Ülevaade psühholoogiast (0)

5 Hindamata
 
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat?
LÜHIVARIANT-Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga
-Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt
-Humoraalne (kehamahlade) teooria ­ psüühika seostamine bioloogiliste
protsessidega
-Häirete raviks soojad vannid, massaazid
- Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas
-Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni
-Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine
-Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine
-Eksortsism ­ kurja vaimu välja ajamine
PIKK VARIANT Eelteaduslik psühholoogia - koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste
teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise,inimtüüpide ja inimestevaheliste
suhete kohta. Moodustub individuaalse ja sotsiaalse kogemuse omandamise arvelt .See on nn
elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate
tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke
näpunäiteid ja tõdesid. Heatasemelist eelteadusliku psühholoogiat võib kohata kogenud ja hea
tähelepanu-ja üldistusvõimega arstide,õpetajate,taksojuhtide, aga ka kurjategijate juures. Sageli on
kirjanikud ja ajakirjanikud head inimesetundjad. Selle psühholoogia nõrkus on halb verifitseeritavus
(tõesuse kontroll) ja piiritlemata usaldusväärsus.Paljud käibetõed ja müüdid on osutunud vääraks ja
sageli on nad omavahel otseses vastuolus(,,leidmaks tõde, vaata silma" vs ,,valetaja silm ei pilgu").
Filosoofiline psühholoogia tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on
tihedalt seotud psühholoogia uurimisainega. Eelteaduslikust ps-st erineb süsteemsuse ja range
loogilise ülesehituse poolest.Põhifunktsioon tänapäeval on tegelikkuse süstemaatiline ja ennetav
mõtestamine inimühiskonna tarbeks, oluliste gnoseoloogiliste(tunnetusteoreetilste) ja ontoloogiliste
(olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvate uute ideede
genereerimine. Filosoofid püüavad lahti mõtestada psühholoogiateaduste faktide üldisemat
tähendust ja leida vastuolulist ning küsitavat psühholoogiateooriates.
Võime oletada, et ürginimenegi püüdis seletada und, unenägusid,ebatavalisemaid psüühikanähtusi,
mis kaasnesid uimastavate ainete mõjuga, haigusega, hallutsinatsioonidega jmt hinge mõistet
kasutades.
Animism-maailmanägemus esemete ja olendite hingestamisest (kellelegi on ,,kuri sisse läinud")
Koos tsivilisatsiooniga tekkinud teaduses sai kõik hingeellu puutub filosoofia uurimisobjektiks.
Antiik-Kreekas vastandlikud psüühilise alge seletamise traditsioonid
Materialistlik(Demokritose liin) Hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi.Inimene
tunnetab maailma meelte abil,millele avaldavad oma mõju välismaailma esemete aatomid.
Idealistlik(Platoni liin) Hing ei ole midagi ühist mateeriaga,hing on ideaalne ning tunnetus seisneb
kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas.
2. Kuidas iseloomustate 200. Saj psühholoogia arengut.
Hästi arenenud, mitmetahuline ja ­haruline. Psühholoogia arengus on erinevatel aegadel
domineerinud erinevad vaatenurgad. Ajaloolisel ehk mõjukamad on olnud:
1. Biheiviorism
2. Gestaltpsühholoogia
3. Psühhoanalüüs(sh freudism)
4. Humanistlik psühholoogia
5. Kognitiivne psühholoogia
...ja nende arendused. Teaduslikult usaldusväärsemaid teadmisi on nendest pakkunud
biheiviorism, gestaltpsühholoogia ja kogntiivne psühholoogia kui eksperimentaalsed
94% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Ülevaade psühholoogiast #1 Ülevaade psühholoogiast #2 Ülevaade psühholoogiast #3 Ülevaade psühholoogiast #4 Ülevaade psühholoogiast #5 Ülevaade psühholoogiast #6 Ülevaade psühholoogiast #7 Ülevaade psühholoogiast #8 Ülevaade psühholoogiast #9 Ülevaade psühholoogiast #10 Ülevaade psühholoogiast #11 Ülevaade psühholoogiast #12 Ülevaade psühholoogiast #13 Ülevaade psühholoogiast #14 Ülevaade psühholoogiast #15 Ülevaade psühholoogiast #16 Ülevaade psühholoogiast #17 Ülevaade psühholoogiast #18 Ülevaade psühholoogiast #19 Ülevaade psühholoogiast #20 Ülevaade psühholoogiast #21
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2014-03-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
28 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
enfstein Õppematerjali autor

Lisainfo

Katrin Kullasepp'a soovituslikud küsimused eksami õppimiseks (kokkuvõte raamatust).
Tallinna Ülikool , psühholoogia , närvisüsteem , erutus , motivatsioon , motiiv , neuron , konformsus , intelligentsus , füsioloog , emotsioonid , eksperiment , kognitiivne , peaaju

Dokumendis esitatud küsimused

  • Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat ?
  • Mis paneb inimese arenema ?
  • Mille poolest erineb mitte-teaduslik teaduslikust nähtuse uurimisest/tundma õppimisest ?
  • Milliseid meetodeid kasutatakse psühholoogias ?
  • Mida, kui palju ja kui hästi ?

Mõisted

Sisukord

  • Biheiviorism
  • Geštaltpsühholoogia
  • Psühhoanalüüs(sh freudism)
  • Humanistlik psühholoogia
  • Kognitiivne psühholoogia
  • Millised olid/on erinevate psühholoogiavaldkonna põhiideed, uurimusobjaktid,(nt
  • Teoreetilisema orjentatsioonoga harud on
  • Rakenduslikuma orientatsiooniga psühhol. harud
  • Mille poolest erineb mitte-teaduslik teaduslikust nähtuse uurimisest/tundma õppimisest?
  • Teaduslik meetod – kriteeriumid? Milliseid meetodeid kasutatakse psühholoogias? Meetodite
  • Võimekustest
  • Isiksusetest
  • Küsimustikud
  • Tavaliselt jaguneb uurimustöö 4 etappi
  • NÄRVISÜST
  • Aktiveerub ohu- või
  • Seljaaju
  • Aju piirkondade funktsioonid ja spetsialiseerumine
  • Piklikaju
  • Tagaaju
  • Keskajus
  • Vaheajul
  • Hüpotalamus
  • Limbiline süsteem
  • Otsaju ehk suuraju
  • Suuraju poolkerad
  • Eristatakse 4 sagarat
  • Kõne, mõtted, tunded, mõjutab isiksust, teadvust
  • Puute-, soojus-, surve- ja valuärritused
  • Helide tuvastamine ja tõlgendamine
  • Mälu kujunemine
  • Mõhnkeha
  • Psüühika eksisteerib reaalselt (ta on olemas)
  • Vajadused
  • Aktiivsuse algallikaks on vajadused
  • Motivatsioon
  • Inimese motivasiooni sfääril on loomade motivatsioonisfääriga võrreldes kvalitatiivselt erinev
  • Motiiv
  • Motivatsiooniseisundid
  • Hoiak on püsiv , stereotüüpne valmisolek või eelsoodumus reageerida teatud kindlal viisil
  • Tunnetusprotsessid
  • Aistingute läved
  • Adaptatsioon
  • Taju omadused
  • Tähelepanu
  • Tähelepanu omadused
  • Tundmus
  • Mõtlemise ja keele seos
  • Emotsioonide esmane bioloogiline roll
  • Emotsioonide funktsioonid
  • Õppimise erinevaid käsitlusi
  • Biheivioristlik õppimiskäsitlus
  • Kognitiivne õppimiskäsitlus
  • Humanistlik õppimiskäsitlus
  • Konstruktivistlik õppimiskäsitlus
  • Õpitava sisu töötleb õppija lähtuvalt oma maailmapildist
  • Õpetaja on toetaja, kelle roll on pigem suunata, mitte anda valmisteadmisi
  • Õpikeskkond on rikkalik, varieeruv, motiveeriv ning individuaalne
  • Isiksuse erinevad käsitlused. Erinevad intelligentsusteooriad
  • David Wechsler
  • Psühhosotsiaalse arengu astmed Eriksoni järgi
  • Lapse kognitiivse arengu staadiumid J. Piaget järgi
  • Senso-motoorne periood (0-2a)
  • Operatsioonide eelne (Eeloperatsionaalne) periood (2-7a) (
  • Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a)
  • Agressiivne käitumine
  • Agressiivsuse teooriad, mis püüavad vastata küsimusele kuidas agressiivne käitumine tekib
  • Isiksuse patoloogia
  • Peamised psühhopatoloogiliste häirete liigid

Teemad

  • Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat?
  • Kuidas iseloomustate 200. Saj psühholoogia arengut
  • Biheiviorism
  • Geštaltpsühholoogia
  • Psühhoanalüüs(sh freudism)
  • Humanistlik psühholoogia
  • Kognitiivne psühholoogia
  • Millised olid/on erinevate psühholoogiavaldkonna põhiideed, uurimusobjaktid,(nt
  • vaadeldav käitumine, psüühika elemendid)?
  • Rakenduslikuma orientatsiooniga psühhol. harud
  • h. Eksperimentaalpsühholoogia (kus arendatakse psühholoogilise eksperimendi
  • teooriat,metoodikat ja metodoloogiat juurutatuna kõige erinevamates
  • psühholoogiaharudes)
  • Mille poolest erineb mitte-teaduslik teaduslikust nähtuse uurimisest/tundma õppimisest?
  • kirjeldamine
  • objektiivtestid
  • projektiivtestid
  • Tavaliselt jaguneb uurimustöö 4 etappi
  • Saadud tulemuste interpretatsioon, püstitatud hüpoteesi(de) õigsuse või ebaõigsuse
  • selgitamine ,tulemuste tõlgendamine olemasolevate teadmiste ja kolleegide poolt avaldatud
  • teadustööde valguses. Kaasneb sageli uute probleemide tekkimine ja uute hüpoteeside
  • püstitamine
  • vastuvõtmine
  • edasijuhtimine
  • vastusreaktsioonide
  • somaatiline NS
  • kesknärvi
  • süsteem
  • tsentraal e KNS
  • piirdenärvisüsteem
  • perifeerne
  • sümpaatiline
  • stressisituatsioonis
  • ehk kehanärvisüsteemil
  • Perifeerne närvisüsteem
  • ensoorne süsteem
  • motoorne süsteem
  • Vegetatiivne e. autonoomne
  • neuron
  • Erutuse levik neuronis
  • aferentseid
  • eferentseid
  • ainete- virgatsainete ehk mediaatorite ehk neurotransmitterite
  • vahenduse
  • Kesknärvisüsteem. KNS
  • elutähtsate reflekside keskused
  • võrkmoodustis e
  • aktiveerivalt või pärssivalt
  • kogu NSile
  • Tagaaju
  • keskused
  • tundlikkuskeskus
  • Suuraju poolkerad
  • otsmikusagar
  • kiirusagar
  • oimusagar
  • Võtab vastu ja töötleb visuaalset informatsiooni
  • motoorsed väljad
  • sensoorsed väljad
  • assotsiatiivsed väljad
  • Kõrgem närvitalitlus ja selle omadused
  • Yerkesi-Dodsoni
  • Teadusmaailmas on üldtunnustatud väited selle kohta, et aju on psüühika
  • materiaalne alus, et psüühika on aju funktsioon, et füsioloogiline on esmane ning
  • psüühiline on sellest tulenev
  • Vajadused ja motivatsiooniseisundid
  • mingi elu-, tegevuse või arengutingimuse
  • puudumise tunnetamine
  • Iga kõrgema taseme vajaduse normaalne rahuldamine on
  • mõeldav siis, kui madalama taseme vajadused on vähemalt osaliseltki rahuldatud
  • iseloom
  • Väliselt äravahetamiseni sarnast käitumist võivad toita
  • erinevad motiivid ja vastupidi – väliselt diametraalselt vastakat toimimist võib põhjustada
  • samatüübiline motiiv
  • Hoiakute-sättumuste süsteem moodustab justkui omapärase mitmekihilise läätse, milles
  • murdub igasugune väliskeskkonna mõju
  • on arusaamine
  • on teadvustatud
  • sihipärane suundus millegi saavutamisele
  • Tunnetusprotsessid
  • Aistingute läved
  • Taju omadused
  • Mälu põhiprotsessid
  • Tähelepanu omadused
  • Emotsiooniks
  • taju ja emotsioonide, varasema kogemuse seosed
  • taju apertseptsioon
  • Tahe
  • Emotsioonide funktsioonid
  • Isiku suhtumine ja eelistuste väljendamine ning on kommunikatsioonivahendiks
  • Inimesed õpivad mõtlemise ja kogemuste koosmõjul ning sellele järgnevate keerukamate kognitiivsete struktuuride arendamise kaudu. 
  • Õppijad puutuvad kokku uue kogemusega, koondavad sellele oma mõtlemise ning assimileerivad sellega oma varasemad kogemused. Seeläbi 
  • liiguvad nad eemale vaimsest tasakaaluasendist ja struktureerivad oma mõtted ümber, et luua uus mõte. Õppimine on õppija enda 
  • tegevuse tulemus
  • Õppija on konstruktivistlikus õppimiskäsitluses ise aktiivne ja iseseisev ning valib tegevuse, edasiliikumiskiiruse ja määrab hindamise. 
  • Konstruktivistlikus õppimiskäsituses rõhutatakse sotsiaalset konteksti ja teiste inimeste kaasmõju õppimisele
  • Õppijale on omane teadlik püüd saada juurde uusi teadmisi. Õppimiskäitumise hulka EI ARVATA organismi ja kesknärvisüsteemi 
  • kasvuga kaasnevaid arengulisi muutusi
  • I. Pavlovi koerakatsetused
  • Vene füsioloog I. Palvlov märkas koerakatsetuste seerias, et loomadel algab süljeeritus juba enne toidunõu etteandmist, piisas sellest, kui 
  • katseruumi astus talitaja toidunõuga. Avastatud seduspärasust hakati nimetama klassikaliseks tingutuseks ning seda peetakse tänapäeval 
  • üheks õppimise põhiprotsessiks. 
  • Niisiis oli toidupala näljasele koerale bioloogiliseks stiimuliks, mis vallandas automaatselt kaasasündinud tingimatu refleksi (sülje eritus). 
  • Algul oli toidpala andmisega samaaegselt toimuv kellukese helistamine neutraalne stiimul, mis ei kutsunud esile süljeeritust ent mõni aeg 
  • pärast seda, kui vahetult toidujagamise eel iga kord kella helistati, hakkas koeral sülge nõristuma juba ainuüksi kellahelina peale, enne kui 
  • talle toitu oli toodud. Koera ajus oli tekkinud seos kellahelina ja toidupala saamise vahel ehk teisisõnu tingitud refleks. Õppimise üheks 
  • ilminguks ongi see, kui mingist esialgu neutraalsest stiimulist (nt kella helin) saab tingitud stiimul. 
  • Biheivioristlik suund
  • Sotsiaalne õppimine
  • Õppimise kognitiivsed käsitlused
  • Isiksuse erinevad käsitlused. Erinevad intelligentsusteooriad
  • trait theories
  • Big Five
  • Minnesota Multiphasic Personality Inventory
  • Intelligentsusteooriad
  • Üldfaktoriteooria
  • baasvõimete kontseptsiooni
  • triarhiline intelligentsusteooria
  • ARENG
  • Kõlbelise mõtlemise arengus on L. Kohlbergi järgi
  • I Prekonventsionaalne periood (3/4-10 a)
  • II Konventsionaalne periood (10-13 a)
  • a)
  • Psühhosotsiaalse arengu astmed Eriksoni järgi
  • usaldus vs usaldamatus (0-1 a)
  • autonoomia vs häbi (1-3 a)
  • initsiatiiv vs süü (4-6 a)
  • töökus/edukus või alaväärsus (7-11 a)
  • identiteet vs identiteedi hajumine/rolliähmasus (u 12-18 a)
  • intiimsus vs isolatsioon (noorus, 18-...)
  • generatiivsus/loovus vs stagnatsoon
  • terviklikkus (integraalsus) vs meeleheide
  • Senso-motoorne periood (0-2a)
  • Operatsioonide eelne (Eeloperatsionaalne) periood (2-7a) (
  • Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a)
  • Formaalsete operatsioonide periood (12-....)
  • Agressiivsuse teooriad, mis püüavad vastata küsimusele kuidas agressiivne käitumine tekib
  • kaasasündinud instinktina
  • Kõige olulisemaks agressiivsete
  • impulsside vallapäästjaks on takistused eesmärgipärasel käitumisel
  • Kui kõrvaltjälgitavad agressiivsed teod saavad
  • positiivseid kinnitusi siis võib ka vaatluse teel toimuv õppimine olla küllaltki efektiivne
  • Peamised psühhopatoloogiliste häirete liigid
  • Hoiakud
  • Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse
  • ennekõike muuta vastavaid hoiakuid
  • Hoiaku kolmeks oluliseks komponendiks on
  • Hoiakute funktsioonid
  • Hoiakud annavad käitumisele kiiruse, järjepidevuse ja psühholoogilise ökonoomia
  • Suhted ja grupid
  • väline
  • atraktiivsus
  • Konformsus
  • tähistab tõekspidamiste või käitumise muutumist vastusena grupi survele või ootustele olukorras
  • kus seda muutust otseselt ei nõutagi
  • peataolekus järgitakse kergemini teiste soovitusi ja toiminguid
  • Sotsiaalsed grupid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

53
doc
22
doc
90
doc
107
docx
106
pdf
74
docx
36
docx
88
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto