Facebook Like
Hotjar Feedback

Ülevaade eesti keele uurimisest (0)

1 HALB
Punktid
 
Säutsu twitteris
Ülevaade eesti keele uurimisest
Kirjakeele arendamine.
1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts ( EkmS ), mille eesotsas oli Jakob Hurt , kes tegi Helsingi ülikoolis doktoritöö ne-liitelistest nimisõnadest. Eesti Kirjameeste Selts ühendas eesti haritlasi, tema ülesandeks oli eesti keele, rahvaluule ja hariduse arendamine ning ajaloo uurimine (senine peamiselt TÜ õppejõududest koosnev ÕES toimis saksakeelsena). Eesti korralduse poole pealt arendas EkmS eesti kirjakeelt: tekkis ühtne kirjakeel, toimus üleminek uuele kirjaviisile ja töötati välja kirjakeele normid. Tekkis ka mitmeid vaidlusi: näiteks, kas kirjutada ea või ää (pea, hea), -id või –ivad (annaksid, lugesid) ja kuidas märkida III väldet (M. Veske: pooole) ning kuidas rikastada sõnavara (murretest, sõnamoodustus: sõnastik, laevastik , alaealine – J. Hurt). Aastal 1884 andis Karl August Hermann välja „Eesti keele grammatika”, mis oli normatiivne . Ta ei soovitanud paralleelvorme (näiteks ainult de- mitmus , sid- partitiiv , -ivad). Tekkisid uued terminid: kääne, käänamine, pööre, pööramine, lihtajad, liitajad, ainsus, mitmus, käändenimetused jne.
20. sajandi algukümnendeil oli eesti kirjakeele arendamises kolm suunda:
1) uuenduslik (Aavik, Grünthal) – eesmärgiks oli keelt rikastada kõigil võimalikel viisidel ning saada materjali selleks ka väljastpoolt;
2) konservatiivne (Jõgever, Leetberg) – püüti uuendustest hoiduda;
3) mõõdukas – üritati arendada keele enda vahenditega; süstemaatilisus.
Keeleuuendus : Johannes Aavik.
1912-1924. aastal oli keeleuuenduse kõrgperiood. 1924 – „Keeleuuenduse äärmised võimalused”: keel kui tööriist, mis vajab pidevat täiustamist: esteetilisus, omapärasus, otstarbekus ja lühidus. „Keele kaunima kõlavuse poole,” „Keeleuuenduse kurv tuleb lõpmattuseni tõmmata.” Sõnavara rikastamine : laenamine, eriti soome keelest ja murretest, sõnamoodustus ja tehistüved. (näiteks sõnad aurik , päevakord, tuletissõna kattuma, tehissõna relv , selmet, kolp, julm soome keelest, haldama soome keelest, tehissõna veenma, sarm prantsuse keelest). Grammatika: soovitas i-mitmust (suuris, raamatuile), lühikest mitmuse partitiivi (sõpru, õunu); -nd. Uuendused: lühike superlatiiv
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Ülevaade eesti keele uurimisest #1 Ülevaade eesti keele uurimisest #2 Ülevaade eesti keele uurimisest #3 Ülevaade eesti keele uurimisest #4 Ülevaade eesti keele uurimisest #5 Ülevaade eesti keele uurimisest #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marielleke Õppematerjali autor

Lisainfo

Kirjakeele arendamine, J.Aavik, uurimiskeskusi, tegevusvaldkondi
keeleuurimine

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

13
doc
KORDAMISKÜSIMUSED EESTI KEELE UURIMISE OSA EKSAMIKS
15
doc
Sissejuhatus eesti keele uurimisse
14
doc
Eesti keele vaheeksami kordamine
10
doc
Sissejuhatus soome-ugri ja eesti keele uurimisse
16
doc
Nimetu
14
odt
Eesti kirjakeele ajalugu
8
doc
Eesti kirjakeele ajaloo kordamisküsimused
9
doc
Eesti kirjakeele sõnavara eksam



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun