Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused (0)

5 Hindamata

Esitatud küsimused

  • Miks tekivad psüühikahäired ?
 
Säutsu twitteris
KORDAMISKÜSIMUSED - ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Johanna Olesk - 2014


Psühholoogia – teadus käitumisest ja psüühilistest protsessidest (vaimseid protsesse
e psühhikat). Teaduse ja praktilise töö valdkonnana püüab seletada, ennustada ,
modifitseerida ja parandada inimese elu ja seda maailma, kus nad elavad. Ladina k
psyche + logos – hing, vaim + õpetus


 Psüühika – organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse
järeldusi välist käitumist jälgides.


 Psüühilised nähtused jagunevad:
- Psüühilised protsessid – vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub
tunnetusprotsessidenda ( aistingud , tajud , tähelepanu, mõtlemine jne),
emotsionaalsete protsessidena ja tahteliste protsesside (meenub midagi, tunneb
midagi ning seejärel unustab selle).
- Psüühilised seisundid – inimese üldine aktiivsuse tase, olek, ps.protsesside
kulgemise eripära, aktiivsustase jne. Seisundid on lühema- ja pikemaaegsed, vähem
või rohkem teadvustatud.
- Psüühilised omadused – konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned
psüühika kiirus, täpsus, püsivus, muutlikkus, aktiivsuse tase jne. Ps.omadused on
võimed, temperament , iseloom, isiksuse suundus jne. Omaduste alusel võib
ennustada inimese käitumist, reageerimisviisi.


  Psühholoogia harud: - Biopsühholoogia – spetsialiseerub käitumise ja psühhika bioloogilistele alustele. Aju
ja närvisüsteemi funktsioonide selgitamine . - Eksperimentaalpsüh. – uurib maailma aistmist, tajumist , õppimist ja sellest
mõtlemist. - Kognitiivne psüh. – kõrgemate psühhiliste protsesside uurimine (sh mõtlemine,
keele, mälu, ülesannete lahendamine, teadmiste, loogiliste järelduste , hindamise ja
otsuste vastuvõtmine) - Arengupsüh. – uurib, kuidas inimesed kasvavad, arenevad ja muutuvad oma elu
jooksul. - Isiksusepsüh. – inimkäitumise ja psüühika püsivus, muutlikkus ajas ning
individuaalsed omadused, mis eristavad inimesi. - Tervisepsüh. – seosed vaevuste ja haiguste psühholoogiliste ja kehaliste tegurite
vahel (nt pikaajalise stressi mõju kehalisele/ füüsilisele tervisele) - Kliiniline psüh. – ebanormaalse käitumise uurimine, diagnoosimine ja ravimine . - Nõustamispsüh. – hariduse, sotsiaalsete suhete ja elukutse vallas toimuvad
kohanemise protsessid. - Sotsiaalpsüh. – uurib inimese mõtteid, tundeid ja käitumist, mis on mõjutatud
kaasinimeste poolt. Gupikäitumine. - Organisatsioonipsüh. – tööga heaolu, probleemide seos tootlikuse , kolleegide ja
heaoluga . - Keskkonnapsüh. – seosed inimeste ja neid ümbritseva füüsilisekeskkonnaga. - Kohtupsüh. – vastutusvõime, õiguslikud küsimused jne - Psühhofüüsika – kuidas aju saab maailmast aru, välismaailma (suurused,
reaktsioonikiirus ) väljendused ja mõjutused - Psüh. füsioloogia – ajufuntsioonide piirkonnad, ravimi mõjud


Teaduslik psühholoogia – mõistete täpne defineerimine , mõõdetavus, tulemuste
korratavus, süsteemsus . Reliaablus - usaldatavus statistiliselt, sõltumatus juhuslikkusest. Testi korduv
tegemine annab sama vastuse ehk korratavus (mitu korda samale inimesele sama testi
tegemine annab sama tulemuse) Valiidsus - usaldusväärsus ehk kas test mõõdetav tulemus on usaldusväärne (mõõtis
seda, mida oli vaja)
 Psühholoogia uurimismeetodid :
- Test – psühhodiagnostiline. Võimekustestid ( intelligentsus , vaimsed võimed,
arengutase, teadmised, oskused, vilumused), isiksusetestid (isiksuse mitmesugused
omadused). Jagunevad:
1. Objektiivtest: loeb kiirsus, täpsus, õige vastuse valimine. Ei selgitata katseisiku
psüühilisi omadusi.
2. Projektiivtest : katseisik projekteerib ennast etteantud kujundisse. Hinnangutest,
tõlgendamis ja konstrueerimistestid.
3. Küsitlus – vastab ennast puudutavatele küsimustele, subjetiivne.
- Eksperiment – kahe või enama faktori omvahelise suhte põhjuslikkuse
väljaselgitamine. Laseb kujundada olukorra, kus saab inimkäitumist uurida huvi
pakkuvate näitejate osas. Nt. muutes tingimusi, saab mõõta katsealuse käitumise ja
reaktsioonide muutumist. Sõltumatu muutuja – tunnus, mida teadlikult
varieeritakse (alkoholikogus); sõltuv muutuja – seos, mida sõltumatu muutujaga
kontrollitakse (reaktsiooniaeg); segavad muutujad – ei varieerita tahtlikult, kuid
võivad takistada seose väljaselgitamist (vanus, sugu, kaal jne). Katsegrupp – keda
mõjutatakse (nt teatud mõjuga ravimid ), kontrollgrupp – ei saa mõjutusi (nt
platseebo )
- Vaatlus – psühhodiagnostika meetod, mille all mõitetakse protsesside vahetut
eesmärgistatud jälgimist ja registreerimist. Võib olla struktureeritud ( hüpotees ,
protokoll , objektiivsus , hinnanguvaba) või struktureerimata ( intuitiivne , skeemitu,
jooksev ülesmärkimine). Vaatleja võib olla eemalseisev (osaluseta vaatlus) või
aktiivne protsessis osaleja ( osalusvaatlus ).
- Küsimustik – andmekogumisvahend, täidab küsitatav ise. Küsimuste kogum, mille
usaldusväärsus sõltub küsimuste selgusest ja formuleerimisest. Põhiküsimused ,
kontrollküsimused , skaalad , avatud küs., valikvastused jne.
- Intervjuu – formeeritud intervjuu: küsimused on ette sõnastatud või ette mõeldud
valikvariandid ja kodeerimine . Formeerimata: kindlaks seatud teema,
ettevalmistatud kindlasõnalisi küsimusi pole. Intervjuu jaotub:
1. Paneelintervjuu – sama plaani alusel ühe ja sama kontingendi suuline
küsitlemine teatud ajavahemiku jooksul.
2. Süvaintervjuu – võimalikult igakülgse ja põhjaliku info hankimine . Aeganõudev,
kuid huvitava ja ootamatu info saamine vastava materjali kohta.
3. Fookustatud intervjuu – subjekti reaktsioonid stiimulile . Küsitletav pannakse
teatud situatuooni, keskkonda vms et välja selgitada tema reaktsioone nendele
teguritele.
4. Vaba intervjuu – usutleja juhib intervjuud täielikult.


 W. Wundt – rajas Saksamaal (Leipzigi ülikoolis) esimese eksperimentaalps labori
(1879a). Uuriti teadvust – aistinguid, reaktsioonide kiirust, tähelepanu, tundeid (mis
heli milliseid tundeid tekitab), erinevate ainete mõju ja pärilikkust. Kasutas intropektsiooni - iseenda vaimse seisundi uurimist, õpetades inimesi kindlaid reegleid
järgides sisemist enesevaatlust läbi viima.


 GESTALTIPSÜHHOLOOGIA – keskendub tajule ja mõtlemisele kui organiseeritud
tervikule. Kreedoks oli „Tervik on suurem kui osade summa“, tervikobjektide suurem
tähenduslikkus oma osadega võrreldes.


 BIHEVIONISM
Rajaja: John Watson . Nägi psühholoogia eesmärki käitumise prognoosimises ja
kontrollis. Alberti katse.
Põhiidee : inimese käitumine sõltub keskkonnast, milles ta elab. Inimene reageerib
ümbritsevale keskkonnale.
Ülesanne: välja selgitada seos stiimuli ja reaktsiooni vahel. Soovitud reaktsiooni
kinnitamine, ebasooviva summutamine . Inimene sünnib puhta lehena, läbi tasu ja
karistuse kinnistatakse tema käitumine. Ameerika ühiskonnas suur mõju –
zetoonid,kleepsud, diplomid, virgutused mis panevad tegutsema.
jutus : Pavlovi õpetus – tingimuse teooria.
Esindajad: Skinner – inimene õpib kordama akte, mis tõid positiivse tagajärje ja
vältima negatiivset. Radikaalne bihevionism. Programmeeritud käitumine. Thorndike –
kolm õppimise seadust: harjutamine (mida rohkem korrata , seda kindlamini kinnistub),
efekti seadus (seos stiimuli ja reaktsiooni vahel tekib siis, kui järgneb tasu, edu) ja
valmisoleku seadus (hakatakse tegutsema vaid siis kui selleks on vajadus). Efekti
seadus oli esimene samm motivatsiooni uurimise suunas.
Kriitika: käsitleti vaid käitumise baasil, jäeti kõrvale psüühika talitusprintsiibid, jäeti
välja isiksuse kui sisemine püsiv väärtus, mis tingib käitumise. Pidev kontroll
väljastpoolt. Keerukamaid käitumisreaktsioone ei määra mitte stiimulid ise, vaid kuidas
käituja neid tõlgendab. Klassikaline tingimine - õppimise viis, kus üks algselt neutaalne stiimul muutub
signaaliks teise stiimuli peatsest ilmumisest (Pavlovi refleks ) Operantne tingimine - käitumist ei põhjusta tingitud või tingimata stiimul, vaid
elusolendi vajadus reageerida kindlal viisil. Käitumised, mida tehakse tahtlikult millegi saamiseks - positiivse saamiseks või negatiivse vältimiseks (Thorndike tagajärje ehk
efektiseadus)


HUMANISM
Põhiidee: inimese kontroll oma käitumise suhtes, võ imeline tegema valikuid. Inimese
soov areneda ja edasi pürgida. Inimest tuleb mõista, mitte aru saada – inimesest lähtuv
suund. Inimestes on olemas kõik eeldused, et võimaluste olemasolul saavutada oma
võimete tipp.
Kujunemine: levik oli seotud II MS – kuidas haritud inimesed sõjas „loomastusid“ –
kaotasid oma inimlikkuse. Tekkis arusaam, et inimese olemust tuleks käsitleda
tervikuna.
Uuriti: sõtlumatuse kogemine, pidev edasi areng, loovus , spontaansus, mina-pilt,
eneseteotus. Inimese olemuse määravad ära tema püüdlused ja eemärgid. Igaüks on
kordumatu ja unikaalne .
Esindajad: Rogerseneseteostuse tähtsus, valikute osatähtsus, empaatia , vastutus –
kliendikeskne teraapia, „reaalne ja ideaalne mina“. Maslow – vajaduste püramiid ehk
inimvajaduste hierarhia (1. Füsioloogilised, 2. Turvatunne, 3. Kuuluvus/armastus, 4.
Tunnustus, 5. Eneseteotus). Allport – leidis 18 000 sõna isiku kirjeldamiseks.
Kriitika: kliendikeskne teraapia ei sobi raskemat laadi neurooside või käitumishäirete
raviks. Hum.psüh ei kasutata teaduslikke meetodeid nagu vaatlus või eksperiment.
Põhimeetodiks oli biograafiline meetod – uuriti väljapaistvate ja kuulsate inimeste
elulugusid. Ei aita seletada inimese loomust. Maslowi püramiid – võib keerata ka vastupidiseks - kõrgem vajadus ei eelda madalama rahulamist.


 KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA
Suund: inimesed mõistavad maailma läbi tunnetusprotsesside . Inimeste individuaalsus
– vastu võetud infot mõistetakse erinevalt. Infot võetakse vastu valikuliselt ja
tõlgentatakse vastavalt oma mudelile. Uusi mudeleid saadakse õppimise/kogemuste
teel.
Uuriti: inimese tajuprotsesse: aistinguid, taju, tähelepanu, kujutlust, mõtlemist, mälu
jne. kuidas jõutakse otsuste ja valikuteni, läbi milliste protsesside. Kuidas kasutatakse
informatsiooni otsuste tegemisel, kuidas reageeritakse muutuvale maailmale. info
tunnetamine , säilitamine, töötlemine.
Kujunemine: uusimaid suundi psühholoogias . Teatud määral reaktsioon bihevionismile,
mis eitas teadvuse ja mõtlemise osa inimese käitumises. Hoogustus peale II MS, kui
võeti kasutule palju tehnikad ja masinaid. Mõiste „kognetiivne“ pärineb Neisserilt.
Esindajad: Hayes – definitsioon: protsesside uurimus, kuidas tekib arusaamine
maailmast. Piaget – kognetiivse arengu teooria looja – kognitiivne areng läbib etapib
ehk ajavahemikud, mille jooksul lapse käitumine ja muutmine peegeldab kindlat tüüpi
mentaalset struktuuri (neli etappi ). Tulving – mälu-uurija, eristas episoodilise mälu
semantilisest (1972). Episoodiline mälu – ajaliselt märgitud sündmused ja nendeajalis-
ruumiline suhe; semantiline mälu – vajalik keelte kasutamiseks, oragniseeritud
teadmiste kogum, mida inimene omab enda sõnade, nende tähenduse ja tähtsuse
kohta, valemite ja algoritmide kohta.
 BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA
Põhiidee: inimese käitumist mõjutavad organismis, eriti ajus, toimuvad bioloogilised ja
keemilised protsessid.
Suund: inimest vaadeldakse nende bioloogiliste funtsioonide seisukohast (sarnaselt
loomadele).
Uuritakse: aju ehitus ja talitus, aju erinevate piirkondade roll psühhikas ja käitumises,
keemiliste protsesside mõju psühhikale. Suur roll pärilikkuse uurimisel (temperament,
vaimsed võimed, suhtlemisvalmidus, teatud isiksuseomadused )


 PSÜHHODÜNAAMILINE/ - ANALÜÜTILINE KOOLKOND
Rajaja: Freud
Põhiideed : käitumine on tingitud teadvustamata seesmite psüühiliste jõudude
(alateadlikud soovid, mälestused) poolt, mille üle on inimesel minimaalne kontroll.
Freudi teooria järgi on need soovid tihti seksuaalse iseloomuga . Lapseea kogemustel on
suur mõju isiksuse arengule ja käitumisele täiskasvanu eas. Inimene püüab pidevalt
leida tasakaalu oma sisemiste tungide ja ühiskonna normide/reeglite vahel. Inimese
käitumises pole midagi juhuslikku.
Isiksuse struktuur Freudi käsitluses:
- ID (miski): alates sünnist olemas. Alateadlike soovide, vajaduste, instinktide ja
emotsioonide tasand. Loomulik osa inimesest ja lähtub naudinguprintsiibist. 3
põhilist instinkti (sugutung; eluinstinkt – elu säilitamine ja jätkamine; surmainstinkt –
agressiivsus ja destruktiivsus)
- EGO (mina): mõistuse tasand, lähtub reaalsusprintsiibist. Ego püüab leida
kompromissi id ja supego vahel, id impulsside maha surumine ja superego
reeglitega arvestamine . Ego tekib, kui laps avastab erinevused kujuteldava ja
reaalse maailma vahel (6-8e.k kuni 2-3a). Kui ego ei tasakaalusta id ja supergo võib
tagajärjeks olla psüühikahäire . Leidis, et murdeealiste ego pole piisavalt arenenud,
et id tungidega hakkama saada (emotsioonide kõikumine, ebastabiilsus )
- SUPEREGO (ülimina): lähtub ideaalsusprintsiibist, südametunnistus ( moraal , eetika ,
normid) ja ideaalmina (milline taha olla/millseks saada). Kujuneb (5-10a) välja
vanematelt saadud kiituste (ideaalmina) ja karistuste (südametunnistus) tulemusel.
Liiga varakult peale surumine põhjustab alaväärsuskompleksi ja neuroosi (Freudi
järgi), kui laps pole moraali või normide täitmiseks veel valmis. Psühhoanalüüs - psühhoteraapia vorm, mille põhiideeks on alateadvusesse tõrjutud
ja häireid põhjustavate mõtete, tunnete, mälestuste teadvustamine. Konfliktide ja
häirivate kogemuste sõnastamine . Alateadvust teadvustas läbi vabade
assotsiatsioonide, unenägude tõlgendamise ja keelevääratuste. Kaitsemehhanismid
Freudi teooriate tähtsus: tõi psühholoogiasse alateadvuse idee ja selle olulisuse inimese
käitumises. Lapseea kogemuste osatähtsus täiskasvanu eas. Teadvustas inimese
seksuaalsuse , mille eesmärk pole ainult soo jätkamine (naudinguprintsiip).
Esindajad: Adler – Freudi õpilane ja mantlipärija, kuid vastandas ennast temaga
(neofreudist), ei usknud, et vaimuhäirete põhjused on vaid seksuaalsed. Interprenteeris
unenägusid laiemalt. Pooleli


 Närvisüsteem reguleerib kõikide elundite tööd ja koordineerib erinevate
elundkondade talitust , kohandades seda pidevalt muutuvatele tingimustele, milles
inimene viibib. NS kuuluvad seljajau, peaaju ja nendest lähtuvad närvid. Selja- ja peaaju
moodustavad kesknärvisüsteemi ehk tsentraalse NS. Selja- ja peaajust väjuvad närvid
aga piirdeNS ehk pesifeerse NS.
 Peaaju ehitus ja funktsioonid:
Peaajul eristatakse viit osa:
- Piklikaju : seljaajule kõige lähemal, kõige vanem aju osa (looteeas areneb esimena).
Vereringe ja hingamine , autonoomse ( vegetatiivse ) ns talitus, eluliselt olulised refleksid - aevastamine, oksendamine , südame löögisagedus , süljeeritus . Piklikaju
juures paikneb ajusild, mis reguleerib ajukoore aktiivsust: ärkvel olekut, und,
tähelepanu.
- Keskaju : automaatsed liigutused, temperatuuri regulatsioon , valu tajumine ,
unetsükli regulatsioon, sensoorsete signaalide ümbersuunamine ( kuulmine ,
nägemine)
- Väikeaju : keha tasakaalu säilitamine, keeruliste liigutuste koordineerimine
( peenmotoorika ), ruumis orienteerumine
- Vaheaju : meeleelunditest ja kehast tuleva info vastuvõtja , reguleerija , ANS
reguleerimine.
- Suuraju : aju suurim osa, jaguneb kaheks poolkeraks. Mõtlemisprotsessid Talamus - edastab meeleorganitest (v.a haistmine ) tulevat informatsiooni ajukoorde.
Tahtmatud , emotsioone väljendavad liigutsed. Virgus ja tähelepanuseisundid, teadvus. Hüpotalamus - kehatemp , südame löögisagedus, nälja- ja janutunne, ainevahetus .
Koos ajuripatsiga ka keha kasvu ja sugulist arengut. Hormoonide kaudu ka inimese
käitumine, emotsioonid . Limbiline süsteem - aju naudingukeskuste piirkonnad, kontrollib enesesäilitamise funtsioone - söömine , agressiivsus, paljunemine. Ka oluline roll õppimises ja mälus.
Sügaval oimusagaras Basaalganglionid - koos väikeajuga töötab peenmotoorika koordineermisel.
Suuraju poolkerade põhimikul valgeaine sees paiknevad hallaine kogumikud –
basaaltuumad: juttkeha ja mandelkeha. Mandelkehal on tähtis osa emotsioonide
kujunemisel. Suurajukoor - neuronitest ja neurogliirakkudest 1-5mm paksune hallaine kiht ehk
närvikude suuraju poolkerade pinnal. Seal toimub kõrgem närvitalitus . Koosneb
piirkondadest ehk sagaratest. Õppimine toimub ajukoores!
Funktsionaalselt on peaaju jagatud väljadeks:
- Motoorsed väljad – ajukoore otsmiku ja kiirusagara piiril . Funkt: käsklused lihastesse. Broca piirkond - keelt moodustavate lihaste töö.
- Sensoorsed väljad – kuulmine (oimu-), nägemine ja puutetundlikkus (otsmiku-kiilu
piiril) – meeleelundid
- Assotsiatiivsed väljad – ajukooreülejäänud osad., kõrgemad psühhilised protsessid.
Vigastuse tagajärjel võib tekkida afaasia ! Parem ajupoolkera - ruum, kujutlusvõime, kunstimeel, musikaalsus , emotsioonid,
vasakukäelisus . Ülesanded: kujundite opereerimine, ruumis orienteerumine, helide
eristamine, tervikut käsitlev infotöötlus . Vasak ajupoolkera - analüütiline infotöötlus, teadus, reaalained, loogika ,
paremakäelisus, kõnelemine, lugemine.


Suurajukoore sagarad ja nende funtsioonid: - Otsmikusagarkognitiivsed funtsioonid, üldmotootika ( tahtlik käitumine), ohutunde
käitumine, refleksid, infotöötlus (+ ajukoore motoorsed väljad)
- Kiirusagarseljaajust info vastu võtmine ja töötlemine, kõnest aru saamine, lõpliku
pildi kokku panemine /kaart inimese enda kehast (oimusagara ääres sensoorsed
väljad. Wernicke piirkond – sissetuleva kõne analüüs.
- Oimusagar – kõrvadest tuleva info töötlus ja sidumine Wernicke piirkonnaga
(kuulmise teel saadud informaatsiooni/kõne alalüüs) ja motoorsete piirkondadega.
- Kuklasagar – nägemise teel saadud informatsiooni töötlus (lugemise puhul info
sidumine Wernicke piirkonnaga).
-
Närvirakk e neuron
- Ehitus: närvirakk koosneb kehast ja jätketest. Neuroni keha keskel paikneb tuum,
milles on omakorda 2-3 tuumakest. Jätkeid on kahte tüüpi – dendriidid ja akson
( neuriit ). Aksoni lõpus on väikesed harud, mis lõppevad terminaalplaatidega. Müeliinkest - närviraku jätkeid ümbritsev kiht, mille funkt on elektriimpulsside
levimiskiiruse tõstmine.
- Info liikuvus: Dendriidi kaudu tuleb erutus (elektriline impulss ) närvirakku, aksoni
annab terminaalplaatidega seda edasi teistele neuronitele või lõppelundile (nt
lihasele). Kahe närviraku vahelist seost nim sünapsiks.


 Teadvus – välismaailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest teadlik
olemine.
- Teadvuse omadused: kvalitatiivsus, subjektiivsus, selektiivsus , ühtsus
- Funktsioonid: prioriteedid , planeerimine , loovus, olukorra jälgimine , isiksuse
järjepidevus ja kooskõlastatus ajas, ühemõttelisusus ja keskendumine, suhtlemine
- Primaarne – praegu olen siin, teen seda
- Reflektiivne – võime ette näha (tegu ja tagajärg), ajas mõelda, mõelda abstraktselt ,
mida ühiskond arvab
- Eneseteadvus – iseenda teadmine ja arusaamine, peegeldamine . Mida inimene teab
iseendast ( füs , sots, vaim) minevikust, olevikus ja tulevikus (James)
- Tegijad : Bahtin ja Võgotski – eneseteadvus tekib tänu dialoogile, eeldab kõne ja
keele arengut. Tart – samastumine, erinevad rollid.


 Tähelepanu on psüühilse aktiivsuse seisund, mis väljendub teadvuse keskendumises
mingile objektile.
- Liigid: tahteline/valikuline: keskendumine, ümberlülitumine, eesmärgipärane
käitumine; tahtmatu : reageering ärritajale; tahtelisjärgne
- Omadused: valivus ( filter ), maht (max korraga 6-7 ühikut), jaotuvus (kuulan ja
kirjutan üles), koondumine (keskendumine), püsivus (täiskasv 15-20min, laps 5min),
ümberlülitavus.


 Uni on psühhofüsioloogiline seisund, mille aluseks on ajukoore ja mõndade selle
alustele struktuuridele levinud üldine pidurdus, mille eesmärgiks on kesknärvisüst
(neuronite taastumine ), lihaskonna ja meeleelundite töövõime taastamine. Info
säilitamine või kustutamine.
Une uurimine: unestaadiumite uurimiseks on vaja registreerida aju elektrilist
aktiivsust (EEG) + lihastoonust (EMG) + silmade liigutused (EOG). Lõpptulemuseda
saadakse graafik ehk polüsomnogramm. Aluseks on 30sek pikkused lõigud .
REM uni: ehk kiirete silmaliigutustega uni. 20-25% kogu une ajast, ilmneb esimest
korda esimene une tsükli lõpus. EEG näitab, et aju ei ole välja lülitunud, vaid vägagi
aktiivne (sarnane ärkvelolekuga) või kohati aktiivsem kui ärkvel olles. Iseloomustus:
lihastoonus madal, kiired silmaliigutused, stimul. ajupiirkondi mis on seotud
õppimisega, öö jooksul 4-5 REM une faasi, esinevad unenäod .
Unestaadiumid (une aeg 7-8h): uni koosneb staadiumitest, korduvad 4-5x, ühe tsükli
keskmine pikkus 90-110min (staadiumid 1-5=1 tsükkel )
1. Esimene staadium e kerge uni: üleminek ärvelolekust uneseisundisse. Võib esineda
ootamatuid lihastõmblusi või kukkumistunnet. Lihastoonuse alanemine, kiirete silma
liig kadumine. (1-5% kogu une ajast, 2min)
2. Teine staadium ehk uinumine: silmade liigutused kadunud, lihastoonus mõõdukalt
alanenud (50% kua, 20min)
3. Kolmas staadium: 3. ja 4. unestaadium kokku = sügav- ehk aeglane uni.
4. Neljas staadium: silmaliigutusi ei ole, tähtis närvisüsteemi taastumise osas, et
tagada ärkvelolekul aktiivne funktsioneerimine . Domineerib 1-2 unetsükli vältel,
vähem une teisel poolel. (3+4=20-25% kua,30min)
5. REM uni.
Unenäod: une ajal magaja teadvuses tahtmatult esinevad nägemused, tundmused ,
mõtted ja emotsioonid. Põhiliselt REM une ajal. Vajalik mittevajaliku informatsiooni
kustutamiseks, mis aitab edaspidi neg infot vastu võtta (evo hüpo ); stiium
ajupiirkondadele mis aitavad õppida (õppimise hüpo); aitab infot unustada ja vajalikku
talletada (unustamise hüpo); ajurakkude juhuslik stiumeerimine (kõrvalprodukti hüpo.
Freud: manifestne unenägu (päeva sündmused, uneaja mõjutused) ja latentne sisu
(manifeste unenäo sisu taga peitub latentne sisu ehk alateadlikud soovid ja vajadused)


Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on psühhilised protsessid, mille
käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilti tegelikkusest.
Aisting annab informatsiooni esemete ja nähtuste üksikomaduste kohta ja tekib, kui
mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelundile. (tavaline tool . Näeme selle pruuni
värvust ( nägemisaisting ), tunneme selle siledat pinda (puuteaisting), kuid aisting „ei
ütle“, et tegemist on tooliga – ei peegelda eset tervikuna). Jaotatud meeleelundite järgi
– puuteaisting, nägemisaisting jne. Lisaks temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingud.
Taju peegeldab meid ümbritseivaid objekte ja nähtusi terviklikult. Töötleb
meeleelundistest saadud inf põhjalikumalt . Tervikliku tajupildi tekkeks on 4 omadust:
lähedus (lähedal asetsevaid objekte tajutakse tervikuna), suletus (suletud kontuuriga
objektid või subjektiivsed kontuurid), sarnasus (ühesuguseid objekte eristatakse
värvuse, suuruse, paiknevuse jne järgi) ja hea jätk (joone kõveruse muutumatus või
vähene muutus mingis punktis siis tajutakse ühtse tervikuna).
Taju omadused: püsivus – objetki tajumine ühesugusena olenemata muutunud
kontekstist (järv on järv, jääs või vees), valivus – olulistele objektidele või nähtustele
rohkem tähelepanu pööramine , tajumisel on erinev tähtus (tähelepanu esimesena
suule ja silmadele), mõtestatus – tajume selgemini neid objekte või nähtusi, millel on
meie jaoks tähendus (kui puudub varasem kogemus või info,siis ei suudeta objekti
määratleda või kasutada), kogemuste, emotsioonide ja hoiakute mõju.
Taju liigid: isikutaju , ruumitaju , liikumistaju , ajataju .
Tajuteooria: Helmholz’i teadvustamata otsuste tajuteooria (tajutakse ümbritsevat),
Gibsoni ökoloogiline tajuteooria (tajutakse vahetult). Hallutsinatsioon vs illusioon - illusioon põhineb tegelikult eksisteerivatele
objetidele, kuid on nende moondunud tajumine. Hallutsinatsioonil puudub reaalne taju
sisend .


 Mälu on organismi võime omandada, säilitada ja uuendada informatsiooni. Mälu
protsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meeldetuletamine .
Materjali mälus säilitamise aja järgi:
- Sensoorne mälu: meeleelunditest tulnud info automaatne salvestamine . Unustamine
algab kohe pärast info vastuvõtmist. Info kantakse edasi primaarsesse mällu. Info
liik on sensoorne ja maht piiramatu.
- Primaarne ehk lühiajaline mälu: sõnaliselt kodeeritud materjali ajutine salvestamine
ajalises järgnevuses. Uue info lisandumine põhjustab unustamist. Mälu kestvus paar
sekundit. Mittesõnaline informatsioon saadetakse autom edasi sekundaarsesse
mällu, lühimällu ei salvestata. Info liik on sõnaline ja maht 7 +/- 2 ühikut
- Sekundaarne ehk pikaajaline mälu: mälu maht on suur (aastaid sälilitatud info), info
kättesaamine aeganõudvam. Info liik on pm piiramatu, ühik aastaid või kogu elu.
???puudu
Tulvingu mälustruktuuride liigid (pikaajalise ehk püsimälu liigitamine ):
- Protseduuriline mälu: selgeksõpitud tegevused ( trükkimine , jalgrattasõit jne). info
säilitamine üksnes antud tegevuse käigus ning kasutamine suuremas osas
teadvustamatu (autom kirutamine, mõtlemata, kuidas tähed paberile ilmuvad)
- Semantiline mälu: faktid ja teadmised, mida üldiselt teatakse ja õpitakse. Ei pea
omandama läbi praktiliste tegevuste (vesi jäätub 0C, rohi on roheline).
- Episoodiline mälu: talletatal info on seotud inimese endaga. Kahe viimase puhul
eeldab materjali kasutamist teadvustatust.
Mälu protsessid:
- Meelde jätmine : e info omandamine, salvestamine. Tahtlik ja tahtmatu. Tahtliku info
meeldejätmine toimub süsteemselt, nõuab: tähelepanu teadlikku suunamist,
kordamist, materjali organisatsiooni /süsteemsust. Korrastamata materjali puhul
subjektiivne korrastamine, nt ümbersõnastamine või känkimine ehk mõtestatud
tervik (infoühik). Numbrijadade meelde jätmine neljas kängis (123 456 789 1011).
- Meeles pidamine: e säilitamine on aktiivne infotöötlusprotsess. Oleneb isikust, tema
kogemustest ja hoiakutest info suhtes. Kõige kiirem unustamine toimub vahetult
peale sündmust, kui pidevalt ei korrata. Kõik tajutu ei salvestu! Säilivuse efektiivsust
mõjutavad ka interfents , mõnuained , valemälestused.
- Meeldetuletamine: e reproduktsioon . Talletatud info uuesti esiletoomine. Toimub läbi
äratundmise (tahtmatu), meenutamise (tahtlik) või meenumise/ mäletamine (tahtlik
+ tahtmatu). Kodeerumise spetsiifilisuse printsiip – Tulving, oluline on keskkond
kus meenutatakse.
Areguteooriad - ???
 Keel on häälikuil põhinev tähenduslike märkide süsteem, mis annab võimaluse
suhelda, õppida, mõtelda. Tihedalt seotud mõtlemiviisiga/võimega, sellega kuidas
mõistame maailma, sellest mõtleme, kuna tunnetus ja keel on omavahel tihedalt
seotud.
Inimkeele struktuur:
- Foneem : väikseim tähendust eristav keeleüksus – häälik või häälikuühend . Iseseisev
tähendus puudub, kuid saab moodustada palju kombinatsioone.
- Morfeem : kõige väiksem tähendust kandev keeleüksus, millel rajaneb sõnade ja
sõnadest lausete moodustamine .
- Sõnad – koosnevad morfeemidest.
- Fraas – sõnade organiseeritud grupeering.
- Lause – koosneb fraasidest.
Keele omadused: konstruktiivne ja loov, struktureeritud, mõtestatud, osutav,
inimestevaheline suhtlemine.
Mõisted on objektide, sündmuste või inimeste paigutamine katergooriatesse vastavalt
nende omadustele (maailma kategooriatesse paigutamine). Jagunevad kunstlikeks
(omaduste kogumi kaudu selgesti defineeritavad, mida kategooriasse mittekuuluvatel
näidetel pole. Teatud omadustega on „see“, kui pole siis pole – nt võrdkülgne
kolmnurk ) ja loomulikeks mõiteteks (asjakohasemad igapäevaelu seisukohalt,
udusemad ja raskemini defineeritavad. Esindavad tuttavaid objekte, lihtsamad ja
omandavad kogumi iseloomulikke tunnseid. Puuduvad püsivad ja universaalsed
defineerimisomadused. Nt laud, lind vms. koosnevad prototüüpibest). Mõisted
jaotatakse kolme tasemesse: üldmõiste (mööbel), baastase (tool), spetsiifilisus
(tugitool)
Keele omandamise teooriad. Õppimisteooria (Skinner – kognitiivne käsitlus ) väidab,
et keele omandamine järgib kinnituse ja tingimise põhimõtteid . Teooria seisukoha järgi
õpivad lapsed rääkima, saades kinnitust selliste häälte tegemise eest, mis lähenevad
kõnele (saab emalt kalli, ütleb „mamma“, edasipidi ütleb „mamma“ lootes saada kalli).
Läbi vormimise protsessi muutub ajas täiskasvanlikumaks. Kaasasündinud protsessidel
põhinev teooria ( Chomsky - füsioloogiline ) – kaasasündinud mehhanismide roll keele
õppimisel. Väidab, et lapsed sünnivad lingvistiliste võimetega. Ajul on olemas
neutraalne keeleomandamisvahend, mis lubab keele mõistmist ja strateegiad ning
tehnikad. Teooria järgi on keel unikaalne inimlik nähtus, mis on tekitatud
keeleomandamisvahenendi olemasolu tõttu ajus.
Defineeritavate tunnuste teooria: algelemendid on tunnused. Defineeritavad
tunnused: tarvilikud ja piisavad määratlemaks mõitest. Objekti kuulumine mõiste alla
on kindel ja selge. Mõisted asetsevad hierahiliselt. Probleemid: mõisteid raske
defineerida, tüüpilised ja ebatüüpilised kategooriad , mis pole piisavalt selged.
Prototüübiteooria: kategooriaid esitatakse prototüüpidena, millel on loomulikud
tunnused. Liikmete tüüpilisus. Probleemid: kõigil mõistetel pole prototüüpe, liigselt suur
rõhk tajul, tähtsad ka mõitetevahelised soesed.
Lapse kõne areng:
 Intelligentsus on indiviidi üldine võimekus käituda eesmärgipäraselt, mõtelda
ratsionaalselt ja keskkonnas edukalt toime tulla ( Wechsler ) + Olemasolevate teadmiste
efektiivne kasutamine, probleemide lahendamine, võime mõista ümbritsevat maailma.
Suhteliselt püsiv omadus, mis vanusega ei muutu. Galton oli esimene, kes kasutas
statistilisi meetodeid uurimaks inimestevahelisi erinevusi ja intelligentsuse pärilikkust.
Avaldas artikli „Talendi ja iseloomu pärilikkus “, kus „ talent “ sümboliseeris andekus ,
taiplikkust ja annet . Kirjutas talendi ülekandest vanematelt lastele.
Soolised ja grupierinevused intelligentsuses: üldintelligentsus on soolises mõttes
sama, kuid spetsiifilistes intelligentsustes on meestel parem ruumiline mõtlemine ja
laiemad faktiteadmised, naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu . Etnilistes
gruppides on mongoliitide tulemused kõrgemad europiitidest, kellel omakord kõrgemad
negriitidest.


 Intelligentsusteooriad:
- Cattell: Fluiidne ehk voolav intelligentsus – inimese võime arutleda ja infot
kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi
teadmisi. Haripunk 20. eluaasta paiku, järgneb mõningane langus. Kristalliseerunud intelligentsus - omandatud oskused ja teadmised ning nende
rakendamine spetsiifilistes asjades. Kasvab kogu elu jooksul, kui inimene on aktiivne
ja terve.
- Gardner : kuus võrdse osatähtsusega intelligentsust, igaühel oma seaduspärasused ja loogika - keeleline , loogilis-matemaatiline, ruumialane (hea ruumitaju ja
orienteerumisvõime), kehalis-kineetline, muusikaalne ja personaalne , mis jaguneb
omakorda kaheks: interpersonaalne (isikutevaheline, teiste inimeste hea tajumine ja
mõitmine, suhtlemisoskus ) ning intrapersonaalne ( isikusisene , oma võimete ja
seesmiste seisundite , tunnete ning käitumise põhjuste oskuslik tajumine ja
eristamine).
- Sternberg : erinevate intelligentsusliikide kombineerumine ja koos toimimine
seesmine komponent (inimene enda sees toimuvad kognitiivsed protsessid –
vajaliku info omastamine , probleemi käsitluse lahendamine ja oma teadmiste
kohandamine vastavalt situatsioonile), kogemuslik komp (kogemuste mõju
intelligentsusele) ja seotus väliskeskkonnaga (intelligentsuse avalik külg, erinevates
kultuurides seatakse esiküljele erinevad ülesanded)


IntelligentsustestidStanford -Binet test: Koosneb seeriast ülesannetest, mille
olemus varieerub vastavalt testitava vanusele. Test esitatakse suuliselt , alustatakse
kergematest (eale vastavatest) ja liigutakse edasi raskemate probleemide
lahendamiseni. Kui saavutatakse vaimse ea tase, millest testitav edasi minna ei suuda
(ei soorita ühtegi ül) on test läbi. Õigete ja valede vastuste mustrit uurides saab
arvutada testitud isiku IQ väärtuse. Wechsleri test: WAIS-R (täiskasvanud) ja WISC-R
(laste). Koosnevad kahest peamisest osast – sõnaline skaala ja mitteverbaalne ehk
soorituse skaala. Annab täpsemad võimalused saamaks pilti isiku erivõimetest.


 Puudu g faktor, normaaljaots, standarhälve küsimus


Motivatsioon on vajadus või soov, mis on käitumise tõukejõuks ja suunab edasi
eesmärgi poole. Sisemine või väline seisund, mis ajendab kindlal viisil tegutsema.
Enamasti on motivatsiooni taustal mitu ajejõudu ehk käitumist suunavat stiimulit.
Teadvustatud ja teadvustamata ajejõudude kogum on motivatsioon ( Schoppenhauer ).
Paneb tegutsema ja hoiab tegevuses. Vajadus – motiiv (otsene käitumisajend, mille
taustaks võib olla mis tahes motiveeriv tegur- tung, vajadus, veendumus , emotsioon
jne) - eesmärk
Vajadused:
- Füsioloogilised: mille rahuldamiseta inimene elada ei saa ja võib hukkuda ( söök ,
jook , hapnik jne).
- Psühholoogilised : psüh heaolu rahuldamine, ei sõltu organismi ellujäämine
(tunnustus- ja suhtlemisvajadus, uudishimu jne)
- Sotsiaalsed: omandab koos kultuuriga ; teostab end antud kultuuris tunnustatud
viisil.
Bioloogiline motivatsioon: tegutsemise eesmärgiks on kehaliste vajaduste rahuldamine - hirm, uni, nälg , sugutung, uimastisõltuvus , valu vältimine . Tegutsemine
põhineb instinktidel (kaasasündinud käitumismustrid) ja tungidel (motivatsiooniline
pinge või ärritus, mis varustab käitumist energiaga, selleks et mõnd tarvet rahuldada.
Kultuuriline motivastioon: sotsiaalne- ja arenguvajadus. Kognitiivse dissonantsi
teooria: ( Festinger ) kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekiab
ebamugava motivatsioonilise pinge. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute,
uskumuste või käitumise muutmisega. Inimesed eelistavad situatsioone, kus nende
kognitsioonid või uskumused on kooskõlas nii üksteisega kui ka käitumisega. Ebakõla
vähendamiseks muudetakse oma uskumusi või kognitsioone, neid viia oma käitumisega
kooskõlla (suitsetamise näide – uue, soodsa info saamine, iseendale valetamine ,
suitsetamine vähem kahjulik kui stressorid , mida maha jätmine põhjustaks jne).
Sotsiaalpsühholoogiline nähtus.


Kontrollkese ( Rotter ): inimesed omavad üldist ettekujutust võimest kontrollida oma
elusündmusi. Jaotub kaheks – internaalsus ja eksternaalsus . Internaalne kontrollkese:
inimesed on veendunud , et nad suudavad kontrollida oma tegutsemise keskkonda ja et
oma tegevustega (oskuste ja võimetega) suudavad mõjutada tulemusi. Eelistatakse
situatsioone, kus tulemuse määravad oskused ja kompetentsus (sisemine
motivatsioon). Eksternaalne kontrollkese: veendumus, et kõik mis juhtub ei allu nende
kontrollile, vaid on juhtid teatud väliste jõudude poolt. Eelistatakse situatsioone, kes
tulemuse määrab vedamine või juhus . Väline motivatsioon.
Maslowi motivatsioonipüramiid ( humanistlik lähenemine ): üritas viia sotsiaalsed ja
bioloogilised vajadused ühtesesse süsteemi. Kui mingi vajadus on rahuldatud, ei suuda
see enam inimest motiveerida. Rahuldamata vajadused tekitavad pingeid. Kõrgemaid
vajadusi rahuldab inimene siis, kui madalamatelt astmetelt vajadused on rahuldatud.
Kui madalamalt astmelt jääb midagi rahuldamata, siis liigub see hierarhias allapoole. 1.
Füsioloogilised (seks, vesi, toit, uni jms), 2. Kaitstus (turvatunne, kindlus ), 3. Armatus ja
kuuluvus, 4. Tunnustus (inimene reguleerib oma käitumist selle järgi, kuidas teised teda
hindavad. Alaväärsustunne pärsib enesekindlust ja sotsiaalsust), 5. Eneseteostus (mida
elus tahan?). Silmas on peetud keskmist inimest, pole arvestatud neid, kes loobuvad
mingitest vajadustest, et saavutada kõrgemaid eemärke.
Atributsioonid ehk omistamised (Weiner): inimene püüab leida enda või teiste
käitumistele põhjuseid neid mingil viisil tõlgendades. Koosneb kolmest etapist:
käitumise märkamine , käitumist peetakse tahtlikuks, põhjus omistatakse seesmistele
või välistele teguritele. Viimases etapis teeb inimene otsuseid lähtudes kolmest
peamisest kriteeriumist :
- Kontrollkese: hindab, kas toimunu tulenes temast endast või olukorrast (sisemine või
väline motivasioon)
- Stabiilsus: kas käitumise põhjus tulenes millestki püsivast või ebapüsivast (võimed
vs juhuslik vedamine)
- Kontrollitavus : kas inimene saaks antud situatsioonis teha midagi teisiti ehk kas
sündmuste põhjused olid kontrollitavad või ei.


 Emotsioon – positiivsed ja negatiivsed tundeelamused. Meeleoluga seotud
kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja käitumuslike
komponentidega. Emotsioonid võivad olla geneetilist päritolu või õpitud, põhjustatud org sise - või väiskeskkonna tegurite poolt. Tulenevalt situatsioonist võivad tekkida, kas pos või neg emo - id, neg rohkem, sest neil on signaliseeriv funtsioon – hoiatavad ohtude
eest.
Emotsioonide omadused: tekib, kui inimene peab olukorda enda jaoks oluliseks;
haaravad kogu keha; kaasnevad muutused inimese füsioloogias; emot võib kirjeldada
üldise modaalsuse alusel (pos, neg) või üksikute kategooriate kaupa ( rõõm , kurbus ,
viha, üllatus jne).
Emotsioonide funktsioonid: signaliseeriv (teavitavad võimalustest/takistustest,
ohtudest/turvalisusest); motiveeriv ja reguleeriv (valmistavad meid ette tavaolukorras
kui ka ekstreemsisuatsioonis adekvaatselt käituma, valitud suunas jätkama, tegevust
muutma või peatama); enesetunnet edendav (aitab endas selgusele jõuda, mõista oma
vajadusi ning huve, saada ülevaade probleemidest); suhtumist väljendav (emots
tekkimine, dünaamika ja käitumine).
Emotsionaalse käitumise osad: sündmus – sündmuse kodeerimine (oht, solvang,
alandus) – hinnang (millist mõju sündmus avaldab inimese heaolule) – füsioloogiline reaktsioon - tegutsemisvalmidus – emots väline avaldumine ( miimika , zestid) –
regulatsioon (tahtlik pidurdus, pikedamine)
Põhiemotsioonid : õnnelikkus, üllatus, kurbus, hirm, viha, vastikus (x6)


 Isiksus on kõigi inimest iseloomustavate ja eristavate joonte summa ning isiku
käitumise stabiilsus erinevates olukordades . Oma ainulaadse mõtlemise, tunnete ja
käitumisviisiga indiviidid. Põhilised lähenemised : Freudi psühhoanalüütiline käsitlus
(lapsepõlve mõju täiskasvanu käitumisele, alateadvus ), tunnusjoonte teooria
(kaasasündinud iseloomujooned, vähene keskkonna mõju), kognitiiv - käitumuslik teooria
(peamiselt kogemused ja õppimine kui isiksuse kujundaja) ning humanistlik
psühholoogia (inimese ainukordsus kui ka elu jooksul omandatud kogemused) Objektiivtestid - välistatakse nii katseisiku kui ka teiste inimeste arvamused, järeldusi
tehakse katseisikutele antavate ülesannete lahendamise põhjal. Ülesandeid ei saa
uuritava psühhilise omadusega otseselt seostada (käte liigutuste kiiruste hindamine –
neurootilise tendentsi tugevus). Uuritakse temperamenditüüpe, kunstialaseid eelistusi
jne. võimaldavad erapooletult hinnata isiksuse omadusi. Projektiivtestid - ülesannete lahendamisel projekteerib inimene nendesse enda
omadused ja alateadlikud tendentsid (jutu lõpetamine , pildi l õpetamine , jutu
kirjutamine, pildi joonistamine). Alaliigid :
- Hinnangtestid: ütle mulle, mida valid või soovid, ja ma ütlen, kes sa oled
- Konstruktiivtestid: joonistamise testid, hinnatakse pildi detale, objektide paigutus
jne
- Tõlgendamistestid: kaks pilti ühes, tindiplekkide-test, mida inimene näeb.
- Assotsiatsioonimetoodika: Jungi test, välja toomaks inimese alateadvuses esile
toomiseks. Öedakse sõna, esimesena pähe tulev öeldakse
Suure viisiku teooria: viie tunnusjoone alusel kirjeldatud isikuse omadused.
Isiksusepsühholoogi uurijate Costa ja McCrae kirja pandud, inimese isiksus on suhtes
keskkonnaga.
- Neurootilisus : kalduvus kogeda negatiivseid emotsioone, heas halba (emotsionaalne
stabiilsus)
- Ekstravertsus: kalduvus kogeda positiiveid emotsioone, suhelda
- Avatus : avatus uuete kogemustele , suurem huvi iseenda ja teiste vastu (intellekt)
- Sotsiaalsus : uued suhted, usaldus, lepikkus, suhtlemine
- Meelekindlus : põhimõtetele ja eesmärkidele kindlaks jäämine


 Kliiniline psühholoogia tegeleb psüühika- ja käitumishäirete hindamise,
leevendamise, ravimise ja ennetamisega. Töö eesmärkideks on häirete kirjeldamine,
võimalike põhjuste uurimine ja häirete ravimine.
Vaimne häire on normaalsust hälbiv käitumine ( normaalsus = ühiskondlikele
normidele vastav, selline nagu on enamus inimesi olnud sajandeid , norm on ajas
muutuv). Normid: subjektiivne, kultuuriline (enamus), normatiivne (ideaal), statistiline
(äärmuste probleem), kliiniline (endale/teistele ebameeldivusi põhjustev,
endale/teistele kannatusi põhjustav, harvaesinev, kultuurile sobimatu).
Miks tekivad psüühikahäired ? (ajalugu)
- Demonoloogia – inimese keha hõivavad kurjad deemonid või vaimud (kivi- kuni
keskaeg ). Ravimiseks tehti kolba sisse auk, et kuri vaim välja lasta.
- Ohjeldav mudel – vaimne häire = inimesel pole hinge. Raviti ühiskonnast eemaldamisega - inim-loomaaiad (tasu eest vaatamine)
- Moraalne mudel – 18. saj lõpp hakati tunnistama, et haigetel on hing, kuid see on
defektne.
- Meditsiiniline mudel – vaimne häire = haigus, mis on tekkinud mingi füüsilise
põhjuse tõttu, enamasti asjus (19 saj lõpp). Hakati välja uurima haiguse orgaanilisi
põhjusi ja neid medikamentidega ravima.
Tänapäev:
- Geneerika/pärilikkus: otsene pärilikkus ( rakud on geneetiliselt vigastatud , nt
skisofreenia ); pärilik eelsoodumus (valmidus mingi häire või haiguse tekkimiseks
mingil eluetapil, nt alkohoolikute lapsed on vaimsete puudujääkidega – vaimne
võimekus just koolieas)
- Looteea- või sünnikahjustused: ema haigused, ravimite kasutamine, sünnikahjutus
(hapniku puudus)
- Ümbritsevast keskkonnast tulenevad kahjutused: saaste, mügitused, eriti
üleminekueas (mõnuained)
- Kehalised põhjused: kõik haigused, eriti kilpnäärme, neeru-südamehaigused,
hormonaalsüsteem. Nt nõrk südalöögijõudlus põhjustab vähese hapniku ajus, mille
tõttu inimene jõuetu, asteetiline, mis põhjutab ärevuse kasvu.
- Psühhilised põhjused: krooniline stressiseisund , söömishäired , unehäired ,
pshüühotrauma
Põhilised psüühikahäirete grupid:
- Skisofreenia: noores täiskasvanueas algav raske psühhikahäire, mille tüüpilised
haigusnähud on (kuulmis-) hallutsinatsioonid , paranoilisus, luulumõtted , sihipäratu
kõne ja käitumine, emotsioonide tuimenemine, kõne vaesumine , tahteaktiivsuse
lagnus. Tundeelu kõikuv ja ebaadekvaatne, mõttekäikudes tõkestused ja seosetus.
Mõlemad sugupooled võrdselt ohustatud. Võib paraneda, kuid võib kujuneda ka
krooniliseks. Psühhoteraapiaga saab alustada, kui haigusnähud ravimitega maha
võetud. Haiguse kulg on erinev ja raskest prognoositav. ¼ ägeda skiso patisientidest
paraneb pärast esimest haigushoogu ilma igasuguste jääknähtudeta, ¼ jäävad
jääksümptomid ja sots tervenemine on puudulik, ¼ seisund halveneb üha ilmnevate
häiretega, kuni kujuneb välja psühhosotsiaalne puue .
- Meeleoluhäired : depressioon on meeleolu alanemine ja püsiv masendustunne,
mille tekkepõhjused on nii geneetilised, hormonaalsed , keskkonna mõjutatud,
haiguste, isikliku elu sündmustega . D algab eelperioodiga, kus mõne nädala või kuu
vältel esineb kergemaid eelnähte, mis süvenevad. Haiguse keskmine kestvus on 5-6
kuud, kuid mõnel patsiendil võib kesta aastaid. Lastel väljendub kehaliste häirete ja
käitumisraskustena (kõhu- peavalud , kodust jooksimine, suits-katse, mõnuained,
endasse kapseldumine). Depr kalduvatel inimestel on sageli must-valge
mõtlemislaad, hinnangutes väga kriitilised . Bipolaarnehäire puhul vahelduvad
kõrgenenud meeleolu, aktiivsuse ja energia perioodid ( maania ) ning meeleolu,
aktiivsuse ja energia alanemine (depressioon). Perioodide intervall muutub, kui
alguses võib maniakaalne ja depresiivne periood olla vahelduvalt võrdsed, siis
haiguse süvenedes muutub depresiivne periood järjest pikemaks ja raskemaks,
samas kui maniaalne periood järjest hääbub. Esimese astme sugulastel on
haigestumise risk 8-18x suurem (pärilikkus).
- Ärevushäired – normi piires inimese ellujäämiseks vajalik, aitab vältida ohtlikke
olukordi . Esineb erineva tugevuse ja intensiivsusega. Juhul kui ärevusega kaasnevad
reaktsioonid on ülemäärased või ärevusseisund kestab liiga kaua, muutub see
toimetulekut taksitavaks teguriks. Ärevus võib väljenduda mitmeti, levinumad on
foobia ja paanika. Foobia on seotud konkreetse koha, eseme, objekti, situatisooni
vms. Püsiv seletamatu hirm objekti ees, mis tegelikult ei kujuta inimese elule mingit
ohtu. Hirm motiveerib vältivat käitumist, mis ei lase foobial kustuda. Paanika on
ärevushoog, mille üle inimesel puudub kontroll ning toimetulek olukorras halveneb.
Väljendub koos tugevate kehaliste sümptomitega (õhupuudus, peapööritus,
lämbumistunne, südamepekslemine).


Sotsiaalpsühholoogia uurib, kuidas on inimese mõtted, tunded ja teod teiste poolt
mõjutatud.
Sotsiaalne soodustamine tekib siis, kui inimene tunnetab konkurentsi ja teeb kergeid äraõpitud ülesaineid - teiste inimeste juuresolekul muutusid ülesanded
kergemaks (kiiremaks) või kui arvatakse, et teda jälgitakse. Põhjustatud inimese
üldsisest erutatud seisundist. Hästi omandatud harjutuste puhul muutub sooritus
kõrgenantud erutuse pärast paremaks, samas kui uute või harjutamata ül puhul
soodutab see vigade tekkimist. Tinigmused: üldine erutuse tõus, vaatleja, auditoorimi
suurus ja teiste inimeste juuresolek (
Sotsiaalne looderdamine - täheldus, et grupis olemine võib mõnel juhul avalduda
väiksema pingutusena. Selle kohaselt on inimestel kalduvus „viilida“, kui töö on jagunev
ja individuaalset sooritust ei hinnata.


Konformsus e mugandumine on oma käitumise (või veendumise) muutmine sotsiaalse
surve tagajärjel (grupinorm). Üks sotsiaalse mõju tüüpidest , mis omab rolli inimese
reaalsuse tajumise ja mõistmise kujundamisel. Põhjustavad tegurid: grupi olemus,
indiviidi reaktsiooni olemus, ülesane tüüp, grupi üksmeelsus.
Autoriteetsus on kuulekumine autorieetsele isikule, kellel on seaduslik võim teatud
olukorras inimese käitumist kontrollida. Tuleb päevakorda eriti juhtudel, kui inimese
enda seisukohad erinevad käsuandja omast. Kuulekuse väljaarendamine on olnud
vajalik, et liidrid ei peaks pidevalt tegelema väljakutsetega. Vastupanukäitumine võib
tähendada isiku enda elukäigu kehvemaks muutmist.








Kasutatud kirjandus:
Understanding Psychology, Robert S. Feldman (TÜ psühholoogia osakonna tõlge, Tartu 1997)
Psühholoogia gümnaasiumiõpik, J. Uljas, T. Rumberg
Kordamisküsimused psühholoogia eksamiks , Akadeemia Nord (V. Kolga )
Inimese füsioloogia ja anatoomia, Medicina 2009
Inimese anatoomia, Meeli Roosalu , Tallinn 2006

-13200% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused #1 Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused #2 Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused #3 Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused #4 Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused #5 Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused #6 Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused #7 Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused #8 Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused #9 Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused #10 Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused #11 Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused #12 Ülevaade psühholoogiast kordamisküsimused #13
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2015-05-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti
35 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jojohannnna Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Psühholoogia
  • Psüühika
  • Psüühilised nähtused jagunevad
  •   
  • Psühholoogia harud
  • 
  • Teaduslik psühholoogia
  • Reliaablus
  • Valiidsus
  • Psühholoogia uurimismeetodid
  • W. Wundt
  • GESTALTIPSÜHHOLOOGIA
  • BIHEVIONISM
  • Klassikaline tingimine
  • Operantne tingimine
  • HUMANISM
  • KOGNITIIVNE PSÜHHOLOOGIA
  • BIOLOOGILINE PSÜHHOLOOGIA
  • PSÜHHODÜNAAMILINE/ - ANALÜÜTILINE KOOLKOND
  • Psühhoanalüüs
  • Pooleli
  • Närvisüsteem
  • Peaaju ehitus ja funktsioonid
  • Talamus
  • Hüpotalamus
  • Limbiline süsteem
  • Basaalganglionid
  • Suurajukoor
  • Funktsionaalselt on peaaju jagatud väljadeks
  • Parem ajupoolkera
  • Vasak ajupoolkera
  • Suurajukoore sagarad ja nende funtsioonid
  • Närvirakk e neuron
  • Teadvus
  • Teadvuse omadused
  • Funktsioonid
  • Tähelepanu
  • Une uurimine
  • REM uni
  • Unestaadiumid
  • Unenäod
  • Freud
  • Tunnetusprotsessid
  • Aisting
  • Taju omadused
  • Taju liigid
  • Tajuteooria
  • Hallutsinatsioon vs illusioon
  • Mälu
  • ???puudu
  • Tulvingu mälustruktuuride liigid
  • Mälu protsessid
  • Areguteooriad – ???
  • Mõisted
  • Keele omandamise teooriad
  • Defineeritavate tunnuste teooria
  • Prototüübiteooria
  • Lapse kõne areng
  • Intelligentsus
  • Soolised ja grupierinevused intelligentsuses
  • Intelligentsusteooriad
  • Kristalliseerunud intelligentsus
  • Intelligentsustestid
  • Puudu g faktor, normaaljaots, standarhälve küsimus
  • Motivatsioon
  • Vajadused
  • Bioloogiline motivatsioon
  • Kultuuriline motivastioon
  • Kontrollkese (Rotter)
  • Maslowi motivatsioonipüramiid
  • Atributsioonid ehk omistamised
  • Emotsioon
  • Emotsioonide omadused
  • Emotsioonide funktsioonid
  • Emotsionaalse käitumise osad
  • Põhiemotsioonid
  • Isiksus
  • Objektiivtestid
  • Projektiivtestid
  • Suure viisiku teooria
  • Kliiniline psühholoogia
  • Vaimne häire
  • Põhilised psüühikahäirete grupid
  • Skisofreenia
  • Ärevushäired
  • Sotsiaalpsühholoogia
  • Sotsiaalne soodustamine
  • Sotsiaalne looderdamine
  • Konformsus
  • Autoriteetsus

Teemad

  • Psüühilised nähtused jagunevad
  • Psühholoogia harud
  • Psühholoogia uurimismeetodid
  • Sõltumatu muutuja
  • sõltuv muutuja
  • segavad muutujad
  • Katsegrupp
  • kontrollgrupp
  • Leipzigi ülikoolis)
  • a)
  • heli milliseid tundeid tekitab)
  • Watson
  • Ameerika ühiskonnas suur mõju
  • zetoonid,kleepsud, diplomid, virgutused mis panevad tegutsema
  • Skinner
  • Thorndike
  • Rogers
  • Maslow
  • Allport
  • Neisserilt
  • Hayes
  • Piaget
  • Tulving
  • Adler
  • Peaaju ehitus ja funktsioonid
  • Mandelkehal
  • Funktsionaalselt on peaaju jagatud väljadeks
  • Suurajukoore sagarad ja nende funtsioonid
  • ajukoore motoorsed väljad)
  • oimusagara ääres sensoorsed
  • väljad
  • neuriit)
  • elektriline impulss)
  • lihasele)
  • Funktsioonid
  • Une uurimine
  • REM uni
  • uni koosneb staadiumitest, korduvad 4-5x, ühe tsükli
  • keskmine pikkus 90-110min (staadiumid 1-5=1 tsükkel)
  • 5% kogu une ajast, 2min)
  • % kua, 20min)
  • 4=20-25% kua,30min)
  • Unenäod
  • evo hüpo)
  • õppimise hüpo)
  • kõrvalprodukti hüpo
  • Freud
  • tavaline tool. Näeme selle pruuni
  • värvust (nägemisaisting), tunneme selle siledat pinda (puuteaisting), kuid aisting „ei
  • ütle“, et tegemist on tooliga – ei peegelda eset tervikuna)
  • suletud kontuuriga
  • ühesuguseid objekte eristatakse
  • joone kõveruse muutumatus või
  • vähene muutus mingis punktis siis tajutakse ühtse tervikuna)
  • Taju omadused
  • järv on järv, jääs või vees)
  • tähelepanu esimesena
  • suule ja silmadele)
  • kui puudub varasem kogemus või info,siis ei suudeta objekti
  • määratleda või kasutada)
  • Tajuteooria
  • Hallutsinatsioon vs illusioon
  • pikaajalise ehk püsimälu liigitamine)
  • Mälu protsessid
  • känkimine
  • Kodeerumise spetsiifilisuse printsiip
  • Keel
  • omaduste kogumi kaudu selgesti defineeritavad, mida kategooriasse mittekuuluvatel
  • näidetel pole. Teatud omadustega on „see“, kui pole siis pole – nt võrdkülgne
  • asjakohasemad igapäevaelu seisukohalt
  • udusemad ja raskemini defineeritavad. Esindavad tuttavaid objekte, lihtsamad ja
  • omandavad kogumi iseloomulikke tunnseid. Puuduvad püsivad ja universaalsed
  • jaotatakse kolme tasemesse
  • saab emalt kalli, ütleb „mamma“, edasipidi ütleb „mamma“ lootes saada kalli)
  • Defineeritavate tunnuste teooria
  • Prototüübiteooria
  • Lapse kõne areng
  • Galton
  • Soolised ja grupierinevused intelligentsuses
  • Intelligentsusteooriad
  • Fluiidne ehk voolav intelligentsus
  • hea ruumitaju ja
  • orienteerumisvõime)
  • isikutevaheline, teiste inimeste hea tajumine ja
  • isikusisene, oma võimete ja
  • seesmiste seisundite, tunnete ning käitumise põhjuste oskuslik tajumine ja
  • eristamine)
  • otsene käitumisajend, mille
  • taustaks võib olla mis tahes motiveeriv tegur- tung, vajadus, veendumus, emotsioon
  • Vajadused
  • Bioloogiline motivatsioon
  • motivatsiooniline
  • pinge või ärritus, mis varustab käitumist energiaga, selleks et mõnd tarvet rahuldada
  • Kognitiivse dissonantsi
  • teooria
  • Kontrollkese (Rotter)
  • Suure viisiku teooria
  • Põhilised psüühikahäirete grupid
  • depressioon
  • Bipolaarnehäire
  • Kasutatud kirjandus
  • Understanding Psychology, Robert S. Feldman (TÜ psühholoogia osakonna tõlge, Tartu 1997)
  • Psühholoogia gümnaasiumiõpik, J. Uljas, T. Rumberg
  • Kordamisküsimused psühholoogia eksamiks, Akadeemia Nord (V. Kolga)
  • Inimese füsioloogia ja anatoomia, Medicina 2009
  • Inimese anatoomia, Meeli Roosalu, Tallinn 2006

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

44
docx
44
docx
74
docx
36
docx
12
docx
106
pdf
88
doc
107
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto