Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask (2)

5 Hindamata
 

1

ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST

( EKSAMIKS VALMISTUMINE , PSP6001 Kristjan Kask )


ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST)
Mis on psühholoogia ? < strong >Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat.
Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest.

Mis on psüühika?
Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse
järeldusi välist käitumist jälgides.

Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?
 Psüühilised protsessid
 Psüühilised seisundid
 Psüühilised omadused

Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga

 Psühhofüüsika
 Psühhofüsioloogia - Psühhofarmakoloogiaga
 Isiksuse psühholoogia
Sotsiaalpsühholoogia
Arengupsühholoogia
Neuropsühholoogia

Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga

 Kliiniline psühholoogia
 Õiguspsühholoogia
Organisatsioonipsühholoogia
Reklaamipsühholoogia
 Spordipsühholoogia
 Koolipsühholoogia
 Militaarpsühholoogia


1
2

Uurimismeetodid

 Uurimusküsimus (või hüpotees )
 Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et
meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus
näitaks, et hüpotees on vale.
98% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #1 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #2 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #3 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #4 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #5 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #6 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #7 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #8 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #9 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #10 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #11 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #12 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #13 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #14 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #15 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #16 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #17 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #18 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #19 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #20 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #21 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #22 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #23 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #24 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #25 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #26 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #27 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #28 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #29 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #30 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #31 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #32 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #33 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #34 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #35 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #36 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #37 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #38 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #39 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #40 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #41 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #42 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #43 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #44 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #45 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #46 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #47 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #48 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #49 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #50 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #51 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #52 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #53 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #54 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #55 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #56 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #57 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #58 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #59 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #60 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #61 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #62 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #63 Ülevaade psühholoogiast eksamiks valmistumine-Õppejõud-Kristjan Kask #64
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 64 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2015-11-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
98 laadimist Kokku alla laetud
2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Harmoonia Õppematerjali autor

Lisainfo

Dokumendis esitatud küsimused

  • Mis on psühholoogia ?
  • Mis on psüühika ?
  • Kuidas jagunevad psüühilised nähtused ?
  • Mida tollal uuriti ?
  • Kuidas erinevad ravimid (nt kofeiin ) mõjutavad vaimseid protsesse ?
  • Kuidas psühhoaktiivsed ained mõjustavad psüühikat ?
  • Mida unes nähakse ?
  • Miks me näeme unenägusid ?
  • Milliste meelte kaudu jõuab info mällu ?
  • Mis on mõtlemine ?
  • Mis meid paneb saavutama ?
  • Miks meile emotsioonid ?
  • Mis intelligentsust mõjutab ?
  • Miks vaimsed häired tekivad ?
  • Miks vaimsed häired tekivad ?
  • Miks vaimsed häiredtekivad ?
  • Miks vaimsed häiredtekivad ?
  • Miks vaimsed häired tekivad ?
  • Miks vaimsed häired tekivad ?
  • Miks vaimsed häired tekivad ?
  • Miks vaimsed häired tekivad ?
  • Kuidas diagnoositakse ?

Mõisted

lühidalt öeldes, falsifitseeritavus, operatsionaalne definitsioon, populatsioon, valim, wundt, väikeste laste, superego, klassikaline tingimine, harjutamisseadus, psühhobioloogia, evolutsiooniline psühholoogia, sotsiokultuuriline lähenemine, refleks, instinkt, corpus collosum, otsmiku, premotoorne korteks, kiiru, agnoosia, prosopagnosia, neglekt, apraksia, frenoloogia, neuronid, jan, interneuron, aktsionipotentsiaal, sünaps, glutamaat, tahtelisjärguline, suundade järgi, valivus, jaotuvus, ümberlülitatavus, esmasus, tähelepanu ülerahvastusefekt, tuumad, unepuuduse tagajärjed, kuni 1950, analüsaator, ärritaja, ärritus, erutus, eksterotseptiivsed, interotseptiivsed, propriotseptiivsed, algühikuks, trikomaatiline nägemine, helmholtzi, youngi, gregory 1970, esindajaks, tajuline töötlus, taju valivus, weber, tajul, tajul, tajumuljel, sõltumata vaatlustingimustest, ruumilised vastasmõjud, lähedus, sümmeetrilisus, ühine saatus, hea terviklikkus, mineviku kogemus, monokulaarsed tunnused, kattuvuse mõttestamine, liikumisparallaks, prespektiiv, näiline liikumine, illusioon, hallutsinatsioon, mlu, lühimälu, pikaajaline mälu, eestlased mälu, episoodiline mälu, protseduuriline, episoodiline, välklambimälestus, praiming, keskkonnatingimused, sealjuures, bandura, bandura, inimese kõnetrakt, foneemid, morfeemid, leksikaalne sisu, baastase, algelemendid, prototüüp, prototüübiteooria, naom chomsky, habituatsioonimeetod, suuline kõne, suuline kõne, analoogne representatsioon, sümboolne representatsioon, võrgustikumudelid, loovus, kuulumine, atributsioonid, cannon, vaimne võimekus, koleerik kehavedelik, ektomorfne, mesomorfne, allport, eysenck 1916, neo pi, neurootilisus, introvertsus, kognitiiv, vanuse lõikes, tegeleb psüühika

Sisukord

  • ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST
  • EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask)
  • Mis on psühholoogia?
  • Mis on psüühika?
  • Kuidas jagunevad psüühilised nähtused?
  • Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga
  • Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga
  • Uurimismeetodid
  • Valim
  • Vaatlus
  • Eksperiment
  • Uurimiseetika
  • Empiirilise psühholoogilise teadusartikli sisu
  • sajand psühholoogias
  • sajand psühholoogias
  • Psühhodünaamiline käsitlus
  • Käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voogude poolt, mille üle
  • S.Freud (1856-1939)
  • Superego
  • Meetodid
  • Ego kaitsemehhanismid
  • Neofreudistid
  • Sigmund
  • Freudi
  • Biheiviorism
  • Biheiviorismiks
  • Teaduses
  • sajandil
  • Ameerika
  • Väike Albert
  • Väikese Alberti
  • Skinneri
  • Edward L. Thorndike
  • Humanism
  • Kognitiivne psühholoogia
  • %C3%BChhobioloogia
  • Refleks
  • Instinkt
  • Närvisüsteemi ülesehitus
  • Psüühika toimub suures osas tänu suuraju koorele
  • Piklikaju
  • Ajusild
  • Keskaju
  • Väikeaju
  • Vaheaju
  • Taalamus
  • Hüpotaalamus
  • Amügdala e mandelkeha
  • Limbiline süsteem
  • Aju on lateraliseerunud
  • Corpus Collosum
  • Otsmiku ehk frontaalsagar
  • Kiiru ehk parietaalsagar
  • Oimusagar
  • Kuklasagar
  • Oimu ehk temporaalsagar
  • Agnoosia
  • Ladus afaasia
  • Neglekt
  • Broca piirkonna afaasia
  • Apraksia
  • A.Luria funktsionaalsed blokid
  • Nõukogude
  • Phineas Cage
  • Frenoloogia
  • F.J. Gall (1758-1828)
  • Aju ehituskiviks on närvirakk ehk neuron
  • Jan E. Purkinje 1837
  • Närvirakk
  • Dendriidid
  • Rakukeha
  • Akson
  • Aktsionipotentsiaal
  • Sünaps
  • Virgatsained
  • Atsetüülkoliin (ACv)
  • Dopamiin (DA)
  • Serotoniin (5-HT)
  • Noradrenaliin (NA)
  • Gamma-aminovõihape (GABA)
  • Glutamaat
  • Kuidas psühhoaktiivsed ained mõjustavad psüühikat?
  • Tänapäevased aju uurimismeetodid
  • Elektroensefalogaafia (EEG)
  • Positronemissioon tomograafia (PET)
  • Kompuutertomograafia (CT)
  • Magnetresonants kuvamine (MRI)
  • Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS)
  • Teadvus, tähelepanu, uni
  • Mis on teadvus?
  • Teadvuseväline psüühika (teadvustamatu tunnetus)
  • Teadvustamatus
  • Eneseteadvus
  • Eneseteadvuse vorme
  • Uuritavad teadvuse seisundid
  • Tähelepanu
  • Tähelepanu liigid
  • Tähelepanu Omadused
  • Tsirkadiaanne tsükkel
  • Magamise ja ärkveloleku tsükli keemilsed komponendid
  • Rem uni
  • Unepuuduse tagajärjed
  • Mida unes nähakse?
  • Unestaadiumite järgnevuse põhimõte
  • Miks me näeme unenägusid?
  • Uneuuring
  • KOLMAS LOENG
  • Aisting
  • Retseptorite alusel aistingud
  • Taju koosneb
  • %20kompimine_liisaojakoiv.htm
  • Ajalooliselt jagunevad taju seletused kaheks
  • Mehaanikas
  • Päikesesüsteemi
  • Youngi-Helmholtzi värvitaju teooria
  • Veel infot
  • Taju protsess
  • Sensoorse stiimuli vastuvõtt
  • Tajuline töötlus
  • Interpretatsioon (apertseptsioon
  • Käitumine
  • Taju valivus
  • Gustav Fechner
  • Weberi seadus
  • Taju omadused
  • Vastusreaktsiooni keskmine viivitusaeg
  • Geštaltpsühholoogia
  • Geštaltteooria põhiprintsiibid (grupeerimise seadused) on
  • Kanizsa kolmnurk
  • Sügavustaju
  • Liikumistaju
  • Väärtaju
  • Illusioon- illusiooni puhul on tegemist ajutistest teguritest tingitud moonutatud
  • Hallutsinatsioon – taju moonutus, mille puhul puudub väline stiimul. Tekib ilma
  • Nägude taju
  • MÄLU
  • Jaotus mälu kestvuse alusel
  • Operatiivmälu e töömälu
  • Eestlased mälu- uurijatena
  • Tema mälustruktuuride liigid
  • Semantiline
  • Protseduuriline
  • Episoodiline
  • Välklambimälestus
  • Praiming
  • Mäluprotsessid
  • Salvestamine
  • Säilitamine
  • Mäletamine
  • Amneesia
  • Amneesiat saab liigitada mitmetel alustel
  • Primitiivne õppimine
  • Assotsiatiivne õppimine
  • Klassikaline tingimine
  • Veel klassikalisest tingimisest
  • Operantne tingimine: vorminime
  • Latentne õppimine
  • Õpitud abitus
  • Martin Seligman
  • Sotsiaalne õppimine
  • Mudelõpe
  • Bobo-nuku
  • Agressiivne käitumine
  • Konstruktivistlik lähenemine
  • Lev Võgotski
  • Veel konstruktivistlik lähenemine
  • Keele omadused
  • Inimese kõnetrakt
  • Keele struktuur
  • Keele sisu
  • Mõistete esitamise kolm taset
  • Defineerivate tunnuste teooria
  • Prototüübiteooria
  • Prototüüp
  • Prototüübiteooria probleemid
  • Keele omandamise teooriad
  • Skinneri kast
  • Kaasasündinud keeleomandamismehhanism
  • Naom Chomsky
  • Kriitilise perioodi hüpotees
  • Lapse kõne areng: Foneemitaju
  • Imikute häälitsemine
  • Ühe sõna periood
  • Eesti lapse sõnavara (Schults ja Tulviste)
  • Eesti laste esimesed sõnad
  • Hoidekeel (Motherese)
  • Kahesõnalised laused (telegraafkeel)
  • Kõne areng eelkoolieas
  • Kõne kuulamine ja teksti lugemine
  • Erinevused
  • %202.%20mitteverbaalne%20kommunikatsioon.pdf
  • Mis on mõtlemine?
  • Mõtlemist iseloomustab
  • Mõtlemise elemendid
  • Kujundid
  • Sümboliline esitus
  • Võrgustikumudelid
  • Probleemilahendus
  • Ülesannete lahendamise võimalused
  • Lahenduse otsimise hierarhiline protsess
  • Oskuste areng ja eksperdiks kujunemine
  • Raskused probleemide lahendamisel
  • Takistuste ületamine probleemide lahendamisel
  • Loovmõtlemine
  • Arvutite ja inimeste võrdlus
  • Arengupsühholoogia
  • Motoorne areng
  • Mälu
  • Emotsionaalne areng
  • J. Bowlby ja M . S. Ainsworth kiindumuskäitumine
  • Kiindumise erinevused
  • Psühhodünaamiline lähenemine
  • Prelatentne periood (sünd - 6/7a)
  • Erik Erikson psühhosotsiaalne areng
  • Jean Piaget (1896- 1980)
  • Areng koosneb
  • Väikesed teadlased
  • Skeemide areng
  • Piaget kognitiivse arengu teooria
  • Sensomotoorne periood (0-2a)
  • Eeloperatsionaalne periood (2-7a)
  • Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a)
  • Sensomotoorne staadium
  • Operatsioonide eelne staadium
  • Jäävus (Piaget)
  • Lapseea egotsentrism
  • Neli staadiumi kolme mäe katses (Piaget)
  • Animism
  • Konkreetsete operatsioonide staadium
  • Kokkuvõte
  • Formaalsete operatsionide staadium
  • Kokkuvõte
  • Piaget kriitika
  • L. Kohlbergi moraalse arengu teooria
  • I Prekonventsionaalne periood (3/4- 10 a )
  • II Konventsionaalne periood (10- 13 a)
  • III Postkonventsionaalne periood (13 - ... a)
  • Motivatsioon
  • Vajadused
  • Bioloogiline motivatsioon (baasvajadused)
  • Kultuuriline motivatsioon
  • Kontrollkese (Rottel 1966)
  • Maslow vajaduste hierarhia
  • Saavutusmotivatsioon
  • McClelland motivatsiooni tõukejõudude teooria
  • Enesemääratlemise teooria (Ryan ja Deci)
  • Atributsioonid ehk omistamised (Weiner 1986/1989)
  • Klassikalised emotsiooniteooriad
  • James - Lange teooria
  • Cannon - Bardi teooria
  • Kognitiivne emotsiooniteooria (Schachter ja Singer)
  • Emotsionaalse käitumise osad (Mesquitaja Frida)
  • Näoväljenduste universaalsus
  • Põhiemotsioonid (P. Ekman)
  • Miks meile emotsioonid?
  • Emotsioonid ajus
  • J. Panksepp imetajate baasemotsioonid
  • Emotsioonide areng
  • Vaimsed võimed e intelligentsus
  • Vaimne võimekus ehk intelligentsus
  • Charles Darwin
  • Francis Galton
  • Intelligentsustestid
  • Mis intelligentsust mõjutab?
  • Intelligentsuskoefitsent (IQ)
  • Flynni efekt (1987 / 2007)
  • Nature or nurture
  • Perekonnastatistiline meetod
  • Kaksikute meetod
  • Testi puhul oluline!
  • Intelligentsuse mõõtmisest
  • Näited WAISist ja WISCist
  • Spetsiifilised võimed I
  • Spetsiifilised võimed II
  • Spetsiifilised võimed III
  • Vaimne alaareng
  • Intelligentsus ja soolised erinevused
  • IQ uuringud Eestis
  • IQ ja kriminaalsus
  • Isiksus
  • Psühhodünaamiline teooria (S. Freud)
  • Tunnusjoonte teooriad (trait theories)
  • Isiksuse jooned
  • Seadumuste omadused
  • Kognitiiv- käitumuslikud teooriad
  • Humanism ja fenomenoloogilisus
  • Isiksuse uurimine
  • Projektiivtestid
  • Objektiivtestid
  • Allik jt 2003
  • Isiksushäire
  • Psüühikahäired ja kliiniline psühholoogia
  • Kliiniline psühholoogia
  • Vaimne häire…
  • Normid
  • Psühhopatoloogia
  • Kutsestandardid
  • Miks vaimsed häired tekivad?
  • Miks vaimsed häiredtekivad?
  • Kuidas diagnoositakse?
  • Vaimsete häirete klassifitseerimine
  • Selgituseks
  • SEITSMES LOENG (Diagnostiline lähenemine)

Teemad

  • EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask)
  • ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST)
  • sajand psühholoogias
  • sajand psühholoogias
  • Meetodid
  • biheiviorism
  • Buzzle box
  • TEINE LOENG (KESKNÄRVISÜSTEEM. AJU EHITUS. )
  • Refleks
  • Corpus Collosum
  • Otsmiku ehk frontaalsagar
  • Kiiru ehk parietaalsagar
  • Oimusagar
  • Kuklasagar
  • Phineas Cage
  • F.J. Gall (1758-1828)
  • Sünaps
  • Atsetüülkoliin (ACv)
  • Dopamiin (DA)
  • Serotoniin (5-HT)
  • Noradrenaliin (NA)
  • Gamma-aminovõihape (GABA)
  • Glutamaat
  • Elektroensefalogaafia (EEG)
  • Positronemissioon tomograafia (PET)
  • Kompuutertomograafia (CT)
  • Magnetresonants kuvamine (MRI)
  • Transkraniaalne magnetstimulatsioon (TMS)
  • Pimenägemine (blindsight)
  • Wahrnehmung
  • Perzeption
  • Veel infot
  • direct perception
  • constuctivist theories
  • synthesis theory
  • computational theory
  • bottom-up processing
  • top-down processing
  • Sensoorse stiimuli vastuvõtt
  • Geštaltteooria põhiprintsiibid (grupeerimise seadused) on
  • lähedus
  • sarnasus
  • suletus(lõpetatus)
  • hea jätkuvus(selge jätkuvus)
  • tajuga
  • illusoorse kujutiseta
  • Semantiline
  • Protseduuriline
  • Episoodiline
  • Välklambimälestus
  • Praiming
  • sõltub
  • learned helplessness
  • NELJAS LOENG (KEEL JA KÕNE)
  • Skinner
  • Naom Chomsky
  • James
  • Ülesannete lahendamise võimalused
  • Sternbergi arvates mõõdavad tavalised
  • intelligentsustestid
  • ainult
  • analüütilist intelligentsust, kuid tegelikult koosneb
  • intelligentsus
  • kolmest osast
  • Analüütiline intelligentsus
  • seostub inimeste seesmiste kognitiivsete
  • protsessidega
  • vajaliku teabe omandamine
  • probleemi käsitluse plaanimine
  • teadmiste kohandamine plaaniga konkreetse ülesande lahendamisel
  • Loovus ehk
  • kreatiivne intelligentsus
  • seostub inimese kogemustega - teadmisi
  • ja kogemusi kasutatakse uute olukordade lahendamisel ja millegi loomisel
  • sarnaneb
  • Raymond Cattelli
  • liikuva ja ladestunud intelligentsuse teooriaga)
  • Praktiline intelligentsus
  • seostub igapäevaste probleemide lahendamisega ja
  • on sõltuvuses inimese sotsiaalsest ja kultuurilisest keskkonnast
  • Chase & Simon
  • Newell & Simon
  • Algoritm
  • Heuristikud
  • Kiindumise erinevused
  • Prelatentne periood (sünd - 6/7a)
  • Areng koosneb
  • Sensomotoorne periood (0-2a)
  • Eeloperatsionaalne periood (2-7a)
  • egotsentrismi
  • Konkreetsete operatsioonide periood (7-11a)
  • Formaalsete operatsioonide periood (12-....)
  • Kokkuvõtteks
  • animus
  • VIIES LOENG (MOTIVATSIOON JA EMOTSIOONID)
  • Sisemine motivatsioon
  • Väline motivatsioon
  • Põhiemotsioonid (P. Ekman)
  • Charles Darwin
  • John Raveni
  • Juhan Tork
  • Eesti laste intelligents
  • KUUES LOENG (ISIKSUS)
  • Montesquieu (1689- 1755
  • Ch Darwin (1809 - 1882)
  • Stress-diatees

Kommentaarid (2)


Daily74: Põhjalik materjal
18:14 28-12-2016

karolin a.: Väga sisukas!
18:04 02-01-2016


Sarnased materjalid

20
docx
36
docx
74
docx
106
pdf
107
docx
88
doc
990
pdf
36
docx





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto