aktuaalsus ja originaalsus ning töö peab tuginema objektiivsetele ja kontrollitavatele andmetele ning kriitilisele analüüsile. Iga töö peab sisaldama midagi originaalset, mida varasemates töödes pole esitatud. Üliõpilane peab suutma leida endale jõukohase teema ning lahendatav uurimisprobleem peab olema ühiskonnale vajalik. Käsitletavasse uurimisprobleemi ja empiirilisse materjali peab suhtuma objektiivselt. Kasutatavat kirjandust ja selles olevat materjali tuleb hinnata kriitiliselt. Oma teadustöös teiste autorite materjalide kasutamisel tuleb viidata allikmaterjalile.
Teadusteksti mõttearendus peab olema sihikindel, loogiline ja täpne ning toetuma faktidele, refereeringutele ja tsitaatidele. Neid ei tohi oma äranägemise järgi muuta. Töös ei tohi olla sisulisi vasturääkivusi, meelevaldseid väiteid ja andmeid ning kahemõttelisust.
Teadustöö edukus sõltub ka selle koostamise plaanipärasusest. Uurimistöö plaani (projekti) koostamine annab ettekujutuse planeeritava uurimistöö sisust ja võimalikust ajakasutusest.
Uurimistöö kirjapanekul tuleb lähtuda terminoloogilisest ja arvutuste täpsusest. Töö ülesehitus ja teksti sõnastus peavad olema selgelt esitatud. Kõik vajalikud mõisted tuleb defineerida ja kasutada samas tähenduses. Järeldused ja ettepanekud peavad tulenema tehtud uurimistööst ega tohi olla autori isiklikud mõtted. Töö tulemused peavad olema praktikas rakendatavad.
Kirjalikud tööd vormistatakse vastavalt käesolevale juhendile, mille koostamisel on lähtutud rahvusvaheliselt tunnustatud teadustöö vormistamise nõuetest.

2. KIRJALIKU TÖÖ LIIGID JA EESMÄRGID NING NENDE KOHT ÕPPEKAVAS

2.1. Seminaritööd


Kirjalikeks seminaritöödeks võivad olla esseed referaadid, mõistekaardid, portfooliod, miniuurimistööd, praktika aruanded jms. Lisaks nimetatule võib õppejõud ka teisi kirjalike tööde võimalusi kasutada, mille kohta annab õppejõud üliõpilastele eraldi vastavad kirjalikud juhised. Kuid vormistamisel tuleb lähtuda antud juhisest.
Seminaritööde põhieesmärgid on:

Seminaritööde koht õppekavas: Seminaritööd kirjutatakse õppeaine aineprogrammis ettenähtud iseseisva töö raames. Seminaritöö mahu ja esitamise korra määrab õppejõud. Tavaliselt on seminaritöö eksamile/arvestusele pääsemise eelduseks või osa eksami/arvestuse hindest.

2.1.1. Essee


Essee on lühike üksikprobleemi isikupäraselt käsitlev kirjandusliku või teadusliku sisuga kirjutis.
Essee eesmärk on kujundada oma seisukoha formuleerimise oskust ning võimet seda tekstiliselt väljendada.
Essees on kesksel kohal autori nägemus antud teemast. Tähtsale kohale on seatud kirjutaja vaatenurk ja originaalne lähenemine, milles on näha kirjutaja isikupära. Siin ei eeldata iga kord teadusliku (va teaduslik essee) alusmaterjali olemasolu, kuid välja peab paistma esseisti asjatundlikkus ja tegelikkuse taju. Tuleb vältida ebamäärasust, üldsõnalisust ja monotoonsust ning tarbetut sõnade tegemist. Sissejuhatav osa peab lugejas huvi äratama antud teema vastu. Lõppsõnas tuleb esile tuua essee põhiidee, mis teravdab lugeja tähelepanu kellegi või millegi suhtes ning aitab kinnistada käsitletut.
Enne essee kirjutamist tuleb visandada põhiosa kavand, milles on esitatud probleem (näiteks: Miks on vajalik kuuluda eriala liitu? või Eriala liitu mittekuulumisega ei ole piisavalt tagatud inimese tööalane kaitse) ja essee peamõte (näiteks: eriala liitu kuulumine annab inimesele suurema turvatunde tööalaseks kaitseks). Edasi on vaja sõnastada eesmärk (näiteks: eesmärgiks on kirjeldada eriala liitu kuulumise positiivseid aspekte tööalase kaitse osas). Järgnevalt tuleb visandada põhi- ja alapunktid ning piiritleda üksikasjalikult nende sisu. Eespool kirjeldatud taustraamistiku põhjal võib hakata kirjutama esseed.
Essee koosneb järgmistest osadest:
  • Tiitelleht.
  • Põhiosa koosneb kolmest osast (neid eraldi peatükkidena ei loo), milleks on sissejuhatus, teema arendus ja kokkuvõte. Oluline on essee sissejuhatavas osas kirjeldada nähtuse olemust lühidalt ja esitada probleem, mis on formuleeritud täpses ja selges sõnastuses, et anda tööle kindel suund ning aitab vältida laialivalguvust ja teemast möödakirjutamist. Edasi tuleb kirjutada töö eesmärk. Teema arenduses lähtutakse püstitatud probleemist ja eesmärgist. Teiste autorite kasutatud materjalile tuleb tekstis viidata. Kokkuvõtvas osas tuuakse esile olulisem. Kokkuvõtvas osas ei tohi tuua mingeid uusi väiteid ega muud uut infot.
  • Kasutatud kirjanduse loetelu . Koostatakse siis, kui essee kirjutamisel on kasutatud kirjandusallikaid. Loetellu kantakse ainult need allikad, milledele on tekstis viidatud .

Heale esseele omaseid tunnusjooni:
  • Teemas käsitletud nähtust on oluliselt piiritletud .
  • Kirjutaja tunneb käsitletavat teemat, ega kopeeri teiste mõtteid.
  • Sisu vastab pealkirjale. Essee ülesehitus on loogiline ja teksti osad on omavahel seotud.
  • Tekst on hästi mõistetav, sisaldab väiteid ja seisukohti. Sõnastus on täpne ja tabav . Kogu esseed läbib ühtne stiilikasutus, mis seisneb läbimõeldud sõnavalikus ja lausestuses.
  • Kirjutusstiil on konkreetne, objektiivne ja asjalikult analüüsiv ning sobib kokku käsitletava teemaga .
  • Lähtuvalt essee tüübist tuleb vajadusel (näiteks: veenev ehk argumenteeriv essee; teaduslik essee) esitatud seisukohti põhjendada faktide ja näidete varal .
  • Tekst on asjakohaselt liigendatud. Essee ei tohi olla üles ehitatud loetelu punktidena.
  • Hea essee on kergesti mõistetav, mõjuv, isikupärane ja lugejat haarav.

Essee kirjalikul vormistamisel lähtuda käesolevast juhendist. Essee orienteeruv maht ilma tiitellehe ja kasutatud kirjanduse loeteluta on 1-5 lehekülge. Vajadusel annab konkreetsemad suunised õppeaine õppejõud.

2.1.2. Referaat


Referaat on probleemi lahendusel põhinev uurimusliku sisuga lühike kirjalik ülevaade, mille koostamisel tuginetakse eelkõige kirjandusallikatele.
Referaadi eesmärk on õpetada kirjaliku väljendusoskuse kaudu probleeme tõstatama ja kirjandusallikatele toetudes otsima lahendusvõimalusi.
Refereerimine tähendab alusteksti valikulist lühendamist olulisuse printsiibist lähtuvalt. Alustekstis sisalduva informatsiooni töötlemine eeldab täielikku objektiivsust. Nii võõrkeelse kui ka eestikeelse teksti refereerimisel tuleb olla hoolikas, et algupärane mõte ei muutuks ning samuti ei tohi lisada omapoolseid seisukohti.
Referaadi koostisosad, orienteeruv maht ja hindamine on toodud tabelis 3 (vt lisa 2 järg). Referaadi struktuuri ja vormistamise kirjeldus on toodud järgnevates peatükkides.

2.1.3. Mõistekaart


Mõistekaart on graafiline joonis, milles on esitatud kesksed mõisted ja neid ühendavad sõnad, näitamaks seoseid nende vahel. Täpsemad juhised mõistekaardi koostamiseks annab õppeaine õppejõud.
Mõistekaardi eesmärk on mõiste raamistiku abil arendada oskust integreerida eelnevaid ja uusi teadmisi ning osata näha ja luua seoseid nähtusest tervikpildi saamiseks.
Mõistekaarti kasutatakse, et:
  • genereerida ideid ja julgustada iseseisvalt mõtlema;
  • kavandada kompleksset struktuuri ja anda edasi kompleksset ideed;
  • aidata õppimisel integreerida uusi ja vanu teadmisi;
  • hinnata arusaamist ja mittearusaamist;
  • suurendada probleemi lahenduse võimalusi, genereerides alternatiivseid lahendusi ja valikuid ;
  • laiendada orientatsiooni oma teadmistes ja hõlbustada nende väljatoomist ja juhtimist;
  • analüüsida tehtud otsuse tegemise protsessi;
  • aidata leida teoreetilist materjali ja toetada lugemisest arusaamist;
  • hinnata üliõpilaste teadmisi.

Näide mõistekaardi skemaatilisest joonisest on toodud lisas 1. Mõistekaart on koostatud järgmise artikli põhjal: Ulbrich, L. (1999). Nursing Practice Theory of Exercise as Self-Care. Journal of Nursing Scholarship, 31(1), 65-70.

2.1.4. Portfoolio


Portfoolio (õpimapp) on õppija koostatud tõenduspõhise materjali kogum, mis demonstreerib jätkuvate oskuste, teadmiste, hoiakute, arusaamiste ja saavutuste omandamist;
Portfoolio eesmärk on arendada õppija:
  • oskust oma õppimist planeerida ;
  • oskust teostada enesekontrolli ja võtta isiklikku vastutust õppimises;
  • oskust seada eesmärke, koguda informatsiooni, seda selekteerida ja süstematiseerida ning anda sellele kindel vorm (mapis, kiirköitjas, arvutikettal jne);
  • suhtlemisoskust ja võimet väljendada oma mõtteid arutelu, kirjutamise ja loomingu kaudu;
  • oskust reflektiivse protsessi kaudu hinnata oma teadmisi, neid analüüsida ja seada vajalikke suundasid edaspidiseks tegutsemiseks.

Portfoolio sisaldab vajadusel sisukorda, õppeprotsessis koostatud teoreetilisi kirjutisi; õppematerjale, juhiseid, ettekandeid, uurimistulemusi, õppija loetud tekstide kokkuvõtteid, erinevaid seminaritöid, fotosid , pilte, jooniseid, skeeme jne. Täpsemad juhised portfoolio koostamiseks annab õppeaine õppejõud. Praktikamapi koostamisel tuleb lähtuda praktikajuhendist.
Portfoolio edukaks kasutamiseks õppevahendina on oluline, et õppija:
  • koostab õpimapi enda, mitte õppejõu jaoks;
  • mõtleb läbi ja kavandab selle koostamise;
  • struktureerib portfoolio sisu;
  • kogub materjali järjekindlalt ja süstemaatiliselt;
  • analüüsib ja hindab ennast kui õppijat ja tulevast töötajat;
  • kasutab portfooliot kogu õppeprotsessi vältel.

Portfoolio liigitus lähtuvalt selle funktsioonist:
  • töömapp, kuhu kogutakse materjali õppeprotsessi käigus, näiteks õppeainete kaupa;
  • näidismapp, millesse valib õppija õppeperioodi parimad tööd;
  • õpilase arengumapp, sellesse kogutakse pikema perioodi kestel tehtud tööd, mis iseloomustavad kõige paremini õppija arengut;
  • esindusmapp – siin säilitatakse oma parimaid töid: ettekande teese, uurimistulemusi, projekte jne, mida sobib esitada näiteks tulevikus mingile ametikohale kandideerimisel.

2.1.5. Miniuurimistöö


Miniuurimistöö on probleemile lahenduse otsimisel põhinev lühike teoreetiline uurimus, mille koostamisel tuginetakse kirjandusallikatele. Miniuurimistöö koostatakse õppeaine raames, näiteks uurimistöö metoodika õppeaines.
Miniuurimistöö koostamise eesmärk on õpetada kirjaliku teadustöö struktureerimist ja vormistust ning erialase kirjanduse leidmist ja sellega töötamise kogemuse omandamist.

2.2. Praktikatöö


Praktikatöö koostatakse iga üliõpilase poolt sooritatava praktika käigus. Praktikatöö koostamise eesmärk on teoreetiliste teadmiste ja konkreetsete probleemide lahendamise oskuste kirjeldamine õppepraktika vältel.
Praktikatöö on kohustuslik ja individuaalne kirjalik töö, mis koostatakse vastavalt õppetoolides kinnitatud üliõpilaste praktikatöö juhendile. Praktikatöö kirjalikul vormistamisel lähtutakse käesolevast juhendist.

2.3. Kursusetöö


Kursusetöö on üliõpilase stuudiumi jooksul kirjutatud iseseisev teoreetiline uurimistöö (kirjanduse ülevaade). Kursusetöö koostamisel tuginetakse teadustöö nõuetele.
Kursusetöö põhieesmärgid on:
  • anda üliõpilasele erialase teaduskirjanduse ja empiirilise materjali leidmise ja sellega töötamise kogemus;
  • arendada üliõpilases oskust oma eriala kontekstis näha uurimisprobleeme ja neid formuleerida ning leida lahendusvõimalusi;
  • õpetada üliõpilasele korrektset kirjalikku väljendusoskust (teaduskeel ja erialane terminoloogia);
  • tutvustada ja õpetada üliõpilasele kirjaliku töö vormistamise nõudeid;
  • anda ettevalmistus diplomitöö koostamiseks.

Koht õppekavas: Kursusetöö on õppekava osa. Selle maht ja kaitsmise aeg on fikseeritud õppekavas. Kaitsmisele pääsemise eelduseks on õigeaegselt esitatud kursusetöö.

2.4. Diplomitöö


Diplomitöö on üliõpilase stuudiumi lõpetav nõuetele vastav aktuaalset probleemi kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt või kvalitatiivselt käsitlev kompleksne teoreetilis-rakenduslik uurimus. Selle koostamise käigus omandatakse teadustöö kogemusi ja oskust analüüsi tulemusi sisuliselt tõlgendada ning üldistada. Diplomitöö kujutab endast tavaliselt kursusetöös käsitletud teema süvenenumat ja põhjalikumat käsitlust.
Põhimõtteliselt võib koostada kaht liiki uurimistöid: teoreetilisi ja empiirilisi. Diplomitöö koostamisel erinevate uurimistöö liikide kasutamise võimaluse otsustab eriala õppetool.
Diplomitöö koostamise eesmärgid on:
  • õpetada kriitiliselt hindama varasemate uurimistööde tulemusi ning kasutatud meetodeid;
  • arendada üliõpilases probleemi selge piiritlemise ja kompleksse analüüsimise (omandatud teoreetiliste ja praktiliste oskuste kasutamine) oskusi;
  • arendada üliõpilases püstitatud probleemidele põhjendatud lahendusvõimaluste leidmise oskusi;
  • arendada üliõpilases uurimistööde abil kutseala edasiarendamise oskust;
  • kujundada üliõpilases oskust oma seisukohti põhjendada ja kirjalikult esitada;
  • anda ettevalmistus magistriõppeks.

Koht õppekavas: Diplomitöö on õppekava osa, mille maht ja kaitsmise aeg on fikseeritud õppekavas. Diplomitöö kaitstakse õpingute lõpus. Diplomitöö koostamisele ja kaitsmisele saab üliõpilane, kellel ei ole akadeemilisi võlgnevusi.

3. KIRJALIKE TÖÖDE STRUKTUUR JA VORMISTAMINE


Kõigil üliõpilastöödel on ühtsed vormistamise nõuded, mis sisaldavad teatud kohustuslikke ja vajadusel muid lisasid. Järgnevalt on toodud kirjalike tööde (referaat, miniuurimistöö, kursusetöö ja diplomitöö) koostisosad ja nende järjestus. Sulgudes on märgitud töö liik, kus vastav osa on vajalik. Kirjalike tööde struktuur on toodud lisas 2.

3.1. Üldnõuded


  • Töö kirjutatakse eesti keeles, lauseehitus ja kirjavahemärkide kasutamine tekstis peab vastama eesti keele reeglitele.
  • Kirjutise kui terviku ülesehitus peab olema loogiline ning töö eri osad omavahelises vastavuses. Väljendusviis peab olema selge ja üheselt mõistetav. Teksti loetavuse huvides tuleb vältida pikki lauseid ja liigset võõrsõnade kasutamist.
  • Kirjalikud tööd trükitakse arvutil A4 formaadis (File/Page Setup/ Paper /Paper Size ), ühepoolsel paberilehel. Kirjatüüp Times New Roman , tähe suurus 12 punkti, reavahe 1,5 intervalli ( Format /Paragraph/Line spacing /1,5 lines). Lehekülje vaba ruum 3 cm vasakust ja 2,5 cm teistest servadest (File/Page Setup/Paper/Paper Margins). Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi, st tekst on rööpjoondatud (mõlemad servad on sirged ).
  • Töös jaotatakse tekst lõikudeks. Ühe lõigu pikkus on vähemalt kolm sisutihedat lauset. Tekstilõigud eraldatakse laiema vahemikuga plokkstiilis 12 punkti (üks tähekõrgus) (Format/ Paragraph/Spacing/After 12pt). Töös ei kasutata taandridu.
  • Peatüki pealkirja ja sellele eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse plokkstiilis vahe 24 punkti (kaks tähekõrgust).
  • Seminaritööd esitatakse ühes eksemplaris ja köitmise viisi teatab õppeaine õppejõud esimeses tunnis. Kursusetöö esitatakse pehmes kiirköitjas ühes eksemplaris, diplomitöö kahes köites, millest üks kõvas - ja teine pehmes ( spiraal ) köites. Vajadusel täiendavate köidete arvu teatab eriala õppetool. Erinevate kirjalike tööde mahud on toodud tabelis 3 (vt lisa 2 järg).
  • Kõik leheküljed alates sissejuhatusest nummerdatakse. Sissejuhatusest eespool olevaid lehti (tiitelleht, kokkuvõte, summary, sisukord, lühendite loetelu) võetakse nummerdamisel küll arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei lisata. Samuti leheküljenumbreid ei lisata lisadele. Numbrid lisatakse lehekülgede jalusesse paremasse nurka ( Insert /PageNumbers /valida õige asukoht, nupp Format/Start at võimaldab valida, millisest numbrist alates alustada nummerdamist).
  • Kõik peatükid, samuti ka teised struktuursed osad algavad uuelt lehelt (tiitelleht, kokkuvõte, võõrkeelne kokkuvõte, sisukord, lühendite loetelu, sissejuhatus, uurimistöö metoodika kirjeldus, uurimistulemuste peatükid, arutelu, järeldused, kasutatud kirjanduse loetelu, lisad). Alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt ja lisaks pealkirjale peab leheküljele mahtuma ka järgnevat teksti vähemalt kolm rida. Peatükki ei tohi vormistada ainult ühe alapeatükina (näiteks: pt 3. apt 3.1.). Peatüki liigendamisel peab koostama vähemalt kaks alapeatükki (näiteks: pt 3. apt 3.1. apt 3.2.).
  • Peatükkide pealkirjad kirjutatakse trükitähtedega ja alapealkirjad kirjatähtedega rasvases kirjas ( Bold ) ja tähe suurus 12 punkti. Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata. Pealkirjad joondatakse lehe vasakusse serva ja pealkirja lõppu ei panda punkti. Vormindada pealkirjad pealkirja stiilis Heading -stiili (peatükk Heading1; alapeatükk Heading2 jne.
  • Töös ja sisukorras nummerdatakse araabia numbritega järgnevad osad (alustades number ühest): sissejuhatus, uurimistöö metoodika, peatükid, alapeatükid ja nende alajaotused ning arutelu. Peatüki alapeatüki number peab sisaldama ka vastava peatüki numbrit (Format/Bullets and Numbering/Outline Numbered).
  • Kasutatud kirjanduse loetelus ühe allika kirje koostamisel kasutatakse ühekordset reavahet ( Singel ). Kahe kirjandusallika vahele jäetakse plokkstiilis vahe 12 punkti (Format/ Paragraph/Spacing/After 12pt).
  • Võõrkeelsed sõnad ja eestikeelse teksti selgitused tuuakse kaldkirjas (Italic) ning on sulgudes kohe selgitava sõna järel.
  • Kirjavahemärk on kohe sõna või mõne muu sümboli järel ja talle järgneb tühik. Kahe sõna vahel on ainult üks tühik.
  • Tuleb vältida töö peatüki alustamist ja lõpetamist tabelitega, joonistega, loeteluga (välja arvatud järelduste peatükk).
  • Kui on vajadus tekstis rõhutada mõnd sõna või lauseosa, siis selle esiletõstmiseks kasutada rasvast kirja (Bold). Teksti esiletõstude kasutamisel
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #1 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #2 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #3 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #4 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #5 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #6 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #7 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #8 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #9 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #10 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #11 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #12 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #13 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #14 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #15 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #16 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #17 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #18 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #19 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #20 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #21 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #22 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #23 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #24 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #25 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #26 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #27 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #28 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #29 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #30 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #31 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #32 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #33 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #34 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #35 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #36 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #37 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #38 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #39 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #40 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #41 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #42 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #43 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #44 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #45 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #46 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #47 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #48 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #49 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #50 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #51 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #52 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #53 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #54 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #55 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #56 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #57 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #58 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #59 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #60 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #61 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #62 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #63 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #64 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #65 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #66 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #67 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #68 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #69 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #70 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #71 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #72 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #73 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #74 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #75 Üliõpilastööde koostamine ja vormistamine #76
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 76 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-09-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 193 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor liigant Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Kommentaarid (1)

    sulev8 profiilipilt
    sulev8: liiga palju nalja , ei ole tõsiseltvõetav töö ,sellist ei saa kõrgkoolis esitada
    23:17 04-11-2009


    Sarnased materjalid

    68
    pdf
    ÕPILASUURIMUSE JA PRAKTILISE TÖÖ KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND
    13
    doc
    KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMISE JA VORMISTAMISE JUHEND
    5
    pdf
    Kirjalike õpilastööde vormistamine
    56
    pdf
    Lõputöö koostamise ja vormistamise juhend
    40
    pdf
    ÕPILASTE KIRJALIKE TÖÖDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE
    63
    doc
    Lõputööde vormistamine
    52
    pdf
    Referaatide koostamise ja vormistamise juhend
    32
    doc
    ÜLIÕPILASTE UURIMISTÖÖDE VORMISTAMISE JUHEND



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun